Mereviki:Vormistusreeglid

Üldist

Artikli osade järjekord

1. Artikkel algab märksõnaga nimetavas käändes, paksus kirjas ja suure algustähega. Vajadusel järgnevad sulgudes termini muukeelsed vasted või isikuartikli puhul sünni- ja surmaaeg ja -koht. Vajadusel järgnevad paralleelterminid paksus kirjas. Järgneb valdkond, milles terminit kasutatakse. Järgneb mõiste definitsioon.
2. Artikli põhitekst, mis pikema artikli puhul peaks olema parema loetavuse huvides alapealkirjade abil liigendatud
3. ==Vaata ka== (alfabeetiline loend mereviki siselinkidega)
4. ==Viited ja kasutatud allikad== (nummerdatud loend)
5. ==Kirjandus== (alfabeetiline loend)
6. ==Välislingid== (nummerdamata loend)
7. Navigeerimismall
8. Kategooria

Veesõidukite nimed

Veesõidukite nimed kirjutatakse alati läbiva suurtähega. Näiteks: ABRUKA on laev ja Abruka on muu, antud juhul saar.

Märksõnad

Pärast esmakordset mainimist kirjutatakse märksõna tavalises kirjas.

Võõrsõnad

Võõrnimede ja muude hääldamisraskusi tekitavate märksõnade puhul on soovitatav anda nime järel nurksulgudes hääldus eesti tähtedega kirjutatuna. Rõhu märkimiseks tuleb kirjutada märk " ' " rõhulise silbi esimese täishääliku ette. Võõrkohanimede õigekirja tuleb kontrollida Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi veebilehelt.

Pealkirjad

Teoste, sarjade, rubriikide ja dokumentide pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esimene sõna suure algustähega.

Elulood

Elulugudes on soovitatav parema loetavuse huvides võimaluse korral koguda faktilised andmed loeteludesse.

Alajaotused

Pikemate artiklite puhul on soovitatav liigendada tekst alajaotusteks, millel on alapealkirjad. Alapealkirju on soovitatav mitte teha linkideks. Keerulisemad andmed on soovitatav koondada eraldi artiklitesse, millele põhiartikli alt viidatakse.

Pikema artikli algusesse on soovitatav paigutada üldarusaadav lühikokkuvõte, mis esitab kõige olulisema. Tuleks vältida nii pikki artikleid, et lugejal oleks raske sealt teda huvitavat teavet üles leida.

Tekstisisesed viited

Artiklisisesed viited kirjandusele luuakse viidatavat infot sisaldava tekstiosa lõppu <ref> Perekonnanimi, Eesnimi aasta: "Raamatu pealkiri". Kirjastus, Ilmumuskoht. leheküljenumber </ref>, mis loob viite: või <ref> Eesnimi Perenimi. ''Raamatu pealkiri'', Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta. leheküljenumber. ISBN </ref>, mis loob viite:

Artikli alajaotusesse "Viited" lisatakse mall {{viited}}, mis tekitab tekstis toodud viidete nimekirja:

Välislingid

Artikli sisuosa lõppu võib pealkirja "Välislingid" alla paigutada lingid veebilehekülgedele väljaspool merevikit.

Vaata ka

Mereviki artiklid, mida on artikli teema paremaks mõistmiseks soovitatav lugeda, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud või mis võivad olla artiklist (näiteks artikli pikkuse tõttu) raskesti leitavad, koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

Täpsustusleheküljed

Täpsustuslehekülgedel loetletakse mingi sõna, nime või väljendi erinevaid tähendusi ning suunatakse vastavate artiklite juurde.

Täpsustuslehekülje algusesse tuleb alati kirjutada:

{{täpsustuslehekülg}}

Kategoriseerimine

Kui kategooria ja artikli nimi on identsed (näiteks "Laevaehitus" ja "Kategooria:Laevaehitus"), peaks artiklile määratav kategooria (samanimeline kategooria) välja nägema nii: [[Kategooria:Laevaehitus| ]] (NB! tühik püstkriipsu järel). Siis oleks kategooria "Laevaehitus" keskne artikkel teistest eristatud. Sama peaks tegema loenditega. "Laevade loend" peaks olema eristatav üksikuist laevadest.