Erinevus lehekülje "Tiirud" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (1 redaktsioon)
(kategooria)
 
1. rida: 1. rida:
'''Tiirud''' (''Sterna''), väga pikkade ja kitsaste tiibadega, harkis saba ning lühikeste jalgadega väikeste veelindude prk. kajaklaste sgk-st. Keha ülapool on hall, alapool valge, lagipea ja kukal must. Tiirud lendavad ja ujuvad hästi, toitu (pms. kalu) hangivad järsult vette sööstes. Tsirkumpolaarse levialaga randtiir (S. ''paradisaea'') läbib Antarktika rannikuvetes paiknevatele talvitusaladele jõudmiseks kuni 20 000 km. Eesti tavalisim pesitseja on jõgitiir. (S. ''hirundo''). Varesesuurune punase nokaga räusk ehk röövtiir (''Hydroprogne tschegrava'', Eesti PR) elutseb peaaegu kõigis maailmajagudes, Eestis vähearvukas haudelind.
+
'''Tiirud''' (ladina ''Sterna'') on väga pikkade ja kitsaste tiibadega, harkis saba ning lühikeste jalgadega väikeste veelindude perekond kajaklaste sugukonnast.  
 +
 
 +
Keha ülapool on hall, alapool valge, lagipea ja kukal must. Tiirud lendavad ja ujuvad hästi, toitu (peamiselt kalu) hangivad järsult vette sööstes.  
 +
 
 +
Tsirkumpolaarse levialaga randtiir (ladina ''Sterna paradisaea'') läbib Antarktika rannikuvetes paiknevatele talvitusaladele jõudmiseks kuni 20 000 kilomeetrit. Eesti tavalisim pesitseja on jõgitiir (ladina ''Sterna hirundo''). Varesesuurune punase nokaga räusk ehk röövtiir (''Hydroprogne tschegrava'', Eesti PR) elutseb peaaegu kõigis maailmajagudes, Eestis vähearvukas haudelind.
  
 
{{Mereleksikon}}
 
{{Mereleksikon}}
 +
 +
[[Kategooria:Veelinnud]]

Viimane redaktsioon: 26. juuli 2015, kell 21:33

Tiirud (ladina Sterna) on väga pikkade ja kitsaste tiibadega, harkis saba ning lühikeste jalgadega väikeste veelindude perekond kajaklaste sugukonnast.

Keha ülapool on hall, alapool valge, lagipea ja kukal must. Tiirud lendavad ja ujuvad hästi, toitu (peamiselt kalu) hangivad järsult vette sööstes.

Tsirkumpolaarse levialaga randtiir (ladina Sterna paradisaea) läbib Antarktika rannikuvetes paiknevatele talvitusaladele jõudmiseks kuni 20 000 kilomeetrit. Eesti tavalisim pesitseja on jõgitiir (ladina Sterna hirundo). Varesesuurune punase nokaga räusk ehk röövtiir (Hydroprogne tschegrava, Eesti PR) elutseb peaaegu kõigis maailmajagudes, Eestis vähearvukas haudelind.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.