Tuukrilaev

Tuukrilaev, ka tuukritoetuslaev (ingl diving support vessel, DSV) on tuukritöödeks mõeldud eriotstarbeline laev, millega viiakse tuukrid töökohale, millelt nad sukelduvad ja millele nad tõstetakse (tõusevad) pärast töö lõppu tagasi ning mis varustab neid õhu või muu hingamisseguga, töövahendite/riistade, valguse ja energiaga. Tuukrilaeva varustatus sõltub sukeldumissügavusest, töö kestusest ja laadist, tööpiirkonna kaugusest, hüdrometeoroloogilistest tingimustest jms.

Rannikulähedasteks tuukritöödeks võib tuukrilaev olla väikeste mõõtmetega (alla 50 m pikk). Sellel on kompressor(id) tuukrite õhu või muu hingamisseguga varustamiseks. Tavaliselt on spetsiaalne trepp/redel või vahel ka lift tuukrite vette minekuks ja veest väljumiseks. Sageli on dekompressiooni- ehk barokamber. Samuti võivad laeval olla kajutid tuukrite majutamiseks ja sukeldumiseks ettevalmistamiseks ning hoiukoht sukeldumisvarustusele.

Avamerel kasutatakse enamasti nüüdisaegseid ja suuri tuukrilaevu. Reeglina on tänapäevasel suurel tuukrilaeval:

• dünaamilise positsioneerimise DP2 või DP3 süsteem (DP2 või DP3 klassi tuukrilaev);
• küllastussukeldumissüsteem, mis võimaldab tuukrite töö mitmesaja meetri sügavusel mitme nädala jooksul järjest, ilma töö- ja puhkeaja vahel dekompresserimist läbimata;
• tuukrikell(ad), milles tuukrid liiguvad laeva ja tööpaiga vahel.

Enamasti on sellisel laeval kopteriplatvorm, süvaveevõimekusega suure tõstejõuga kraana(d) ja seadmed tööks allveerobotiga. Siiani on suurim tuukrilaevadest 2008. aastal ehitatud SKANDI ARCTIC. Selle pikkus on 156,9 m ja küllastussukeldumissüsteem on 24 tuukri jaoks. Kraana tõstejõud on 400 t ja selle ronneri pikkus kuni 2000 m.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.