|
|
| 1. rida: |
1. rida: |
| − | '''Tiiburlaev''' on [[laev]], mille kere alla on kinnitatud tiivad.
| |
| | | | |
| − | Tiiburlaeva liikumisel tõstab tiibade tekitatud hüdrodünaamiline jõud [[laevakere]] veepinna kohale, liikumistakistus väheneb ja saavutatakse suur kiirus. Tiivad võivad liikumisel olla kas täiesti vee all (tõstejõudu reguleeritakse, muutes sellekohaste automaatseadmete abil nende kallet), ulatuda osaliselt veest välja (püstriiuli- või V-kujulised, isereguleeruva tõstejõuga) või toimida veesuusa põhimõttel.
| |
| − |
| |
| − | ==Ajalugu==
| |
| − | Esimene patent tiiburlaeva ehitamiseks anti välja 1891. aastal ja esimese tiiburlaeva ehitas 1898. aastal itaallane E. Forlanini. 1906. aastal saavutati kiirus 40 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], 1918. aastal 61,5 sõlme. Praktiliseks kasutamiseks sobivate tiiburlaevade konstrueerimist alustati 1930. aastate lõpul.
| |
| − |
| |
| − | [[Sõjalaev]]ana rakendasid tiiburlaeva esimesena sakslased, kes II maailmasõjas katsetasid mitut allveetiibadega valve- ja torpeedokaatrit. NSV Liidu tiiburlaev RAKETA valmis 1957. Nüüdisajal kasutatakse tiiburlaevu rohkesti reisijate veoks ja sõjalaevastikus (raketikaatrid, allveelaevahävitajad, piirivalvelaevad), nende mass on kuni 330 t, kiirus 60—70 sõlme.
| |
| − |
| |
| − | {{mereleksikon}}
| |
| − | ==Tiiburlaevad Eestis==
| |
| − | Juunis 1990 aastate algul alustas [[Helta]] tiiburlaevadega reisijatevedu ka [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Tallinna-Helsingi liinil]], järgmisel aastal asendus see laevakompaniiga Festa. 1994. aastal olevat tiiburitega veetud 150 000 inimest. Püsivamalt vedas reisijaid tiiburitega Inreko, hilisem [[Lindaliini AS]], mis müüs viimase tiiburi 2008. aastal.
| |
| − |
| |
| − | [[Kategooria:Reisilaevad]]
| |
| − |
| |
| − | [[Kategooria:Laevatüübid]]
| |
