TAARA

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 30. detsember 2022, kell 15:16 kasutajalt Malle (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = | Pildiallkiri = | Nimi = TSESAREVITŠ ALEKSEI (1913-1917)<br> RESPUBLIKANETS (1917)<br> NARODNIK (1917-1919)<br> '''TAARA''' (1919-19??) | IMO number...')
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Laeva andmed
Nimi: TSESAREVITŠ ALEKSEI (1913-1917)
RESPUBLIKANETS (1917)
NARODNIK (1917-1919)
TAARA (1919-19??)
Ehitusaasta: 1913
Ehituskoht: Soome
Ehitaja: Warkhausi tehas
Tüüp: Reisiaurik
Vette lastud: 27. juuli 1913
Kasutusest eemaldatud: 10. juunil 1940
Staatus: Lammutatud
Maksimaalne pikkus: 37 m
Maksimaalne laius: 6 m
Süvis: 1,5 m
Mass-veeväljasurve: 160 t
Kiirus: 10 sõlme
Sõidukaugus: 200 meremiili
Peamasin: 2 kahesilindrilist kompaundaurumasinat, 250 hj
Käiturid: 2 sõukruvi
Kütusetankid: 45 ruumimeetrit puid
Laevapere: 25-32

Ajalugu

  • Laev ehitati 1913. aastal Soomes, Warkhausi tehases. Laev sai oma esimeseks nimeks TSESAREVITŠ ALEKSEI ning kuulus Vasknarva ja Skamja aurulaevaühisusele Gromov, Abramov & Co. Laev toodi raudteed mööda Tartusse, kus ta monteeriti kokku ja lasti 27. juulil 1913 vette. 15. augustist hakkas uus laev kaugsõidukapten Rudolf Vatseli juhtimisel sõitma liinil Vasknarva-Mustvee-Tartu-Pihkva-Oudova-Vasknarva. Uhke valget värvi reisilaev tegi iga nädal reisi Pihkvast Tartu ja Vasknarva kaudu tagasi. Suviti sõitsid laevaga ekskursandid Pihkvast, vaatasid Tartut ja seejärel sõitsid Vasknarva kaudu edasi Narva-Jõesuusse. Laeva katlaid köeti puudega. Küttepuid mahtus laevale 45 ruumimeetrit, millega sai läbi sõita 200 miili (370 km).
  • 1915. aasta augustis mobiliseeriti TSESAREVITŠ ALEKSEI vene Peipsi flotilli, ehitati ümber ja relvastati kolme 75 mm kahuriga. Meeskonnaks oli 25 kuni 32 meest, kellest 3 olid ohvitserid. 24. aprillil 1917 sai laev endale uueks nimeks RESPUBLIKANETS, sama aasta 22. juulil aga NARODNIK. 1917. aasta sügisel tuli laeval koos teiste Peipsi flotilli laevadega tõsta ahtrisse punalipp, kuid mitte kauaks. 1918. aasta oktoobris hakati Pihkvat okupeerivate saksa vägede kattevarjus seal organiseerima vene valgete Põhjakorpust. 28. oktoobril tõsteti laeva ahtrisse tsaariaegne Püha Andrease lipp ja peale seda sõitis NARODNIK Raskopellist Pihkvasse. Järgmisel kuul, kui saksa okupatsioonivõim lagunes, tuli Põhjakorpusel Pihkvast välja taganeda. Veliikaja jõge mööda Pihkva järve poole sõitnud NARODNIK sattus punaste kuulipilduja tule alla. Tulevahetuses sai surma 4 ning haavata 7-8 meest.
  • NARODNIK jõudis Tartusse, kuid sattus kuu aega hiljem, 21. detsembril, punaväe kätte. 14. jaanuaril 1919 langes Emajõkke kinni külmunud NARODNIK Eesti vägede kätte. 27. jaanuarist sai laev uueks nimeks TAARA. Maikuus alanud 1919. aasta navigatsioonihooajal oli TAARA koos teiste Peipsi laevastiku divisjoni laevadega tegev Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel. Vabadussõja ajal oli komandöriks 13. juunini 1919 mitšman Jaan Riis ja sealt edasi aseohvitser Jaak Saarts.
  • Pärast Vabadussõja lõppu anti TAARA 23. märtsil 1920 üle kaubandus-tööstusministeeriumile ja hakkas sõitma Tartust Anohovasse vahepeatustega Kaagveres, Praagas, Meerapalus, Piirisaarel, Mehikoormas, Võõpsus ja Lisjes. Laeval olid kahe klassi reisijateruumid, puhvet, vahel mängis orkester, pidulikumatel juhtudel korraldati ilutulestikku. TAARAga tehti ka lõbusõite. 1921. aastal anti laev rendile Kütteveo Aktsiaseltsile, mis pani ta käima Tartu-Vasknarva ja Tartu-Võõpsu liinil. 1930. aastal renditi laev Laevanduse Aktsiaseltsile Peips. Kodusadamaks jäi Tartu ja oma viimased reisid tegi ta 1935. aastal.
  • 1938. aasta sügisel tõsteti TAARA Tartus kaldale, kuna laeva kere oli kehvas seisus ja remontida seda enam ei tasunud. Laevalt võeti maha kõik, millele vähegi loodeti ostja leida: kere praamiks, puuosad, veepaak, võll, aurumasinad, sõukruvid, korsten. 10. juunil 1940 kustutati TAARA ametlikult laevakinnitusregistrist, kuna laev oli muutunud sõidukõlbmatuks.
  • TAARA lammutati vanarauaks kas 1940. aastate lõpul või 1950. aastate algul.

Viited

  • 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
  • 2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918 – 1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
  • 3. Mati Õun, Hanno Ojalo. 101 Eesti laeva. Varrak 2015 Tallinn.