Erinevus lehekülje "Rändpüük" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(lingid ja kategooria)
 
(ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 
'''Rändpüük''' on [[kalapüük]] kodupaigast kaugel asuvatel vetel. Selle eesmärk on leida paremaid püügipaiku ja soodsamaid kalaturustusvõimalusi.  
 
'''Rändpüük''' on [[kalapüük]] kodupaigast kaugel asuvatel vetel. Selle eesmärk on leida paremaid püügipaiku ja soodsamaid kalaturustusvõimalusi.  
  
Näiteks käisid hiidlased sajandeid hulgaliselt Pärnu lahel kevadist räime püüdmas (võrkudega, 19. sajandi lõpust rüsadega) ja Eesti põhjaranniku kalurid Soome lahe saartel ning Soome skäärides sügis- ja kevadräime püüdmas. Tuntud oli ka Ostaškovist (Tveri kubermangust) pärit vene kalurite retked Eesti Põhjarannikule arvatavasti 18. sajandi algusest 19. sajandi lõouni, samuti Peipsi kalurite püügiretked Soome ja Pärnu lahele.  
+
Näiteks käisid hiidlased sajandeid hulgaliselt [[Pärnu laht|Pärnu lahel]] kevadist [[räim]]e püüdmas (võrkudega, 19. sajandi lõpust [[rüsa]]dega) ja Eesti põhjaranniku kalurid [[Soome laht|Soome lahe]] saartel ning Soome skäärides sügis- ja kevadräime püüdmas. Tuntud olid ka Ostaškovist (Tveri kubermangust) pärit vene kalurite retked Eesti põhjarannikule arvatavasti 18. sajandi algusest 19. sajandi lõouni, samuti Peipsi kalurite püügiretked Soome ja Pärnu lahele.  
  
20. sajandi alguseks taandus rändpüük kutseliste kalurite väikerühmade püügiretkedeks parematesse kalarandadesse ja suurte [[mootorpaat]]ide ja traalpüügi levikuga hääbus lõplikult. Paljudes alalistes rändpüügipaikades seisid ajutised elamud ([[kalamaja|kalamajad]]). Nüüdisaegseks rändpüügi vormiks võib pidada [[ookeanikalandus]]t.
+
20. sajandi alguseks taandus rändpüük kutseliste kalurite väikerühmade püügiretkedeks parematesse kalarandadesse ning suurte [[mootorpaat]]ide ja [[traalpüük|traalpüügi]] levikuga hääbus lõplikult. Paljudes alalistes rändpüügipaikades seisid ajutised elamud ([[kalamaja|kalamajad]]). Nüüdisaegseks rändpüügi vormiks võib pidada [[ookeanikalandus]]t.
  
 
{{mereleksikon}}
 
{{mereleksikon}}
 +
 +
[[Kategooria:Kalapüük]]

Viimane redaktsioon: 26. november 2016, kell 02:46

Rändpüük on kalapüük kodupaigast kaugel asuvatel vetel. Selle eesmärk on leida paremaid püügipaiku ja soodsamaid kalaturustusvõimalusi.

Näiteks käisid hiidlased sajandeid hulgaliselt Pärnu lahel kevadist räime püüdmas (võrkudega, 19. sajandi lõpust rüsadega) ja Eesti põhjaranniku kalurid Soome lahe saartel ning Soome skäärides sügis- ja kevadräime püüdmas. Tuntud olid ka Ostaškovist (Tveri kubermangust) pärit vene kalurite retked Eesti põhjarannikule arvatavasti 18. sajandi algusest 19. sajandi lõouni, samuti Peipsi kalurite püügiretked Soome ja Pärnu lahele.

20. sajandi alguseks taandus rändpüük kutseliste kalurite väikerühmade püügiretkedeks parematesse kalarandadesse ning suurte mootorpaatide ja traalpüügi levikuga hääbus lõplikult. Paljudes alalistes rändpüügipaikades seisid ajutised elamud (kalamajad). Nüüdisaegseks rändpüügi vormiks võib pidada ookeanikalandust.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.