Täislaev

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 19. aprill 2011, kell 13:54 kasutajalt Malle (arutelu) (New page: '''Täislaev''', 3—5-mastiline purjelaev, mille iga mast kannab täispurjestust (purjestus), viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on 3—4 e...)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Täislaev, 3—5-mastiline purjelaev, mille iga mast kannab täispurjestust (purjestus), viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on 3—4 eespurje ja mastide vahel ülestikku harilikult 3 taakslit (taaksel). Iga mast koosneb mitmest osast: (alt üles) alamast, marss-, praam- ja roilteng. Viimased kaks olid algselt eri peeled, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone. 19. saj. kasutatakse täislaeval ka leipurjesid ja roilpurjest kõrgemal lisapurjesid, nagu keisel (ka keiseil) ja muunseil. Kõrvu väheste komposiitlaevadega on enamik 19. saj. täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902 ehitatud PREUSSEN. Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, nt. AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (ehit. 1937, Norra), DANMARK (ehit. 1933, Taani), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (ehit. 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (ehit. 1982, mõlemad Poola). Täislaev tekkis, kui tugevdati laevakeret, et stabiliseerida laevasuurtükke.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.