Erinevus lehekülje "Uno Laur" redaktsioonide vahel
(New page: '''Uno Laur''' (30.04.1928.a. Tallinnas). Lõpetas Tallinna Merekooli laevajuhtimise osakonna 1949. aastal (pealesõjaaegne I lend) ning suunati järgmisel aastal tööle Kamtšatka-Tšuko...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Uno Laur''' (30.04.1928.a. Tallinnas). Lõpetas Tallinna Merekooli laevajuhtimise osakonna 1949. aastal (pealesõjaaegne I lend) ning suunati järgmisel aastal tööle Kamtšatka-Tšukotka Merelaevandusse, kus töötas kaubalaevadel tüürimehena Vladivostokist Beringi väinani. Sai 1957. aastal Vladivostoki sadamakaptenilt kaugesõidukapteni diplomi. 1959. aastal tuli tagasi kodumaale ja asus tööle Eesti Merelaevandusse, sõites kaheksa aasta vältel nii vanemtüürimehe kui kaptenina mitmel laeval Valgest merest Vahemereni. 1967. aastast kuni 1992. aastani töötas Eesti Merelaevanduse Meresõiduametis vanema mereinspektori ja juhenduskaptenina, kaitstes laevanduse huve seoses laevaavariidega, tegeledes ühtlasi laevade kindlustamise ning ohutu meresõidu küsimustega. 1973. aastal algatas Eesti Meremuuseumi juures Mereterminoloogia komisjoni tegevuse eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Komisjoni paljuaastase visa töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandena soliidne trükis – Mereleksikon. 1992. aastal lahkus Eesti Merelaevandusest ja asutas ettevõtte AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid. 1994. aasta septembris, pärast M/L Estonia hukku kutsuti president Lennart Meri nominandina Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni liikmeks ja nimetati 1996. aastal selle komisjoni esimeheks. Teenete eest Eesti Vabariigi ees autasustati Eesti Vabariigi presidendi otsusega 2. veebruarist 1999. aastal III klassi Riigivapi ordeniga. Läinud 2004. aasta maist pensionile, jätkas ühiskondlikus korras tööd Mereterminloogia komisjoni, hilisema Merekeele nõukoja esimehena, millise töö tulemusena valmis 2008. aasta detsembris mahukas Inglise-eesti meresõnaraamat. | '''Uno Laur''' (30.04.1928.a. Tallinnas). Lõpetas Tallinna Merekooli laevajuhtimise osakonna 1949. aastal (pealesõjaaegne I lend) ning suunati järgmisel aastal tööle Kamtšatka-Tšukotka Merelaevandusse, kus töötas kaubalaevadel tüürimehena Vladivostokist Beringi väinani. Sai 1957. aastal Vladivostoki sadamakaptenilt kaugesõidukapteni diplomi. 1959. aastal tuli tagasi kodumaale ja asus tööle Eesti Merelaevandusse, sõites kaheksa aasta vältel nii vanemtüürimehe kui kaptenina mitmel laeval Valgest merest Vahemereni. 1967. aastast kuni 1992. aastani töötas Eesti Merelaevanduse Meresõiduametis vanema mereinspektori ja juhenduskaptenina, kaitstes laevanduse huve seoses laevaavariidega, tegeledes ühtlasi laevade kindlustamise ning ohutu meresõidu küsimustega. 1973. aastal algatas Eesti Meremuuseumi juures Mereterminoloogia komisjoni tegevuse eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Komisjoni paljuaastase visa töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandena soliidne trükis – Mereleksikon. 1992. aastal lahkus Eesti Merelaevandusest ja asutas ettevõtte AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid. 1994. aasta septembris, pärast M/L Estonia hukku kutsuti president Lennart Meri nominandina Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni liikmeks ja nimetati 1996. aastal selle komisjoni esimeheks. Teenete eest Eesti Vabariigi ees autasustati Eesti Vabariigi presidendi otsusega 2. veebruarist 1999. aastal III klassi Riigivapi ordeniga. Läinud 2004. aasta maist pensionile, jätkas ühiskondlikus korras tööd Mereterminloogia komisjoni, hilisema Merekeele nõukoja esimehena, millise töö tulemusena valmis 2008. aasta detsembris mahukas Inglise-eesti meresõnaraamat. | ||
| + | |||
| + | [[Pilt:Laur, U.jpg|thumb|left]] | ||
Artikli esitas Vello Mäss | Artikli esitas Vello Mäss | ||
Redaktsioon: 3. veebruar 2011, kell 16:56
Uno Laur (30.04.1928.a. Tallinnas). Lõpetas Tallinna Merekooli laevajuhtimise osakonna 1949. aastal (pealesõjaaegne I lend) ning suunati järgmisel aastal tööle Kamtšatka-Tšukotka Merelaevandusse, kus töötas kaubalaevadel tüürimehena Vladivostokist Beringi väinani. Sai 1957. aastal Vladivostoki sadamakaptenilt kaugesõidukapteni diplomi. 1959. aastal tuli tagasi kodumaale ja asus tööle Eesti Merelaevandusse, sõites kaheksa aasta vältel nii vanemtüürimehe kui kaptenina mitmel laeval Valgest merest Vahemereni. 1967. aastast kuni 1992. aastani töötas Eesti Merelaevanduse Meresõiduametis vanema mereinspektori ja juhenduskaptenina, kaitstes laevanduse huve seoses laevaavariidega, tegeledes ühtlasi laevade kindlustamise ning ohutu meresõidu küsimustega. 1973. aastal algatas Eesti Meremuuseumi juures Mereterminoloogia komisjoni tegevuse eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Komisjoni paljuaastase visa töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandena soliidne trükis – Mereleksikon. 1992. aastal lahkus Eesti Merelaevandusest ja asutas ettevõtte AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid. 1994. aasta septembris, pärast M/L Estonia hukku kutsuti president Lennart Meri nominandina Õnnetuse uurimise ühiskomisjoni liikmeks ja nimetati 1996. aastal selle komisjoni esimeheks. Teenete eest Eesti Vabariigi ees autasustati Eesti Vabariigi presidendi otsusega 2. veebruarist 1999. aastal III klassi Riigivapi ordeniga. Läinud 2004. aasta maist pensionile, jätkas ühiskondlikus korras tööd Mereterminloogia komisjoni, hilisema Merekeele nõukoja esimehena, millise töö tulemusena valmis 2008. aasta detsembris mahukas Inglise-eesti meresõnaraamat.
Artikli esitas Vello Mäss
