Verner Puurand

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 2. veebruar 2018, kell 11:12 kasutajalt Malle (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Verner Puurand (14. september – 12. juuni 1983) oli Eesti mereväeohvitser, mereväekapten ja eksiilvalitsuse minister.

Verner Puurmann vanem-portupeekadetina sõjakoolis

Verner Hans Puurand (kuni 1938. aastani Puurmann) sündis 14. septembril 1904. a Narvas ehitusmeistri Hans ja Miina Puurmanni perekonnas 8. lapsena. 1924. a lõpetas Narva linna I Ühisgümnaasiumi ja 1928. a sõjakooli nooremleitnandina. 1938. a 7. märtsist Tallinna Perekonnaseisuameti otsuse alusel määrati uueks perekonnanimeks „Puurand“. 1939 allveelaeva KALEV ajutine komandör. 1944. a lahkus Saksamaale ja hiljem Austraaliasse. Surnud 12. juunil 1983. a Austraalias Brisbane’s, Queenslandis. Võõrkeeltest valdas vene ja inglise keelt. Tallinn, Kopli 78-21.

Teenistus Eesti väes

  • 1904 – 27. septembril sündis Narvas;
  • 1918 – novembris võttis kinnitamata andmeil õppursõdurina osa Keldrimäe lahingust Narvas;
  • 1924 – lõpetas Narva linna I Ühisgümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda;
  • 1924 – 1. septembril astus Sõjavägede Ühendõppeasutuse üldklassi ja määrati kadetina 1. kompaniisse;
  • 1924 – 1. detsembril võttis osa enamliku mässukatse mahasurumisest Tondil;
  • 1925 – 7. juulil viidi üle sõjakooli mererühma;
  • 1925 – 16. juulist 26. septembrini merepraktikal suurtükilaeval LEMBIT;
  • 1926 – 28. maist 12. juunini õppepraktikal vahilaeval LAENE;
  • 1927 – 24. veebruaril ülendati nooremaks portupeekadetiks;
  • 1927 – 30. aprillil andis sõjamehe truudustõotuse;
  • 1927 – 25. maist 4. augustini õppepraktikal miiniristlejal VAMBOLA;
  • 1927 – 4. augustist 21. augustini miinitraaleril RISTNA hüdrograafilistel töödel;
  • 1928 – 11. veebruaril ülendati nooremallohvitseriks;
  • 1928 – 29. aprillil Sõjakooli mereväe õppekursuse lõpetamisel ülendati nooremleitnandiks (vanusega 29. augustist 1926) ja määrati merelaevastiku divisjoni adjutandiks;
  • 1930 – 20. maist määrati divisjoniülema käskkirjaga nr 97 torpeedolaeva SULEV komandöri abiks ja miini-torpeedospetsialisti kohusetäitjaks;
  • 1930 – 1. augustist viidi üle miiniristleja LENNUK kompaniiülema kohusetäitjaks ja ühtlasi ka miini-torpeedospetsialisti abi kohusetäitjaks;
  • 1930 – 1. oktoobrist viidi üle Merejõudude staapi ja määrati staabi adjutandi kohusetäitjaks;
  • 1931 – 1. aprillist määratud miiniristleja LENNUK kompaniiülema kohusetäitjaks ja miini-torpeedoala spetsialisti abiks;
  • 1932 – 24. veebruaril ülendati leitnandiks (vanusega 29. augustist 1930), määrati miiniristleja LENNUK kompaniiülemaks;
  • 1932 – 2. mail määrati suurtükilaeva JAAN POSKA komandöri abi ajutiseks kohusetäitjaks;
  • 1932 – 10. mail määrati abilaeva KOMPASS komandöri abi ajutiseks kohusetäitjaks;
  • 1932 – 20. septembrist miiniristleja LENNUK kompaniiülem ja miini-torpeedoala spetsialisti abi;
  • 1933 – 30. märtsist miiniristleja LENNUK navigatsiooniala spetsialist;
  • 1933 – 18. juulist 31. juulini torpeedolaeva SULEV spetsialisti ajutine kohusetäitja;
  • 1933 – 1. septembrist merelaevastiku divisjoni staabis;
  • 1933 – 9. oktoobrist määrati merelaevastiku divisjoni I erirühma ülemaks;
  • 1934 – 4. juunist määrati traaleri KALEV komandöri ajutiseks kohusetäitjaks;
  • 1934 – 6. augustist 30. augustini traaler OLEV komandöri ajutine kohusetäitja;
  • 1934 1– 3. oktoobrist määrati ajutiselt merelaevastiku divisjoni adjutandiks;
  • 1935 – 16. jaanuarist andis üle traaleri KALEV, lähetati vastavalt kaitsevägede ülemjuhataja salajasele käskkirjale nr 36. 31. jaanuarist „... Inglismaale teenistusalaste ülesannete täitmiseks kuni korralduseni, arvates 16. jaanuarist s.a“;
  • 1935 – lõpetas Fort Blockhouse's 10-nädalalise allveelaevnike kursuse;
  • 1936 – 1. septembril määrati ajutiselt allveelaeva KALEV komandöri abiks kaitsevägede ülemjuhataja käskkirjaga nr 161 8. septembrist 1936;
  • 1937 – 1. juunil saabus allveelaeval KALEV Tallinna;
  • 1938 – 1. jaanuarist määrati allveelaeva KALEV komandöri abiks;
  • 1939 – 24. veebruarust ülendatud vanemleitnandiks;
  • 1939 – kaubaaurik MEERO osanik (1%);
  • 1939 – 15. septembril kuulus Poola allveelaeva ORZEL interneerimismeeskonda;
  • 1939 – 6. novembrist määrati allveelaeva KALEV ajutiseks komandöriks;

Tegevus punalaevastikus

  • 1940 – 1. oktoobril, kui laevad kui sõjaväeosad formaalselt likvideeriti, jäeti KALEVILE teenima väljaõppeohvitserina kaptenleitnandi auastmes;
  • 1940 – 25. septembrist määrati miinitraaler KERI ex KALEV komandöriks.
  • 1940 – 1. novembril allkirjastas allveelaeva KALEV punalaevastikku vastuvõtuakti;
  • 1940 – 12. novembril määrati miiniveeskaja SUUROP komandöri abiks;
  • 1940 – 16. detsembrist saatis Merejõudude Baasi likvidaatori andmeil üle viidud punalaevastikku;
  • 1940 – olevat kinnitamata andmeil värvatud NKVD agendiks varjunimega „Javin“;
  • 1941 – algul olevat kinnitamata andmeil demobiliseeritud ja määratud reservi kuid võetud tagasi teenistusse ja määratud allveelaeva KALEV vanemabiks;
  • 1941 – juunis oli Punalipulise Balti laevastiku I allveelaevade brigaadi koosseisus instruktorina, tegi kaasa NSVL-i laevastiku taandumise Liepājast Paldiskini, kus 3–5. juuni vahel lahkus laevast.

Tegevus Saksa okupatsiooni ajal

  • 1941 – suvel vahistasid saksa okupatsioonivõimud ta Virumaal ja viisid Viljandi vangilaagrisse, kust vabastati Max Edenbergi abil;
  • 1941 – osales kinnitamata andmeil Suvesõjas, võttis osa Pärnu, Tallinna, Paldiski, Aegna, Hiiu- ja Saaremaa vabastuslahingutest;
  • 1941 – kutsuti Saksa sõjaväkke;
  • 1942 – 44 määrati Leetses asunud Abwehrnebenstelle Revali luurekooli ülemaks;
  • 1944 – sakslased ülendasid ta korvetikapteniks (kaptenmajoriks);

Tegevus eksiilis

  • 1944 – lahkus koos perekonnaga Eestist Saksamaale;
  • 1945 – 27. aprillil läks Donau ääres Regensburgi lähistel üle rindejoone USA vägede poolele;
  • 1945 – juunis asus teenistusse Regensgurgi USA sõjaväevalitsuses major Refakese sekretärina;
  • 1945 – oktoobris anti talle üle esimesed 32 eestlasest sõjavangi Regensburgi vangilaagrist;
  • 1946 – veebruaris tegi Nürnbergis USA 60. jalaväediviisi staabis ettepaneku kasutada vabastatud eestlastest sõjavange valveteenistuses;
  • 1946 – märtsis kutsuti Regensburgi vangilaagrisse osalema mitteametliku nõuandjana vangide filtreerimisel (screening);
  • 1946 – aprillis saatis kirja Eesti Vabariigi saadikule, A. Tormale, Londonis, milles palus anda endale volitused esindamaks Ameerika Okupatsiooni tsoonis Eesti Vabariiki side- ja hooldusohvitserina eestlaste abistamisel vangilaagreist vabanemiseks;
  • 1946 – juunis asus Regensburgist Geislingeni oma missiooni jätkama;
  • 1946 – 3. septembril kutsus USA okupatsioonitsooni Eesti Keskesindus teda korraldama endiste eesti sõjaväelaste sotsiaalala;
  • 1946 – 6. detsembril lahkus Eestlaste Keskesindusest USA tsoonis, kuna tegevus ei leidnud esindusepoolset toetust;
  • 1946 – detsembris kutsuti USA armee peakorteri juurde Balti rahvustest formeeritavate tööüksuste sideohvitseriks LS-majori (tööteenistuse - Labor Service major) auastmes. Organiseerib baltlastest valve- ja pioneeriüksusi, millest tuntumad nr 4221 ja 8745;
  • 1947 – Balti üksuste sidedirektor. Pealekaebuse tõttu kaotab Geislingeni laagris DP staatuse, eemaldatakse laagrist ja vahistatakse. USA võimude kaasabil vabastatakse. Korraldas koos USA kapteni M. Moxley’ga eestlaste ümberasumist USAsse;
  • 1948 – augustis siirdus aurikul DERNA Marseille’st Austraaliasse, Melbourne’i ja sealt edasi Brisbane, kus tegutses ehitusettevõtjana, oli Brisbanes kohaliku Eesti Seltsi asutaja;
  • 1951 – organiseeris Queenslandi Eesti Tulunduskooperatiivi, oli selle esimees;
  • 1952 – Austraalias ajalehe Võitleja levitaja ja tellimuste vastuvõtja;
  • 1973 – 3. aprillist nimetati Eesti eksiilvalitsuse portfellita ministriks eriülesandega olla Eesti Vabariigi Iseseisvuse Taastamise Laenufondi juhataja;
  • 1974 – 24. veebruarist mereväekapten (auastme omistamine tekitas pagulasringkondades vastakaid arvamusi ja vaidlusi);
  • 1977 – 24. augustist Eesti eksiilvalitsuse majandusminister;
  • 1983 – 12. juunil suri Austraalias Brisbane’s;

Õpingud ja õppetöö

  • 1917 – 15. septembrist 1924 kuni 7. juunini õppis Narva linna I Ühisgümnaasiumis, lõpetas kooli humanitaarharu;
  • 1924 – 1. septembrist kuni 1928. a 29. aprillini Sõjakooli kadett;
  • 1925 – 7. juulist kuni 1928. a 29. aprillini õppis sõjakooli mereväeosakonnas, omandades ka reaalgümnaasiumi kursuse;
  • 1928 – 29. novembrist 6. detsembrini osales mobilisatsioonialasel kursusel kindralstaabi V osakonnas;
  • 1930 – 5. veebruaril määrati merejõudude juhataja käskkirjaga nr 51 miini-torpeedoohvitseride kursuse kuulajaks;
  • 1931 – 17. aprillil lõpetas miini-torpeedoohvitseride kursuse;
  • 1932 – 11. jaanuarist 25. märtsini spetsialistide kursuse miinimasina ala lektor;
  • 1932 – 30. oktoobrist mereväe õppekompaniis;
  • 1935 – 4. aprillil lõpetas Suurbritannias fort Blockhauses 10-nädalase allveelaevnike kursuse (ten week’s course of indtruction in the operation, administration and maintenance of submarines) ja lubati eksamile;
  • 1938 – 17. jaanuarist 11. aprillini osales mereväeohvitseride miini-torpeedoala täienduskursustel;
  • 1939 – 9. jaanuarist 24. aprillini mereväeohvitseride taktikaala täienduskursustel, sooritas edukalt vajalikud katsed;
  • Õpingud Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas jäid pooleli.

Sõjaväeline ühiskondlik tegevus

  • 1931 – 28. aprillist määrati miiniristleja LENNUK raamatukogu juhatajaks;
  • 1931 – 1. maist kuni 1. juulini miiniristleja LENNUK poe juhataja kohusetäitja;
  • 1931 – 1. novembrist 23. detsembrini miiniristleja LENNUK poe juhataja;
  • 1932 – 20. septembrist miiniristleja LENNUK spordiringi esimees;
  • 1932 – 25. aprillist merejõudude sporditoimkonna juhatuse liige;
  • 1937 – 1. novembrist määrati Mereväe Ekipaaži kohtu tagavaraliikmeks;
  • 1938 – 24. märtsil valiti Mereväe Ohvitseride Liitkogu revisjonikomisjoni liikmeks;
  • 1939 – 29. märtsist valiti mereväe ohvitseridekogu juhatuse tagavaraliikmeks.

Ühiskondlik/rahvuslik tegevus emigratsioonis

  • Regensburgi Eesti Komitee (Saksamaa) esimees;
  • Eesti meremeeste keskuse (Geislingen 1947) liige;
  • USA okupatsioonitsooni eestlaste esinduse liige (1947);
  • Geislingeni Eesti Teatri auliige (1948);
  • Brisbane’i Eesti Seltsi (Austraalia) asutaja ja esimees;
  • Queenslandi Eesti Talunduse Kooperatiivi liige ja juhatuse esimees;
  • Korporatsiooni Ugala liige;
  • Ajakirja „Sinule Eesti“ (Austraalia) toimetaja 1972–1976;
  • Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse minister 1973–1977;
  • Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse majandusminister 1977–1983.

Perekond

  • Isa Hans Puurmann (Pudro) sündis 20. septembril 1855 Matīši kihelkonnas Lätis, enamlased hukkasid ta 17. märtsil 1918 Jamburgis;
  • ema Mina Puurmann (Nei) sündis 30. juulil 1859 Ontikal, suri 29. novembril 1924 Narvas [EAA.1221.1.321];
  • vend Arnold Puurmann sündis 27. oktoobril 1888 (Narvas, Joaorul), suri 2. detsembril 1918;
  • õde Nelly Puurmann (Sepman) sündis 20. veebruaril 1890 (abiellus 28. oktoobril 1923 Aleksander Sepmaniga, eestistatud Sepma) töötas Järvejõe kooli õpetajana, neil oli kaks poega Uno ja Gunnar;
  • õde Florentine Puurmann sündis 5. novembril 1892, suri 20. oktoobril 1896;
  • vend Oskar Puurmann sündis 19. oktoobril 1895, suri 22. oktoobril 1908 (ajukelmepõletiku);
  • vend Rihard Puurmann sündis 21. detsembril 1898;
  • vend Ferdinand Puurmann sündis12. juunil 1900 Narvas, Joaorul;
  • õde Adele Puurmann sündis 29. veebruaril 1902 Joaorul, abiellus Riivo (enne 1925 Richard) Kuljusega 1. jaanuaril 1927 Tallinnas;
  • 1929. a 8. septembril abiellus Narvas Peetri koguduses Friida Virvega (*1907 12. juulil Narvas);
  • 1932. a 16. augustil sündis Tallinnas poeg Hans-Verner;
  • 1938. a 7. märtsil eestistas perekonnanime, uueks perekonnanimeks määrati „Puurand”;
  • 1940. a 19. aprillil sündis Tallinnas poeg Mart Jaan, surnud 1. novembril 2001 Gold Coast, Austraalia;

Autasud, kiitused, tänuavaldused

  • 1939 – 28. novembril avaldati kiitust 21. novembril jäämurdjal SUUR TÕLL tulekahju kustutamisel üles näidatud tubliduse eest;
  • 1947 – annetati Poola valveüksuste teenistus-mälestusmärk;
  • 2014 – novembris autasustati Mereväe 96. aastapäeval mereväe teenetemärgi Usk ja Tahe Hõbeankruga.

Valik publikatsioone

  • Kriitika ja poliitilised rühmitused. Eesti Post 1947, nr 58;
  • Brisbane silmapiiril. Meie kodu 1951, nr 47;
  • Veerandsada aastat USA armee Balti üksusi. Võitleja 1971 nr 8;
  • Enne kui küünal kustub. Võitleja 1972 veebruar ... 1974 jaanuar;
  • Vanaisa kõneles pojapojale sündmusi 50 a eest. Võitleja 1974, nr 11;

In memoriam

  • 2006 – otsustas Tamsalu vald rajada Verner H. Puuranna mälestuse jäädvustamiseks Naistevälja külas Võidumetsa kinnistul mälestusmärgi;
  • 2014 – 25. juunil avati Naisteväljal arhitekt Aleksander Skolimowski kavandi järgi tehtud mälestusmärk;
  • Dokumentaalfilm „Mehed unustatud armeest” (Eesti 2006) autor Indrek Treufeld, režissöör Kalle Käesel.

Allikad

  • [1] Kokk, R. Eesti Merejõudude allveelaevad ja allveelaevnikud. Koostaja T. Einberg. OÜ Greif. Tallinn, 2006.
  • [2] Luts, Kristjan. Ülevaade eestlastest Ameerika Ühendriikide relvajõududes pärast Teist maailmasõda. Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1(7) 2011.
  • [3] Meie Kodu 1964, nr. 40, 01. okt. Kaptenmajor Verner Hans Puurand tähistas 27. septembril 1964. a. Brisbanis oma 60 a. sünnipäeva.
  • [4] Meie Kodu 1983 nr. 25, 29. 06. Kapten-major Verner H. Puurand in memoriam.
  • [5] Oll, Arto. KALEV ja LEMBIT. Eesti allveelaevade lugu. Tallinn, Argo 2017.
  • [6] Palli, I. Minu isa - allveelaeva komandör, luuraja, sõjavangide päästja. Maaleht 17. 09. 2009, nr. 33.
  • [7] Puurand, V. H. Enne kui küünal kustub... 1 - 20. Võitleja 1972 veebruar - 1974 jaanuar.
  • [8] Raigna, R. Kapten Puurand rajas Eesti allveelaevastiku. Virumaa Teataja, 2009 04.10;

Roosmaa, Valde. Naistevälja küla läbi aegade. (https://tamsalu.kovtp.ee/documents/3025026/4597655/Naistev%C3%A4lja+k%C3%Bcla+l%C3%A4bi+aegade.pdf/1479ca31-427b-463a-86cc-46c71ee9c7d6?version=1.0).

Galerii


Artikli autor Jaan Lutt