Erinevus lehekülje "Ro-ro-laev" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(lisatud viide)
(ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 
[[Pilt:Ahtela Muuga sadamas.jpg|thumb|Ro-ro-laev Ahtela [[Muuga sadam]]as]]
 
[[Pilt:Ahtela Muuga sadamas.jpg|thumb|Ro-ro-laev Ahtela [[Muuga sadam]]as]]
[[Pilt:Toronto Paldiskis1.jpg|thumb|Autoveolaev Toronto [[Paldiski Põhjasadam]]as]]
+
'''Ro-ro-laev''' ehk '''veeremilaev''' (inglise keeles ''roll-on/roll-off'' - ’ratastel peale, ratastel maha’) on sõidukite vedamiseks ehitatud [[kaubalaev]], mis on konstrueeritud nii, et sõidukid saaksid [[ramp|rambi]] kaudu kergesti laeva [[autotekk|autotekile]] ja sealt [[kai]]le sõita.
[[Pilt:Toronto Paldiskis ahtrist.jpg|thumb|Torontolt lossiti autosid ahtrirambi kaudu]]
 
'''Ro-ro-laev''' (inglise keeles ''roll-on/roll-off'') ehk '''[[veeremilaev]]''' on sõidukite vedamiseks ehitatud [[kaubalaev]], mis on konstrueeritud nii, et sõidukid saaksid [[ramp|rambi]] kaudu kergesti laeva [[autotekk|autotekile]] ja sealt kaile sõita.
 
  
 
Sjöfartstidningeni teatel on ro-ro-laevade juured Rootsis, kui kapten Bengt Törnqvist esitles [[reeder]] Walleniusele ideed sõita autodega laevale, selle asemel et neid kraanaga tõsta. Esimene ro-ro-laev võeti kasutusele 1960. aastatel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. Roro är en livskraftig nischmarknad. [[Sjöfartstidningen]] nr 1, 2018</ref>  
 
Sjöfartstidningeni teatel on ro-ro-laevade juured Rootsis, kui kapten Bengt Törnqvist esitles [[reeder]] Walleniusele ideed sõita autodega laevale, selle asemel et neid kraanaga tõsta. Esimene ro-ro-laev võeti kasutusele 1960. aastatel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. Roro är en livskraftig nischmarknad. [[Sjöfartstidningen]] nr 1, 2018</ref>  
8. rida: 6. rida:
 
Mõnedele ro-ro-laevadele võivad sõita ka rongivagunid.
 
Mõnedele ro-ro-laevadele võivad sõita ka rongivagunid.
  
Üks ro-ro-laeva spetsialiseeritumaid tüüpe on veel [[autotarnelaev]] (inglise ''car carrier, vehicle carrier''), mis on konstrueeritud kui paljutekiline parkimismaja ning suuremad neist võivad peale võtta kuni 8000 sõidukit.
+
Horisontaalse lastitöötlusviisiga [[kuivlastilaev]]ad ratastel liikuvate veokite ja spetsiaalsetele treileritele paigutatud tükk-kauba veoks on üld- või eriotstarbelised, näiteks [[autotarnelaev]]ad, treilerilaevad, [[konteinerilaev]]ad. Autod jm. ratastega liikurmasinad sisenevad laeva omal jõul, treilereid veetakse eriliste vedukitega, [[konteiner]]id ja pakmekaubad paigutatakse liikuvate laadurite ja tõstukite abil. Üks ro-ro-laeva spetsialiseeritumaid tüüpe on veel [[autotarnelaev]] (inglise ''car carrier, vehicle carrier''), mis on konstrueeritud kui paljutekiline parkimismaja ning suuremad neist võivad peale võtta kuni 8000 sõidukit.
  
 
Eesti sadamaist käivad autotarnelaevad Paldiski [[Paldiski Lõunasadam|Paldiski Lõuna-]] ja [[Paldiski Põhjasadam|Põhjasadamas]] ning ka [[Sillamäe sadam]]as. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli [[Wallenius Wilhelmsen]]i [[TORONTO]], mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot.
 
Eesti sadamaist käivad autotarnelaevad Paldiski [[Paldiski Lõunasadam|Paldiski Lõuna-]] ja [[Paldiski Põhjasadam|Põhjasadamas]] ning ka [[Sillamäe sadam]]as. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli [[Wallenius Wilhelmsen]]i [[TORONTO]], mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot.
 +
 +
Ro-ro-laevu [[lastimine|lastitakse]] rambi või [[pardaluuk|pardaluugi]] kaudu. Veeremilaevadel on harilikult mitu [[laevatekk|tekki]], tekkide vahel liigeldakse panduseid ja rampe mööda, ka tõstukite, liftide või transportööride abil. [[Laadluuk]]e ei ole, [[laadruum]]idevahelistes põikvaheseintes on veetihedalt suletavad läbipääsud. Veeliinist kõrgemal vaheseinu ei ole.
 +
 +
1980. aastail rohkesti ehitatud [[universaallaev]]adel rakendati kombineeritud lastitöötlust: osale tekkidest saab [[last]]i paigutada rambi või pardaluugi kaudu, alumistesse laadruumidesse paigutatakse last traditsioonilisel viisil laadluukide kaudu. 1990. aastail tegutses maailmas üle 1000 veeremilaeva. Esimene veeremilaev oli USA-s 1958. aastal valminud COMET<ref>[[MerLe]]</ref>.
 +
 +
===Galerii===
 +
<gallery>
 +
Pilt:Toronto Paldiskis1.jpg|thumb|Autoveolaev Toronto [[Paldiski Põhjasadam]]as
 +
Pilt:Toronto Paldiskis ahtrist.jpg|thumb|Torontolt lossiti autosid ahtrirambi kaudu
 +
</gallery>
  
 
==Viited==
 
==Viited==

Redaktsioon: 23. märts 2019, kell 01:40

Ro-ro-laev Ahtela Muuga sadamas

Ro-ro-laev ehk veeremilaev (inglise keeles roll-on/roll-off - ’ratastel peale, ratastel maha’) on sõidukite vedamiseks ehitatud kaubalaev, mis on konstrueeritud nii, et sõidukid saaksid rambi kaudu kergesti laeva autotekile ja sealt kaile sõita.

Sjöfartstidningeni teatel on ro-ro-laevade juured Rootsis, kui kapten Bengt Törnqvist esitles reeder Walleniusele ideed sõita autodega laevale, selle asemel et neid kraanaga tõsta. Esimene ro-ro-laev võeti kasutusele 1960. aastatel.[1]

Mõnedele ro-ro-laevadele võivad sõita ka rongivagunid.

Horisontaalse lastitöötlusviisiga kuivlastilaevad ratastel liikuvate veokite ja spetsiaalsetele treileritele paigutatud tükk-kauba veoks on üld- või eriotstarbelised, näiteks autotarnelaevad, treilerilaevad, konteinerilaevad. Autod jm. ratastega liikurmasinad sisenevad laeva omal jõul, treilereid veetakse eriliste vedukitega, konteinerid ja pakmekaubad paigutatakse liikuvate laadurite ja tõstukite abil. Üks ro-ro-laeva spetsialiseeritumaid tüüpe on veel autotarnelaev (inglise car carrier, vehicle carrier), mis on konstrueeritud kui paljutekiline parkimismaja ning suuremad neist võivad peale võtta kuni 8000 sõidukit.

Eesti sadamaist käivad autotarnelaevad Paldiski Paldiski Lõuna- ja Põhjasadamas ning ka Sillamäe sadamas. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli Wallenius Wilhelmseni TORONTO, mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot.

Ro-ro-laevu lastitakse rambi või pardaluugi kaudu. Veeremilaevadel on harilikult mitu tekki, tekkide vahel liigeldakse panduseid ja rampe mööda, ka tõstukite, liftide või transportööride abil. Laadluuke ei ole, laadruumidevahelistes põikvaheseintes on veetihedalt suletavad läbipääsud. Veeliinist kõrgemal vaheseinu ei ole.

1980. aastail rohkesti ehitatud universaallaevadel rakendati kombineeritud lastitöötlust: osale tekkidest saab lasti paigutada rambi või pardaluugi kaudu, alumistesse laadruumidesse paigutatakse last traditsioonilisel viisil laadluukide kaudu. 1990. aastail tegutses maailmas üle 1000 veeremilaeva. Esimene veeremilaev oli USA-s 1958. aastal valminud COMET[2].

Galerii

Viited

  1. Pär-Henrik Sjöström. Roro är en livskraftig nischmarknad. Sjöfartstidningen nr 1, 2018
  2. MerLe

Vaata ka