Erinevus lehekülje "Paadimootor" redaktsioonide vahel
P (6 redaktsiooni) |
(kategooria) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Paadimootor''' on [[paat|paadile]] paigaldatav püsi- või teisaldatav [[jõuseade]]. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks näiteks automootoreid. [[Käitur]]iteks on [[sõukruvi]] või [[jugakäitur]]. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse [[ahtripeegel|ahtripeegli]] külge. | '''Paadimootor''' on [[paat|paadile]] paigaldatav püsi- või teisaldatav [[jõuseade]]. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks näiteks automootoreid. [[Käitur]]iteks on [[sõukruvi]] või [[jugakäitur]]. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse [[ahtripeegel|ahtripeegli]] külge. | ||
| − | Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid | + | Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid aastail 1910-1912 (Tallinnas ja Pärnus), mootoreid Fero ja Ford kasutati [[kalapaat]]ides. 1920. aastail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Stryck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14 hj. Kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940. aastal riigistati M. Seileri tehas, mis sai uue nime Eesti Mootor (hävis Teise maailmasõja ajal), ja R. Strycki oma, mis sai nime Proletaar. |
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Paadiehitus]] | ||
Viimane redaktsioon: 14. mai 2016, kell 01:37
Paadimootor on paadile paigaldatav püsi- või teisaldatav jõuseade. Püsimootorid valmistatakse paatidele kas sihipäraselt või kohandatakse selleks näiteks automootoreid. Käituriteks on sõukruvi või jugakäitur. Rippmootor (tavaliselt bensiinil) kinnitatakse ahtripeegli külge.
Eestisse ilmusid esimesed paadimootorid aastail 1910-1912 (Tallinnas ja Pärnus), mootoreid Fero ja Ford kasutati kalapaatides. 1920. aastail hakati paadimootoreid valmistama Pärnus (R. Stryck ja M. Seiler). Nende mootorid olid 4-taktilised, võimsusega 2-14 hj. Kasutati ka välismaiseid paadimootoreid Vickström, Olympia ja Steinberg Soomest, Skandia ja Andros Rootsist. 1940. aastal riigistati M. Seileri tehas, mis sai uue nime Eesti Mootor (hävis Teise maailmasõja ajal), ja R. Strycki oma, mis sai nime Proletaar.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
