Erinevus lehekülje "Siht" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P
(Välislingid)
 
(ei näidata 4 kasutaja 12 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 +
[[Pilt:Kalasadama siht augustis.2007.JPG.JPG|thumb|right|250px|Kalasadama siht Tallinnas. Laev, millelt pilt on tehtud, on kaldunud sihilt vasakule]]
 +
[[Pilt:Heltermaa sihi alumine m2rk - skeem..jpg|thumb|right|250px|Heltermaa sihi alumine märk - puitlaudisest kilp metallsõrestiktornil; valgusaparatuur on dubleeritud, avadest laudises paistavad põhi- ja reservlatern]]
 
[[Pilt:Sihid.jpg|right|thumb|Sihtide ja ujuvmärkidega tähistatud laevateed. Skeem]]
 
[[Pilt:Sihid.jpg|right|thumb|Sihtide ja ujuvmärkidega tähistatud laevateed. Skeem]]
'''Siht''' (Br ingl ''leading line'', US ingl ''range'', sks ''Richtfeuerlinie'', hol ''lichtenlijn'', vn'' створ'', sm ''linja'') on kahe (harvem enama) [[tuletorn]]i, [[tulepaak|-paagi]] või [[päevamärk|päevamärgi]] ([[Sihimärk|sihimärgi]]) poolt moodustuv (mõtteline) joon, mille järgi juhitakse [[laev]]u ettenähtud suunas mööda kanalite ja [[laevatee]]de sirgeid lõike ning laevasõiduks ohtlikes merekitsustes.  
+
'''Siht''' (Briti inglise ''leading line'', USA inglise ''range'', saksa ''Richtfeuerlinie'', hollandi ''lichtenlijn'', vene ''створ'', soome ''linja'') on kahe (harvem enama) [[tuletorn]]i, [[tulepaak|-paagi]] või [[päevamärk|päevamärgi]] ([[Sihimärk|sihimärgi]]) poolt moodustatav (mõtteline) joon, mille järgi juhitakse [[laev]]u ettenähtud suunas mööda [[kanal]]ite ja [[laevatee]]de sirgeid lõike ning laevasõiduks ohtlikes [[merekitsus]]tes.
  
Sihi järgi sõitmisel peab laevajuht hoidma laeva ees või taga nähtavate sihimärkide sümmeetriatelje laevaga samal vertikaaljoonel või paarissihtide korral nende vahel. Sel juhul paikneb laev ohutul teel. Kui laev on sihil, on see sihi kolmas objekt.  
+
Kõnekeeles kasutatakse sihi kohta ka mõisteid liin või liitsiht. Seni ametlikult kasutatud mõiste liitsiht päritolu ei ole selge, kuid eesliite "liit" kasutamiseks puudub sisuline põhjendus, kuna süsteem ei sisalda muud kui ainult ühe sihi määratlemiseks vajalikud märgid.
  
Keeruliste laevasõidutingimustega piirkondades (Eestis nt Soela väinas, kuid Soomes valdaval osal rannikulaevateedel) moodustavad laevateede [[telgjoon|telgi]] tähistavad sihid jätkuvaid sihisüsteeme, kus on võimalik pikki vahemaid läbida ainult sihtide järgi navigeerides. Sihtide lõikepunktid tähistavad kohustuslikke pöördekohti. Tänapäeval määratakse sihte tähistavate [[püsimärk]]ide asukohad (koordinaadid) sentimeetri täpsusega. 
+
Sihi järgi sõitmisel peab [[laevajuht]] hoidma enda ees nähtavate [[sihimärk]]ide sümmeetriateljed samal vertikaaljoonel. Sel juhul paikneb laev ohutu [[laevatee]] keskel ehk sihil.
 +
Tähistatavale laevateelõigule lähemat sihimärki nimetatakse alumiseks märgiks ja kaugemat märki nimetatakse ülemiseks märgiks, kuna merelt vaadates paistab tagapool olev märk alati eesmisest kõrgemal. (Mitmes keeles kasutataksegi mõisteid eesmine ja tagumine märk.)
  
[[Navigatsioonikaart]]idele kantakse sihid kindlate [[Navigatsioonimärk|tingmärkidega]]. Kaartide abil on võimalik laeva kohta määrata ka kitsastel ja keerulistel veealadel (sihtide ristumiskohad või lõikumised teiste kaardile märgitud objektidega). Navigatsioonikaartidel näidatakse sihtidega tähistatud laevateelõikude teljed pidevjoonega, samas kui sihiga tähistamata laevatee telg näidatakse olenevalt laevatee liigist punktiirjoonega või ei näidata üldse.  
+
==Sihimärgid==
 +
Levinuim sihimärkide lahendus on tornile, postile vms alusele paigaldatud ristkülikukujuline tahvel või laudis (kilp). Hea eristatavuse tagamiseks peab kilp olema laevateelt nähtava märgi fooniga kontrastset värvi ning selle keskel on tavaliselt kilbi värviga kontrastset värvi vertikaalne triip, mis suurendab märkide ühel joonel hoidmise täpsust. [[Sihimärk]]idena võidakse kasutada ka eraldiseisvaid [[tuletorn]]e, mida muidu kasutatakse eelkõige nö üldorientiirina, lisades vajalikku suunda teise märgi. Näiteks Suurupi sihi ülemiseks märgiks on [[Suurupi tuletorn]], mis on orientiiriks ka lääne poolt [[Tallinna laht]]e sisenejatele, kuid alumine märk on rajatud ainult koos Suurupi tuletorniga Tallinna lahest lääne suunas väljuva laevatee suuna näitamiseks.
  
Tähistatavale laevateelõigule lähemat sihimärki nimetatakse alumiseks märgiks ja kaugemat märki ülemiseks märgiks, kuna merelt vaadates paistab tagapool olev märk alati eesmisest kõrgemal (mitmes keeles kasutataksegi mõisteid eesmine ja tagumine märk). Levinuim sihimärkide lahendus on tornile, postile vms alusele paigaldatud ristkülikukujuline tahvel või laudis (kilp). Hea eristatavuse tagamiseks peab kilp olema laevateelt nähtava märgi fooniga kontrastset värvi ning selle keskel on tavaliselt kilbi värviga kontrastset värvi vertikaalne triip, mis suurendab märkide ühel joonel hoidmise täpsust. Sihimärkidena võidakse ära kasutada ka üksikuid tuletorne, mis on muidu mõeldud kasutamiseks n-ö üldorientiirina, lisades vajalikku suunda teise märgi. Nt Suurupi sihi ülemiseks märgiks on [[Suurupi sihituletornid|Suurupi tuletorn]], mis on orientiiriks ka lääne poolt [[Tallinna laht]]e sisenejatele, kuid alumine märk on rajatud ainult koos Suurupi tuletorniga Tallinna lahest lääne suunas väljuva laevatee suuna näitamiseks.
+
Keeruliste laevasõidutingimustega piirkondades (Eestis näiteks [[Voosi kurk|Voosi kurgus]], kuid Soome rannikuvetes enamikel laevateedel) moodustavad laevateede [[telgjoon|telgi]] tähistavad sihid jätkuvaid sihisüsteeme, kus on võimalik pikki vahemaid läbida ainult sihtide järgi navigeerides. [[Navigatsioonikaart]]idel näidatakse sihtidega tähistatud laevateelõikude teljed pidevjoonega, samas kui sihiga tähistamata laevatee telg näidatakse olenevalt laevatee liigist punktiirjoonega või ei näidata üldse.
 +
Praktikas on kohalikke olusid tundes navigeerimisel võimalik sihtidena kasutada ka mitmesugustest looduslikest või inimtekkelistest objektidest, näiteks kivid, puud, hooned jms, moodustatud mitteametlikke sihte, mille [[suund]] klapib ohutu läbipääsu suunaga.
 +
Sihimärkide suurus ja tulede [[valgustugevus]] sõltub peamiselt nende vajalikust [[nähtavuskaugus]]est. Sihimärkide vahekaugus sõltub peamiselt sihi vajalikust tundlikkusest, mis omakorda sõltub laevatee või ohutu läbipääsu laiusest. Mida kitsam koht ja mida kaugemal sihimärkidest, seda suurem peab vajaliku tundlikkuse saavutamiseks olema märkide vahekaugus. Mida suurem on vahekaugus sihimärkide vahel, seda väiksema sihilt kõrvale kaldumise korral on kõrvalekalle laevajuhile märgatav ehk seda tundlikum on siht.  
  
Kõnekeeles kasutatakse sihi kohta ka mõisteid liin või [[liitsiht]].  
+
Sihtide projekteerimiseks ehk sihimärkide mõõtmete, vahekauguse jm parameetrite määramiseks on [[IALA]] välja andnud juhendid ja soovitused, milles toodud valemite ja metoodika järgimine tagab, et rajatava sihi märgid ja tuled on vajalikus ulatuses nähtavad ja eristatavad ning siht on piisavalt tundlik.
 +
Suurima sihimärkide vahekaugusega siht Eestis tähistab [[Lõu laht]]e viivat soovitatavat laevateed. Sihimärkideks oleva [[Lõu tulepaak|Lõu tulepaagi]] ja [[Anseküla tuletorn]]i vahekaugus on seal 1,7 meremiili (NM) (3,2 km), mis tagab, et laevatee kitsaimas kohas 2,1 NM (3,9 km) kaugusel alumisest märgist on märgatav juba kõigest mõne meetri võrra sihilt kõrvale kaldumine.
  
Sihti tähistavad paaris [[Püsimärk|püsimärgid]], [[tuletorn]]id ja [[Paak|-paagid]] või [[Päevamärk|päevamärgid]], paiknevad enamasti [[laevatee]] ühes otsas, kusjuures [[sihimärgid|sihimärk]]ide vahelist lõiku, mis on enamasti [[rannik]]ualal, laevasõiduks ei kasutata (navigatsioonikaardil katkendjoonega). Seega määravad sihimärgid merealas sobivas kohas laevasõiduks sobiva suuna ja asukoha.  
+
==Ajalugu==
 +
Esimene teadaolev  sihiga tähistatud laevatee Eesti vetes pärineb 1835. aastast, mil valmis [[Tallinna ülemine tuletorn]], mis koos 1806. aastal valminud [[Tallinna alumine tuletorn|Tallinna alumise tuletorniga]] tähistab Tallinna lahest põhja suunas kulgevat laevateed. Tallinna sihi märgid eristuvad tänapäeval linna foonist suhteliselt halvasti ning põhiliseks visuaalseks orientiiriks on nende puhul ööpäevaringselt põlevad tuled. Tallinna sihi laternad vahetati 2010. aastal Eesti firma Cybernetica AS loodud suure võimsusega kaasaegsete valgusdioodlaternate vastu, mille erevalge tuli eristub hästi linnatuledest ning on ka päeval paremini nähtav kui seniste ajalooliste läätsedega laternate hõõglampide valgus. Samuti muudeti tulede parema eristuvuse tagamiseks ülemise tule plink tihedamaks ning sünkroniseeriti tulede plinkimine.
  
Sihimärkide suurus ja tulede valgustugevus sõltub peamiselt nende vajalikust nähtavuskaugusest. Sihimärkide vahekaugus sõltub peamiselt sihi vajalikust täpsusest e laevatee või ohutu läbipääsu laiusest. Mida kitsam koht ja mida kaugemal sihimärkidest, seda suurem peab vajaliku täpsuse saavutamiseks olema märkide vahekaugus. Mida suurem on vahekaugus sihimärkide vahel, seda väiksema sihilt kõrvale kaldumise korral on kõrvalekalle laevajuhile märgatav e seda tundlikum on siht. Sihtide projekteerimiseks e sihimärkide mõõtmete, vahekauguse jm parameetrite määramiseks on [[IALA]] välja andnud juhendid ja soovitused, milles toodud valemite ja metoodika järgimine tagab, et sihi märgid ja tuled on vajalikus ulatuses nähtavad ja eristatavad ning siht on piisavalt tundlik.
+
===Galerii===
 
 
Praktikas on kohalikke olusid tundes navigeerimiseks võimalik sihtidena kasutada ka mitmesugustest looduslikest või inimtekkelistest objektidest, nt kivid, puud, hooned jms, moodustatud mitteametlikke sihte, mille suund ühtib ohutu läbipääsu suunaga.
 
 
 
Esimene teadaolev sihiga tähistatud [[laevatee]] Eesti vetes pärineb 1835. aastast, mil valmis [[Tallinna ülemine tuletorn]], mis koos 1806. a valminud [[Tallinna alumine tuletorn|Tallinna alumise tuletorniga]] tähistab Tallinna lahest põhja suunas kulgevat laevateed. Tallinna sihi märgid eristuvad tänapäeval linna foonist suhteliselt halvasti ning põhiliseks visuaalseks orientiiriks on nende puhul ööpäevaringselt põlevad tuled. Tallina sihi laternad vahetati 2009. a Eesti firma Cybernetica AS loodud suure võimsusega kaasaegsete valgusdioodlaternate vastu, mille erevalge tuli eristub hästi linnatuledest ning on ka päeval paremini nähtav, kui seniste ajalooliste läätsedega laternate hõõglampide valgus.
 
 
 
 
 
Suurima sihimärkide vahekaugusega siht Eestis tähistab [[Lõu laht]]e viivat soovitatavat laevateed. Sihimärkideks oleva [[Lõu tuletorn]]i ja [[Anseküla tuletorn]]i vahekaugus on seal 1,7 meremiili (NM) (3,2 km), mis tagab, et laevatee kitsaimas kohas 2,1 NM (3,9 km) kaugusel alumisest märgist on märgatav juba kõigest mõne meetri võrra sihilt kõrvale kaldumine ning seega paistab kohe vajadus kurssi vastavalt korrigeerida.
 
 
 
----
 
 
 
Allikad:
 
 
 
- [[Johann Mey]], '''Eesti Loots''' (Tallinn 1927). Eesti Kindralstaabi IV Topo-Hüdrograafia osakonna publikatsioonid, nr. 7.
 
 
 
- [[Armas Luige|Luige, A]], '''Eesti tuletornid'''. Eesti Raamat, Tallinn 1982.
 
 
 
[http://www.ialathree.org/dictionary/index.php?title=Main_Page - IALA Dictionary]
 
[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/recommendations/E112.PDF - Recommendation for leading lights, IALA Recommendation E-112, May 1998]
 
 
 
[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/guidelines/GUIDEL23.PDF - IALA Guidelines for the design of leading lines, December 2001]
 
 
 
[http://195.50.203.61/SLAID1.HTM - Veeteede Ameti navigatsioonimärkide andmekogu]
 
 
 
[http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=PRIM01&user_id=at - Maaameti maa- ja merekaardirakendus]
 
 
 
[http://www.ekta.ee/html/ekta_marine_products.htm - Cybernetica AS, Marine Products]
 
 
 
- Инструксия по навигационному оборудованию (ИНО-2000). Санкт-Петербург: Министерство Обороны Российской Федераций, Главное Управление Навигаций и Океанографий, 2001
 
 
 
----
 
 
<gallery>
 
<gallery>
 
Pilt:Siht1.JPG|[[Suurupi sihituletornid]] mere poolt
 
Pilt:Siht1.JPG|[[Suurupi sihituletornid]] mere poolt
Pilt:Siht5.JPG|Sihid Väinamere kaardil
+
Pilt:Siht5.JPG|Sihtidega tähistatud laevateed 1994. a Väinamere kaardil
Pilt:siht3.JPG|Pärnu endised välised sihitulede paagid
+
Pilt:siht3.JPG|Pärnu välised sihitulede paagid 1927. a lootsiraamatus
 
</gallery>
 
</gallery>
  
 +
==Viited==
 +
*[[Johann Mey]], Eesti Loots (Tallinn 1927). Eesti Kindralstaabi IV Topo-Hüdrograafia osakonna publikatsioonid, nr. 7.
 +
*[[Armas Luige]], Eesti tuletornid. Eesti Raamat, Tallinn 1982.
 +
*[http://www.ialathree.org/dictionary/index.php?title=Main_Page IALA Dictionary]
 +
*[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/recommendations/E112.PDF Recommendation for leading lights, IALA Recommendation E-112, May 1998]
 +
*[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/guidelines/GUIDEL23.PDF IALA Guidelines for the design of leading lines, December 2001]
 +
*[http://195.50.203.61/SLAID1.HTM Veeteede Ameti navigatsioonimärkide andmekogu]
 +
*[http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=PRIM01&user_id=at Maaameti maa- ja merekaardirakendus]
 +
*[http://www.ekta.ee/html/ekta_marine_products.htm Cybernetica AS, Marine Products]
 +
*Инструксия по навигационному оборудованию (ИНО-2000). Санкт-Петербург: Министерство Обороны Российской Федераций, Главное Управление Навигаций и Океанографий, 2001
  
 +
==Välislingid==
 +
*[http://et.wikipedia.org/wiki/Siht_(laevandus) Siht Vikipeedias]
 +
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Leading_line Leading line Wikipedias]
  
 +
==Teistes keeltes==
 +
*Briti inglise - ''leading line''
 +
*USA inglise - ''range''
 +
*saksa - ''Richtfeuerlinie''
 +
*hollandi - ''lichtenlijn''
 +
*vene - ''створ''
 +
*soome - ''linja'')
  
=== Artikkel Vikipeedias ===
+
[[Kategooria:Kartograafia]]
[http://et.wikipedia.org/wiki/Siht_(laevandus) Siht]
+
[[Kategooria:Laevajuhtimine]]
 
 
=== Artikkel Wikipedias ===
 
[http://en.wikipedia.org/wiki/Leading_line Leading Line]
 

Viimane redaktsioon: 6. juuli 2019, kell 00:29

Kalasadama siht Tallinnas. Laev, millelt pilt on tehtud, on kaldunud sihilt vasakule
Heltermaa sihi alumine märk - puitlaudisest kilp metallsõrestiktornil; valgusaparatuur on dubleeritud, avadest laudises paistavad põhi- ja reservlatern
Sihtide ja ujuvmärkidega tähistatud laevateed. Skeem

Siht (Briti inglise leading line, USA inglise range, saksa Richtfeuerlinie, hollandi lichtenlijn, vene створ, soome linja) on kahe (harvem enama) tuletorni, -paagi või päevamärgi (sihimärgi) poolt moodustatav (mõtteline) joon, mille järgi juhitakse laevu ettenähtud suunas mööda kanalite ja laevateede sirgeid lõike ning laevasõiduks ohtlikes merekitsustes.

Kõnekeeles kasutatakse sihi kohta ka mõisteid liin või liitsiht. Seni ametlikult kasutatud mõiste liitsiht päritolu ei ole selge, kuid eesliite "liit" kasutamiseks puudub sisuline põhjendus, kuna süsteem ei sisalda muud kui ainult ühe sihi määratlemiseks vajalikud märgid.

Sihi järgi sõitmisel peab laevajuht hoidma enda ees nähtavate sihimärkide sümmeetriateljed samal vertikaaljoonel. Sel juhul paikneb laev ohutu laevatee keskel ehk sihil. Tähistatavale laevateelõigule lähemat sihimärki nimetatakse alumiseks märgiks ja kaugemat märki nimetatakse ülemiseks märgiks, kuna merelt vaadates paistab tagapool olev märk alati eesmisest kõrgemal. (Mitmes keeles kasutataksegi mõisteid eesmine ja tagumine märk.)

Sihimärgid

Levinuim sihimärkide lahendus on tornile, postile vms alusele paigaldatud ristkülikukujuline tahvel või laudis (kilp). Hea eristatavuse tagamiseks peab kilp olema laevateelt nähtava märgi fooniga kontrastset värvi ning selle keskel on tavaliselt kilbi värviga kontrastset värvi vertikaalne triip, mis suurendab märkide ühel joonel hoidmise täpsust. Sihimärkidena võidakse kasutada ka eraldiseisvaid tuletorne, mida muidu kasutatakse eelkõige nö üldorientiirina, lisades vajalikku suunda teise märgi. Näiteks Suurupi sihi ülemiseks märgiks on Suurupi tuletorn, mis on orientiiriks ka lääne poolt Tallinna lahte sisenejatele, kuid alumine märk on rajatud ainult koos Suurupi tuletorniga Tallinna lahest lääne suunas väljuva laevatee suuna näitamiseks.

Keeruliste laevasõidutingimustega piirkondades (Eestis näiteks Voosi kurgus, kuid Soome rannikuvetes enamikel laevateedel) moodustavad laevateede telgi tähistavad sihid jätkuvaid sihisüsteeme, kus on võimalik pikki vahemaid läbida ainult sihtide järgi navigeerides. Navigatsioonikaartidel näidatakse sihtidega tähistatud laevateelõikude teljed pidevjoonega, samas kui sihiga tähistamata laevatee telg näidatakse olenevalt laevatee liigist punktiirjoonega või ei näidata üldse. Praktikas on kohalikke olusid tundes navigeerimisel võimalik sihtidena kasutada ka mitmesugustest looduslikest või inimtekkelistest objektidest, näiteks kivid, puud, hooned jms, moodustatud mitteametlikke sihte, mille suund klapib ohutu läbipääsu suunaga. Sihimärkide suurus ja tulede valgustugevus sõltub peamiselt nende vajalikust nähtavuskaugusest. Sihimärkide vahekaugus sõltub peamiselt sihi vajalikust tundlikkusest, mis omakorda sõltub laevatee või ohutu läbipääsu laiusest. Mida kitsam koht ja mida kaugemal sihimärkidest, seda suurem peab vajaliku tundlikkuse saavutamiseks olema märkide vahekaugus. Mida suurem on vahekaugus sihimärkide vahel, seda väiksema sihilt kõrvale kaldumise korral on kõrvalekalle laevajuhile märgatav ehk seda tundlikum on siht.

Sihtide projekteerimiseks ehk sihimärkide mõõtmete, vahekauguse jm parameetrite määramiseks on IALA välja andnud juhendid ja soovitused, milles toodud valemite ja metoodika järgimine tagab, et rajatava sihi märgid ja tuled on vajalikus ulatuses nähtavad ja eristatavad ning siht on piisavalt tundlik. Suurima sihimärkide vahekaugusega siht Eestis tähistab Lõu lahte viivat soovitatavat laevateed. Sihimärkideks oleva Lõu tulepaagi ja Anseküla tuletorni vahekaugus on seal 1,7 meremiili (NM) (3,2 km), mis tagab, et laevatee kitsaimas kohas 2,1 NM (3,9 km) kaugusel alumisest märgist on märgatav juba kõigest mõne meetri võrra sihilt kõrvale kaldumine.

Ajalugu

Esimene teadaolev sihiga tähistatud laevatee Eesti vetes pärineb 1835. aastast, mil valmis Tallinna ülemine tuletorn, mis koos 1806. aastal valminud Tallinna alumise tuletorniga tähistab Tallinna lahest põhja suunas kulgevat laevateed. Tallinna sihi märgid eristuvad tänapäeval linna foonist suhteliselt halvasti ning põhiliseks visuaalseks orientiiriks on nende puhul ööpäevaringselt põlevad tuled. Tallinna sihi laternad vahetati 2010. aastal Eesti firma Cybernetica AS loodud suure võimsusega kaasaegsete valgusdioodlaternate vastu, mille erevalge tuli eristub hästi linnatuledest ning on ka päeval paremini nähtav kui seniste ajalooliste läätsedega laternate hõõglampide valgus. Samuti muudeti tulede parema eristuvuse tagamiseks ülemise tule plink tihedamaks ning sünkroniseeriti tulede plinkimine.

Galerii

Viited

Välislingid

Teistes keeltes

  • Briti inglise - leading line
  • USA inglise - range
  • saksa - Richtfeuerlinie
  • hollandi - lichtenlijn
  • vene - створ
  • soome - linja)