Erinevus lehekülje "Paadimootor" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| + | '''Paadimootor''' on [[paat|paadile]] paigaldatav püsi- või teisaldatav [[jõuseade]]. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks näiteks automootoreid. [[Käitur]]iteks on [[sõukruvi]] või [[jugakäitur]]. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse [[ahtripeegel|ahtripeegli]] külge. | ||
| − | + | Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid aastatel 1910-1912 (Tallinnas, Pärnus), Fero ja Ford, kasutati [[kalapaat]]ides. 1920ndail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Stryck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14 hj. Kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940. aastal riigistati M. Seileri tehas uue nimega Eesti Mootor (hävis teise maailmasõja ajal) ja R. Strycki oma nimega Proletaar. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
Redaktsioon: 3. märts 2013, kell 16:42
Paadimootor on paadile paigaldatav püsi- või teisaldatav jõuseade. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks näiteks automootoreid. Käituriteks on sõukruvi või jugakäitur. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse ahtripeegli külge.
Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid aastatel 1910-1912 (Tallinnas, Pärnus), Fero ja Ford, kasutati kalapaatides. 1920ndail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Stryck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14 hj. Kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940. aastal riigistati M. Seileri tehas uue nimega Eesti Mootor (hävis teise maailmasõja ajal) ja R. Strycki oma nimega Proletaar.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
