Erinevus lehekülje "Mereviki:Viitamine" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Raamatu viide autori järgi)
(Viitamise stiil)
57. rida: 57. rida:
 
====Näide tulemusest====
 
====Näide tulemusest====
 
:1. [[#N.C3.A4ide_koodist|↑]] Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385
 
:1. [[#N.C3.A4ide_koodist|↑]] Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385
 +
 +
===Raamatu viide pealkirja järgi===
 +
Raamatuid, millel on neli ja enam autorit, mille autoriks on kollektiiv või organisatsioon, või mille autorit ei ole antud, viidatakse raamatu pealkirja järgi. Autorid, koostajad või toimetajad tuuakse välja kaldkriipsu järel (koos sõnaga koostaja/toimetaja), kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Raamatu pealkiri tuuakse ära täielikult, lühendamata. Kordustrükkide puhul märgitakse, mitmenda trükiga on tegemist, see kirjutatakse araabia numbriga koos iseloomustusega (näiteks 3. parandatud tr või 2nd ed.). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
 +
 +
====Viite elemendid====
 +
 +
<small><code><u>Pealkiri</u>: Pealkirja täiendandmed<u> / Autorid või koostajad(d), toimetaja(d). Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht:</u> Kirjastus,<u> ilmumisaasta</u>, viidatavad leheküljed<u>.</u> ISBN number</code></small>
 +
 +
====Näide koodist====
 +
 +
<small><code><nowiki><ref name="merle">[[Mereleksikon]] / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 56. ISBN 5899000376</ref></nowiki></code></small>
 +
 +
====Näide tulemusest====
 +
:1. [[#N.C3.A4ide_koodist|&uarr;]] [[Mereleksikon]] / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 56. ISBN 5899000376
  
 
==Viited==
 
==Viited==

Redaktsioon: 18. jaanuar 2016, kell 12:23

Mereviki juhend

Mis on Mereviki?
Põhimõtted
Mida Mereviki ei ole?
Redigeerimisjuhend
Vormistusreeglid
Piltide kasutamine
Viitamine
Autoriõigused
Merevikist otsimine

Viiteid kasutatakse, et näidata, millistest usaldusväärsetest allikatest tekstis toodud teave pärineb. Sarnaselt teadustekstiga tuleb Merevikis väited ja faktid viidata. Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. Kui tegu pole just lühikese tsitaadiga, tuleb viidatud allikas esitatud mõte edasi anda oma sõnadega.

Viitamise reeglid

Tuleb viidata

… originaalsetele uurimistulemustele, ajaloolistele allikatele, erialakirjandusele jne. Näiteks tuleb viidata kitsalt erialases teadusajakirjas või muus piiratud tiraažiga teadusväljaandes avaldatud teadustekstist pärinevale informatsioonile. Viidet vajaks näiteks väide, et "suurimaks laevaõnnetuste põhjuseks on inimese tehtud viga, mitte tehniline rike".

… arvamustele. Näiteks: Tarmo Kõutsi arvates puudub Eestil merelise juhtimise võimekus.[1]

… tsitaatidele. Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega.

Ei viidata

… üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest.

Näiteks ei vaja eraldi viidet iseenesestmõistetav info, et "umbes 70 protsenti Maa pinnast on kaetud veega" ning üldteada faktid, et "Maa on kerakujuline" või "Eesti iseseisvus taastati 1991. aastal".

Kui artikli kirjutamisel kasutakse Vikipeedia või teiste vikiprojektide artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes artiklites - viidata tuleks kõige algsemale allikale.

Viitamise tehnika

Viiteid saab lisada järgmiselt:

  1. Pane <ref>…</ref> (toodud ka redigeerimiskasti all) artiklis sinna kohta, kuhu viidet soovid. Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele, näiteks <ref>Pitka, J. (1993). Minu mälestused 1914-1920 : Suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni. Tallinn: Olion.</ref>
  2. Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud, siis tuleb lisada artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" ja sinna alla {{viited}}. Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.

Veebiallika aadressi ja pealkirja saab vormistada välislingina, kasutades järgmist süntaksit: [http://www.vta.ee Veeteede Amet]. Lingi juurde tuleb lisada vajalikud viite elemendid.

Pikad viited võib koondada ka alaossa "Viited".

Korduvviited

Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:

  1. Esimesel kasutusel kirjuta <ref name="Pitka">…</ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Pitka" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu).
  2. Sama viidet uuesti kasutades kirjuta <ref name="Pitka" />.

Viidete loend

Sobivasse kohta viidete alaosa ja artiklis kasutatud viidete loendi tekitamiseks tuleb kirjutada järgmised kaks rida:

==Viited==
{{viited}}

Vormistusreeglite järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle.

Viitamise stiil

Eestis ei ole kasutusel üldkehtivat viitamisnormi. Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viitevormistust. Tuleks jälgida, et kõik viited ühes artiklis oleks ühes stiilis. Järgnevalt on toodud mõned viitamise näited, et ühtlustada viiteid Merevikis.

Raamatu viide autori järgi

Raamatuid, millel on üks kuni kolm autorit, viidatakse autori(te) perekonnanimede järgi. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Raamatu pealkiri tuuakse ära täielikult, lühendamata. Kordustrükkide puhul märgitakse, mitmenda trükiga on tegemist, see kirjutatakse araabia numbriga koos iseloomustusega (näiteks 3. parandatud tr või 2nd ed.). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.

Viite elemendid

Perenimi, A., Perenimi, B., Perenimi, C. Pealkiri: Pealkirja täiendandmed. Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, viidatavad leheküljed. ISBN number

Näide koodist

<ref name="symkataloog">Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385</ref>

Näide tulemusest

1. Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385

Raamatu viide pealkirja järgi

Raamatuid, millel on neli ja enam autorit, mille autoriks on kollektiiv või organisatsioon, või mille autorit ei ole antud, viidatakse raamatu pealkirja järgi. Autorid, koostajad või toimetajad tuuakse välja kaldkriipsu järel (koos sõnaga koostaja/toimetaja), kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Raamatu pealkiri tuuakse ära täielikult, lühendamata. Kordustrükkide puhul märgitakse, mitmenda trükiga on tegemist, see kirjutatakse araabia numbriga koos iseloomustusega (näiteks 3. parandatud tr või 2nd ed.). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.

Viite elemendid

Pealkiri: Pealkirja täiendandmed / Autorid või koostajad(d), toimetaja(d). Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, viidatavad leheküljed. ISBN number

Näide koodist

<ref name="merle">[[Mereleksikon]] / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 56. ISBN 5899000376</ref>

Näide tulemusest

1. Mereleksikon / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 56. ISBN 5899000376

Viited

  1. Vikipeedia:Viitamine

Välislingid