Erinevus lehekülje "Paadimootor" redaktsioonide vahel
(mallikatsetus) |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
+ | |||
+ | [[Pilt:paadimootor.jpg|right|300px]] | ||
+ | |||
'''paadimootor''' - paadile paigaldatav püsi- või teisaldatav jõuseade. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks nt automootoreid. Käituriteks on sõukruvi või jugakäitur. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse ahtripeegli külge. Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid 1910-1912.a (Tallinnas, Pärnus), Fero ja Ford, kasutati kalapaatides. 1920ndail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Stryck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14hj. kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940.a riigistati M. Seileri tehas uue nimega Eesti Mootor (hävis II MS) ja R. Strycki oma nimega Proletaar. | '''paadimootor''' - paadile paigaldatav püsi- või teisaldatav jõuseade. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks nt automootoreid. Käituriteks on sõukruvi või jugakäitur. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse ahtripeegli külge. Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid 1910-1912.a (Tallinnas, Pärnus), Fero ja Ford, kasutati kalapaatides. 1920ndail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Stryck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14hj. kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940.a riigistati M. Seileri tehas uue nimega Eesti Mootor (hävis II MS) ja R. Strycki oma nimega Proletaar. | ||
− | |||
− | |||
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} |
Redaktsioon: 6. november 2010, kell 05:26
paadimootor - paadile paigaldatav püsi- või teisaldatav jõuseade. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks nt automootoreid. Käituriteks on sõukruvi või jugakäitur. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse ahtripeegli külge. Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid 1910-1912.a (Tallinnas, Pärnus), Fero ja Ford, kasutati kalapaatides. 1920ndail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Stryck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14hj. kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940.a riigistati M. Seileri tehas uue nimega Eesti Mootor (hävis II MS) ja R. Strycki oma nimega Proletaar.
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |