Erinevus lehekülje "Rullumine" redaktsioonide vahel
(New page: '''Rullumine''', ka lengerdamine, külgõõtsumine, tasakaaluasendist hälbinud laeva kõikumine ümber horisontaalse pikitelje (muutuv kreen). Rullumine vähendab inimeste ja mehhanis...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Rullumine''', ka lengerdamine | + | '''Rullumine''', ka '''lengerdamine''' või '''külgõõtsumine''' on tasakaaluasendist hälbinud [[laev]]a kõikumine ümber horisontaalse pikitelje (muutuv [[kreen]]). Rullumine vähendab inimeste ja mehhanismide töötingimusi: koormab konstruktsioone inertsijõududega, võib põhjustada [[last]]i nihkumist [[laadruum]]is ning avaldub laeval viibivatele inimestele füsioloogilist mõju (merehaigus). Vabavõnkeperiood sõltub [[laevakere]] kujust ja lasti raskuskeskme asendist. Mida suurem on rullumise periood ja väiksem amplituud, seda vähem avalduvad rullumise negatiivsed tagajärjed. |
| + | |||
| + | ==Vaata ka== | ||
| + | *[[õõtsesummuti]] | ||
| + | *[[õõtsumine]] | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 15:17
Rullumine, ka lengerdamine või külgõõtsumine on tasakaaluasendist hälbinud laeva kõikumine ümber horisontaalse pikitelje (muutuv kreen). Rullumine vähendab inimeste ja mehhanismide töötingimusi: koormab konstruktsioone inertsijõududega, võib põhjustada lasti nihkumist laadruumis ning avaldub laeval viibivatele inimestele füsioloogilist mõju (merehaigus). Vabavõnkeperiood sõltub laevakere kujust ja lasti raskuskeskme asendist. Mida suurem on rullumise periood ja väiksem amplituud, seda vähem avalduvad rullumise negatiivsed tagajärjed.
Vaata ka
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
