Tulusepüük

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 21. aprill 2010, kell 16:01 kasutajalt Enn Oja (arutelu) (New page: '''tulusepüük''' (/tohusepüük/toosepüük) - ahinguga kalapüük tulevalgel rannikumeres. Parim aeg tulusepüügiks on hilissuvine tuulevaikne pime öö. Tuleaines (tõrvased männihal...)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

tulusepüük (/tohusepüük/toosepüük) - ahinguga kalapüük tulevalgel rannikumeres. Parim aeg tulusepüügiks on hilissuvine tuulevaikne pime öö. Tuleaines (tõrvased männihalud ehk tõrvakad, kasetoht) asetati paadi käila või ahtri külge kinnitatud raudhargile ehk tulehargile ehk tooserauale. Püüti peamiselt haugi, kes tule all seisatas. Üks kalureist tõukas paati, teine raius paadininas ahinguga. Matsalu lahes seoti kaks paati kokku ja tuli tehti nend evahele. 1930ndail hakati kasutama karbiidi-, gaasi- või elektrilaternaid. Harvem püüti paadita, üks kalur hoidis tõrvikut, teine lõi ahinguga. Tulusepüük kui laevasõitu häiriv tegevus keelati Eesti mererannikul 1880ndail, kuid püsis kohati 20. sajandi 1. pooleni, eriti suhteliselt kinnistes lahtedes, nt Matsalu. Lõplikult kadus tulusepüük, kui ahing tunnistati röövpüügivahendiks.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996