Puri

Puri, ka seil, riidest püstpind veesõiduki liikumapanemiseks tuule jõul. Purjelaeva purjed valmistatakse tihedast linasest või puuvillasest riidest (purjeriie), purjejahtidel kasutatakse nüüdisajal harilikult tehiskiududest (nt. dakronist) riiet. Purjed jagunevad kahte põhirühma: raapurjed – põhiliselt trapetsikujulised, kinnitatud põiki laeva paiknevate raade külge, ja pikipurjed – paiknevad algasendis piki laeva ja on kinnitatud taakide ning taglasepeelte (peel) külge. Pikipurjede hulka kuuluvad kliiver, taaksel, topsel, priitpuri, gunterpuri, kahvelpuri, bermuudapuri (pika masti tagaküljel paiknev, alumise servaga poomi külge kinnitatud kõrge kolmnurkpuri), ladinapuri (lühikesel mastil kaldu paikneva pikiraa – ladinaraa – külge kinnitatud kolmnurkne puri) ja lüügerpuri (mastil väikese kaldega paikneva pikiraa – lüügerraa – külge kinnitatud nelinurkne puri). Puri koosneb kahe rööpse õmblusega (naat) kokkuõmmeldud purjeriide paanidest. Servad on palistatud ja tugevdatud liiktrossi (liikimine) abil. Purjel on msg. pealeõmblused – tugevdus- ja kulumislapid. Taagi või peele külge seotaval purjeserval on purjeniidiga ääristatud augud – purjesilmad (lüüvers); rehvlindile tehtud auke (rehvimine) nimetatakse rehvaukudeks. – Eesti kalapaatide purjed tehti kodukootud linasest riidest. 19. saj lõpul võeti kasutusele vabrikulõuend, põhjarannikul Narvast ostetud puuvillriie. Kui paat oli ühisomand, tehti ka purjed ühiselt: iga kalur tõi ühe kangaosa. Ka paadipurjed õmmeldi kokku püstpaanidest ja ääristati jämedama nööriga (liik, liit, p-eselis). Vanim kalapaatidel kasutatud puri oli raapuri (raagpuri, raagapuri, ristpuri, lapp-puri). Raapurje alanurkades olid nöörid – purjejalad – purje sidumiseks parraste külge. Uuem oli priit- ehk pirkelpuri. 20. saj. algul hakati põhjarannikul kasutama kahvelpurje. Pärnu lahel tuli see kasutusele 1920. aastail kaugematele püügikohtadele sõitvail jääpurjekail. Mastist eespool oli kolmnurkne puri (kliiver, vokkpuri, ninavokk, siil).

Allikas: Mereleksikon, 1996