Erinevus lehekülje "Pardumine" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''pardumine''' - sõude- ja purjelaevade ajastu võitlusviise merelahingus. Seisnes vaenlase laeva oma laeva külge haakimises, milleks võidi kasutada pildurist lastavat kisaga teivast, ...)
 
(kategooria)
 
(ei näidata 4 kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''pardumine''' - sõude- ja purjelaevade ajastu võitlusviise merelahingus. Seisnes vaenlase laeva oma laeva külge haakimises, milleks võidi kasutada pildurist lastavat kisaga teivast, mis jäi vaenlase laeva pardasse ja võimaldas laevadel läheneda, väikese vahemaa korral kasutati tõmbekonksu. Seejärel läks osa meremehi teise laeva pardale, et see käsivõitluses vallutada. Pardumise takistamiseks kasutati võrke, mis riputati umbreelingu kohale. Vastupanu nõrgendamiseks  eelnes pardumisele püssituli. Koos rammimisega oli pardumine tollase meresõja peamisi võtteid. Laevakahurite laskeulatuse suurenedes 19. sajandil vajadus pardumise järele kadus.
+
'''Pardumine''', ka '''abordaaž''' on üks sõude- ja [[purjelaev]]ade ajastu võitlusviise [[merelahing]]us.
  
Autor: Enn Oja
+
Pardumine seisnes vaenlase [[laev]]a oma laeva külge haakimises, milleks võidi kasutada pildurist lastavat kisaga teivast, mis jäi vaenlase laeva [[parras|pardasse]] ja võimaldas laevadel läheneda, väikese vahemaa korral kasutati tõmbekonksu. Seejärel läks osa [[meremees|meremehi]] teise laeva pardale, et see käsivõitluses vallutada.
  
[[Pilt:pardumine1.jpg|thumb|left]]
+
Pardumise takistamiseks kasutati võrke, mis riputati [[umbreeling]]u kohale. Vastupanu nõrgendamiseks eelnes pardumisele püssituli. Koos [[rammimine|rammimisega]] oli pardumine tollase meresõja peamisi võtteid. Laevakahurite laskeulatuse suurenedes 19. sajandil vajadus pardumise järele kadus.
[[Pilt:pardumine2.jpg|thumb|left]]
+
 
 +
{{mereleksikon}}
 +
 
 +
[[Kategooria:Meresõjandus]]

Viimane redaktsioon: 5. august 2016, kell 00:44

Pardumine, ka abordaaž on üks sõude- ja purjelaevade ajastu võitlusviise merelahingus.

Pardumine seisnes vaenlase laeva oma laeva külge haakimises, milleks võidi kasutada pildurist lastavat kisaga teivast, mis jäi vaenlase laeva pardasse ja võimaldas laevadel läheneda, väikese vahemaa korral kasutati tõmbekonksu. Seejärel läks osa meremehi teise laeva pardale, et see käsivõitluses vallutada.

Pardumise takistamiseks kasutati võrke, mis riputati umbreelingu kohale. Vastupanu nõrgendamiseks eelnes pardumisele püssituli. Koos rammimisega oli pardumine tollase meresõja peamisi võtteid. Laevakahurite laskeulatuse suurenedes 19. sajandil vajadus pardumise järele kadus.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.