Erinevus lehekülje "Paadimootor" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
'''paadimootor''' - paadile paigaldatav püsi- või teisaldatav jõuseade. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks nt automootoreid. Käituriteks on sõukruvi või jugakäitur. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse ahtripeegli külge. Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid 1910-1912.a (Tallinnas, Pärnus), Fero ja Ford, kasutati kalapaatides. 1920ndail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Struck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14hj. kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940.a riigistati M. Seileri tehas uue nimega Eesti Mootor (hävis II MS) ja S. Trycki oma nimega Proletaar.
+
'''paadimootor''' - paadile paigaldatav püsi- või teisaldatav jõuseade. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks nt automootoreid. Käituriteks on sõukruvi või jugakäitur. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse ahtripeegli külge. Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid 1910-1912.a (Tallinnas, Pärnus), Fero ja Ford, kasutati kalapaatides. 1920ndail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Stryck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14hj. kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940.a riigistati M. Seileri tehas uue nimega Eesti Mootor (hävis II MS) ja R. Strycki oma nimega Proletaar.
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja

Redaktsioon: 7. aprill 2010, kell 15:39

paadimootor - paadile paigaldatav püsi- või teisaldatav jõuseade. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks nt automootoreid. Käituriteks on sõukruvi või jugakäitur. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse ahtripeegli külge. Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid 1910-1912.a (Tallinnas, Pärnus), Fero ja Ford, kasutati kalapaatides. 1920ndail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Stryck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14hj. kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940.a riigistati M. Seileri tehas uue nimega Eesti Mootor (hävis II MS) ja R. Strycki oma nimega Proletaar.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996