Tulusepüük

Tulusepüük, ka tohusepüük või toosepüük on ahinguga kalapüük tulevalgel rannikumeres. Parim aeg tulusepüügiks on hilissuvine tuulevaikne pime öö.

Tuleaines (tõrvased männihalud ehk tõrvakad, kasetoht) asetati paadi käila või ahtri külge kinnitatud raudhargile ehk tulehargile ehk tooserauale. Püüti peamiselt haugi, kes tule all seisatas. Üks kalureist tõukas paati, teine raius paadininas ahinguga.

Matsalu lahes seoti kaks paati kokku ja tuli tehti nende vahele. 1930ndail hakati kasutama karbiidi-, gaasi- või elektrilaternaid. Harvem püüti paadita, üks kalur hoidis tõrvikut, teine lõi ahinguga. Tulusepüük kui laevasõitu häiriv tegevus keelati Eesti mererannikul 1880ndail, kuid püsis kohati 20. sajandi esimese pooleni, eriti suhteliselt kinnistes lahtedes, näiteks Matsalu. Lõplikult kadus tulusepüük, kui ahing tunnistati röövpüügivahendiks.

Autor: Enn Oja

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.