Erinevus lehekülje "Parv" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''Parv''', algeline kergest materjalist lame ujuvvahend. Roost ja palkidest kokkuseotud parvi kasutati vee peal liikumiseks juba neoliitikumis. Hiljem veeti parvedel kaupu siseveekogudel....)
 
1. rida: 1. rida:
'''Parv''', algeline kergest materjalist lame ujuvvahend. Roost ja palkidest kokkuseotud parvi kasutati vee peal liikumiseks juba neoliitikumis. Hiljem veeti parvedel kaupu siseveekogudel. Nüüdisajal kasutatakse parvi pms. puitmaterjali edasitoimetamiseks jõgedel (palgiparvetus). Merel pukseeritavad parved on sigarikujulised (sigar). Eriehitusega on kollektiivsed päästevahendid – päästeparved. Kastikujulist parve või pontooni viiakse koos sellel asuvate lasti ja reisijatega veekogu (hrl. jõe) kohal asuvast trossist tõmmates ühelt kaldalt teisele. Eestis on taolist parve kasutatud nt. Kasaril ja Emajõel.
+
'''Parv''', algeline kergest materjalist lame ujuvvahend. Roost ja palkidest kokkuseotud parvi kasutati vee peal liikumiseks juba neoliitikumis. Hiljem veeti parvedel kaupu siseveekogudel. Nüüdisajal kasutatakse parvi pms. puitmaterjali edasitoimetamiseks jõgedel (palgiparvetus). Merel pukseeritavad parved on sigarikujulised (sigar). Eriehitusega on kollektiivsed päästevahendid – [[päästeparv]]ed. Kastikujulist parve või [[pontoon]]i viiakse koos sellel asuvate lasti ja reisijatega veekogu (hrl. jõe) kohal asuvast trossist tõmmates ühelt kaldalt teisele. Eestis on taolist parve kasutatud nt. Kasaril ja Emajõel.
  
 
Allikas: Mereleksikon, 1996
 
Allikas: Mereleksikon, 1996

Redaktsioon: 16. oktoober 2010, kell 00:41

Parv, algeline kergest materjalist lame ujuvvahend. Roost ja palkidest kokkuseotud parvi kasutati vee peal liikumiseks juba neoliitikumis. Hiljem veeti parvedel kaupu siseveekogudel. Nüüdisajal kasutatakse parvi pms. puitmaterjali edasitoimetamiseks jõgedel (palgiparvetus). Merel pukseeritavad parved on sigarikujulised (sigar). Eriehitusega on kollektiivsed päästevahendid – päästeparved. Kastikujulist parve või pontooni viiakse koos sellel asuvate lasti ja reisijatega veekogu (hrl. jõe) kohal asuvast trossist tõmmates ühelt kaldalt teisele. Eestis on taolist parve kasutatud nt. Kasaril ja Emajõel.

Allikas: Mereleksikon, 1996