Erinevus lehekülje "Sekstant" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (6 redaktsiooni)
 
(ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Sekstant''' (ladina ''sextans'' ’üks kuuendik’) on [[mereastronoomia]]s ja [[navigatsioon]]is kasutatav nurgamõõteriist taevakehade nurkkõrguse või kaldasihtmärkidevaheliste nurkade mõõtmiseks.  
+
'''Sekstant''' (ladina ''sextans'' ’üks kuuendik’) on astronoomias ja [[navigatsioon]]is kasutatav nurgamõõteriist taevakehade nurkkõrguse või kaldasihtmärkide vaheliste nurkade mõõtmiseks.  
  
 
Sekstant koosneb raamist, mille moodustavad kaks erisuguse raadiusega kaart (1/6 täisringist). Raami ühele küljele – [[limb]]ile – on kantud kraadijaotused 140º ulatuses. Raadiustele on kinnitatud väikepeegel, valgusfiltrid ja vaatlustoru, pööratavale [[alidaad]]ile suurpeegel ja lugemistrummel.  
 
Sekstant koosneb raamist, mille moodustavad kaks erisuguse raadiusega kaart (1/6 täisringist). Raami ühele küljele – [[limb]]ile – on kantud kraadijaotused 140º ulatuses. Raadiustele on kinnitatud väikepeegel, valgusfiltrid ja vaatlustoru, pööratavale [[alidaad]]ile suurpeegel ja lugemistrummel.  

Viimane redaktsioon: 14. jaanuar 2020, kell 15:07

Sekstant (ladina sextans ’üks kuuendik’) on astronoomias ja navigatsioonis kasutatav nurgamõõteriist taevakehade nurkkõrguse või kaldasihtmärkide vaheliste nurkade mõõtmiseks.

Sekstant koosneb raamist, mille moodustavad kaks erisuguse raadiusega kaart (1/6 täisringist). Raami ühele küljele – limbile – on kantud kraadijaotused 140º ulatuses. Raadiustele on kinnitatud väikepeegel, valgusfiltrid ja vaatlustoru, pööratavale alidaadile suurpeegel ja lugemistrummel.

Sekstandi töö põhineb valguskiire peegeldumisel tasapeeglis ja sellest tuleneval võimalusel ühitada vaateväljas kaks kujutist – otsenähtavat ja peegeldunud kujutist. Valguskiired satuvad esimeselt objektilt (horisondilt) läbi väikepeegli läbipaistva osa vaatlustorusse. Teise objekti (taevakeha) valguskiired peegelduvad järgemööda suurpeeglis, väikepeeglis ning satuvad samuti läbi vaatlustoru vaatleja silma. Sel momendil vastab alidaadi asetus limbil otsitavale nurgale (lugem saadakse lugemistrumli abil). Sekstandi ja mõõdetava nurga tasandite erinevus ei kutsu esile lugemisviga, see võimaldab kasutada sekstanti lengerdavas laevas ja sooritada mõõtmisi teda käes hoides.

Sekstandi idee kuulub I. Newtonile (1643-1727), esimesed tarvitamiskõlblikud sekstandid konstrueerisid 1730—31 teineteisest sõltumatult inglane J. Hadley (1682—1744) ja ameeriklane T. Godfrey (1704—49).

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.