Võlliliin

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 9. detsember 2015, kell 08:18 kasutajalt Jüri (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Võlliliini elemendid

Võlliliin on ühest või mitmest omavahel ühendatud võllist koosnev jõuülekanne, mis tagab põõrdemomendi ülekande peajõuseadmelt (peamasinalt) sõukruvile ja sõukruvi tekitatava tõukejõu edasiandmise laevakerele.

Võlliliini põhiosa paikneb võllitunnelis, selle koosteelemendid on sõu-, vahe- ja tugivõllid, kande- ja tugilaagrid, dedvudseade, võllipeli ja võllipidur.

Sõuvõll toetub dedvudseadme laagritele ja laevakerest väljaulatuvale otsale pressitakse koonusistuga sõukruvi. Tugivõll koos jäigalt laevakere külge kinnitatud tugilaagriga annab laevakerele edasi sõukruvi tekitatud tõukejõu. Tänapäeva laevades on tugilaager tavaliselt integreeritud peamasinaga või peaülekandemehhanismiga, eraldiseisvat tugilaagrit ei ole.

Vahevõll(id) ühendavad omavahel sõu- ja tugivõlli äärikute või muhvidega ja toetuvad lokaalse õlitusüsteemiga ja veega jahutatavatele kandelaagritele. Vahevõllide arv sõltub jõuseadme paigutusest laevas, väiksematel laevadel võib vahevõll ka puududa.

Võlliliini pikkuse täpseks sobitamiseks laevaehituse ajal kasutatakse lühikest võlli nn. vahetükki, mis töödeldakse lõplikku mõõtu pärast peamasina ja võlliliini kohale monteerimist. Võlliliini fikseerimiseks seisuasendisse võib võlliliin olla varustatud võllipiduriga.

Sõukruvi elektrokeemilise korrosiooni vähendamiseks peab võlliliinil olema hea kontakt laevakerega. Selleks kinnitatakse ühele vahevõllile kontaktrõngas, millel libisevad laevakerega ühendatud grafiitrõngad. Tänapäeva laevadel paigutatakse võlliliinile torsiomeetrid, mille abil on võimalik pidevalt kontrollida võllile rakendatud pöördemomenti.

Autor: Jüri Kask

Allikad

  • Heino Punab. Laevajõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2008. ISBN 978-9985-808-351
  • Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986