Erinevus lehekülje "Paatkond" redaktsioonide vahel
P (2 redaktsiooni) |
(kategooria) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Paatkond''', ka '''paadivägi''' või '''venevägi''' on ühes [[paat|paadis]] peamiselt võrkudega kalastav püüdjaskond | + | '''Paatkond''', ka '''paadivägi''' või '''venevägi''' on ühes [[paat|paadis]] peamiselt võrkudega kalastav püüdjaskond. |
| − | + | 19. sajandil oli sõudepaadi paatkond 3-6 meest, harilikult ühest kaluriperest või sugulasperest. Muhus võis paatkond küündida 14 meheni. Paat kuulus ühele paatkonna liikmele - [[kipper|kiprile]], tasuks sai ta varikalu. Võrgud olid igal kaluril omad. Harvemini oli paat ühine ning saak jagati võrdselt. Selline kalapüügi viis püsis kauem põhjarannikul, kus räim ja kilu raputati võrgust välja, sellal kui Lääne-Eestis nad nopiti välja. Merel tegutses kipper keulamehena, juhtides võrkude sisselaskmist. Päramees juhtis siis ühe [[aer]]uga paati, teised paatkonnaliikmed olid souamehed. Murretes: ''selts'', ''võrguselts'', ''mest'', ''mestimehed'', ''seur'', ''kamp''. | |
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Kalapüük]] | ||
Redaktsioon: 26. mai 2016, kell 00:29
Paatkond, ka paadivägi või venevägi on ühes paadis peamiselt võrkudega kalastav püüdjaskond.
19. sajandil oli sõudepaadi paatkond 3-6 meest, harilikult ühest kaluriperest või sugulasperest. Muhus võis paatkond küündida 14 meheni. Paat kuulus ühele paatkonna liikmele - kiprile, tasuks sai ta varikalu. Võrgud olid igal kaluril omad. Harvemini oli paat ühine ning saak jagati võrdselt. Selline kalapüügi viis püsis kauem põhjarannikul, kus räim ja kilu raputati võrgust välja, sellal kui Lääne-Eestis nad nopiti välja. Merel tegutses kipper keulamehena, juhtides võrkude sisselaskmist. Päramees juhtis siis ühe aeruga paati, teised paatkonnaliikmed olid souamehed. Murretes: selts, võrguselts, mest, mestimehed, seur, kamp.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
