Erinevus lehekülje "Räim" redaktsioonide vahel
(New page: '''Räim''' (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna p...) |
P |
||
| (ei näidata 3 kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Räim''' (Clupea harengus membras) | + | '''Räim''' (''Clupea harengus membras'') on [[Läänemeri|Läänemeres]] elav kala heeringa kääbusalamliigist. |
| − | + | Räim on kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosast Ölandi lõunatipuni elavat populatsiooni [[heeringas|heeringaks]], põhja pool elavat räimeks. Räim on [[pelaagiline|pelaagilise]] eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, ja võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab räim 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. | |
| + | Eristatakse kaht sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillist juulini rannavetes) ja sügisräime (koeb augustist oktoobrini [[madal]]atel ja on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis ([[räimepüük|räimepüügis]]) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t. Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t.<ref>L.Rannak. Räim. Tallinn, 1988</ref> Soolaräime nimetatakse silguks. | ||
| + | |||
| + | ==Viited== | ||
| + | {{viited}} | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Kalad]] | ||
Viimane redaktsioon: 24. november 2016, kell 01:27
Räim (Clupea harengus membras) on Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist.
Räim on kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosast Ölandi lõunatipuni elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks. Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, ja võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab räim 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele.
Eristatakse kaht sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillist juulini rannavetes) ja sügisräime (koeb augustist oktoobrini madalatel ja on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis (räimepüügis) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t. Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t.[1] Soolaräime nimetatakse silguks.
Viited
- ↑ L.Rannak. Räim. Tallinn, 1988
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
