Tallinn-Stockholmi laevaliin

Tallinn-Stockholmi reisilaevaliin toimis aastail 1920-1940 ja avati uuesti 1990. aastal.

Postiliin

Postivedu liinil Tallinn-Porkkala-Turu-Ahvenamaa-Stockholm peeti aastail 1638-1710 ning aastail 1647-1799 ka liinil Tallinn-Stockholm. Selleks valiti sobivaid laevu: 1687. aastal valmis postilaev FLYGGAREN, mis sõitis sel liinil 1690. aastani. See oli 17,7 m pikk ja 4,7 m lai süvisega 2,6 m ning tegi näiteks 1688. aastal 12 reisi. Laevaperes olid peale kapteni tüürimees, kaks madrust ja laevapoiss. 1700. aastal kasutati postijahti WRANGEL ning sajandi algusaastail veel postijahte LILLA HOPPET ja SJÖPOSTILJON.

Reisiliin

Enne Teist maailmasõda

1920. aastal alustas tööd laevaliin Tallinn-Stockholm, millel sõitis 1892. aastal ehitatud reisiaurik KALEVIPOEG (523,58 brt). 1934. aastal vedas KALEVIPOEG 3047 reisijat ja 2212 tonni kaupa.

Aastail 1935-1938 sõitis teise laevana sel liinil ka 1877.(?) aastal ehitatud reisiaurik VASA (523,58 brt).

1936. aastal lisandus 1910. aastal ehitatatud reisiaurik ESTONIA (1155,41 brt). 1937. aastal sõitis ESTONIA KALEVIPOJA asemel, sest KALEVIPOEG rakendati 1937. aastast suveliinile Pärnu-Kuivastu-Stockholm. ESTONIA sõitis sel liinil aastail 1937-1940. Aastail 1939-1940 sõitis Stockholmi-liinil ka 1906. aastal ehitatud reisiaurik VIRONIA (2026,06 brt). Näiteks 1937. aastal vedasid ESTONIA ja VASA 13 571 reisijat ja 15 587 tonni kaupa.

Reisiliinid Tallinn-Stockholm ja Pärnu-Stockholm töötasid 1940. aastani.

Tänapäevane laevaliin

Reisiliiklus Tallinnast taastus 17. juunil 1990 NORD ESTONIA avareisiga, mil 16. juunil Stockholmist väljunud laeval olid üksnes kutsutud külalised. Järgmisel päeval, 18. juunil alustasid sõitu Stockholmist Tallinna juba tavareisijad ja esimesele tavareisile Tallinnast väljus NORD ESTONIA 19. juunil 1990.

Kirjandus

• Ants Pärna. Sillad: Eesti-Rootsi. Meremees 1990, nr 11