Erinevus lehekülje "Vöör" redaktsioonide vahel
(New page: '''Vöör''' (rts ''för''), ka käil, nina, laevakere esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus laeva liikumisele, lainetõus jm. mereomadused. Enamikul laevadel paikneb v...) |
(k) |
||
| (ei näidata 3 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Vöör''' ( | + | '''Vöör''' (rootsi keeles ''för''), ka '''käil''' või '''nina''' on [[laevakere]] esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus [[laev]]a liikumisele, lainetõus ja muudest [[mereomadused]]. Enamikul laevadel paikneb vööris eesmine [[tekiehitis]] [[pakk]], mis suurendab vööriosa [[ujuvus]]t ja kaitseb [[tekk]]i üleuhtumise eest. Paki all paikneb [[vöörpiik]], eespool lõpeb vöör [[vöörtääv]]iga. Vööris on [[kaar]]tel lühem samm ([[kaaresamm]]) ja nad on toestatud lisaks [[floor]]idele ja tavalistele [[piim]]idele ka ruumipiimidega. |
| + | |||
| + | Eristatakse mitut vööritüüpi. Püstvöör on [[jõelaev]]adel ja vanadel [[aurik]]utel. Sellise vööriga laev tõuseb halvasti lainele ja võtab tekile palju vett. Kaldvöör annab laevakerele voolujoonelise ja edasipürgiva kuju ning suurendab ohutust kokkupõrkel. Mida laiemale sirutuvad V-kujuliste kaarte ülaotsad, seda vähem satub lainelöökidest tekile vett, kuid tarindeis tekivad suured pinged. U-kujuliste kaartega vöör on suurtel laevadel, millel puudub [[pirnvöör]] ning jõelaevadel, lusikvöör väikestel [[kalalaev]]adel, [[klipper|kliprivöör]] [[purjelaev]]adel. [[Lennukikandja]]te, tõukur[[puksiir]]ide ja tõste- ja [[kaablilaev]]ade ja muude taoliste eriotstarbeliste laevade vööri kuju ja ehituse määrab nende laevade eripära. | ||
| + | |||
| + | ==Vaata ka== | ||
| + | *[[jäämurdevöör]] | ||
| + | *[[pirnvöör]] | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Laevade ehitus]] | ||
Viimane redaktsioon: 6. märts 2017, kell 01:05
Vöör (rootsi keeles för), ka käil või nina on laevakere esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus laeva liikumisele, lainetõus ja muudest mereomadused. Enamikul laevadel paikneb vööris eesmine tekiehitis pakk, mis suurendab vööriosa ujuvust ja kaitseb tekki üleuhtumise eest. Paki all paikneb vöörpiik, eespool lõpeb vöör vöörtääviga. Vööris on kaartel lühem samm (kaaresamm) ja nad on toestatud lisaks flooridele ja tavalistele piimidele ka ruumipiimidega.
Eristatakse mitut vööritüüpi. Püstvöör on jõelaevadel ja vanadel aurikutel. Sellise vööriga laev tõuseb halvasti lainele ja võtab tekile palju vett. Kaldvöör annab laevakerele voolujoonelise ja edasipürgiva kuju ning suurendab ohutust kokkupõrkel. Mida laiemale sirutuvad V-kujuliste kaarte ülaotsad, seda vähem satub lainelöökidest tekile vett, kuid tarindeis tekivad suured pinged. U-kujuliste kaartega vöör on suurtel laevadel, millel puudub pirnvöör ning jõelaevadel, lusikvöör väikestel kalalaevadel, kliprivöör purjelaevadel. Lennukikandjate, tõukurpuksiiride ja tõste- ja kaablilaevade ja muude taoliste eriotstarbeliste laevade vööri kuju ja ehituse määrab nende laevade eripära.
Vaata ka
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
