Erinevus lehekülje "Tallinn-Helsingi laevaliin" redaktsioonide vahel
(→Kiirlaevad) |
(→Uus algus) |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
== Uus algus == | == Uus algus == | ||
7. juunil 1965 alustas Nõukogude Liidule kuulunud reisilaev [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liinil. Tegelikult sõitsid laevaga soomlased, sest eestlaste Soome reisimine algas aastaid hiljem. | 7. juunil 1965 alustas Nõukogude Liidule kuulunud reisilaev [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liinil. Tegelikult sõitsid laevaga soomlased, sest eestlaste Soome reisimine algas aastaid hiljem. | ||
| − | + | Soomlastele muutsid reisimise ebamugavaks kõigepealt viisaregulatsioonid ning ranged piiri- ja tollieeskirjad. Soome ajalehed korjati neilt piiril ära, Eestisse saabusid nad suurte, isegi 200-liikmeliste rühmadena. | |
| − | KGB oli käskinud eestlastest giididel tähelepanelikult jälgida ning ette kanda igast üksikust turistist. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse. | + | KGB oli käskinud eestlastest giididel soomlasi tähelepanelikult jälgida ning ette kanda igast üksikust turistist. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse. |
| + | |||
| + | [[VANEMUINE]] asendati 1970. aastal [[TALLINN]]AGA, kuid alles 1980. aastal alustanud [[GEORG OTS]] sarnanes kuigipalju soomlastele palju tuttavamate Rootsi vahet sõitvate laevadega. Muus osas erines Eestisse reisimine olulisel määral Rootsi sõitmisest. Eestisse tulijalt küsiti passi ja viisat ning suur osa turiste saabus rühmades. | ||
| + | Huvi „uue” sihtkoha vastu piisas. Odavad hinnad ja võimalus mustalt tehinguid sooritada meelitasid, kuigi lõpuks polnudki suurt muud kaasa osta kui alkoholi. Reisijate arvu kasv tõi Tallinna uusi ehitisi: valmis hotell Viru, ehitati juurde kauplusi ning arendati reisisadamat. | ||
| + | Kõige hullem viinaturismi aeg saabus 1980. aastatel. Purjus turistide otsimine oli rühmajuhtidel siiski suhteliselt lihtne, sest restorane, kust neid leida, oli vähe. Veel tolgi ajal oli sadamahoone tagasihoidlik, piiriületus vaevarikas ja aeganõudev ning osa giide ja bussijuhte ebaviisakad. | ||
| + | Eestlased pääsesid pikka aega Soome vaid ametlike delegatsioonide liikmetena. | ||
| + | |||
=== ''Huvitavat'' === | === ''Huvitavat'' === | ||
''„Kui käiku läks laevaliin Tallinn–Helsingi, veeti Kalevisse eriti palju delegatsioone naaberriigist. Eks delegatsiooni ikka juhtus selliseid lõbusamas tujus selle, kes kadusid tehase peal ringi jalutades.'' | ''„Kui käiku läks laevaliin Tallinn–Helsingi, veeti Kalevisse eriti palju delegatsioone naaberriigist. Eks delegatsiooni ikka juhtus selliseid lõbusamas tujus selle, kes kadusid tehase peal ringi jalutades.'' | ||
Redaktsioon: 15. jaanuar 2010, kell 01:13
Laevaliin Tallinn-Helsingi avati uuesti 1965. aastal.
Sisukord
Uus algus
7. juunil 1965 alustas Nõukogude Liidule kuulunud reisilaev VANEMUINE liiklust Tallinn-Helsingi liinil. Tegelikult sõitsid laevaga soomlased, sest eestlaste Soome reisimine algas aastaid hiljem. Soomlastele muutsid reisimise ebamugavaks kõigepealt viisaregulatsioonid ning ranged piiri- ja tollieeskirjad. Soome ajalehed korjati neilt piiril ära, Eestisse saabusid nad suurte, isegi 200-liikmeliste rühmadena. KGB oli käskinud eestlastest giididel soomlasi tähelepanelikult jälgida ning ette kanda igast üksikust turistist. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse.
VANEMUINE asendati 1970. aastal TALLINNAGA, kuid alles 1980. aastal alustanud GEORG OTS sarnanes kuigipalju soomlastele palju tuttavamate Rootsi vahet sõitvate laevadega. Muus osas erines Eestisse reisimine olulisel määral Rootsi sõitmisest. Eestisse tulijalt küsiti passi ja viisat ning suur osa turiste saabus rühmades. Huvi „uue” sihtkoha vastu piisas. Odavad hinnad ja võimalus mustalt tehinguid sooritada meelitasid, kuigi lõpuks polnudki suurt muud kaasa osta kui alkoholi. Reisijate arvu kasv tõi Tallinna uusi ehitisi: valmis hotell Viru, ehitati juurde kauplusi ning arendati reisisadamat. Kõige hullem viinaturismi aeg saabus 1980. aastatel. Purjus turistide otsimine oli rühmajuhtidel siiski suhteliselt lihtne, sest restorane, kust neid leida, oli vähe. Veel tolgi ajal oli sadamahoone tagasihoidlik, piiriületus vaevarikas ja aeganõudev ning osa giide ja bussijuhte ebaviisakad. Eestlased pääsesid pikka aega Soome vaid ametlike delegatsioonide liikmetena.
Huvitavat
„Kui käiku läks laevaliin Tallinn–Helsingi, veeti Kalevisse eriti palju delegatsioone naaberriigist. Eks delegatsiooni ikka juhtus selliseid lõbusamas tujus selle, kes kadusid tehase peal ringi jalutades. Külaliste vastuvõtjad aga vastutasid nende eest oma peaga. Otsiti siis neid kadunud hingi taga mööda tehast. Vahel leiti lõbusamas tujus sellid valikšokolaadi jaoskonnas kauplemas, et kas saaks kulbiga likööritäidist degusteerida. Valikšokolaadi jaoskonnas tehti käsitööd ning sinna olid alati ka eriti kenad neiud tööle sattunud. Vahel juhtus sedagi, et mõni külaline ei püsinud jalul või vajas eelkõige meditsiinipunkti abi.’’ (Otto Kubo.Nõukogude aeg ja inimene. Tallinn 2004, lk 181)
Vabam reisimine
Parvlaevad
Kiirlaevad
Uued Eesti reisilaevad
Allikad: Eesti Meremuuseumi ja Soome Forum Marinumi ühisnäituse „Tallinna laevad” materjalid
