Erinevus lehekülje "Seiner" redaktsioonide vahel
(New page: '''Seiner''', pms. seinnoodaga (seinnoot) kalapüügi laev. Eritunnus on spetsiaalne töötekk laeva ahtris, mõnikord lisaks ka vööris. Seinerid on harilikult keskmise suurusega (L ...) |
P (2 redaktsiooni) |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Seiner''' | + | '''Seiner''' on peamiselt [[seinnoot|seinnoodaga]] kalapüügi [[laev]]. Seineri eritunnus on spetsiaalne töö[[tekk]] laeva [[ahter|ahtris]], mõnikord lisaks ka [[vöör]]is. Seinerid on harilikult keskmise suurusega (pikkus 20—40 m) laevad, mille [[peamasin]]a võimsus on 300-1000 kW. Püügimehhanismidest on neil sein- või traalvints, nooda väljavõtmise masin (või niinimetatud jõuplokk), nooda ladumise masin, juhtplokid ja eriotstarbelised vintsid. Kalaparvede otsimiseks ja nende liikumise jälgimiseks seinnooda vetteheitmisel on seinereil [[hüdrolokaator]]id. Seinereil harilikult saaki (võib ulatuda 100 ja enam tonnini) ei töödelda, vaid kala võetakse noodast suurele transpordi- või töötlemislaevadele. Eestis on seinereiks ümber ehitatud SRTR- ja SRTM-tüüpi [[traaler]]eid. |
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Püügilaevade tüübid]] | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 18:39
Seiner on peamiselt seinnoodaga kalapüügi laev. Seineri eritunnus on spetsiaalne töötekk laeva ahtris, mõnikord lisaks ka vööris. Seinerid on harilikult keskmise suurusega (pikkus 20—40 m) laevad, mille peamasina võimsus on 300-1000 kW. Püügimehhanismidest on neil sein- või traalvints, nooda väljavõtmise masin (või niinimetatud jõuplokk), nooda ladumise masin, juhtplokid ja eriotstarbelised vintsid. Kalaparvede otsimiseks ja nende liikumise jälgimiseks seinnooda vetteheitmisel on seinereil hüdrolokaatorid. Seinereil harilikult saaki (võib ulatuda 100 ja enam tonnini) ei töödelda, vaid kala võetakse noodast suurele transpordi- või töötlemislaevadele. Eestis on seinereiks ümber ehitatud SRTR- ja SRTM-tüüpi traalereid.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
