Erinevus lehekülje "WAMBOLA" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaevast WAMBOLA; 1959. aastal ehitatud samanimelise miinijahtija kohta vaata artiklit WAMBOLA (miinijahtija); 1972. aa...')
 
(Laevast)
 
(ei näidata sama kasutaja 11 vahepealset redaktsiooni)
4. rida: 4. rida:
 
| Pilt = WAMBOLA.jpg
 
| Pilt = WAMBOLA.jpg
 
| Pildiallkiri = WAMBOLA Miinisadamas
 
| Pildiallkiri = WAMBOLA Miinisadamas
| Nimi = '''EML WAMBOLA''' (2010-...)<br>KRISTIINA (2006-2010)<br>KDM LOSSEN (1977-2006)
+
| Nimi = '''EML WAMBOLA''' (2010-...)<br>KRISTIINA (2006-2010)<br>KDM LOSSEN (1978-2006)
 
| Pardanumber = A433 (Eestis)<br>N44 (Taanis)
 
| Pardanumber = A433 (Eestis)<br>N44 (Taanis)
 
| IMO number =
 
| IMO number =
17. rida: 17. rida:
 
| Ehitaja = A/S Svendborg Skibsværft
 
| Ehitaja = A/S Svendborg Skibsværft
 
| Tehasenumber =  
 
| Tehasenumber =  
| Tüüp = tuukri- ja toetuslaev (2010-...)<br>õppelaev (2006-2009)<br>miiniveeskaja (1977-2006)
+
| Tüüp = tuukri- ja toetuslaev (2010-...)<br>õppelaev (2006-2009)<br>miiniveeskaja (1978-2006)
 
| Klass = Lindormen
 
| Klass = Lindormen
 
| Sõsarlaevad = [[TASUJA]]
 
| Sõsarlaevad = [[TASUJA]]
77. rida: 77. rida:
 
| Tekkide arv =
 
| Tekkide arv =
 
| Rambid =
 
| Rambid =
| Peamasin = Tüüp: 2 × Frichs diiselmasin<br>Võimsus: 2 × 597 kW (800 hj)
+
| Peamasin = Tüüp: 2 × Frichs diiselmasin (1977-????)<br>Võimsus: 2 × 597 kW (800 hj) (1977-????)
 
| Abimasinad =  
 
| Abimasinad =  
 
| Ankrud =  
 
| Ankrud =  
121. rida: 121. rida:
 
===Taani kuninglikus mereväes===
 
===Taani kuninglikus mereväes===
  
Svendborg Skibsværft [[laevatehas]]es ehitati Taani kuninglikule mereväele kaks [[miiniveeskaja]]t. Esimene [[laev]] (hilisem Eesti mereväe [[TASUJA]]) sai nimeks LINDORMEN (taani keeles draakon) ja sama nime hakkas kandma ka antud laevaklass. Teise laeva (tulevase WAMBOLA) kiilupanek toimus 9. juunil 1977, laev lasti vette 9. septembril 1977 ja arvati teenistusse 14. juunil 1978. Laev sai nimeks LOSSEN (taani keeles ilves). Taani merevägi kasutas Lindormen-klassi miiniveeskajaid perioodiliselt ka staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrje[[eskaader|eskaadris]] (MCMFORNORTH). Lindormen-klassi miiniveeskajad arvati Taani mereväe teenistusest välja 22. oktoobril 2004.<ref name="kaks">[http://www.navalhistory.dk/English/TheShips/L/Lindormen(1978).htm LINDORMEN]. – Veebileht ''Danish Naval History''. (02.11.2016)</ref><ref name="kolm">[http://www.navalhistory.dk/English/TheShips/L/Lossen(1978).htm LOSSEN]. – Veebileht ''Danish Naval History''. (02.11.2016)</ref>
+
Svendborg Skibsværft [[laevatehas]]es ehitati Taani kuninglikule mereväele kaks [[miiniveeskaja]]t. Esimene [[laev]] (hilisem Eesti mereväe [[TASUJA]]) sai nimeks LINDORMEN (taani keeles draakon) ja sama nime hakkas kandma ka antud laevaklass. Teise laeva (tulevase WAMBOLA) [[kiil]]upanek toimus 9. juunil 1977, laev lasti vette 9. septembril 1977 ja arvati teenistusse 14. juunil 1978. Laev sai nimeks LOSSEN (taani keeles ilves). Taani merevägi kasutas Lindormen-klassi miiniveeskajaid perioodiliselt ka staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrje[[eskaader|eskaadris]] (MCMFORNORTH). Lindormen-klassi miiniveeskajad arvati Taani mereväe teenistusest välja 22. oktoobril 2004.<ref name="lindormen">[http://www.navalhistory.dk/English/TheShips/L/Lindormen(1978).htm LINDORMEN]. – Veebileht ''Danish Naval History''. (02.11.2016)</ref><ref name="lossen">[http://www.navalhistory.dk/English/TheShips/L/Lossen(1978).htm LOSSEN]. – Veebileht ''Danish Naval History''. (02.11.2016)</ref>
  
 
===Eesti Mereakadeemia õppelaevana===
 
===Eesti Mereakadeemia õppelaevana===
  
27. märtsil 2004 kinnitatud „Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010“ seadis mereväe arendamisel eesmärgiks ühe prioriteedina kolmest logistilise- ja juhtimistoetuse tagamise nii merel kui maismaal. Selleks tuli tagada miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks tuli välja arendada miinituukrigrupp.<ref name="seitse">[https://www.riigiteataja.ee/akt/730333 „Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010“ kinnitamine]. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2004. a korraldus nr 212. – RTL 2004, 40, 667.</ref> Seatud ülesannete täitmiseks ostis Eesti riik mereväele 15 miljoni krooni eest Taani endise miiniveeskaja LINDORMEN.<ref name="kaheksa">Krause, H. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/merevagi-ostab-taanilt-lahiajal-tuukriplatvormiga-toetuslaeva.d?id=51021774 Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva]. – ''Eesti Päevaleht'', 18. oktoober 2005. (17.01.2016)</ref> 12. aprillil 2006 heisati Fredrikshavni mereväebaasis laeval Eesti lipp, anti uus nimi TASUJA ja laev arvati Eesti mereväe teenistusse.<ref name="neli">Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385</ref>
+
27. märtsil 2004 kinnitatud „Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010“ seadis mereväe arendamisel eesmärgiks ühe prioriteedina kolmest logistilise- ja juhtimistoetuse tagamise nii merel kui maismaal. Selleks tuli tagada miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks tuli välja arendada miinituukrigrupp.<ref name="kvareng">[https://www.riigiteataja.ee/akt/730333 „Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010“ kinnitamine]. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2004. a korraldus nr 212. – RTL 2004, 40, 667.</ref> Seatud ülesannete täitmiseks ostis Eesti riik mereväele 15 miljoni krooni eest Taani endise miiniveeskaja LINDORMEN.<ref name="tasujaost">Krause, H. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/merevagi-ostab-taanilt-lahiajal-tuukriplatvormiga-toetuslaeva.d?id=51021774 Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva]. – ''Eesti Päevaleht'', 18. oktoober 2005. (17.01.2016)</ref> 12. aprillil 2006 heisati Fredrikshavni mereväebaasis laeval Eesti [[lipp]], anti uus nimi TASUJA ja laev arvati Eesti mereväe teenistusse.<ref name="konsot">Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385</ref>
  
21. septembril 2006 sildus Lennusadamas ka LOSSEN, mis pidi saama Eesti Mereakadeemia õppelaevaks. Laev sai nimeks KRISTIINA. Laeva ostmiseks ei olnud tegelikult riigieelarvest raha eraldatud, sest segaste kokkulepete tõttu puudus selgus, kes peaks üldse laeva eest Taanile tasuma. Seetõttu oldi Taanile veel aasta hiljem laeva eest võlgu. Laeva korda seadmine ja õppelaevaks kohandamine oleks nõudnud täiendavalt paarkümmend miljonit krooni. Eesti Mereakadeemia keerulise finantsseisu tõttu anti seni Lennusadamas seisnud laev 28. spetembril 2009 tasuta üle mereväele.
+
2006. aasta alguses pakkus Taani Eestile võimalust osta ka [[sõsarlaev]] LOSSEN riikidevahelise kokkuleppehinnaga. 4. juulil 2006 sõlmisid tollane haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Taani kuninglik merevägi lepingu LOSSENi ostmiseks. Laev pidi saama [[Eesti Mereakadeemia]] [[õppelaev]]aks. 21. septembril 2006 sildus LOSSEN [[Lennusadam]]as. Laeva uueks nimeks sai KRISTIINA. Raha laeva ostmiseks ei olnud aga 2006. ega 2007. aasta riigieelarves ette nähtud. Seetõttu oldi laeva eest Taanile veel ka aasta hiljem võlgu. Olukord tekkis segaste kokkulepete tõttu Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumi vahel - puudus selgus, kas viimane peaks ka laeva ostu finantseerima. Laeva eest tasumiseks leiti vahendid (8 miljonit krooni) 2007. aasta riigieelarvest - selleks kasutati Rahandusministeeriumiga kooskõlastatult kutseõppeasutuste arengukuludeks ettenähtud vahendeid. Keerulise finantsolukorra tõttu puudusid Eesti Mereakadeemial lisaks laeva ostmisele rahalised vahendid ka laeva õppelaevaks kohandamiseks ja merel käimiseks, rääkimata laeva tehnilise seisukorra säilitamisest [[kai]] ääres. Laeva ümberehitamine õppelaevaks oleks maksnud umbes 10-20 miljonit krooni, igal aastal oleks kulunud täiendavad 10 miljonit krooni laeva ekspluatatsioonile. Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2009. aasta korraldusega kohustati Haridus- ja teadusministeeriumi KRISTIINAt Kaitseministeeriumile tasuta üle andma. 28. spetembril anti laev üle mereväele.<ref name="lukas">[http://stenogrammid.riigikogu.ee/200910121500 XI Riigikogu stenogramm, VI istungjärk, Esmaspäev, 12. oktoober 2009, kell 15:00]. – Riigikogu kodulehekülg. (06.11.2016)</ref><ref name="volg">Poom, R. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-on-taanile-oppelaeva-eest-juba-terve-aasta-volgu?id=51094329 Eesti on Taanile õppelaeva eest juba terve aasta võlgu]. – ''Eesti Päevaleht'', 17. juuli 2007. (06.11.2016)</ref><ref name="vv">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13218015 Riigivara tasuta üleandmine]. Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2009. a korraldus nr 379 – RTL 2009, 71, 1059.</ref><ref name="konsow" />
  
 
===Eesti mereväes===
 
===Eesti mereväes===
Eesti mereväes kuulus laev reservi. 14. mail 2010 sai laev nimeks WAMBOLA. Aastate jooksul laeva moderniseeriti eesmärgiga ühel päeval TASUJA välja vahetada. 1. novembril 2016 arvati TASUJA teenistusest välja ja moderniseeritud WAMBOLA tema asemel teenistusse. TASUJA laevapere jätkas teenistust WAMBOLA pardal.<ref name="lopp">[http://www.mil.ee/et/uudised/9461/merev%C3%A4gi-arvas-teenistusse-tuukri-ja-toetuslaeva-eml-wambola Merevägi arvas teenistusse tuukri-ja toetuslaeva EML Wambola]. – Kaitseväe kodulehekülg. (02.11.2016)</ref>
+
Eesti mereväes määrati laev esmalt operatiivreservi. 14. mail 2010 sai laev nimeks WAMBOLA.<ref name="konsow">Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 26. ISBN 9789985951385</ref> Aastate jooksul moderniseeriti laeva eesmärgiga ühel päeval TASUJA välja vahetada.<ref name="src">[http://www.src.ee/et/uudised/285-nspa Leping NSPA-ga EML Wambola moderniseerimiseks]. – SRC GROUP AS kodulehekülg. (06.11.2016)</ref> 1. novembril 2016 arvati TASUJA teenistusest välja ja moderniseeritud WAMBOLA tema asemel teenistusse. TASUJA [[laevapere]] jätkas teenistust WAMBOLA pardal.<ref name="mvteenistusse">[http://www.mil.ee/et/uudised/9461/merev%C3%A4gi-arvas-teenistusse-tuukri-ja-toetuslaeva-eml-wambola Merevägi arvas teenistusse tuukri-ja toetuslaeva EML Wambola]. – Kaitseväe kodulehekülg. (02.11.2016)</ref>
  
 
====Komandörid====
 
====Komandörid====
  
*vanemleitnant Ermo Jeedas<ref name="lopp" />
+
*vanemleitnant Ermo Jeedas<ref name="mvteenistusse" />
  
 
====Sümboolika ja traditsioonid====
 
====Sümboolika ja traditsioonid====
1. novembril 2016 uuendati mereväe ja Kunda linna vahelist sõpruslepingut, millega Kunda vapi kandmise õigus läks TASUJAlt üle WAMBOLAle.<ref name="lopp" /> Varem on Kunda vapilaevad olnud ka [[miinitraaler]]id [[KALEV (miinitraaler)|KALEV]] ja [[VAINDLO (miinitraaler)|VAINDLO]].<ref name="yks"> [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi/laevastik/tasuja EML Tasuja]. – Kaitseväe kodulehekülg. (02.11.2016)</ref>
+
1. novembril 2016 uuendati mereväe ja Kunda linna vahelist sõpruslepingut, millega Kunda vapi kandmise õigus läks TASUJAlt üle WAMBOLAle.<ref name="mvteenistusse" /> Varem on Kunda vapilaevad olnud ka [[miinitraaler]]id [[KALEV (miinitraaler)|KALEV]] ja [[VAINDLO (miinitraaler)|VAINDLO]].<ref name="mvt"> [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi/laevastik/tasuja EML Tasuja]. – Kaitseväe kodulehekülg. (02.11.2016)</ref>
  
 
==Laevast==
 
==Laevast==
  
Laev ehitati kaabli teel kaugjuhitavate miinide veeskamiseks.<ref name="kaks" /> Selleks ehitati laevale veeliinist veidi kõrgemal asuv ruumikas miini[[tekk]], kus asusid relsid miinide veeskamiseks. Miine sai veesata miinitekilt [[ahter|ahtris]] asuva luugi kaudu, paremas [[parras|pardas]] asuvad ka pardaluugid. Laeva [[vöör]]is ja ahtris on kraanad ning luugid miinide laevale paigutamiseks. Laeva kasutamiseks staabilaevana ehitati [[lastiruum]]i staabiruum, mis on sobiv kuni kuueliikmelise staabi jaoks.<ref name="yks" /><ref name="kolmteist">Palm, A. [http://uudised.err.ee/v/eesti/a9d8b47f-df4b-46d4-ade8-6f4189573a4b Merevägi sai toetuslaeva Tasuja]. – ERR-i uudisteportaal. (02.11.2016)</ref>
+
Laev ehitati kaabli teel kaugjuhitavate [[meremiin|miinide]] veeskamiseks.<ref name="lindormen" /> Selleks ehitati laevale veeliinist veidi kõrgemal asuv ruumikas miini[[tekk]], kus asusid relsid miinide veeskamiseks. Miine sai veesata miinitekilt [[ahter|ahtris]] asuva luugi kaudu, paremas [[parras|pardas]] asuvad ka pardaluugid. Laeva [[vöör]]is ja ahtris on kraanad ning luugid miinide laevale paigutamiseks. Laeva kasutamiseks staabilaevana ehitati [[lastiruum]]i staabiruum, mis on sobiv kuni kuueliikmelise staabi jaoks.<ref name="mvt" /><ref name="kolmteist">Palm, A. [http://uudised.err.ee/v/eesti/a9d8b47f-df4b-46d4-ade8-6f4189573a4b Merevägi sai toetuslaeva Tasuja]. – ERR-i uudisteportaal. (02.11.2016)</ref>
 
Laev saab võtta pardale kolm kuni kuuemeetrist [[paat]]i. Lisaks on laeval kaks töökoda, treipink ja vajadusel saab sisustada tuukritöökoja.
 
Laev saab võtta pardale kolm kuni kuuemeetrist [[paat]]i. Lisaks on laeval kaks töökoda, treipink ja vajadusel saab sisustada tuukritöökoja.
  
Eesti mereväes täidab WAMBOLA staabi-, tuukri-, ja toetuslaeva funktsiooni (näiteks isikkoosseisu vedamine ja väljaõppe läbiviimine). Miinitekile saab paigutada varustust ja muud vajaminevat, sealhulgas tuukrite barokambri.<ref name="yks" />
+
Eesti mereväes täidab WAMBOLA staabi-, tuukri-, ja toetuslaeva funktsiooni (näiteks isikkoosseisu vedamine ja väljaõppe läbiviimine). Miinitekile saab paigutada varustust ja muud vajaminevat, sealhulgas [[tuuker|tuukrite]] barokambri.<ref name="mvt" />
  
 
==Galerii==
 
==Galerii==
153. rida: 153. rida:
  
 
==Välislingid==
 
==Välislingid==
 +
*[http://www.mereblog.com/2006/10/27/eesti-mereakadeemia-oppelaev-kristiina-ex-lossen-pildis/ Eesti Mereakadeemia õppelaev KRISTIINA (ex LOSSEN) pildis]. – Mereblog. (02.11.2016)
 +
*[http://media.kuku.ee/arhivaar/meretund/meretund_2006-07-08_08-05.wma Meretund 8. juuli 2006]. (06.11.2016)
 +
*[http://media.kuku.ee/arhivaar/meretund/meretund_2006-09-23_08-05.wma Meretund 23. september 2006]. (06.11.2016)
 +
*Viiron, K. [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kolm-oppelaeva-seisavad-kasutult?id=51101260 Kolm õppelaeva seisavad kasutult]. – Ärileht. (06.11.2016)
 +
*[http://hummel78.blogspot.com.ee/2009/09/merevagi-saab-uue-laeva.html Merevägi saab uue laeva]. – Riigikaitse ja muu huvipakkuv. (06.11.2016)
 
*[http://pildid.mil.ee/index.php?/category/57785 Merevägi võttis kasutusele tuukri - ja toetuslaeva EML "Wambola" (01.11.2016)]. – Kaitseväe fotoalbum. (02.11.2016)
 
*[http://pildid.mil.ee/index.php?/category/57785 Merevägi võttis kasutusele tuukri - ja toetuslaeva EML "Wambola" (01.11.2016)]. – Kaitseväe fotoalbum. (02.11.2016)
*[http://www.mereblog.com/2006/10/27/eesti-mereakadeemia-oppelaev-kristiina-ex-lossen-pildis/ Eesti Mereakadeemia õppelaev KRISTIINA (ex LOSSEN) pildis]. - Mereblog. (02.11.2016)
 
  
 
==Viited==
 
==Viited==

Viimane redaktsioon: 6. november 2016, kell 21:37

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaevast WAMBOLA; 1959. aastal ehitatud samanimelise miinijahtija kohta vaata artiklit WAMBOLA (miinijahtija); 1972. aastal ehitatud patrull-laeva kohta vaata artiklit VAMBOLA (patrull-laev); 1917. aastal valminud miiniristleja (hävitaja) kohta vaata artiklit VAMBOLA.

Laeva andmed
WAMBOLA Miinisadamas
WAMBOLA Miinisadamas
Nimi: EML WAMBOLA (2010-...)
KRISTIINA (2006-2010)
KDM LOSSEN (1978-2006)
Pardanumber: A433 (Eestis)
N44 (Taanis)
MMSI number: 276425000 (Eestis)
Kutsung: ESQE (Eestis)
OVKI (Taanis)
Lipp: Eesti (2006-…)
Taani (1978-2004)
Ehitusaasta: 1977
Ehituskoht: Svendborg, Taani Kuningriik
Ehitaja: A/S Svendborg Skibsværft
Tüüp: tuukri- ja toetuslaev (2010-...)
õppelaev (2006-2009)
miiniveeskaja (1978-2006)
Klass: Lindormen
Sõsarlaevad: TASUJA
Kiilupanek: 9. juuni 1977
Vette lastud: 9. september 1977
Teenistuses alates: 1. november 2016 (Eestis)
14. juuni 1978 (Taanis)
Teenistuse lõpp: 22. oktoober 2004 (Taanis)
Maksimaalne pikkus: 44,50 m
Arvutuslik pikkus: 41,00 m
Arvutuslik laius: 9,00 m
Süvis: 2,7 m
Maksimaalne süvis: 3,0 m
Parda kõrgus: 6,25 m
Mass-veeväljasurve: 577,5 tonni
Kiirus: 14 sõlme (projekteeritud)
Kraanad: 2 × 2,2 t tõstevõimega kraana (üks vööris, teine ahtris)
Kajutikohti: 36
Kere materjal: teras
Peamasin: Tüüp: 2 × Frichs diiselmasin (1977-????)
Võimsus: 2 × 597 kW (800 hj) (1977-????)
Käiturid: 2 × reguleeritava sammuga kolmelabaline sõukruvi
Rooliseadmed: 2 × balansseeritud rool
Põtkurid: vööripõtkur (60 kW/80 hj)
Mageveetankid: 39 m3
Kütusetankid: 42 m3
Navigatsiooniseadmed: kaks radarit
Laevapere: 28 (Eestis)
27 (Taanis)
Ohvitsere: 5 (Eestis)
4 (Taanis)
Relvastus: Eestis: 2 × Browning raskekuulipilduja (12,7 mm); ahtritekil ja vööritekil
Taanis: 2 × Mk M/42 LvSa õhutõrjekahur (20 mm); üks vööritekil ja teine ahtritekil
Alates 1985: 3 × Mk M/42 LvSa õhutõrjekahur (20 mm); kaks vööritekil ja üks ahtritekil
Alates 1997: 2 × Stinger Lv M/93 raketisüsteem

EML WAMBOLA A433 on Eesti mereväe Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev, mis kuulub mereväe laevastiku koosseisu.

Ajalugu

Taani kuninglikus mereväes

Svendborg Skibsværft laevatehases ehitati Taani kuninglikule mereväele kaks miiniveeskajat. Esimene laev (hilisem Eesti mereväe TASUJA) sai nimeks LINDORMEN (taani keeles draakon) ja sama nime hakkas kandma ka antud laevaklass. Teise laeva (tulevase WAMBOLA) kiilupanek toimus 9. juunil 1977, laev lasti vette 9. septembril 1977 ja arvati teenistusse 14. juunil 1978. Laev sai nimeks LOSSEN (taani keeles ilves). Taani merevägi kasutas Lindormen-klassi miiniveeskajaid perioodiliselt ka staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrjeeskaadris (MCMFORNORTH). Lindormen-klassi miiniveeskajad arvati Taani mereväe teenistusest välja 22. oktoobril 2004.[1][2]

Eesti Mereakadeemia õppelaevana

27. märtsil 2004 kinnitatud „Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010“ seadis mereväe arendamisel eesmärgiks ühe prioriteedina kolmest logistilise- ja juhtimistoetuse tagamise nii merel kui maismaal. Selleks tuli tagada miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks tuli välja arendada miinituukrigrupp.[3] Seatud ülesannete täitmiseks ostis Eesti riik mereväele 15 miljoni krooni eest Taani endise miiniveeskaja LINDORMEN.[4] 12. aprillil 2006 heisati Fredrikshavni mereväebaasis laeval Eesti lipp, anti uus nimi TASUJA ja laev arvati Eesti mereväe teenistusse.[5]

2006. aasta alguses pakkus Taani Eestile võimalust osta ka sõsarlaev LOSSEN riikidevahelise kokkuleppehinnaga. 4. juulil 2006 sõlmisid tollane haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Taani kuninglik merevägi lepingu LOSSENi ostmiseks. Laev pidi saama Eesti Mereakadeemia õppelaevaks. 21. septembril 2006 sildus LOSSEN Lennusadamas. Laeva uueks nimeks sai KRISTIINA. Raha laeva ostmiseks ei olnud aga 2006. ega 2007. aasta riigieelarves ette nähtud. Seetõttu oldi laeva eest Taanile veel ka aasta hiljem võlgu. Olukord tekkis segaste kokkulepete tõttu Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumi vahel - puudus selgus, kas viimane peaks ka laeva ostu finantseerima. Laeva eest tasumiseks leiti vahendid (8 miljonit krooni) 2007. aasta riigieelarvest - selleks kasutati Rahandusministeeriumiga kooskõlastatult kutseõppeasutuste arengukuludeks ettenähtud vahendeid. Keerulise finantsolukorra tõttu puudusid Eesti Mereakadeemial lisaks laeva ostmisele rahalised vahendid ka laeva õppelaevaks kohandamiseks ja merel käimiseks, rääkimata laeva tehnilise seisukorra säilitamisest kai ääres. Laeva ümberehitamine õppelaevaks oleks maksnud umbes 10-20 miljonit krooni, igal aastal oleks kulunud täiendavad 10 miljonit krooni laeva ekspluatatsioonile. Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2009. aasta korraldusega kohustati Haridus- ja teadusministeeriumi KRISTIINAt Kaitseministeeriumile tasuta üle andma. 28. spetembril anti laev üle mereväele.[6][7][8][9]

Eesti mereväes

Eesti mereväes määrati laev esmalt operatiivreservi. 14. mail 2010 sai laev nimeks WAMBOLA.[9] Aastate jooksul moderniseeriti laeva eesmärgiga ühel päeval TASUJA välja vahetada.[10] 1. novembril 2016 arvati TASUJA teenistusest välja ja moderniseeritud WAMBOLA tema asemel teenistusse. TASUJA laevapere jätkas teenistust WAMBOLA pardal.[11]

Komandörid

  • vanemleitnant Ermo Jeedas[11]

Sümboolika ja traditsioonid

1. novembril 2016 uuendati mereväe ja Kunda linna vahelist sõpruslepingut, millega Kunda vapi kandmise õigus läks TASUJAlt üle WAMBOLAle.[11] Varem on Kunda vapilaevad olnud ka miinitraalerid KALEV ja VAINDLO.[12]

Laevast

Laev ehitati kaabli teel kaugjuhitavate miinide veeskamiseks.[1] Selleks ehitati laevale veeliinist veidi kõrgemal asuv ruumikas miinitekk, kus asusid relsid miinide veeskamiseks. Miine sai veesata miinitekilt ahtris asuva luugi kaudu, paremas pardas asuvad ka pardaluugid. Laeva vööris ja ahtris on kraanad ning luugid miinide laevale paigutamiseks. Laeva kasutamiseks staabilaevana ehitati lastiruumi staabiruum, mis on sobiv kuni kuueliikmelise staabi jaoks.[12][13] Laev saab võtta pardale kolm kuni kuuemeetrist paati. Lisaks on laeval kaks töökoda, treipink ja vajadusel saab sisustada tuukritöökoja.

Eesti mereväes täidab WAMBOLA staabi-, tuukri-, ja toetuslaeva funktsiooni (näiteks isikkoosseisu vedamine ja väljaõppe läbiviimine). Miinitekile saab paigutada varustust ja muud vajaminevat, sealhulgas tuukrite barokambri.[12]

Galerii

Välislingid

Viited

  1. 1,0 1,1 LINDORMEN. – Veebileht Danish Naval History. (02.11.2016)
  2. LOSSEN. – Veebileht Danish Naval History. (02.11.2016)
  3. „Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010“ kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2004. a korraldus nr 212. – RTL 2004, 40, 667.
  4. Krause, H. Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva. – Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2005. (17.01.2016)
  5. Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385
  6. XI Riigikogu stenogramm, VI istungjärk, Esmaspäev, 12. oktoober 2009, kell 15:00. – Riigikogu kodulehekülg. (06.11.2016)
  7. Poom, R. Eesti on Taanile õppelaeva eest juba terve aasta võlgu. – Eesti Päevaleht, 17. juuli 2007. (06.11.2016)
  8. Riigivara tasuta üleandmine. Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2009. a korraldus nr 379 – RTL 2009, 71, 1059.
  9. 9,0 9,1 Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 26. ISBN 9789985951385
  10. Leping NSPA-ga EML Wambola moderniseerimiseks. – SRC GROUP AS kodulehekülg. (06.11.2016)
  11. 11,0 11,1 11,2 Merevägi arvas teenistusse tuukri-ja toetuslaeva EML Wambola. – Kaitseväe kodulehekülg. (02.11.2016)
  12. 12,0 12,1 12,2 EML Tasuja. – Kaitseväe kodulehekülg. (02.11.2016)
  13. Palm, A. Merevägi sai toetuslaeva Tasuja. – ERR-i uudisteportaal. (02.11.2016)