Erinevus lehekülje "Rändpüük" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''Rändpüük''', kalapüük kodupaigast kaugel asuvatel vetel. Selle eesmärk on leida paremaid püügipaiku ja soodsamaid kalaturustusvõimalusi. Nt käisid hiidlased sajandeid hulg...)
 
1. rida: 1. rida:
'''Rändpüük''', [[kalapüük]] kodupaigast kaugel asuvatel vetel. Selle eesmärk on leida paremaid püügipaiku ja soodsamaid kalaturustusvõimalusi. Nt käisid hiidlased sajandeid hulgaliselt Pärnu lahel kevadist räime püüdmas (võrkudega, 19. saj lõpust rüsadega) ja Eesti põhjaranniku kalurid Soome lahe saartel ning Soome skäärides sügis- ja kevadräime püüdmas. Tuntud oli ka Ostaškovist (Tveri kub.) pärit vene kalurite retked Eesti Põhjarannikule arvatavasti 18. saj algusest 19. saj lõouni, samuti Peipsi kalurite püügiretked Soome ja Pärnu lahele. 20. saj alguseks taandus rändpüük kutseliste kalurite väikerühmade püügiretkedeks parematesse kalarandadesse ja suurte mootorpaatide ja traalpüügi levikuga hääbus lõplikult. Paljudes alalistes rändpüügipaikades seisid ajutised elamud ([[kalamaja]]). Nüüdisaegseks rändpüügi vormiks võib pidada [[ookeanikalandus]]t.
+
'''Rändpüük''' on [[kalapüük]] kodupaigast kaugel asuvatel vetel. Selle eesmärk on leida paremaid püügipaiku ja soodsamaid kalaturustusvõimalusi.  
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
Näiteks käisid hiidlased sajandeid hulgaliselt Pärnu lahel kevadist räime püüdmas (võrkudega, 19. sajandi lõpust rüsadega) ja Eesti põhjaranniku kalurid Soome lahe saartel ning Soome skäärides sügis- ja kevadräime püüdmas. Tuntud oli ka Ostaškovist (Tveri kubermangust) pärit vene kalurite retked Eesti Põhjarannikule arvatavasti 18. sajandi algusest 19. sajandi lõouni, samuti Peipsi kalurite püügiretked Soome ja Pärnu lahele.
 +
 
 +
20. sajandi alguseks taandus rändpüük kutseliste kalurite väikerühmade püügiretkedeks parematesse kalarandadesse ja suurte [[mootorpaat]]ide ja traalpüügi levikuga hääbus lõplikult. Paljudes alalistes rändpüügipaikades seisid ajutised elamud ([[kalamaja|kalamajad]]). Nüüdisaegseks rändpüügi vormiks võib pidada [[ookeanikalandus]]t.
 +
 
 +
{{mereleksikon}}

Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 19:38

Rändpüük on kalapüük kodupaigast kaugel asuvatel vetel. Selle eesmärk on leida paremaid püügipaiku ja soodsamaid kalaturustusvõimalusi.

Näiteks käisid hiidlased sajandeid hulgaliselt Pärnu lahel kevadist räime püüdmas (võrkudega, 19. sajandi lõpust rüsadega) ja Eesti põhjaranniku kalurid Soome lahe saartel ning Soome skäärides sügis- ja kevadräime püüdmas. Tuntud oli ka Ostaškovist (Tveri kubermangust) pärit vene kalurite retked Eesti Põhjarannikule arvatavasti 18. sajandi algusest 19. sajandi lõouni, samuti Peipsi kalurite püügiretked Soome ja Pärnu lahele.

20. sajandi alguseks taandus rändpüük kutseliste kalurite väikerühmade püügiretkedeks parematesse kalarandadesse ja suurte mootorpaatide ja traalpüügi levikuga hääbus lõplikult. Paljudes alalistes rändpüügipaikades seisid ajutised elamud (kalamajad). Nüüdisaegseks rändpüügi vormiks võib pidada ookeanikalandust.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.