Räim

Räim (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosa – Ölandi saare lõunatipp elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks). Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. Eristatakse 2 sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillis — juulis rannavetes) ja sügisräime (koeb augustis—oktoobris madalatel), on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis (räimepüük) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t, Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t. Soolaräime nimetatakse silguks.

B: L.Rannak. Räim. Tln., 1988.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.