Erinevus lehekülje "Paatkond" redaktsioonide vahel
(New page: '''paatkond''' (/paadivägi/venevägi) - ühes paadis peamiselt võrkudega kalastav püüdjaskond. 19. sajandil oli sõudepaadi paatkond 3-6 meest, harilikult ühest kaluriperest või sugu...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Paatkond''', ka '''paadivägi''' või '''venevägi''' on ühes [[paat|paadis]] peamiselt võrkudega kalastav püüdjaskond. 19. sajandil oli sõudepaadi paatkond 3-6 meest, harilikult ühest kaluriperest või sugulasperest. Muhus võis paatkond küündida 14 meheni. Paat kuulus ühele paatkonna liikmele - [[kipper|kiprile]], tasuks sai ta varikalu. Võrgud olid igal kaluril omad. Harvemini oli paat ühine ning saak jagati võrdselt. Selline kalapüügi viis püsis kauemini põhjarannikul, kus räim ja kilu raputati võrgust välja, sellal kui Lääne-Eestis nad nopiti välja. Merel tegutses kipper keulamehena, juhtides võrkude sisselaskmist. Päramees juhtis siis ühe [[aer]]uga paati, teised paatkonnaliikmed olid souamehed. Murretes: ''selts'', ''võrguselts'', ''mest'', ''mestimehed'', ''seur'', ''kamp''. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
Redaktsioon: 2. märts 2013, kell 13:56
Paatkond, ka paadivägi või venevägi on ühes paadis peamiselt võrkudega kalastav püüdjaskond. 19. sajandil oli sõudepaadi paatkond 3-6 meest, harilikult ühest kaluriperest või sugulasperest. Muhus võis paatkond küündida 14 meheni. Paat kuulus ühele paatkonna liikmele - kiprile, tasuks sai ta varikalu. Võrgud olid igal kaluril omad. Harvemini oli paat ühine ning saak jagati võrdselt. Selline kalapüügi viis püsis kauemini põhjarannikul, kus räim ja kilu raputati võrgust välja, sellal kui Lääne-Eestis nad nopiti välja. Merel tegutses kipper keulamehena, juhtides võrkude sisselaskmist. Päramees juhtis siis ühe aeruga paati, teised paatkonnaliikmed olid souamehed. Murretes: selts, võrguselts, mest, mestimehed, seur, kamp.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
