Erinevus lehekülje "Vabapardamärk" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: ''''Vabapardamärk''', ka lastimärk, ka laadungimärk on märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas vabaparda kõr...') |
(toim) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Vabapardamärk''', ka [[lastimärk]], ka [[laadungimärk]] on märkide süsteem [[laev]]a mõlemal [[parras|pardal]] [[miidel|miidli]] piirkonnas [[vabaparras|vabaparda]] kõrguse kontrollimiseks laeva ekspluatatsioonitingimustes. | + | '''Vabapardamärk''', ka [[lastimärk]], ka [[laadungimärk]] on märkide süsteem [[laev]]a mõlemal [[parras|pardal]] [[miidel|miidli]] piirkonnas [[vabaparras|vabaparda]] kõrguse kontrollimiseks laeva ekspluatatsioonitingimustes. |
| − | Vabapardamärk | + | Vabapardamärk kantakse laevakerele kontrastse värviga vastavuses [[klassifikatsiooniühing]]u standardsetele nõuetele 1966. aasta [[Rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon|rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni]] alusel. Konventsiooni kohaselt üle vaadatud ja märgistatud laeva kohta antakse välja rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus. |
| − | |||
| − | Täislastis, ka [[tekk|tekil]] metsamaterjali vedaval [[metsaveolaev]]al on täiendav, Plimsolli kettast [[ahter|ahtri]] pool | + | [[Pilt:VPJ.png|thumb|right|Vabapardamärgid]] |
| + | Vabapardamärk koosneb [[peatekk|peateki]] kõrgusele kantud joonest ja sellest allpool paiknevast rõngast ([[Plimsolli ketas|Plimsolli kettast]]), mida läbiv horisontaalse joone ülemine serv näitab suvise [[lastiveeliin]]i suurimat lubatud kõrgust. Plimsolli ketta keskmest [[vöör]]i poole kantakse vertikaalne joon, mille küljest hargnevate horisontaaljoonte ülemine serv näitab lastiveeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavööndites eri aastaaegadel. | ||
| + | |||
| + | Täislastis, ka [[tekk|tekil]] metsamaterjali vedaval [[metsaveolaev]]al on täiendav, Plimsolli kettast [[ahter|ahtri]] pool paiknev [[metsalastimärk]], mille järgi on laevale lubatud väiksem vabaparda kõrgus. Metsalastimärgis lisatakse lastiveeliine näitavate tähtede ette täht L (''Lumber''-saematerjal). | ||
| + | |||
| + | Laevadel, mis on ette nähtud vahelduvaks töörežiimiks, võivad omanike soovi korral olla täiendavad lastiveeliinid, nt reisijate ja lasti vedamiseks kohandatud [[reisilaev]]adel võib omanike soovil olla üks või mitu täiendavat lastiveeliini, mis määratakse ja tähistatakse märgetega C1, C2, C3 ... jne, vastavalt laeva veekindlate vaheseintega vaheruumideks jaotumise [[süvis]]tele, mida lipuriigi aadministratsioon võib tunnustada alternatiivsete kasutustingimuste tarbeks. | ||
| − | |||
| − | |||
Märgitud vaheruumideks jaotumise lastiveeliinid kantakse laeva rahvusvahelisele laadungimärgi tunnistusele ja kirjeldatakse nende alternatiivsed kasutustingimused. | Märgitud vaheruumideks jaotumise lastiveeliinid kantakse laeva rahvusvahelisele laadungimärgi tunnistusele ja kirjeldatakse nende alternatiivsed kasutustingimused. | ||
| − | Kui laeval on ainult üks märge C1, mis langeb kokku suvise vabaparda kõrguse miinimumiga, siis laeval täiendavaid vaheruumideks jaotumise lastiveeliine ei ole. | + | Kui laeval on ainult üks märge C1, mis langeb kokku suvise vabaparda kõrguse miinimumiga, siis laeval täiendavaid vaheruumideks jaotumise lastiveeliine ei ole. |
| − | [[Purjelaev]]ade vabapardamärgil on ainult kaks lastiveeliini. | + | [[Purjelaev]]ade vabapardamärgil on ainult kaks lastiveeliini. |
| − | Vabapardamärgi määranud | + | Vabapardamärgi määranud [[klassifikatsiooniühing]]u nimetuse algustähed kantakse Plimsolli ketta juurde, sama ühing annab laevale ka rahvusvahelise laadungimärgi tunnistuse. |
| − | Lipuriigi administratsioon võib erandkorras jätta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kohaldamata kahe või enama riigi lähisadamate vahel rahvusvahelisi merereise tegevate laevade suhtes ja vabapardamärgi laevakerele kandmata, kui nende riikide valitsused, kus sellised sadamad asuvad, on veendunud, et konventsiooni kohaldamine on selliste sadamate vaheliste reiside kaitstuse tõttu põhjendamatu või raskendatud. | + | Lipuriigi administratsioon võib erandkorras jätta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kohaldamata kahe või enama riigi lähisadamate vahel rahvusvahelisi merereise tegevate laevade suhtes ja vabapardamärgi laevakerele kandmata, kui nende riikide valitsused, kus sellised sadamad asuvad, on veendunud, et konventsiooni kohaldamine on selliste sadamate vaheliste reiside kaitstuse tõttu põhjendamatu või raskendatud. |
Autor: [[Jüri Kask]] | Autor: [[Jüri Kask]] | ||
==Allikad== | ==Allikad== | ||
| − | *https://www.riigiteataja.ee/akt/ | + | *[https://www.riigiteataja.ee/akt/216012013001 Rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon]. Vastu võetud 5. aprillil 1966 |
[[Kategooria: Laeva teooria]] | [[Kategooria: Laeva teooria]] | ||
Viimane redaktsioon: 14. oktoober 2019, kell 01:16
Vabapardamärk, ka lastimärk, ka laadungimärk on märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas vabaparda kõrguse kontrollimiseks laeva ekspluatatsioonitingimustes.
Vabapardamärk kantakse laevakerele kontrastse värviga vastavuses klassifikatsiooniühingu standardsetele nõuetele 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni alusel. Konventsiooni kohaselt üle vaadatud ja märgistatud laeva kohta antakse välja rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus.
Vabapardamärk koosneb peateki kõrgusele kantud joonest ja sellest allpool paiknevast rõngast (Plimsolli kettast), mida läbiv horisontaalse joone ülemine serv näitab suvise lastiveeliini suurimat lubatud kõrgust. Plimsolli ketta keskmest vööri poole kantakse vertikaalne joon, mille küljest hargnevate horisontaaljoonte ülemine serv näitab lastiveeliini lubatud kõrgust erinevates kliimavööndites eri aastaaegadel.
Täislastis, ka tekil metsamaterjali vedaval metsaveolaeval on täiendav, Plimsolli kettast ahtri pool paiknev metsalastimärk, mille järgi on laevale lubatud väiksem vabaparda kõrgus. Metsalastimärgis lisatakse lastiveeliine näitavate tähtede ette täht L (Lumber-saematerjal).
Laevadel, mis on ette nähtud vahelduvaks töörežiimiks, võivad omanike soovi korral olla täiendavad lastiveeliinid, nt reisijate ja lasti vedamiseks kohandatud reisilaevadel võib omanike soovil olla üks või mitu täiendavat lastiveeliini, mis määratakse ja tähistatakse märgetega C1, C2, C3 ... jne, vastavalt laeva veekindlate vaheseintega vaheruumideks jaotumise süvistele, mida lipuriigi aadministratsioon võib tunnustada alternatiivsete kasutustingimuste tarbeks.
Märgitud vaheruumideks jaotumise lastiveeliinid kantakse laeva rahvusvahelisele laadungimärgi tunnistusele ja kirjeldatakse nende alternatiivsed kasutustingimused. Kui laeval on ainult üks märge C1, mis langeb kokku suvise vabaparda kõrguse miinimumiga, siis laeval täiendavaid vaheruumideks jaotumise lastiveeliine ei ole.
Purjelaevade vabapardamärgil on ainult kaks lastiveeliini.
Vabapardamärgi määranud klassifikatsiooniühingu nimetuse algustähed kantakse Plimsolli ketta juurde, sama ühing annab laevale ka rahvusvahelise laadungimärgi tunnistuse.
Lipuriigi administratsioon võib erandkorras jätta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kohaldamata kahe või enama riigi lähisadamate vahel rahvusvahelisi merereise tegevate laevade suhtes ja vabapardamärgi laevakerele kandmata, kui nende riikide valitsused, kus sellised sadamad asuvad, on veendunud, et konventsiooni kohaldamine on selliste sadamate vaheliste reiside kaitstuse tõttu põhjendamatu või raskendatud.
Autor: Jüri Kask
Allikad
- Rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon. Vastu võetud 5. aprillil 1966
