Erinevus lehekülje "Räim" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (3 redaktsiooni)
(lingid ja kategooria)
1. rida: 1. rida:
'''Räim''' (''Clupea harengus membras''), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosa – Ölandi saare lõunatipp elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks). Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. Eristatakse 2 sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillis — juulis rannavetes) ja sügisräime (koeb augustis—oktoobris madalatel), on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis ([[räimepüük]]) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t, Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t. Soolaräime nimetatakse silguks.
+
'''Räim''' (''Clupea harengus membras'') on [[Läänemeri|Läänemeres]] elav kala heeringa kääbusalamliigist.
  
'''B:''' L.Rannak. Räim. Tln., 1988.
+
Räim on kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosast Ölandi lõunatipuni elavat populatsiooni [[heeringas|heeringaks]], põhja pool elavat räimeks. Räim on [[pelaagiline|pelaagilise]] eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, ja võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab räim 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele.
 +
 
 +
Eristatakse kaht sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillist juulini rannavetes) ja sügisräime (koeb augustist oktoobrini [[madal]]atel ja on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis ([[räimepüük|räimepüügis]]) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t. Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t.<ref>L.Rannak. Räim. Tallinn, 1988</ref> Soolaräime nimetatakse silguks.
 +
 
 +
==Viited==
 +
<ref></ref>
  
 
{{Mereleksikon}}
 
{{Mereleksikon}}
 +
 +
[[Kategooria:Kalad]]

Redaktsioon: 24. november 2016, kell 01:26

Räim (Clupea harengus membras) on Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist.

Räim on kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosast Ölandi lõunatipuni elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks. Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, ja võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab räim 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele.

Eristatakse kaht sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillist juulini rannavetes) ja sügisräime (koeb augustist oktoobrini madalatel ja on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis (räimepüügis) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t. Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t.[1] Soolaräime nimetatakse silguks.

Viited

Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Nimeta viitamissiltidel peab olema sisu.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.
  1. L.Rannak. Räim. Tallinn, 1988