http://mereviki.vta.ee/mediawiki/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=AdminMereviki - Kasutaja kaastöö [et]2026-04-06T17:46:54ZKasutaja kaastööMediaWiki 1.31.1http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:Tauri_Roosipuu.jpg&diff=16122Fail:Tauri Roosipuu.jpg2024-03-01T07:56:20Z<p>Admin: Admin laadis üles uue versiooni failist Fail:Tauri Roosipuu.jpg</p>
<hr />
<div>== Lühikirjeldus ==<br />
{{Pildi info<br />
| Kirjeldus = Tauri Roosipuu<br />
| Kuupäev = 08.10.2023<br />
| Allikas = erakogu, autori luba olemas<br />
|}}<br />
<br />
== Litsents ==<br />
{{AÕ-avalik omand}}</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tauri_Roosipuu&diff=16062Tauri Roosipuu2023-11-04T15:46:30Z<p>Admin: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Tauri_Roosipuu.jpg|thumb|right|250px|Tauri Roosipuu]]<br />
{| align="right"<br />
| __TOC__<br />
|}'''Tauri Roosipuu''' (8. jaanuar 1993 Pärnu) on Eesti [[merendus]]tegelane ja [[tüürimees|vahitüürimees]].<br />
<br />
==Haridus==<br />
*2000-2012 Pärnu Ülejõe Gümnaasium, kuldmedal<br />
*2012-2018 [[Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia]], rakenduskõrgharidusõppe [[laevajuht]]imise õppekava, ''cum laude''<br />
*2019-2021 Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, magistriõppe merenduse õppekava, ''cum laude''<br />
<br />
==Töö==<br />
Kümnendas klassis läbis Tauri Roosipuu [[Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus]]es [[madrus]]e kursuse. [[Meremees|Meremehe]]karjääri alustas ta madrus-praktikandina ja järgnevatel aastatel (2011-2013) töötas suviti gümnaasiumi kõrvalt vahimadrusena Eesti väikesaartega ühendust pidavatel [[laev]]adel.<br />
<br />
Aastatel 2013-2014 läbis Tauri Roosipuu ajateenistuse [[Eesti merevägi|Eesti mereväes]] Miinilaevadivisjonis. Reservi arvati ta [[vanemmadrus (merevägi)|vanemmadruse]] auastmes.<br />
<br />
Teise kursuse praktika mereakadeemias läbis ta Inglise vetes, töötades vahimadrusena [[veeremilaev]]al. Kolmanda kursuse järgse praktika läbis ta [[kadett|kadetina]] [[segalastilaev]]adel Põhja-Euroopa vetes ja [[parvlaev]]al [[kohalik rannasõit|kohalikus rannasõidus]].<br />
<br />
Vahitüürimehena on ta töötanud segalasti- ja parvlaevadel.<br />
<br />
Aastatel 2020-2022 Töötas ta Eesti Mereakadeemia kvaliteedijuhina.<br />
<br />
2021. aastast töötab ta [[Ohutusjuurdluse Keskus]]es parvlaeva [[ESTONIA (parvlaev)|ESTONIA]] õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise projektimeeskonnas.<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus==<br />
*[[Mereviki]] administraator ja toimetaja aastast 2010 (kaastöö Merevikile leiab [[:Kasutaja:Tauri|kasutajalehelt]])<br />
*Pärnu Lahe Merepääste Seltsi liige 2011-2022 (atesteeriti Politsei- ja Piirivalveameti poolt merepäästeüksuse juhina 2013. aastal)<br />
*[[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja liige]] aastast 2012<br />
*[[Eesti Laevajuhtide Liit|Eesti Laevajuhtide Liidu]] liige aastast 2013, juhatuse liige aastatel 2017-2020 ja juhatuse esimees 2020. aastal<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni liige aastast 2014<br />
*Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu juhatuse liige ja laevanduskeskuse õppekavakomisjoni liige aastatel 2014-2016<br />
*Eesti Mereakadeemia nõukogu liige aastatel 2014-2022<br />
*Ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat ja Meremees]] toimetuskolleegiumi liige aastatel 2015 ja 2016<br />
*Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise õppekava programminõukoja liige aastatel 2016-2018<br />
*Ajakirja [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] toimetuse liige aastast 2017<br />
<br />
==Tunnustus==<br />
*2013, 2015, 2016, 2017 ja 2018 [[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]]i stipendiaat<br />
*2015 ja 2018 TTÜ Üliõpilasesinduse stipendiumi stipendiaat<br />
*2016 TTÜ Aasta tudengi kandidaat<br />
*2016 [[Tallinna Sadam]]a stipendiumi stipendiaat<br />
*2016 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumi stipendiaat<br />
*2017 Autasustatud TTÜ Üliõpilaskonna missioonimärgi ehk pronksmärgiga<br />
*2018 Kaitseliidu Tallinna maleva [[Meredivisjon]]i teenetemärgi kavaler<br />
<br />
==Artikleid==<br />
Tauri Roosipuu on kirjutanud merendusalaseid artikleid väljaannetesse [[Meremees (ajakiri)|Meremees]], [[Paat & Meremees]], Õiguskeel, Oma Keel, [[Eesti laevanduse aastaraamat]], Eesti Päevaleht (Rootsi) ja Äripäev.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[https://digikogu.taltech.ee/et/Item/7f2a296f-5764-4c44-af56-f953ac10b4c7 Tauri Roosipuu magistritöö "Parvlaeva Estonia huku varasemate uurimistulemuste võrdlus seoses uute asjaoludega"]<br />
*[http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/aroosipuu/aroosipuu/1%2C15%2C44%2CB/exact&FF=aroosipuu+tauri&1%2C13%2C Tauri Roosipuu artiklid Eesti artiklite andmebaasis]<br />
<br />
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]<br />
[[Kategooria:Eesti merendusajakirjanikud]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:Tauri_Roosipuu.jpg&diff=16061Fail:Tauri Roosipuu.jpg2023-11-04T13:48:07Z<p>Admin: /* Lühikirjeldus */</p>
<hr />
<div>== Lühikirjeldus ==<br />
{{Pildi info<br />
| Kirjeldus = Tauri Roosipuu<br />
| Kuupäev = 08.10.2023<br />
| Allikas = erakogu, autori luba olemas<br />
|}}<br />
<br />
== Litsents ==<br />
{{AÕ-avalik omand}}</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:Tauri_Roosipuu.jpg&diff=16060Fail:Tauri Roosipuu.jpg2023-11-04T13:44:20Z<p>Admin: Admin laadis üles uue versiooni failist Fail:Tauri Roosipuu.jpg</p>
<hr />
<div>== Lühikirjeldus ==<br />
{{Pildi info<br />
| Kirjeldus = Tauri Roosipuu<br />
| Autor = mereakadeemia<br />
| Kuupäev = 22.10.2015<br />
| Allikas = autori luba<br />
|}}<br />
== Litsents ==<br />
{{AÕ-avalik omand}}</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=ESTONIA_(parvlaev)&diff=15459ESTONIA (parvlaev)2021-09-19T08:04:31Z<p>Admin: viited eksiarvamuste artiklile</p>
<hr />
<div>{{Laeva andmed<br />
| Pilt = Fartygsmodell-ESTONIA. 2010 - Sjöhistoriska museet - SM 28910.tif<br />
| Pildiallkiri = ESTONIA mudel<br />
| Nimi = VIKING SALLY (1980–1990)<br>SILJA STAR (1990–1991)<br>WASA KING (1991-1993)<br>'''ESTONIA'''<br />
| Pardanumber = <br />
| IMO number = 7921033<br />
| MMSI number =<br />
| Kutsung = ESTE<br />
| Lipp = Eesti<br />
| Kodusadam = Tallinn<br />
| Klassifikatsiooniühing = [[Bureau Veritas]]<br />
| Reeder =<br />
| Ehitusaasta =<br />
| Ehituskoht =<br />
| Ehitaja =<br />
| Tehasenumber = S. 590<br />
| Tüüp = parvlaev<br />
| Klass =<br />
| Sõsarlaevad =<br />
| Tellitud = 11. september 1979<br />
| Kiilupanek = 18. oktoobril 1979<br />
| Vette lastud =<br />
| Ristitud =<br />
| Ristiema =<br />
| Valminud =<br />
| Üle antud = 29. juunil 1980<br />
| Maksumus =<br />
| Esimene reis =<br />
| Renoveeritud =<br />
| Ümber ehitatud =<br />
| Teenistuses alates =<br />
| Teenistuse lõpp =<br />
| Liin =<br />
| Õnnetused = hukkunud 28. septembril 1994<br />
| Kasutusest eemaldatud =<br />
| Staatus =<br />
| Saatus =<br />
| Maksimaalne pikkus = 157,02 m<br />
| Arvutuslik pikkus =<br />
| Gabariitpikkus = 155,4 m<br />
| Maksimaalne laius = 24,22 m<br />
| Arvutuslik laius =<br />
| Gabariitlaius =<br />
| Süvis =<br />
| Vööri süvis =<br />
| Ahtri süvis =<br />
| Maksimaalne süvis = 5,6 m<br />
| Gabariitsüvis =<br />
| Keskmine süvis =<br />
| Parda kõrgus = 6,65 m<br />
| Vabaparda kõrgus =<br />
| Mahuline veeväljasurve =<br />
| Mass-veeväljasurve =<br />
| Puhas kandevõime = 2935 t<br />
| Täielik kandevõime = <br />
| Registertonnaaž =<br />
| Kogumahutavus = 15 598<br />
| Puhasmahutavus = 8 394<br />
| Kiirus = 21 sõlme<br />
| Ekspluatatsioonikiirus = 17 sõlme<br />
| Ökonoomne kiirus =<br />
| Sõidukaugus =<br />
| Sõidupiirkond =<br />
| Lastimahutavus =<br />
| Losspoomid =<br />
| Kraanad =<br />
| Tõmbejõud pollaril =<br />
| Reisijakohti = 2000<br />
| Kajutikohti =<br />
| Kajuteid =<br />
| Autode arv =<br />
| Rajameetreid =<br />
| Jääklass = 1A<br />
| Kere materjal = teras<br />
| Tekiehituse materjal =<br />
| Tekkide arv =<br />
| Rambid =<br />
| Peamasin = 4×4400 kW<br />
| Abimasinad = 4×1104 kW<br />
| Ankrud =<br />
| Käiturid =<br />
| Rooliseadmed =<br />
| Põtkurid = 800+590 kW<br />
| Stabilisaatorid =<br />
| Mageveetankid =<br />
| Kütusetankid = 940 m³ masuut<br>291 m³ diislikütus<br />
| Õlitankid =<br />
| Ballastitankid = 1212 m³<br />
| Taglase tüüp =<br />
| Mastid =<br />
| Navigatsiooniseadmed =<br />
| Raadioseadmed =<br />
| Muud seadmed =<br />
| Laevapere = 149<br />
| Ohvitsere =<br />
| Sõdureid =<br />
| Relvastus =<br />
| Soomus =<br />
| Sukeldumissügavus =<br />
| Lennuvahendid =<br />
| Moto =<br />
| Päästevahendid =<br />
| Päästepaadid = 10<br />
| Päästeparved = 63<br />
| Valvepaat = 1<br />
| Kiirvalvepaat =<br />
| Liugteed =<br />
| Liugtorud =<br />
| Taavetid =<br />
}}<br />
'''ESTONIA''' oli Eesti [[parvlaev]], mis oli ehitatud 1980. aastal [[Meyer Werft]]i laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid VIKING SALLY (1980–1990), SILJA STAR (1990–1991) ja WASA KING (1991-1993). [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Nordström & Thulin]] ostsid laeva [[Estline]]'i [[Tallinn-Stockholmi laevaliin|Tallinn-Stockholmi liini]] jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.<br />
<br />
==Ajalugu==<br />
===Soome lipu all===<br />
29. juunil 1980 võttis '''VIKING SALLY''' nime all laevatehaselt vastu Rederiaktiebolaget Sally, üks kolmest konsortsiumi [[Viking Line]] osalisest. VIKING SALLY oli tollal Läänemere suuruselt teine laev [[FINNJET]]i järel. Laev hakkas sõitma liinil Turu-Stockholm. 1986. aastal läks laeva omandiõigus üle [[Silja Line]]´i omanikkontsernile EffJohn, kuid laev jäi Viking Line´i laevastikku.<br />
<br />
Aprillis 1990 võttis Silja Line laeva ekspluateerimise üle ning see jätkas sõitmist Turu-Stockholmi liinil, kuid sai uue nime '''SILJA STAR'''.<br />
<br />
Jaanuaris 1991 viidi laev üle Effjohni teise tütarfirma Wasa Line koosseisu ning see hakkas '''WASA KING'''i nime all sõitma liinil Vaasa-Umeå. Sel liinil sõitis WASA KING kuni müügini Eesti lipu alla.<br />
<br />
Alates üleandmisest kuni 14. jaanuarini 1993 kandis laev Soome lippu ja oli Soome järelevalve all.<br />
<br />
===Eesti lipu all===<br />
15. jaanuaril 1993 anti laev üle firmale Estline Marine Company Ltd. ning et rahuldada laevaostu finantseerinud panga hüpoteeginõudeid, registreeriti Küprose laevaregistris. Estline Marine Company omanikud olid võrdsetes osades [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Nordström & Thulin]]. Uueks nimeks sai '''ESTONIA'''. Järgmisel päeval tuli laev Tallinna, kus seda hakati ette valmistama sõiduks liinil Tallinn-Stockholm.<br />
<br />
Laev prahiti [[laevapereta prahtimine|laevapereta prahtimise]] lepingu kohaselt [[Estline]]´ile (toona E-Liini ASi nime all). ESTONIA mänedžmendi leping sõlmiti Eesti Merelaevandusega, see sõlmis omakorda tehnilise mänedžmendi lepingu Nordström & Thulin AB-ga. ESTONIA igapäevase tehnilise korrashoiuga tegeles üks superintendant ja üks müügijuht Stockholmis.<br />
<br />
Jaanuaris Tallinnas ja veebruari algul Stockholmis kontrollis Rootsi Mereadministratsioon ESTONIAt ja laevapere oskusi ning laev alustas liiniliiklust.<br />
<br />
==Laevahukk==<br />
ESTONIA hukkus liinireisil teel Tallinnast Stockholmi 28. septembril 1994 kell 1.50. [[Vrakk|Vraki]] asukoht on 59°22,9' N, 21°41' E. [[Visiir]], mis merepõhjast üles tõsteti, asus 59°23' N ja 21°39,2' E, umbes ühe miili kaugusel vrakist lääne pool.<br />
<br />
Laevahuku põhjustas lainelöökide tõttu lahti murdunud visiir, mis tõmbas lahti sellega seotud [[ramp|rambi]] ning avas vee pääsu autotekile, mis tekitas tugeva [[kreen]]i, mistõttu laev kaotas [[püstivus]]e. Laevalt antud ''[[mayday]]''-signaali võtsid vastu 14 laeva- või kaldaraadiojaama, sh Turu [[MRCC]], mis asus päästeoperatsiooni juhtima.<br />
<br />
Pardal oli 989 inimest, neist 803 olid reisijad. [[Munsterroll]]is oli 186 inimest. Neist 149 kuulus tegeliku [[laevapere]] hulka, neil oli parajasti kahenädalase vahetuse eelviimane tööpäev. Lisaks olid munsterrollis 6 praktikanti, 18 esinejat, 9 nõuandjat ja 4 teise laevapere liiget, sh teise laevapere kapten. Öösel ja varahommikul päästsid kopterid ja appi rutanud laevad 138 inimest, kellest üks hiljem haiglas suri. Samal päeval ja kahel järgneval päeval toodi merest välja 92 surnukeha. Enamik neist, kes kadunudks jäi, on koos laevaga merepõhjas.<br />
<br />
==Mälestusmärgid==<br />
[[Pilt:Estonia_sein_Stockholmis.jpg|thumb|right|Osa mälestusmärgist Estonial hukkunuile Stockholmis vana meremeeste kalmistu kõrval]]<br />
<br />
Laevahukus hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid <br />
*Tallinnas Rannavärava mäel<br />
*[[Hiiumaa]]l Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel, autor Mati Karmin (1995) <br />
*Pärnus Pärnu jõe paremal kaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, autor Mati Karmin (1997) <br />
*[[Saaremaa]]l Ninase pangal<br />
*Võrus Katariina kiriku juures<br />
*Stockholmis Djurgårdenis VASA muuseumi lähedal<br />
<br />
==Alternatiiv- ja vandenõuteooriad==<br />
{{vaata|Eksiarvamusi ESTONIA hukust}}<br />
Parvlaeva ESTONIA hukk ja sellele järgnenud sündmused on toonud kaasa rohkelt meediakajastust ning arvukalt alternatiiv- ja vandenõuteooriaid.<br />
<br />
==Vaata ka==<br />
*[[Eksiarvamusi ESTONIA hukust]]<br />
<br />
==Kirjandus==<br />
Raamatud on ilmumise järjekorras. Vandenõuteooriad esitavad või autorite tuvastatavaid huvisid kaitsevad järgmiste autorite raamatud: Anders Björkman, Kent Härstedt, Anders Jörle-Anders Hellberg, Jutta Rabe, Stefan Torssell, Drew Wilson, Henning Witte.<br />
<br />
===Eesti keeles===<br />
*Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 29. septembril 1994. a. Tallinn 1998. ISBN 9985-60-531-4<br />
*Mayday Estonia. Tragöödia Läänemerel. BNS 1994<br />
*Miks Estonia? Eesti Ekspress, Tallinn, 1994<br />
*Mayday Estonia II. Aasta hiljem. BNS 1995<br />
*M/S Estonia. Estline 1995<br />
*Härstedt, Kent. See, mida ei saanud juhtuda: jutustus Estonia katastroofist. Tallinn 1996. ISBN 5-460-00210-9<br />
*Andi Meister. Lõpetamata logiraamat. Tallinn 1997. ISBN 9985-883-01-2<br />
*Henning Witte. Uppunud tõde: uued faktid ja teooriad reisilaeva Estonia huku kohta. Tallinn 1999. ISBN 9985-9212-3-2<br />
*Enno Tammer. Uppumatu "Estonia". Tallinn 2000. ISBN 9985-9273-9-7<br />
*Sirje Piht, Imre Kaas. Raske tee tõeni: parvlaev Estonia lugu. Pärnu 2003.<br />
*Jutta Rabe. Estonia: ühe laevahuku tragöödia. Tallinn 2003. ISBN 9985-62-111-5<br />
*M/S Estonia in memoriam. Tammerraamat 2004<br />
*Drew Wilson. Auk: parvlaeva "Estonia" hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt. Tallinn 2008. ISBN 9789-949-15785-3<br />
*Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku. Tallinn 2014. ISBN 978-9949-529-35-3<br />
*Stefan Torssell. Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk. Tallinn 2018. ISBN 9789949852949<br />
<br />
===Teistes keeltes===<br />
*Final report on the capsizing on 28 september 1994 in the Baltic Sea of the ro-ro-passenger vessel MV Estonia. Helsinki 1997. ISBN 951-53-1611-1 (inglise keeles)<br />
*Anders Jörle, Anders Hellberg. Katastrofkurs. Estonias väg mot undergång. Stockholm 1996. ISBN 91-37-05715-1 (rootsi keeles)<br />
*Anders Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998. ISBN 2-911469-09-7 (inglise keeles)<br />
*Moa Samuelsson. Ringar på vattnet. Berättelser från Estoniakatastrofen. Stockholm 2014. ISBN 978-91-87343-49-0 (rootsi keeles)<br />
*Jan Richert. Versagen von Mensch und Technik-Unglücksfälle, Amokläufe und andere Katastrophen. Haltern am See 2015. ISBN 978-3-7375-4497-9 (peatükk: Der Untergang der Ostseefähre Estonia, saksa keeles)<br />
*Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Människorna som berördes av M/S Estonia. 20 år efter förlisningen. Tallinn, 2015. ISBN 9789949529834 (rootsi keeles)<br />
*Einar Ellermaa, Inge Pitsner. Estonian ihmiset. 20 vuotta onnettomuuden jälkeen. Tallinn, 2015. ISBN 9789949529827 (soome keeles)<br />
*Stefan Torssell. M/S Estonia – Svenska statens haveri. Stockholm, 2016. ISBN: 978-919834780-7 (rootsi keeles)<br />
<br />
[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=J%C3%A4%C3%A4murdja&diff=15458Jäämurdja2021-09-19T07:55:40Z<p>Admin: /* Aatomijäämurdjad */</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Botnica_Vanasadamas.jpg|thumb|400px|[[Tallinna Sadam]]a [[mitmeotstarbeline jäämurdja]] [[BOTNICA]]]]<br />
<br />
'''Jäämurdja''', ka '''jäälõhkuja''' on tugevdatud eridisainiga [[laevakere|kere]] ja võimsa [[jõuseade|jõuseadmega]] kõrge manööverdusvõimega [[laev]] laevaliikluse, uurimistööde ja maavarade kaevandamisega seotud tegevuse tagamiseks jääkattega veekogudel. Jäämurdja tekitab jääs liikudes kerelaiuse kanali, milles teised laevad saavad liikuda.<br />
<br />
Jäämurdjate arendushoovaks on olnud polaaralade ligipääsmatus ja ressursirikkus. Polaarklassiga (''Polar class'') jäämurdjad on võimelised töötama mitmeaastases jääs nii Arktikas kui ka Antarktikas. Läänemerel, Suurjärvistul ja St. Lawrence’i jõel töötavad subpolaarjäämurdjad (''Ice class'') tohivad polaarmeredes seilata ainult suvel ja üheaastases jääs. Ülejäänud jäämurdjate jaoks jäävad rannikumered ja laevatatavad jõed.<br />
<br />
===Jäämurdjate eritunnused===<br />
<br />
*Jää tõhusamaks murdmiseks on jäämurdjad raskemad kui sama suured tavalaevad.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on laugjad [[tääv]]id „jääle ronimise” ja kere raskusega jää murdmise hõlbustamiseks. Kaasaegse jäämurdja [[vöörtääv|vöör-]] ja [[ahtertääv]]i tõusunurk on 20°. Vööritäävi tõusunurga vähendamine suurendab [[slämming]]ut vabas vees liikudes, seetõttu peavad disainerid siin laeva lisafunktsioonidest olenevalt teatud kompromisse tegema.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on võimalikult ümarad kerevormid ([[parras|parda]]kumeruste kalle jääb 5°–20° vahele).<br />
<br />
*Jäämurdjate kere on paks ([[vöör]]i- ja [[ahter|ahtriosas]] 40-50 mm) ja tugev, [[veeliin]]ist ülal- ja allpool on neil lisa[[kaar]]tega tugevdatud [[Jääkaitsevöö|jäävöö]]. Jäämurdjatel on ka kahekordne kere vigastuse korral pinnale jäämiseks. Polaarjäämurdjate kereteras peab taluma ülisuuri koormusi ka väga madalatel temperatuuridel.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on väga tugev [[sõukruvi]] (soovitavalt labade vahetusvõimalusega ka merel).<br />
<br />
*Tagasikäigul töötamiseks on jäämurdjatel [[rool]]i ja sõukruvi kaitseks ahtris ’’jääsarv’’ ja rooli kaitseks edasikäigul ’’jäänuga’’.<br />
<br />
*[[Paakjää]]s manööverdamiseks on jäämurdjatel võimsad vööri- ja ahtri[[põtkur]]id.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on väga võimsad jõuseadmed (diiseljõuseade, gaasiturbiin, tuumajõuseade). Seetõttu on ka nende kütusekulu kordi suurem kui samade parameetritega [[kaubalaev]]al. Enamik jäämurdjaid liigub diiseljõuseadme abil. Jäämurdjatel kasutatakse ka erilist jõuseadme jahutussüsteemi, mille jäätumine on välistatud.<br />
<br />
*Jäämurdjatel kasutatakse elektri[[sõumootor]]eid ülimadalate pöörete hoidmiseks, sujuvaks käigu- ja suunamuutuseks ning [[peamasin]]ate seiskumise vältimiseks juhul, kui sõukruvi madalatel pööretel suure jäätükiga pihta saab.<br />
<br />
*Jäämurdjate kere kuju, suruõhu-, kuuma- ja külma vee joad võimsatest pumpadest (niinimetatud "määrdesüsteem") aitavad laevakere ja jää vahelist hõõrdejõudu vähendada ning murtud jää tükke jääkanali ehk ”renni” äärte alla pressida, et jälg puhtam oleks ja jääsupp vähem abistatavat laeva takistaks. <br />
<br />
*Jäämurdja kere ja jää vahelise hõõrdejõu vähendamiseks on kasutusel ka spetsiaalsed kallutus[[tank]]ide ja -pumpade süsteemid, mis vee kiirel ümberpumpamisel ühest pardast teise (jäämurdjal [[TARMO]] – 25m<sup>3</sup>/min) jäämurdjale külgõõtsumist tekitavad. [[Kreen]]imise tagajärjel laiendab jäämurdja ovaalne ristlõige mõnevõrra jääkanalit, külghõõrdumine väheneb ja jäässe kinni jäänud jäämurdja saab liikumise taastada. Paremal juhul tekitab külgõõtsumine ka jäämurdja vööri ees jäämõra, mis edasiliikumist kergendab. Kuna kallutustankid on nii jäämurdja ahtris kui ka vööris, saab kallutuspumpasid kasutada ka kiireks [[trimm]]i muutmiseks.<br />
<br />
*Lisaks ümaratele kerevormidele soodustab vabas vees navigeerimisel tugevat külgõõtsumist ka [[kimmikiil]]ude ja [[stabilisaator]]ite puudumine. Seetõttu on kaasaegsemad jäämurdjad varustatud stabiliseerimistankidega. Nendes, pardast pardasse ulatuvates ja [[kiil]]ust kõrgel asetsevates tankides on erinevad konstruktsioonid, mis pidurdavad ajaliselt veemassi voolamist alumise parda suunas. Selle tulemusena tekib vastassuunaline jõud, mis oskuslikul kasutamisel õõtsumise täielikult kompenseerib või seda tunduvalt vähendab. Lihtsaim voolava veemassi pidurdusmoodus on laeva pikitasapinnaga paralleelsed umbes poolde tankipikkusse ulatuvad vertikaalvaheseinad. <br />
<br />
*Jää liikumisel tekkinud jääkanal jäämurdja ahtri taga võib jää liikumise tõttu sulguda enne, kui abistatav laev selle läbida jõuab. [[Rüsijää]] omakorda võib täita kogu moodustatud kanali jäämurdja ahtri taga nii tihedalt, et abistatav laev seal liikuda ei suuda. Seetõttu võtavad jäämurdjad abistatava laeva vööriga spetsiaalsesse ahtrisälku - [[retsess]]i (inglise keeles ''towing notch'') ja pukseerivad rasketest jääoludest läbi. Põhja–Ameerikas ehitatud jäämurdjatel retsess puudub.<br />
<br />
*Jäämurdjatel kasutatakse erilisi polümeersed friktsiooni hõlbustavaid kerevärve.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on kasutusel võimsad prožektorid lahvanduste otsimiseks ja rüsijää vältimiseks. Näiteks jäämurdja TARMO prožektoripirn maksab umbes 700€. Prožektoreid on TARMOL neli.<br />
<br />
Kõigi nende eritunnuste tõttu on jäämurdjate ehitamine ja ekspluatatsioon väga kallis.<br />
<br />
===Jäämurdjate jääläbivus===<br />
<br />
Ameeriklaste jäämurdjate jääklassi iseloomustab lausjää paksus, milles jäämurdja suudab vahetpidamata liikuda ja jää paksus, milles jäämurdja on võimeline rammides liikuma. Jäämurdjal POLAR SEA on need arvud vastavalt 1,8 meetrit (kiirus 3 sõlme) ja rammides 6,4 meetrit.<br />
<br />
Jää teeb paksuks ja jäämurdmise keeruliseks ajujää. Selle tulemusena tekkib jääkihtide kuhjumine (rüsi), mille paksust on raske hinnata. Botnia lahes on mõõdetud rüsikiilu paksuseks 28 meetrit, Sahhalini lähedal 31 meetrit. Rüsijääs jääb ainsaks edasiliikumise mooduseks rammimine. Rüsi kuhjumine [[madal]]atel võib põhjustada kümmekonna meetri kõrguseid jääkuhjasid.<br />
<br />
Rootsi polaarjäämurdja ODIN liigub 1,9 meetri paksuses jääs kiirusega 3 sõlme.<br />
<br />
Subpolaarrajoonides kasvab jää talvega harva paksemaks kui üks meeter. [[Läänemeri|Läänemere]] pakseim lausjää on mõõdetud Botnia lahel 1,21 meetrit. Arktikas võib jää kasvada talvega enam kui kahe meetri paksuseks.<br />
<br />
==Ajalugu==<br />
<br />
Laevade sõitu jääs on täiustatud sajandeid. Arusaadavalt tekkis arenguvõimalus koos [[aurumasin]]a leiutamisega. Tugevdatud [[vöör]], kahekordsed kereplangud, tihedamad [[kaar]]ed, metallplaatidega kaetud [[laevakere]] ja [[sõuratas|sõurattad]], kerevormide täiustamine, jõuseadme võimsuse suurendamine, tuumaenergeetika ja elektroonika tormiline areng on toonud tänaste jäämurdjateni.<br />
<br />
Esimene jäämurdja maailmas oli 1837. aastal Philadelphias ehitatud puidust kere, kahe rautatud sõuratta ja aurujõuseadmega CITY ICE BOAT NO. 1. See laev murdis Delaware´i jõel jääd 80 aastat kuni 1917 aastani. CITY ICE BOAT NO. 2 ehitati sealsamas 1868. aastal juba laugjama vööriga. See töötas 72 aastat kuni 1940 aastani.<br />
<br />
Klassikaliste jäämurdjate eelkäija oli Saksamaa EISBRECHER I, hilisema nimega EISFUCHS. See laev ehitati 1871. aastal insener Ferdinand Steinhausi projekti järgi Hamburgis jää tõhusamaks läbimiseks [[lusikvöör]]iga. EISFUCHS teenis kodusadamat 85 aastat kuni 1956. aastani. <br />
<br />
Kui esimesed ''jäälõhkujad'' lõhkusid jääd aurumasinate jõul vööritääviga rammides, siis arenedes, üha rohkem ja teravama nurga all laevakerega jääle sõites, laeva raskust jää murdmisel ära kasutades muutusid need pigem ''jäämurdjateks''.<br />
<br />
1888. aastal avastati USAs Michigani järvel kaksikkäilaga parvlaev-jäämurdjal ST. IGNACE [[sõukruvi|vöörisõukruvi]] fenomen. Vöörisõukruvi tekitas edasikäigul jää all alarõhu ja soodustas sellega jää murdumist jäämurdja kere raskuse all. Edasikäigul tekitas vöörisõukruvi lisandväärtusena veest ja õhumullidest ''määrdekihi'' jäämurdja kere ja jää vahel, vähendades märkimisväärselt nendevahelist hõõrdejõudu. Kui jäämurdja tagasikäigurežiimis edasi liikus, aitas vöörisõukruvi rüsivalli lõhkuda.<br />
<br />
1933. aastal valmis rootslastel esimene diiselelektrilise jõuülekandega jäämurdja YMER. [[Diiselmootor]]itega ühendatud [[generaator]]id toidavad sõukruvidega jäigalt ühendatud [[sõumootor]]eid. Diiselelektriline jõuülekanne välistas diiselmootori seiskumise madalatel pööretel, kui sõukruvi laba suuremat jäätükki tabama juhtus, lihtsustas võimsuse jaotamist sõukruvide vahel ja võimaldas reostaadiga sillalt lihtsalt ning sujuvalt muuta sõukruvide pöörlemiskiirust ja -suunda. Kasutati alalisvoolumasinaid.<br />
<br />
Praeguseks on Soome-Rootsi ühisfirma ABB valmistanud elektrilisi jõuülekandeid enam kui 70 jäämurdjale ja jäämurdefunktsiooniga laevale võimsusega kuni 36 MW.<br />
<br />
1960. aastal katsetasid soomlased Helsingi lähistel uut tüüpi jäämurdja vööri. Oli märgatud, et tänu ahtritäävi teravamale tõusunurgale murdub jää tagasikäigul kergemini.<br />
<br />
1969. aastal sooritas sellel ideel põhineva muudetud vööriga tanker MANHATTAN USA idarannikult jäämurdja saatel reisi läbi [[loodeväil]]a Alaskasse ja tagasi. Kogu projekti maksumus oli 54 miljonit USD. Tänu sellele ettevõtmisele sai naftafirma Exxon Valdez lõplikult selguse, et torujuhtme ehitamine tuleb odavam kui toornaftat Alaskast meritsi vedada.<br />
<br />
1975. aastal arendasid soomlased välja jäämurdja kahekomponendilise epoksüvärvi Inerta 160. See hoiab tõhusalt laevakeret ning vähendab friktsiooni kere ja jää vahel. <br />
<br />
1980ndatel katsetati jäämurdjatel erinevaid vööre silindrilistest (näiteks KAPITAN EVDOKIMOV) kuni täisnurkseteni (näiteks MUDJUG). Kõigil neil on omi eeliseid ja puudusi.<br />
<br />
Laiemad laevad vajavad laiemat kanalit, see nõuab omakorda jäämurdjatelt lisaressurssi. 1984. aastal ehitasid kanadalased esimese kerelaiendte ehk [[riimer]]itega (inglise keeles ''reamer'') jäämurdja CANMAR KIGORIAK. Riimerid on tavaveeliinist kõrgemal. Kui on vaja laiemaid laevu abistada, uputab jäämurdja lisaballasti võtmisega riimerid, lisab võimsust ja eskordib laiema laeva laiemas kanalis sihtpunkti.<br />
<br />
CANMAR KIGORIAK on ehitatud 1984 St. Johnis, Kanadas. Dedveit 7200t. Hiljuti müüdud ning saanud uue nime TALAGY. Opereerib Venemaa polaaraladel.<br />
<br />
TAIMYRi mudelkatsetustega Helsingi laevatehase Kvaerner Masa–Yard katsebasseinis selgitati välja, et 28 m laiune jäämurdja kere laieneks riimerite uputamisega 44 meetrini.<br />
<br />
<gallery><br />
Pilt:City Ice Boat No 1.jpg|CITY ICE BOAT NO. 1<br>Pikkus: 53,1 m<br>Laius: 8 m<br>Süvis: 3,05 m<br>Peamasinad: 2 aurumasinat<br>Võimsus: 2 × 250 hj<br />
Pilt:Eisfuchs.jpg|EISFUCHS, endine EISBRECHER I<br>Pikkus: 40,5 m<br>Laius: 9,75 m<br>Veeväljasurve = 570 t<br>Peamasin: aurumasin<br>Võimsus: 400 hj<br />
</gallery><br />
<br />
===Topelttoimega laevad===<br />
{{vaata|Topelttoimega laev}}<br />
'''Topelttoimega laev''' on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub, [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees.<br />
<br />
===Mitmeotstarbelised jäämurdjad===<br />
{{vaata|Mitmeotstarbeline jäämurdja}}<br />
'''Mitmeotstarbeline jäämurdja''' on jäämurdja, millele on lisatud teisi funktsioone, mis võimaldavad laevu kasutada ka muul aastaajal kui üksnes talvel ning ka muuks tegevuseks peale jäämurdmise. Mitmeotstarbeliste ehk multifunktsionaalsete jäämurdjate loomise stiimul on olnud jäämurdjate jõudeaja ärakasutamine ja Maa jääolude mahenemine ning polaarpiirkondade ressursirikkus.<br />
<br />
==Eesti jäämurdjad==<br />
[[Pilt:Jaamurdjad.JPG|500px|thumb|right|Eesti jäämurdjad BOTNICA, EVA-316 ja TARMO Hundipea sadamas]]<br />
[[Vanasadam|Tallinna sadam]]a esimene jäämurdja [[STADT REVAL]] saabus kodusadamasse 24. detsembril 1895. Jäämurdja ehitati Tallinna Börsikommitee tellimusel Stettinis (Szczecinis) Vulcani laevatehases. Koos jääklassi omava puksiiriga [[ASSISTENT]] (oli kasutusel aastatel 1898-1924) rahuldas STADT REVAL Tallinna sadama vajadusi Esimese maailmasõjani. 20. jaanuaril 1915. aastal mobiliseeriti STADT REVAL sõjalaevastikku. 1918. aasta talvel viidi STADT REVAL Petrogradi, kus ta sai uueks nimeks OKTJABR.<br />
<br />
Seoses Revali Merekindluse ehitusega enne Esimest maailmasõda telliti 1912. aaastal Vulcani laevatehasest uus jäämurdja. 26. detsembril 1913. aastal lasti jäämurdja TSAAR MIHHAIL FJODOROVITŠ vette. Jäämurdja saabus Tallinna 2. juulil 1914. Pärast Veebruarirevolutsiooni, 21. mail 1917 anti jäämurdjale uus nimi - VOLÕNETS. 3. märtsil 1918 hõivasid laeva soomlased ja andsid sellele ka 28. aprillil uue nime – WÄINÄMÖINEN. 30. novembril 1922. aastal anti jäämurdja Eestile üle ja sai 29. detsembril nimeks [[SUUR TÕLL]]. 11. novembril 1941 sai laev uuesti tagasi ühe oma endistest nimedest - VOLÕNETS. VOLÕNETS tegutses põhiliselt Leningradi ja Kroonlinna vahel. Pärast Teist maailmasõda seilas VOLÕNETS aktiivselt Soome lahel kuni 1986. aastani. 13. oktoobriks 1988 õnnestus mahakandmise ootel jäämurdja VOLÕNETS Oranienbaumi sadamast [[Eesti Meremuuseum]]i eestvedamisel Tallinna, oma esimesse kodusadamasse tagasi tuua. 21. novembril 1988 sai jäämurdja tagasi nime SUUR TÕLL. Praegu seisab SUUR TÕLL muuseumilaevana Tallinnas [[Lennusadam]]as.<br />
<br />
Paralleelselt jäämurdjatega STADT REVAL ja SUUR TÕLL on Tallinna reidil ja sadamates toimetanud kümneid puksiire ja teisi aluseid, millel jäämurdevõimekus oli.<br />
<br />
1963. aastast kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni baseerus [[Hundipea sadam]]as alaliselt Nõukogude Liidule kuuluv jäämurdja PURGA. <br />
<br />
1986. aasta lõpus ostis [[Eesti Merelaevandus]] 470 000 dollari eest Soomest 1958. aastal ehitatud jäämurdja KARHU. Siin sai jäämurdja nimeks KAPITAN CHUBAKOV. Peale Eesti iseseisvuse taastamist sai laeva omanikuks [[Tallinna Sadam]] ja jäämurdja uueks nimeks [[KARU (jäämurdja)|KARU]]. KARU töötas peamiselt Soome lahel, Tallinna ja [[Muuga sadam]]ates aastatel 1987-2002. 2002. aastal müüdi KARU Venemaale, kus teeb tänaseni jäämurdetöid.<br />
<br />
1993. aastal liisis Eesti riik Soomelt jäämurdja [[TARMO]] 191 miljoni krooni eest kümneaastase maksetähtajaga.<br />
<br />
1995. aastal liisis Eesti riik soomlastelt Saima kanali jäämurdja LONNA. Laev sai uueks nimeks [[EVA 316]] ja ehitati 2006. aasta märtsiks ringi Tallinnas [[Balti Laevaremonditehas]]es multifunktsionaalseks jäämurdjaks Pärnu lahe tarvis.<br />
<br />
Aastaks 2011 oli planeeritud uue mitmeotstarbelise jäämurdja valmimine Eesti Soome lahe sadamate tarvis, kuid majandussurutise tõttu on projekt paremate aegadeni edasi lükatud. Disaini hankekonkursi võitis Helsingi Aker Arctic.<br />
<br />
24. oktoobril 2012. aastal sõlmis [[Tallinna Sadam]] Soome laevafirmaga Arctia lepingu mitmeotstarbelise jäämurdja [[BOTNICA]] ostuks. Jäämurdja ostuhind oli 50 miljonit eurot. Jäämurdja osutab Veeteede Ametiga päev varem sõlmitud lepingu alusel jäämurdeteenust Soome lahel kümne aasta jooksul.<br />
<br />
===Galerii===<br />
<br />
<gallery><br />
Pilt:STADT REVAL.jpg|Jäämurdja STADT REVAL<br />
Pilt:Suur T6ll.jpg|Jäämurdja SUUR TÕLL<br />
Pilt:TARMO.JPG|Jäämurdja TARMO<br />
Pilt:EVA-316.JPG|Mitmeotstarbeline jäämurdja EVA 316<br />
Pilt:Botnica Vanasadamas.jpg|Jäämurdja BOTNICA<br />
</gallery><br />
<br />
==Soome jäämurdjad==<br />
Soomlaste roll jäämurdjate arenduses on olnud märkimisväärne, üksnes jääuuringuid on Soomes tehtud poolteist sajandit. Juba 1890. aastal ehitati Stockholmis Euroopa moodsaim, suurim ja tugevaim lusikvööriga MURTAJA. Lusikvöör oli efektiivne lausjää murdmisel, kuid lumekihiga rüsijääs jäi liikumine vaevaliseks.<br />
<br />
Soomlaste tellimusel ehitati 1898. aastal Newcastle’s Tyne’i ääres Euroopa esimene vöörisõukruviga jäämurdja, mis sai nimeks SAMPO. <br />
<br />
1926. aastal valmis soomlastel Rotterdamis esimene vedelkütusel töötav jäämurdja JÄÄKARHU. JÄÄKARHU töötas kuni 1972. aastani. Vedelkütuse kasutuselevõtmine pikendas tunduvalt jäämurdja autonoomsust.<br />
<br />
1954. aastal ehitasid soomlased maailma esimese kahe vöörisõukruviga (lisaks kaks sõukruvi ahtris) jäämurdja VOIMA. See tõhustas tublisti laeva jäämurde- ja manööverdusvõimet. Järgmised veerandsada aastat ehitatigi diiseljäämurdjad kahe vöörisõukruviga. VOIMA töötab veel praegugi.<br />
<br />
1986. aaastal ehitati Soomes uuendustest tulvil jäämurdja OTSO, millel on tavapärasest ümaram vöör, roostevaba [[jäävöö]] ja vahelduvvoolul jõuülekanne. Ümaram vöör parandas manööverdusvõimet ja vähendas vabas vees sõites oluliselt [[slämming]]ut. Roostevabast terasest jäävöö kulus vähem ja võimaldas seetõttu harvemini [[dokk]]ida. Aktiivne katoodkaitse väldib galvaanilist korrosiooni. Pooljuhtide ja türistoride areng võimaldas jõuülekandeks kasutada vahelduvvoolumasinaid. Need on kergemad, lihtsamad, odavamad ja nõuavad vähem hooldust. Masinaruum toodi peatekile, ka see lihtsustas hooldust ja remonti. Kõik kokku vähendas 40% võrra kulusid, võrreldes URHO-ATLE-klassi jäämurdjatega. OTSO kere on sisuliselt topeltkestaga kütusetank. Kasutusel on ka kõrgsurvepumbad kere hõõrdetakistuse vähendamiseks. [[Kapten]] Atso Uusiaho sõnul on see süsteem kallis ja kapriisne ning selle efekt tühine.<br />
<br />
Jäämurdjate nimed Põhjamaades ja Venemaal traditsiooniliselt korduvad.<br />
<br />
<gallery><br />
Pilt:Icebreaker_Murtaja_1890.jpg|MURTAJA<br>Pikkus: 47,55 m<br>Laius: 10,77 m<br>Süvis: 6,55 m<br>Veeväljasurve: 930 t<br>Võimsus võllil: 1200 hj<br />
Pilt:Finnish icebreaker Sampo (1898).jpg|SAMPO<br>Pikkus: 61,40 m<br>Laius: 13,00 m<br>Süvis: 5,6 m<br>Veeväljasurve: 2050 t<br>Vööri- ja ahtrimasina koguvõimsus: 3000 hj<br />
Pilt:Finnish icebreaker Jääkarhu 2.jpg|JÄÄKARHU<br>Pikkus: 78,45 m<br>Laius: 19,28 m<br>Süvis: 6,5 m<br>Veeväljasurve: 4836 t<br>Vööri- ja kahe ahtrimasina koguvõimsus: 7600 hj<br />
Pilt:Voima 2010.jpg|VOIMA<br><small>(andmed enne ja peale rekonstrueerimist)</small><br>Pikkus: 83,5 m<br>Laius: 19,4 m<br>Süvis: 6,4/7,0 m<br>Veeväljasurve:<br>4415/5209 t<br>Koguvõimsus:<br>7800/10 240 kW<br>Jääklass: 1A/1A Super<br />
Pilt:Finnish icebreaker Otso 2012-01-18.jpg|OTSO<br>Pikkus: 99 m<br>Laius: 24,2 m<br>Süvis: 8 m<br>Veeväljasurve: 9130 t<br>Koguvõimsus: 15 000 kW<br>Jääklass: 1A Super<br />
</gallery><br />
<br />
==Venemaa jäämurdjad==<br />
Venemaa esimene jäämurdja oli aastail 1864–1890 Kroonlinna ja Oranienbaumi (praeguse Lomonossovi) vahel sõitnud 60 hobujõulise aurumasina ja sõukruviga 26 meetri pikkune PILOT. <br />
Kaupmehest laevaomanik Mihhail Britnev lasi vööritäävi pomooripaatide eeskujul laugjamaks ehitada ja metallplaatidega katta. See tõhustas laeva vööriosa jääle ronimist ja kere raskusega jää murdmist.<br />
<br />
===Jäämurdmine Arktikas===<br />
Põhja–Jäämere pikk rannajoon sundis venelasi esimesi ookeanijäämurdjaid ehitama. 1899. aastal ehitati esimese järgu kapteni, hilisema [[admiral]]i Stepan Makarovi näpunäidetel ja järelevaatusel Inglismaal, Tyne äärses Newcastle’is vöörisõukruviga jäämurdja [[JERMAK (1898)|JERMAK]]. <br />
<br />
Hilisema ekspluatatsiooni käigus veenduti, et vöörisõukruvi efekt Arktikas ei toimi ja pärast järjekordset avariid vöörisõukruvi ei taastatudki. JERMAK murdis kuni 2 meetri paksust jääd ja töötas kuni 1964. aastani.<br />
<br />
Newcastle’is ehitati veel SVJATOGOR, hilisem KRASSIN (1916) ja SVJATOI ALEXANDER NEVSKI, hilisem LENIN (1917). <br />
<br />
Eestlasest kapteni [[Karl Jõgi]] juhtimisel päästis jäämurdja KRASSIN juulis 1928 Itaalia kindrali Umberto Nobile dirižaabliekspeditsiooni kaheksa ellujäänud liiget. Newcastle’is ehitatud kolmest jäämurdjast oli KRASSIN kõige võimsam. See laev töötas jäämurdjana Põhja-Mereteel kuni 1971. aastani ja hiljem uurimislaevana Arktikas. Alates 1998. aastast on KRASSIN [[muuseumlaev]] Peterburis.<br />
<br />
[[Põhja Meretee]] kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas jäämurdjate laevastikku. Veomahtude suurenemisega tulid suuremad laevad ja tugevamad jäämurdjad. Need kulutasid rongide viisi kütust, mida oli keeruline Arktikasse toimetada ning ka tülikas ekspeditsiooniga kaasa vedada. Väljapääsu nähti tuumaenergeetikas.<br />
<br />
====Aatomijäämurdjad====<br />
{{vaata|Aatomijäämurdja}}<br />
Aatomijäämurdja on tuumajõuseadmega jäämurdja.<br />
<br />
Autor: Peedu Kass<br />
<br />
{{laevatüübid}}<br />
<br />
[[Kategooria:Laevatüübid]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=J%C3%A4%C3%A4murdja&diff=15457Jäämurdja2021-09-19T07:55:01Z<p>Admin: /* Mitmeotstarbelised jäämurdjad */</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Botnica_Vanasadamas.jpg|thumb|400px|[[Tallinna Sadam]]a [[mitmeotstarbeline jäämurdja]] [[BOTNICA]]]]<br />
<br />
'''Jäämurdja''', ka '''jäälõhkuja''' on tugevdatud eridisainiga [[laevakere|kere]] ja võimsa [[jõuseade|jõuseadmega]] kõrge manööverdusvõimega [[laev]] laevaliikluse, uurimistööde ja maavarade kaevandamisega seotud tegevuse tagamiseks jääkattega veekogudel. Jäämurdja tekitab jääs liikudes kerelaiuse kanali, milles teised laevad saavad liikuda.<br />
<br />
Jäämurdjate arendushoovaks on olnud polaaralade ligipääsmatus ja ressursirikkus. Polaarklassiga (''Polar class'') jäämurdjad on võimelised töötama mitmeaastases jääs nii Arktikas kui ka Antarktikas. Läänemerel, Suurjärvistul ja St. Lawrence’i jõel töötavad subpolaarjäämurdjad (''Ice class'') tohivad polaarmeredes seilata ainult suvel ja üheaastases jääs. Ülejäänud jäämurdjate jaoks jäävad rannikumered ja laevatatavad jõed.<br />
<br />
===Jäämurdjate eritunnused===<br />
<br />
*Jää tõhusamaks murdmiseks on jäämurdjad raskemad kui sama suured tavalaevad.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on laugjad [[tääv]]id „jääle ronimise” ja kere raskusega jää murdmise hõlbustamiseks. Kaasaegse jäämurdja [[vöörtääv|vöör-]] ja [[ahtertääv]]i tõusunurk on 20°. Vööritäävi tõusunurga vähendamine suurendab [[slämming]]ut vabas vees liikudes, seetõttu peavad disainerid siin laeva lisafunktsioonidest olenevalt teatud kompromisse tegema.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on võimalikult ümarad kerevormid ([[parras|parda]]kumeruste kalle jääb 5°–20° vahele).<br />
<br />
*Jäämurdjate kere on paks ([[vöör]]i- ja [[ahter|ahtriosas]] 40-50 mm) ja tugev, [[veeliin]]ist ülal- ja allpool on neil lisa[[kaar]]tega tugevdatud [[Jääkaitsevöö|jäävöö]]. Jäämurdjatel on ka kahekordne kere vigastuse korral pinnale jäämiseks. Polaarjäämurdjate kereteras peab taluma ülisuuri koormusi ka väga madalatel temperatuuridel.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on väga tugev [[sõukruvi]] (soovitavalt labade vahetusvõimalusega ka merel).<br />
<br />
*Tagasikäigul töötamiseks on jäämurdjatel [[rool]]i ja sõukruvi kaitseks ahtris ’’jääsarv’’ ja rooli kaitseks edasikäigul ’’jäänuga’’.<br />
<br />
*[[Paakjää]]s manööverdamiseks on jäämurdjatel võimsad vööri- ja ahtri[[põtkur]]id.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on väga võimsad jõuseadmed (diiseljõuseade, gaasiturbiin, tuumajõuseade). Seetõttu on ka nende kütusekulu kordi suurem kui samade parameetritega [[kaubalaev]]al. Enamik jäämurdjaid liigub diiseljõuseadme abil. Jäämurdjatel kasutatakse ka erilist jõuseadme jahutussüsteemi, mille jäätumine on välistatud.<br />
<br />
*Jäämurdjatel kasutatakse elektri[[sõumootor]]eid ülimadalate pöörete hoidmiseks, sujuvaks käigu- ja suunamuutuseks ning [[peamasin]]ate seiskumise vältimiseks juhul, kui sõukruvi madalatel pööretel suure jäätükiga pihta saab.<br />
<br />
*Jäämurdjate kere kuju, suruõhu-, kuuma- ja külma vee joad võimsatest pumpadest (niinimetatud "määrdesüsteem") aitavad laevakere ja jää vahelist hõõrdejõudu vähendada ning murtud jää tükke jääkanali ehk ”renni” äärte alla pressida, et jälg puhtam oleks ja jääsupp vähem abistatavat laeva takistaks. <br />
<br />
*Jäämurdja kere ja jää vahelise hõõrdejõu vähendamiseks on kasutusel ka spetsiaalsed kallutus[[tank]]ide ja -pumpade süsteemid, mis vee kiirel ümberpumpamisel ühest pardast teise (jäämurdjal [[TARMO]] – 25m<sup>3</sup>/min) jäämurdjale külgõõtsumist tekitavad. [[Kreen]]imise tagajärjel laiendab jäämurdja ovaalne ristlõige mõnevõrra jääkanalit, külghõõrdumine väheneb ja jäässe kinni jäänud jäämurdja saab liikumise taastada. Paremal juhul tekitab külgõõtsumine ka jäämurdja vööri ees jäämõra, mis edasiliikumist kergendab. Kuna kallutustankid on nii jäämurdja ahtris kui ka vööris, saab kallutuspumpasid kasutada ka kiireks [[trimm]]i muutmiseks.<br />
<br />
*Lisaks ümaratele kerevormidele soodustab vabas vees navigeerimisel tugevat külgõõtsumist ka [[kimmikiil]]ude ja [[stabilisaator]]ite puudumine. Seetõttu on kaasaegsemad jäämurdjad varustatud stabiliseerimistankidega. Nendes, pardast pardasse ulatuvates ja [[kiil]]ust kõrgel asetsevates tankides on erinevad konstruktsioonid, mis pidurdavad ajaliselt veemassi voolamist alumise parda suunas. Selle tulemusena tekib vastassuunaline jõud, mis oskuslikul kasutamisel õõtsumise täielikult kompenseerib või seda tunduvalt vähendab. Lihtsaim voolava veemassi pidurdusmoodus on laeva pikitasapinnaga paralleelsed umbes poolde tankipikkusse ulatuvad vertikaalvaheseinad. <br />
<br />
*Jää liikumisel tekkinud jääkanal jäämurdja ahtri taga võib jää liikumise tõttu sulguda enne, kui abistatav laev selle läbida jõuab. [[Rüsijää]] omakorda võib täita kogu moodustatud kanali jäämurdja ahtri taga nii tihedalt, et abistatav laev seal liikuda ei suuda. Seetõttu võtavad jäämurdjad abistatava laeva vööriga spetsiaalsesse ahtrisälku - [[retsess]]i (inglise keeles ''towing notch'') ja pukseerivad rasketest jääoludest läbi. Põhja–Ameerikas ehitatud jäämurdjatel retsess puudub.<br />
<br />
*Jäämurdjatel kasutatakse erilisi polümeersed friktsiooni hõlbustavaid kerevärve.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on kasutusel võimsad prožektorid lahvanduste otsimiseks ja rüsijää vältimiseks. Näiteks jäämurdja TARMO prožektoripirn maksab umbes 700€. Prožektoreid on TARMOL neli.<br />
<br />
Kõigi nende eritunnuste tõttu on jäämurdjate ehitamine ja ekspluatatsioon väga kallis.<br />
<br />
===Jäämurdjate jääläbivus===<br />
<br />
Ameeriklaste jäämurdjate jääklassi iseloomustab lausjää paksus, milles jäämurdja suudab vahetpidamata liikuda ja jää paksus, milles jäämurdja on võimeline rammides liikuma. Jäämurdjal POLAR SEA on need arvud vastavalt 1,8 meetrit (kiirus 3 sõlme) ja rammides 6,4 meetrit.<br />
<br />
Jää teeb paksuks ja jäämurdmise keeruliseks ajujää. Selle tulemusena tekkib jääkihtide kuhjumine (rüsi), mille paksust on raske hinnata. Botnia lahes on mõõdetud rüsikiilu paksuseks 28 meetrit, Sahhalini lähedal 31 meetrit. Rüsijääs jääb ainsaks edasiliikumise mooduseks rammimine. Rüsi kuhjumine [[madal]]atel võib põhjustada kümmekonna meetri kõrguseid jääkuhjasid.<br />
<br />
Rootsi polaarjäämurdja ODIN liigub 1,9 meetri paksuses jääs kiirusega 3 sõlme.<br />
<br />
Subpolaarrajoonides kasvab jää talvega harva paksemaks kui üks meeter. [[Läänemeri|Läänemere]] pakseim lausjää on mõõdetud Botnia lahel 1,21 meetrit. Arktikas võib jää kasvada talvega enam kui kahe meetri paksuseks.<br />
<br />
==Ajalugu==<br />
<br />
Laevade sõitu jääs on täiustatud sajandeid. Arusaadavalt tekkis arenguvõimalus koos [[aurumasin]]a leiutamisega. Tugevdatud [[vöör]], kahekordsed kereplangud, tihedamad [[kaar]]ed, metallplaatidega kaetud [[laevakere]] ja [[sõuratas|sõurattad]], kerevormide täiustamine, jõuseadme võimsuse suurendamine, tuumaenergeetika ja elektroonika tormiline areng on toonud tänaste jäämurdjateni.<br />
<br />
Esimene jäämurdja maailmas oli 1837. aastal Philadelphias ehitatud puidust kere, kahe rautatud sõuratta ja aurujõuseadmega CITY ICE BOAT NO. 1. See laev murdis Delaware´i jõel jääd 80 aastat kuni 1917 aastani. CITY ICE BOAT NO. 2 ehitati sealsamas 1868. aastal juba laugjama vööriga. See töötas 72 aastat kuni 1940 aastani.<br />
<br />
Klassikaliste jäämurdjate eelkäija oli Saksamaa EISBRECHER I, hilisema nimega EISFUCHS. See laev ehitati 1871. aastal insener Ferdinand Steinhausi projekti järgi Hamburgis jää tõhusamaks läbimiseks [[lusikvöör]]iga. EISFUCHS teenis kodusadamat 85 aastat kuni 1956. aastani. <br />
<br />
Kui esimesed ''jäälõhkujad'' lõhkusid jääd aurumasinate jõul vööritääviga rammides, siis arenedes, üha rohkem ja teravama nurga all laevakerega jääle sõites, laeva raskust jää murdmisel ära kasutades muutusid need pigem ''jäämurdjateks''.<br />
<br />
1888. aastal avastati USAs Michigani järvel kaksikkäilaga parvlaev-jäämurdjal ST. IGNACE [[sõukruvi|vöörisõukruvi]] fenomen. Vöörisõukruvi tekitas edasikäigul jää all alarõhu ja soodustas sellega jää murdumist jäämurdja kere raskuse all. Edasikäigul tekitas vöörisõukruvi lisandväärtusena veest ja õhumullidest ''määrdekihi'' jäämurdja kere ja jää vahel, vähendades märkimisväärselt nendevahelist hõõrdejõudu. Kui jäämurdja tagasikäigurežiimis edasi liikus, aitas vöörisõukruvi rüsivalli lõhkuda.<br />
<br />
1933. aastal valmis rootslastel esimene diiselelektrilise jõuülekandega jäämurdja YMER. [[Diiselmootor]]itega ühendatud [[generaator]]id toidavad sõukruvidega jäigalt ühendatud [[sõumootor]]eid. Diiselelektriline jõuülekanne välistas diiselmootori seiskumise madalatel pööretel, kui sõukruvi laba suuremat jäätükki tabama juhtus, lihtsustas võimsuse jaotamist sõukruvide vahel ja võimaldas reostaadiga sillalt lihtsalt ning sujuvalt muuta sõukruvide pöörlemiskiirust ja -suunda. Kasutati alalisvoolumasinaid.<br />
<br />
Praeguseks on Soome-Rootsi ühisfirma ABB valmistanud elektrilisi jõuülekandeid enam kui 70 jäämurdjale ja jäämurdefunktsiooniga laevale võimsusega kuni 36 MW.<br />
<br />
1960. aastal katsetasid soomlased Helsingi lähistel uut tüüpi jäämurdja vööri. Oli märgatud, et tänu ahtritäävi teravamale tõusunurgale murdub jää tagasikäigul kergemini.<br />
<br />
1969. aastal sooritas sellel ideel põhineva muudetud vööriga tanker MANHATTAN USA idarannikult jäämurdja saatel reisi läbi [[loodeväil]]a Alaskasse ja tagasi. Kogu projekti maksumus oli 54 miljonit USD. Tänu sellele ettevõtmisele sai naftafirma Exxon Valdez lõplikult selguse, et torujuhtme ehitamine tuleb odavam kui toornaftat Alaskast meritsi vedada.<br />
<br />
1975. aastal arendasid soomlased välja jäämurdja kahekomponendilise epoksüvärvi Inerta 160. See hoiab tõhusalt laevakeret ning vähendab friktsiooni kere ja jää vahel. <br />
<br />
1980ndatel katsetati jäämurdjatel erinevaid vööre silindrilistest (näiteks KAPITAN EVDOKIMOV) kuni täisnurkseteni (näiteks MUDJUG). Kõigil neil on omi eeliseid ja puudusi.<br />
<br />
Laiemad laevad vajavad laiemat kanalit, see nõuab omakorda jäämurdjatelt lisaressurssi. 1984. aastal ehitasid kanadalased esimese kerelaiendte ehk [[riimer]]itega (inglise keeles ''reamer'') jäämurdja CANMAR KIGORIAK. Riimerid on tavaveeliinist kõrgemal. Kui on vaja laiemaid laevu abistada, uputab jäämurdja lisaballasti võtmisega riimerid, lisab võimsust ja eskordib laiema laeva laiemas kanalis sihtpunkti.<br />
<br />
CANMAR KIGORIAK on ehitatud 1984 St. Johnis, Kanadas. Dedveit 7200t. Hiljuti müüdud ning saanud uue nime TALAGY. Opereerib Venemaa polaaraladel.<br />
<br />
TAIMYRi mudelkatsetustega Helsingi laevatehase Kvaerner Masa–Yard katsebasseinis selgitati välja, et 28 m laiune jäämurdja kere laieneks riimerite uputamisega 44 meetrini.<br />
<br />
<gallery><br />
Pilt:City Ice Boat No 1.jpg|CITY ICE BOAT NO. 1<br>Pikkus: 53,1 m<br>Laius: 8 m<br>Süvis: 3,05 m<br>Peamasinad: 2 aurumasinat<br>Võimsus: 2 × 250 hj<br />
Pilt:Eisfuchs.jpg|EISFUCHS, endine EISBRECHER I<br>Pikkus: 40,5 m<br>Laius: 9,75 m<br>Veeväljasurve = 570 t<br>Peamasin: aurumasin<br>Võimsus: 400 hj<br />
</gallery><br />
<br />
===Topelttoimega laevad===<br />
{{vaata|Topelttoimega laev}}<br />
'''Topelttoimega laev''' on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub, [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees.<br />
<br />
===Mitmeotstarbelised jäämurdjad===<br />
{{vaata|Mitmeotstarbeline jäämurdja}}<br />
'''Mitmeotstarbeline jäämurdja''' on jäämurdja, millele on lisatud teisi funktsioone, mis võimaldavad laevu kasutada ka muul aastaajal kui üksnes talvel ning ka muuks tegevuseks peale jäämurdmise. Mitmeotstarbeliste ehk multifunktsionaalsete jäämurdjate loomise stiimul on olnud jäämurdjate jõudeaja ärakasutamine ja Maa jääolude mahenemine ning polaarpiirkondade ressursirikkus.<br />
<br />
==Eesti jäämurdjad==<br />
[[Pilt:Jaamurdjad.JPG|500px|thumb|right|Eesti jäämurdjad BOTNICA, EVA-316 ja TARMO Hundipea sadamas]]<br />
[[Vanasadam|Tallinna sadam]]a esimene jäämurdja [[STADT REVAL]] saabus kodusadamasse 24. detsembril 1895. Jäämurdja ehitati Tallinna Börsikommitee tellimusel Stettinis (Szczecinis) Vulcani laevatehases. Koos jääklassi omava puksiiriga [[ASSISTENT]] (oli kasutusel aastatel 1898-1924) rahuldas STADT REVAL Tallinna sadama vajadusi Esimese maailmasõjani. 20. jaanuaril 1915. aastal mobiliseeriti STADT REVAL sõjalaevastikku. 1918. aasta talvel viidi STADT REVAL Petrogradi, kus ta sai uueks nimeks OKTJABR.<br />
<br />
Seoses Revali Merekindluse ehitusega enne Esimest maailmasõda telliti 1912. aaastal Vulcani laevatehasest uus jäämurdja. 26. detsembril 1913. aastal lasti jäämurdja TSAAR MIHHAIL FJODOROVITŠ vette. Jäämurdja saabus Tallinna 2. juulil 1914. Pärast Veebruarirevolutsiooni, 21. mail 1917 anti jäämurdjale uus nimi - VOLÕNETS. 3. märtsil 1918 hõivasid laeva soomlased ja andsid sellele ka 28. aprillil uue nime – WÄINÄMÖINEN. 30. novembril 1922. aastal anti jäämurdja Eestile üle ja sai 29. detsembril nimeks [[SUUR TÕLL]]. 11. novembril 1941 sai laev uuesti tagasi ühe oma endistest nimedest - VOLÕNETS. VOLÕNETS tegutses põhiliselt Leningradi ja Kroonlinna vahel. Pärast Teist maailmasõda seilas VOLÕNETS aktiivselt Soome lahel kuni 1986. aastani. 13. oktoobriks 1988 õnnestus mahakandmise ootel jäämurdja VOLÕNETS Oranienbaumi sadamast [[Eesti Meremuuseum]]i eestvedamisel Tallinna, oma esimesse kodusadamasse tagasi tuua. 21. novembril 1988 sai jäämurdja tagasi nime SUUR TÕLL. Praegu seisab SUUR TÕLL muuseumilaevana Tallinnas [[Lennusadam]]as.<br />
<br />
Paralleelselt jäämurdjatega STADT REVAL ja SUUR TÕLL on Tallinna reidil ja sadamates toimetanud kümneid puksiire ja teisi aluseid, millel jäämurdevõimekus oli.<br />
<br />
1963. aastast kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni baseerus [[Hundipea sadam]]as alaliselt Nõukogude Liidule kuuluv jäämurdja PURGA. <br />
<br />
1986. aasta lõpus ostis [[Eesti Merelaevandus]] 470 000 dollari eest Soomest 1958. aastal ehitatud jäämurdja KARHU. Siin sai jäämurdja nimeks KAPITAN CHUBAKOV. Peale Eesti iseseisvuse taastamist sai laeva omanikuks [[Tallinna Sadam]] ja jäämurdja uueks nimeks [[KARU (jäämurdja)|KARU]]. KARU töötas peamiselt Soome lahel, Tallinna ja [[Muuga sadam]]ates aastatel 1987-2002. 2002. aastal müüdi KARU Venemaale, kus teeb tänaseni jäämurdetöid.<br />
<br />
1993. aastal liisis Eesti riik Soomelt jäämurdja [[TARMO]] 191 miljoni krooni eest kümneaastase maksetähtajaga.<br />
<br />
1995. aastal liisis Eesti riik soomlastelt Saima kanali jäämurdja LONNA. Laev sai uueks nimeks [[EVA 316]] ja ehitati 2006. aasta märtsiks ringi Tallinnas [[Balti Laevaremonditehas]]es multifunktsionaalseks jäämurdjaks Pärnu lahe tarvis.<br />
<br />
Aastaks 2011 oli planeeritud uue mitmeotstarbelise jäämurdja valmimine Eesti Soome lahe sadamate tarvis, kuid majandussurutise tõttu on projekt paremate aegadeni edasi lükatud. Disaini hankekonkursi võitis Helsingi Aker Arctic.<br />
<br />
24. oktoobril 2012. aastal sõlmis [[Tallinna Sadam]] Soome laevafirmaga Arctia lepingu mitmeotstarbelise jäämurdja [[BOTNICA]] ostuks. Jäämurdja ostuhind oli 50 miljonit eurot. Jäämurdja osutab Veeteede Ametiga päev varem sõlmitud lepingu alusel jäämurdeteenust Soome lahel kümne aasta jooksul.<br />
<br />
===Galerii===<br />
<br />
<gallery><br />
Pilt:STADT REVAL.jpg|Jäämurdja STADT REVAL<br />
Pilt:Suur T6ll.jpg|Jäämurdja SUUR TÕLL<br />
Pilt:TARMO.JPG|Jäämurdja TARMO<br />
Pilt:EVA-316.JPG|Mitmeotstarbeline jäämurdja EVA 316<br />
Pilt:Botnica Vanasadamas.jpg|Jäämurdja BOTNICA<br />
</gallery><br />
<br />
==Soome jäämurdjad==<br />
Soomlaste roll jäämurdjate arenduses on olnud märkimisväärne, üksnes jääuuringuid on Soomes tehtud poolteist sajandit. Juba 1890. aastal ehitati Stockholmis Euroopa moodsaim, suurim ja tugevaim lusikvööriga MURTAJA. Lusikvöör oli efektiivne lausjää murdmisel, kuid lumekihiga rüsijääs jäi liikumine vaevaliseks.<br />
<br />
Soomlaste tellimusel ehitati 1898. aastal Newcastle’s Tyne’i ääres Euroopa esimene vöörisõukruviga jäämurdja, mis sai nimeks SAMPO. <br />
<br />
1926. aastal valmis soomlastel Rotterdamis esimene vedelkütusel töötav jäämurdja JÄÄKARHU. JÄÄKARHU töötas kuni 1972. aastani. Vedelkütuse kasutuselevõtmine pikendas tunduvalt jäämurdja autonoomsust.<br />
<br />
1954. aastal ehitasid soomlased maailma esimese kahe vöörisõukruviga (lisaks kaks sõukruvi ahtris) jäämurdja VOIMA. See tõhustas tublisti laeva jäämurde- ja manööverdusvõimet. Järgmised veerandsada aastat ehitatigi diiseljäämurdjad kahe vöörisõukruviga. VOIMA töötab veel praegugi.<br />
<br />
1986. aaastal ehitati Soomes uuendustest tulvil jäämurdja OTSO, millel on tavapärasest ümaram vöör, roostevaba [[jäävöö]] ja vahelduvvoolul jõuülekanne. Ümaram vöör parandas manööverdusvõimet ja vähendas vabas vees sõites oluliselt [[slämming]]ut. Roostevabast terasest jäävöö kulus vähem ja võimaldas seetõttu harvemini [[dokk]]ida. Aktiivne katoodkaitse väldib galvaanilist korrosiooni. Pooljuhtide ja türistoride areng võimaldas jõuülekandeks kasutada vahelduvvoolumasinaid. Need on kergemad, lihtsamad, odavamad ja nõuavad vähem hooldust. Masinaruum toodi peatekile, ka see lihtsustas hooldust ja remonti. Kõik kokku vähendas 40% võrra kulusid, võrreldes URHO-ATLE-klassi jäämurdjatega. OTSO kere on sisuliselt topeltkestaga kütusetank. Kasutusel on ka kõrgsurvepumbad kere hõõrdetakistuse vähendamiseks. [[Kapten]] Atso Uusiaho sõnul on see süsteem kallis ja kapriisne ning selle efekt tühine.<br />
<br />
Jäämurdjate nimed Põhjamaades ja Venemaal traditsiooniliselt korduvad.<br />
<br />
<gallery><br />
Pilt:Icebreaker_Murtaja_1890.jpg|MURTAJA<br>Pikkus: 47,55 m<br>Laius: 10,77 m<br>Süvis: 6,55 m<br>Veeväljasurve: 930 t<br>Võimsus võllil: 1200 hj<br />
Pilt:Finnish icebreaker Sampo (1898).jpg|SAMPO<br>Pikkus: 61,40 m<br>Laius: 13,00 m<br>Süvis: 5,6 m<br>Veeväljasurve: 2050 t<br>Vööri- ja ahtrimasina koguvõimsus: 3000 hj<br />
Pilt:Finnish icebreaker Jääkarhu 2.jpg|JÄÄKARHU<br>Pikkus: 78,45 m<br>Laius: 19,28 m<br>Süvis: 6,5 m<br>Veeväljasurve: 4836 t<br>Vööri- ja kahe ahtrimasina koguvõimsus: 7600 hj<br />
Pilt:Voima 2010.jpg|VOIMA<br><small>(andmed enne ja peale rekonstrueerimist)</small><br>Pikkus: 83,5 m<br>Laius: 19,4 m<br>Süvis: 6,4/7,0 m<br>Veeväljasurve:<br>4415/5209 t<br>Koguvõimsus:<br>7800/10 240 kW<br>Jääklass: 1A/1A Super<br />
Pilt:Finnish icebreaker Otso 2012-01-18.jpg|OTSO<br>Pikkus: 99 m<br>Laius: 24,2 m<br>Süvis: 8 m<br>Veeväljasurve: 9130 t<br>Koguvõimsus: 15 000 kW<br>Jääklass: 1A Super<br />
</gallery><br />
<br />
==Venemaa jäämurdjad==<br />
Venemaa esimene jäämurdja oli aastail 1864–1890 Kroonlinna ja Oranienbaumi (praeguse Lomonossovi) vahel sõitnud 60 hobujõulise aurumasina ja sõukruviga 26 meetri pikkune PILOT. <br />
Kaupmehest laevaomanik Mihhail Britnev lasi vööritäävi pomooripaatide eeskujul laugjamaks ehitada ja metallplaatidega katta. See tõhustas laeva vööriosa jääle ronimist ja kere raskusega jää murdmist.<br />
<br />
===Jäämurdmine Arktikas===<br />
Põhja–Jäämere pikk rannajoon sundis venelasi esimesi ookeanijäämurdjaid ehitama. 1899. aastal ehitati esimese järgu kapteni, hilisema [[admiral]]i Stepan Makarovi näpunäidetel ja järelevaatusel Inglismaal, Tyne äärses Newcastle’is vöörisõukruviga jäämurdja [[JERMAK (1898)|JERMAK]]. <br />
<br />
Hilisema ekspluatatsiooni käigus veenduti, et vöörisõukruvi efekt Arktikas ei toimi ja pärast järjekordset avariid vöörisõukruvi ei taastatudki. JERMAK murdis kuni 2 meetri paksust jääd ja töötas kuni 1964. aastani.<br />
<br />
Newcastle’is ehitati veel SVJATOGOR, hilisem KRASSIN (1916) ja SVJATOI ALEXANDER NEVSKI, hilisem LENIN (1917). <br />
<br />
Eestlasest kapteni [[Karl Jõgi]] juhtimisel päästis jäämurdja KRASSIN juulis 1928 Itaalia kindrali Umberto Nobile dirižaabliekspeditsiooni kaheksa ellujäänud liiget. Newcastle’is ehitatud kolmest jäämurdjast oli KRASSIN kõige võimsam. See laev töötas jäämurdjana Põhja-Mereteel kuni 1971. aastani ja hiljem uurimislaevana Arktikas. Alates 1998. aastast on KRASSIN [[muuseumlaev]] Peterburis.<br />
<br />
[[Põhja Meretee]] kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas jäämurdjate laevastikku. Veomahtude suurenemisega tulid suuremad laevad ja tugevamad jäämurdjad. Need kulutasid rongide viisi kütust, mida oli keeruline Arktikasse toimetada ning ka tülikas ekspeditsiooniga kaasa vedada. Väljapääsu nähti tuumaenergeetikas.<br />
<br />
====Aatomijäämurdjad====<br />
Aatomijäämurdja on tuumajõuseadmega jäämurdja. ''Loe lähemalt artiklist [[Aatomijäämurdja]]''<br />
<br />
Autor: Peedu Kass<br />
<br />
{{laevatüübid}}<br />
<br />
[[Kategooria:Laevatüübid]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=J%C3%A4%C3%A4murdja&diff=15456Jäämurdja2021-09-19T07:54:13Z<p>Admin: /* Topelttoimega laevad */</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Botnica_Vanasadamas.jpg|thumb|400px|[[Tallinna Sadam]]a [[mitmeotstarbeline jäämurdja]] [[BOTNICA]]]]<br />
<br />
'''Jäämurdja''', ka '''jäälõhkuja''' on tugevdatud eridisainiga [[laevakere|kere]] ja võimsa [[jõuseade|jõuseadmega]] kõrge manööverdusvõimega [[laev]] laevaliikluse, uurimistööde ja maavarade kaevandamisega seotud tegevuse tagamiseks jääkattega veekogudel. Jäämurdja tekitab jääs liikudes kerelaiuse kanali, milles teised laevad saavad liikuda.<br />
<br />
Jäämurdjate arendushoovaks on olnud polaaralade ligipääsmatus ja ressursirikkus. Polaarklassiga (''Polar class'') jäämurdjad on võimelised töötama mitmeaastases jääs nii Arktikas kui ka Antarktikas. Läänemerel, Suurjärvistul ja St. Lawrence’i jõel töötavad subpolaarjäämurdjad (''Ice class'') tohivad polaarmeredes seilata ainult suvel ja üheaastases jääs. Ülejäänud jäämurdjate jaoks jäävad rannikumered ja laevatatavad jõed.<br />
<br />
===Jäämurdjate eritunnused===<br />
<br />
*Jää tõhusamaks murdmiseks on jäämurdjad raskemad kui sama suured tavalaevad.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on laugjad [[tääv]]id „jääle ronimise” ja kere raskusega jää murdmise hõlbustamiseks. Kaasaegse jäämurdja [[vöörtääv|vöör-]] ja [[ahtertääv]]i tõusunurk on 20°. Vööritäävi tõusunurga vähendamine suurendab [[slämming]]ut vabas vees liikudes, seetõttu peavad disainerid siin laeva lisafunktsioonidest olenevalt teatud kompromisse tegema.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on võimalikult ümarad kerevormid ([[parras|parda]]kumeruste kalle jääb 5°–20° vahele).<br />
<br />
*Jäämurdjate kere on paks ([[vöör]]i- ja [[ahter|ahtriosas]] 40-50 mm) ja tugev, [[veeliin]]ist ülal- ja allpool on neil lisa[[kaar]]tega tugevdatud [[Jääkaitsevöö|jäävöö]]. Jäämurdjatel on ka kahekordne kere vigastuse korral pinnale jäämiseks. Polaarjäämurdjate kereteras peab taluma ülisuuri koormusi ka väga madalatel temperatuuridel.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on väga tugev [[sõukruvi]] (soovitavalt labade vahetusvõimalusega ka merel).<br />
<br />
*Tagasikäigul töötamiseks on jäämurdjatel [[rool]]i ja sõukruvi kaitseks ahtris ’’jääsarv’’ ja rooli kaitseks edasikäigul ’’jäänuga’’.<br />
<br />
*[[Paakjää]]s manööverdamiseks on jäämurdjatel võimsad vööri- ja ahtri[[põtkur]]id.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on väga võimsad jõuseadmed (diiseljõuseade, gaasiturbiin, tuumajõuseade). Seetõttu on ka nende kütusekulu kordi suurem kui samade parameetritega [[kaubalaev]]al. Enamik jäämurdjaid liigub diiseljõuseadme abil. Jäämurdjatel kasutatakse ka erilist jõuseadme jahutussüsteemi, mille jäätumine on välistatud.<br />
<br />
*Jäämurdjatel kasutatakse elektri[[sõumootor]]eid ülimadalate pöörete hoidmiseks, sujuvaks käigu- ja suunamuutuseks ning [[peamasin]]ate seiskumise vältimiseks juhul, kui sõukruvi madalatel pööretel suure jäätükiga pihta saab.<br />
<br />
*Jäämurdjate kere kuju, suruõhu-, kuuma- ja külma vee joad võimsatest pumpadest (niinimetatud "määrdesüsteem") aitavad laevakere ja jää vahelist hõõrdejõudu vähendada ning murtud jää tükke jääkanali ehk ”renni” äärte alla pressida, et jälg puhtam oleks ja jääsupp vähem abistatavat laeva takistaks. <br />
<br />
*Jäämurdja kere ja jää vahelise hõõrdejõu vähendamiseks on kasutusel ka spetsiaalsed kallutus[[tank]]ide ja -pumpade süsteemid, mis vee kiirel ümberpumpamisel ühest pardast teise (jäämurdjal [[TARMO]] – 25m<sup>3</sup>/min) jäämurdjale külgõõtsumist tekitavad. [[Kreen]]imise tagajärjel laiendab jäämurdja ovaalne ristlõige mõnevõrra jääkanalit, külghõõrdumine väheneb ja jäässe kinni jäänud jäämurdja saab liikumise taastada. Paremal juhul tekitab külgõõtsumine ka jäämurdja vööri ees jäämõra, mis edasiliikumist kergendab. Kuna kallutustankid on nii jäämurdja ahtris kui ka vööris, saab kallutuspumpasid kasutada ka kiireks [[trimm]]i muutmiseks.<br />
<br />
*Lisaks ümaratele kerevormidele soodustab vabas vees navigeerimisel tugevat külgõõtsumist ka [[kimmikiil]]ude ja [[stabilisaator]]ite puudumine. Seetõttu on kaasaegsemad jäämurdjad varustatud stabiliseerimistankidega. Nendes, pardast pardasse ulatuvates ja [[kiil]]ust kõrgel asetsevates tankides on erinevad konstruktsioonid, mis pidurdavad ajaliselt veemassi voolamist alumise parda suunas. Selle tulemusena tekib vastassuunaline jõud, mis oskuslikul kasutamisel õõtsumise täielikult kompenseerib või seda tunduvalt vähendab. Lihtsaim voolava veemassi pidurdusmoodus on laeva pikitasapinnaga paralleelsed umbes poolde tankipikkusse ulatuvad vertikaalvaheseinad. <br />
<br />
*Jää liikumisel tekkinud jääkanal jäämurdja ahtri taga võib jää liikumise tõttu sulguda enne, kui abistatav laev selle läbida jõuab. [[Rüsijää]] omakorda võib täita kogu moodustatud kanali jäämurdja ahtri taga nii tihedalt, et abistatav laev seal liikuda ei suuda. Seetõttu võtavad jäämurdjad abistatava laeva vööriga spetsiaalsesse ahtrisälku - [[retsess]]i (inglise keeles ''towing notch'') ja pukseerivad rasketest jääoludest läbi. Põhja–Ameerikas ehitatud jäämurdjatel retsess puudub.<br />
<br />
*Jäämurdjatel kasutatakse erilisi polümeersed friktsiooni hõlbustavaid kerevärve.<br />
<br />
*Jäämurdjatel on kasutusel võimsad prožektorid lahvanduste otsimiseks ja rüsijää vältimiseks. Näiteks jäämurdja TARMO prožektoripirn maksab umbes 700€. Prožektoreid on TARMOL neli.<br />
<br />
Kõigi nende eritunnuste tõttu on jäämurdjate ehitamine ja ekspluatatsioon väga kallis.<br />
<br />
===Jäämurdjate jääläbivus===<br />
<br />
Ameeriklaste jäämurdjate jääklassi iseloomustab lausjää paksus, milles jäämurdja suudab vahetpidamata liikuda ja jää paksus, milles jäämurdja on võimeline rammides liikuma. Jäämurdjal POLAR SEA on need arvud vastavalt 1,8 meetrit (kiirus 3 sõlme) ja rammides 6,4 meetrit.<br />
<br />
Jää teeb paksuks ja jäämurdmise keeruliseks ajujää. Selle tulemusena tekkib jääkihtide kuhjumine (rüsi), mille paksust on raske hinnata. Botnia lahes on mõõdetud rüsikiilu paksuseks 28 meetrit, Sahhalini lähedal 31 meetrit. Rüsijääs jääb ainsaks edasiliikumise mooduseks rammimine. Rüsi kuhjumine [[madal]]atel võib põhjustada kümmekonna meetri kõrguseid jääkuhjasid.<br />
<br />
Rootsi polaarjäämurdja ODIN liigub 1,9 meetri paksuses jääs kiirusega 3 sõlme.<br />
<br />
Subpolaarrajoonides kasvab jää talvega harva paksemaks kui üks meeter. [[Läänemeri|Läänemere]] pakseim lausjää on mõõdetud Botnia lahel 1,21 meetrit. Arktikas võib jää kasvada talvega enam kui kahe meetri paksuseks.<br />
<br />
==Ajalugu==<br />
<br />
Laevade sõitu jääs on täiustatud sajandeid. Arusaadavalt tekkis arenguvõimalus koos [[aurumasin]]a leiutamisega. Tugevdatud [[vöör]], kahekordsed kereplangud, tihedamad [[kaar]]ed, metallplaatidega kaetud [[laevakere]] ja [[sõuratas|sõurattad]], kerevormide täiustamine, jõuseadme võimsuse suurendamine, tuumaenergeetika ja elektroonika tormiline areng on toonud tänaste jäämurdjateni.<br />
<br />
Esimene jäämurdja maailmas oli 1837. aastal Philadelphias ehitatud puidust kere, kahe rautatud sõuratta ja aurujõuseadmega CITY ICE BOAT NO. 1. See laev murdis Delaware´i jõel jääd 80 aastat kuni 1917 aastani. CITY ICE BOAT NO. 2 ehitati sealsamas 1868. aastal juba laugjama vööriga. See töötas 72 aastat kuni 1940 aastani.<br />
<br />
Klassikaliste jäämurdjate eelkäija oli Saksamaa EISBRECHER I, hilisema nimega EISFUCHS. See laev ehitati 1871. aastal insener Ferdinand Steinhausi projekti järgi Hamburgis jää tõhusamaks läbimiseks [[lusikvöör]]iga. EISFUCHS teenis kodusadamat 85 aastat kuni 1956. aastani. <br />
<br />
Kui esimesed ''jäälõhkujad'' lõhkusid jääd aurumasinate jõul vööritääviga rammides, siis arenedes, üha rohkem ja teravama nurga all laevakerega jääle sõites, laeva raskust jää murdmisel ära kasutades muutusid need pigem ''jäämurdjateks''.<br />
<br />
1888. aastal avastati USAs Michigani järvel kaksikkäilaga parvlaev-jäämurdjal ST. IGNACE [[sõukruvi|vöörisõukruvi]] fenomen. Vöörisõukruvi tekitas edasikäigul jää all alarõhu ja soodustas sellega jää murdumist jäämurdja kere raskuse all. Edasikäigul tekitas vöörisõukruvi lisandväärtusena veest ja õhumullidest ''määrdekihi'' jäämurdja kere ja jää vahel, vähendades märkimisväärselt nendevahelist hõõrdejõudu. Kui jäämurdja tagasikäigurežiimis edasi liikus, aitas vöörisõukruvi rüsivalli lõhkuda.<br />
<br />
1933. aastal valmis rootslastel esimene diiselelektrilise jõuülekandega jäämurdja YMER. [[Diiselmootor]]itega ühendatud [[generaator]]id toidavad sõukruvidega jäigalt ühendatud [[sõumootor]]eid. Diiselelektriline jõuülekanne välistas diiselmootori seiskumise madalatel pööretel, kui sõukruvi laba suuremat jäätükki tabama juhtus, lihtsustas võimsuse jaotamist sõukruvide vahel ja võimaldas reostaadiga sillalt lihtsalt ning sujuvalt muuta sõukruvide pöörlemiskiirust ja -suunda. Kasutati alalisvoolumasinaid.<br />
<br />
Praeguseks on Soome-Rootsi ühisfirma ABB valmistanud elektrilisi jõuülekandeid enam kui 70 jäämurdjale ja jäämurdefunktsiooniga laevale võimsusega kuni 36 MW.<br />
<br />
1960. aastal katsetasid soomlased Helsingi lähistel uut tüüpi jäämurdja vööri. Oli märgatud, et tänu ahtritäävi teravamale tõusunurgale murdub jää tagasikäigul kergemini.<br />
<br />
1969. aastal sooritas sellel ideel põhineva muudetud vööriga tanker MANHATTAN USA idarannikult jäämurdja saatel reisi läbi [[loodeväil]]a Alaskasse ja tagasi. Kogu projekti maksumus oli 54 miljonit USD. Tänu sellele ettevõtmisele sai naftafirma Exxon Valdez lõplikult selguse, et torujuhtme ehitamine tuleb odavam kui toornaftat Alaskast meritsi vedada.<br />
<br />
1975. aastal arendasid soomlased välja jäämurdja kahekomponendilise epoksüvärvi Inerta 160. See hoiab tõhusalt laevakeret ning vähendab friktsiooni kere ja jää vahel. <br />
<br />
1980ndatel katsetati jäämurdjatel erinevaid vööre silindrilistest (näiteks KAPITAN EVDOKIMOV) kuni täisnurkseteni (näiteks MUDJUG). Kõigil neil on omi eeliseid ja puudusi.<br />
<br />
Laiemad laevad vajavad laiemat kanalit, see nõuab omakorda jäämurdjatelt lisaressurssi. 1984. aastal ehitasid kanadalased esimese kerelaiendte ehk [[riimer]]itega (inglise keeles ''reamer'') jäämurdja CANMAR KIGORIAK. Riimerid on tavaveeliinist kõrgemal. Kui on vaja laiemaid laevu abistada, uputab jäämurdja lisaballasti võtmisega riimerid, lisab võimsust ja eskordib laiema laeva laiemas kanalis sihtpunkti.<br />
<br />
CANMAR KIGORIAK on ehitatud 1984 St. Johnis, Kanadas. Dedveit 7200t. Hiljuti müüdud ning saanud uue nime TALAGY. Opereerib Venemaa polaaraladel.<br />
<br />
TAIMYRi mudelkatsetustega Helsingi laevatehase Kvaerner Masa–Yard katsebasseinis selgitati välja, et 28 m laiune jäämurdja kere laieneks riimerite uputamisega 44 meetrini.<br />
<br />
<gallery><br />
Pilt:City Ice Boat No 1.jpg|CITY ICE BOAT NO. 1<br>Pikkus: 53,1 m<br>Laius: 8 m<br>Süvis: 3,05 m<br>Peamasinad: 2 aurumasinat<br>Võimsus: 2 × 250 hj<br />
Pilt:Eisfuchs.jpg|EISFUCHS, endine EISBRECHER I<br>Pikkus: 40,5 m<br>Laius: 9,75 m<br>Veeväljasurve = 570 t<br>Peamasin: aurumasin<br>Võimsus: 400 hj<br />
</gallery><br />
<br />
===Topelttoimega laevad===<br />
{{vaata|Topelttoimega laev}}<br />
'''Topelttoimega laev''' on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub, [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees.<br />
<br />
===Mitmeotstarbelised jäämurdjad===<br />
'''Mitmeotstarbeline jäämurdja''' on jäämurdja, millele on lisatud teisi funktsioone, mis võimaldavad laevu kasutada ka muul aastaajal kui üksnes talvel ning ka muuks tegevuseks peale jäämurdmise. Mitmeotstarbeliste ehk multifunktsionaalsete jäämurdjate loomise stiimul on olnud jäämurdjate jõudeaja ärakasutamine ja Maa jääolude mahenemine ning polaarpiirkondade ressursirikkus. ''Loe lähemalt artiklist [[Mitmeotstarbeline jäämurdja]]''<br />
<br />
==Eesti jäämurdjad==<br />
[[Pilt:Jaamurdjad.JPG|500px|thumb|right|Eesti jäämurdjad BOTNICA, EVA-316 ja TARMO Hundipea sadamas]]<br />
[[Vanasadam|Tallinna sadam]]a esimene jäämurdja [[STADT REVAL]] saabus kodusadamasse 24. detsembril 1895. Jäämurdja ehitati Tallinna Börsikommitee tellimusel Stettinis (Szczecinis) Vulcani laevatehases. Koos jääklassi omava puksiiriga [[ASSISTENT]] (oli kasutusel aastatel 1898-1924) rahuldas STADT REVAL Tallinna sadama vajadusi Esimese maailmasõjani. 20. jaanuaril 1915. aastal mobiliseeriti STADT REVAL sõjalaevastikku. 1918. aasta talvel viidi STADT REVAL Petrogradi, kus ta sai uueks nimeks OKTJABR.<br />
<br />
Seoses Revali Merekindluse ehitusega enne Esimest maailmasõda telliti 1912. aaastal Vulcani laevatehasest uus jäämurdja. 26. detsembril 1913. aastal lasti jäämurdja TSAAR MIHHAIL FJODOROVITŠ vette. Jäämurdja saabus Tallinna 2. juulil 1914. Pärast Veebruarirevolutsiooni, 21. mail 1917 anti jäämurdjale uus nimi - VOLÕNETS. 3. märtsil 1918 hõivasid laeva soomlased ja andsid sellele ka 28. aprillil uue nime – WÄINÄMÖINEN. 30. novembril 1922. aastal anti jäämurdja Eestile üle ja sai 29. detsembril nimeks [[SUUR TÕLL]]. 11. novembril 1941 sai laev uuesti tagasi ühe oma endistest nimedest - VOLÕNETS. VOLÕNETS tegutses põhiliselt Leningradi ja Kroonlinna vahel. Pärast Teist maailmasõda seilas VOLÕNETS aktiivselt Soome lahel kuni 1986. aastani. 13. oktoobriks 1988 õnnestus mahakandmise ootel jäämurdja VOLÕNETS Oranienbaumi sadamast [[Eesti Meremuuseum]]i eestvedamisel Tallinna, oma esimesse kodusadamasse tagasi tuua. 21. novembril 1988 sai jäämurdja tagasi nime SUUR TÕLL. Praegu seisab SUUR TÕLL muuseumilaevana Tallinnas [[Lennusadam]]as.<br />
<br />
Paralleelselt jäämurdjatega STADT REVAL ja SUUR TÕLL on Tallinna reidil ja sadamates toimetanud kümneid puksiire ja teisi aluseid, millel jäämurdevõimekus oli.<br />
<br />
1963. aastast kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni baseerus [[Hundipea sadam]]as alaliselt Nõukogude Liidule kuuluv jäämurdja PURGA. <br />
<br />
1986. aasta lõpus ostis [[Eesti Merelaevandus]] 470 000 dollari eest Soomest 1958. aastal ehitatud jäämurdja KARHU. Siin sai jäämurdja nimeks KAPITAN CHUBAKOV. Peale Eesti iseseisvuse taastamist sai laeva omanikuks [[Tallinna Sadam]] ja jäämurdja uueks nimeks [[KARU (jäämurdja)|KARU]]. KARU töötas peamiselt Soome lahel, Tallinna ja [[Muuga sadam]]ates aastatel 1987-2002. 2002. aastal müüdi KARU Venemaale, kus teeb tänaseni jäämurdetöid.<br />
<br />
1993. aastal liisis Eesti riik Soomelt jäämurdja [[TARMO]] 191 miljoni krooni eest kümneaastase maksetähtajaga.<br />
<br />
1995. aastal liisis Eesti riik soomlastelt Saima kanali jäämurdja LONNA. Laev sai uueks nimeks [[EVA 316]] ja ehitati 2006. aasta märtsiks ringi Tallinnas [[Balti Laevaremonditehas]]es multifunktsionaalseks jäämurdjaks Pärnu lahe tarvis.<br />
<br />
Aastaks 2011 oli planeeritud uue mitmeotstarbelise jäämurdja valmimine Eesti Soome lahe sadamate tarvis, kuid majandussurutise tõttu on projekt paremate aegadeni edasi lükatud. Disaini hankekonkursi võitis Helsingi Aker Arctic.<br />
<br />
24. oktoobril 2012. aastal sõlmis [[Tallinna Sadam]] Soome laevafirmaga Arctia lepingu mitmeotstarbelise jäämurdja [[BOTNICA]] ostuks. Jäämurdja ostuhind oli 50 miljonit eurot. Jäämurdja osutab Veeteede Ametiga päev varem sõlmitud lepingu alusel jäämurdeteenust Soome lahel kümne aasta jooksul.<br />
<br />
===Galerii===<br />
<br />
<gallery><br />
Pilt:STADT REVAL.jpg|Jäämurdja STADT REVAL<br />
Pilt:Suur T6ll.jpg|Jäämurdja SUUR TÕLL<br />
Pilt:TARMO.JPG|Jäämurdja TARMO<br />
Pilt:EVA-316.JPG|Mitmeotstarbeline jäämurdja EVA 316<br />
Pilt:Botnica Vanasadamas.jpg|Jäämurdja BOTNICA<br />
</gallery><br />
<br />
==Soome jäämurdjad==<br />
Soomlaste roll jäämurdjate arenduses on olnud märkimisväärne, üksnes jääuuringuid on Soomes tehtud poolteist sajandit. Juba 1890. aastal ehitati Stockholmis Euroopa moodsaim, suurim ja tugevaim lusikvööriga MURTAJA. Lusikvöör oli efektiivne lausjää murdmisel, kuid lumekihiga rüsijääs jäi liikumine vaevaliseks.<br />
<br />
Soomlaste tellimusel ehitati 1898. aastal Newcastle’s Tyne’i ääres Euroopa esimene vöörisõukruviga jäämurdja, mis sai nimeks SAMPO. <br />
<br />
1926. aastal valmis soomlastel Rotterdamis esimene vedelkütusel töötav jäämurdja JÄÄKARHU. JÄÄKARHU töötas kuni 1972. aastani. Vedelkütuse kasutuselevõtmine pikendas tunduvalt jäämurdja autonoomsust.<br />
<br />
1954. aastal ehitasid soomlased maailma esimese kahe vöörisõukruviga (lisaks kaks sõukruvi ahtris) jäämurdja VOIMA. See tõhustas tublisti laeva jäämurde- ja manööverdusvõimet. Järgmised veerandsada aastat ehitatigi diiseljäämurdjad kahe vöörisõukruviga. VOIMA töötab veel praegugi.<br />
<br />
1986. aaastal ehitati Soomes uuendustest tulvil jäämurdja OTSO, millel on tavapärasest ümaram vöör, roostevaba [[jäävöö]] ja vahelduvvoolul jõuülekanne. Ümaram vöör parandas manööverdusvõimet ja vähendas vabas vees sõites oluliselt [[slämming]]ut. Roostevabast terasest jäävöö kulus vähem ja võimaldas seetõttu harvemini [[dokk]]ida. Aktiivne katoodkaitse väldib galvaanilist korrosiooni. Pooljuhtide ja türistoride areng võimaldas jõuülekandeks kasutada vahelduvvoolumasinaid. Need on kergemad, lihtsamad, odavamad ja nõuavad vähem hooldust. Masinaruum toodi peatekile, ka see lihtsustas hooldust ja remonti. Kõik kokku vähendas 40% võrra kulusid, võrreldes URHO-ATLE-klassi jäämurdjatega. OTSO kere on sisuliselt topeltkestaga kütusetank. Kasutusel on ka kõrgsurvepumbad kere hõõrdetakistuse vähendamiseks. [[Kapten]] Atso Uusiaho sõnul on see süsteem kallis ja kapriisne ning selle efekt tühine.<br />
<br />
Jäämurdjate nimed Põhjamaades ja Venemaal traditsiooniliselt korduvad.<br />
<br />
<gallery><br />
Pilt:Icebreaker_Murtaja_1890.jpg|MURTAJA<br>Pikkus: 47,55 m<br>Laius: 10,77 m<br>Süvis: 6,55 m<br>Veeväljasurve: 930 t<br>Võimsus võllil: 1200 hj<br />
Pilt:Finnish icebreaker Sampo (1898).jpg|SAMPO<br>Pikkus: 61,40 m<br>Laius: 13,00 m<br>Süvis: 5,6 m<br>Veeväljasurve: 2050 t<br>Vööri- ja ahtrimasina koguvõimsus: 3000 hj<br />
Pilt:Finnish icebreaker Jääkarhu 2.jpg|JÄÄKARHU<br>Pikkus: 78,45 m<br>Laius: 19,28 m<br>Süvis: 6,5 m<br>Veeväljasurve: 4836 t<br>Vööri- ja kahe ahtrimasina koguvõimsus: 7600 hj<br />
Pilt:Voima 2010.jpg|VOIMA<br><small>(andmed enne ja peale rekonstrueerimist)</small><br>Pikkus: 83,5 m<br>Laius: 19,4 m<br>Süvis: 6,4/7,0 m<br>Veeväljasurve:<br>4415/5209 t<br>Koguvõimsus:<br>7800/10 240 kW<br>Jääklass: 1A/1A Super<br />
Pilt:Finnish icebreaker Otso 2012-01-18.jpg|OTSO<br>Pikkus: 99 m<br>Laius: 24,2 m<br>Süvis: 8 m<br>Veeväljasurve: 9130 t<br>Koguvõimsus: 15 000 kW<br>Jääklass: 1A Super<br />
</gallery><br />
<br />
==Venemaa jäämurdjad==<br />
Venemaa esimene jäämurdja oli aastail 1864–1890 Kroonlinna ja Oranienbaumi (praeguse Lomonossovi) vahel sõitnud 60 hobujõulise aurumasina ja sõukruviga 26 meetri pikkune PILOT. <br />
Kaupmehest laevaomanik Mihhail Britnev lasi vööritäävi pomooripaatide eeskujul laugjamaks ehitada ja metallplaatidega katta. See tõhustas laeva vööriosa jääle ronimist ja kere raskusega jää murdmist.<br />
<br />
===Jäämurdmine Arktikas===<br />
Põhja–Jäämere pikk rannajoon sundis venelasi esimesi ookeanijäämurdjaid ehitama. 1899. aastal ehitati esimese järgu kapteni, hilisema [[admiral]]i Stepan Makarovi näpunäidetel ja järelevaatusel Inglismaal, Tyne äärses Newcastle’is vöörisõukruviga jäämurdja [[JERMAK (1898)|JERMAK]]. <br />
<br />
Hilisema ekspluatatsiooni käigus veenduti, et vöörisõukruvi efekt Arktikas ei toimi ja pärast järjekordset avariid vöörisõukruvi ei taastatudki. JERMAK murdis kuni 2 meetri paksust jääd ja töötas kuni 1964. aastani.<br />
<br />
Newcastle’is ehitati veel SVJATOGOR, hilisem KRASSIN (1916) ja SVJATOI ALEXANDER NEVSKI, hilisem LENIN (1917). <br />
<br />
Eestlasest kapteni [[Karl Jõgi]] juhtimisel päästis jäämurdja KRASSIN juulis 1928 Itaalia kindrali Umberto Nobile dirižaabliekspeditsiooni kaheksa ellujäänud liiget. Newcastle’is ehitatud kolmest jäämurdjast oli KRASSIN kõige võimsam. See laev töötas jäämurdjana Põhja-Mereteel kuni 1971. aastani ja hiljem uurimislaevana Arktikas. Alates 1998. aastast on KRASSIN [[muuseumlaev]] Peterburis.<br />
<br />
[[Põhja Meretee]] kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas jäämurdjate laevastikku. Veomahtude suurenemisega tulid suuremad laevad ja tugevamad jäämurdjad. Need kulutasid rongide viisi kütust, mida oli keeruline Arktikasse toimetada ning ka tülikas ekspeditsiooniga kaasa vedada. Väljapääsu nähti tuumaenergeetikas.<br />
<br />
====Aatomijäämurdjad====<br />
Aatomijäämurdja on tuumajõuseadmega jäämurdja. ''Loe lähemalt artiklist [[Aatomijäämurdja]]''<br />
<br />
Autor: Peedu Kass<br />
<br />
{{laevatüübid}}<br />
<br />
[[Kategooria:Laevatüübid]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tallinna_Tehnika%C3%BClikooli_Eesti_Mereakadeemia&diff=15455Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia2021-09-19T07:53:17Z<p>Admin: /* Tallinna Merekool (1919-1991) */ Vaata-mall</p>
<hr />
<div>{{Organisatsioon<br />
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia<br />
| Pilt = <br />
| Pildiallkiri =<br />
| Pilt2 = <br />
| Pildiallkiri2 =<br />
| Lühendnimi = TTÜ EMERA<br>EMARA TUT (inglise)<br />
| Kaubamärk =<br />
| Tüüp = mereõppeasutus<br />
| Nimi teistes keeltes = ''Estonian Maritime Academy of Tallinn University of Technology''<br />
| Asutatud = 01.08.2014<br>01.11.1991 (Eesti Merehariduskeskus)<br>27.10.1919 (Tallinna Merekool)<br><br />
| Asutajad = <br />
| Liikmed =<br />
| Juht = direktor Roomet Leiger<br />
| Peakorter = <br />
| Valdkonnad = kõrghariduse andmine<br>täiendusõppe korraldamine<br>õppe-, teadus- ja arendustegevus<br />
| Tegutsemispiirkonnad =<br />
| Eelarve = <br />
| Käive = <br />
| Kasum = <br />
| Töötajaid = <br />
| Töökeel(ed) = <br />
| Emaorganisatsioon = Tallinna Tehnikaülikool<br />
| Emaettevõte =<br />
| Tütarorganisatsioonid =<br />
| Tütarettevõtted =<br />
| Lõpetatud = <br />
| Tunnuslause = ''Tuleviku lainelööjad tulevad TTÜ Eesti Mereakadeemiast''<br />
| Koduleht = [http://www.ttu.ee/mereakadeemia/ www.ttu.ee/mereakadeemia]<br />
| Märkused =<br />
}}<br />
'''Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia''' on Tallinna Tehnikaülikooli struktuuri kuuluv iseseisvaid ülesandeid täitev kolledž õppe-, teadus- ja arendusasutusena, mille eesmärgiks on võimaldada kõrgharidusstandardi nõuetele vastavat merendusvaldkonna rakenduskõrgharidust ja magistriõpet, korraldada täiendusõpet, edendada õppe-, teadus- ja arendustegevust ning akadeemilisi tavasid. TTÜ Eesti Mereakadeemia on on Eesti Mereakadeemia õigusjärglane.<ref name="pohikiri">[http://www.ttu.ee/public/m/mereakadeemia/TTU_Eesti_Mereakadeemia_pohikiri.pdf Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia põhikiri]. Kinnitatud TTÜ nõukogu 3. veebruari 2015. a otsusega nr 45.</ref><br />
<br />
==Ajalugu==<br />
===Tallinna Merekool (1919-1991)===<br />
{{vaata|Tallinna Merekool}}<br />
[[Tallinna Merekool]]is, mille järglaseks TTÜ Eesti Mereakadeemiat loetakse, alustati õppetööd 27. oktoobril 1919. Sellel kuupäeval tähistatakse ka TTÜ Eesti Mereakadeemia aastapäeva.<br />
<br />
===Eesti Merehariduskeskus (1991-1999)===<br />
29. oktoobri 1991. aasta määrusega nõustus Vabariigi Valitsus Haridusministeeriumi ettepanekuga asutada 1. novembrist 1991 Haridusministeeriumi halduses rakendusliku kõrgkooli õigustes Eesti Merehariduskeskus.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/24183 Eesti Merehariduskeskuse asutamise kohta]. Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1991. a määrus nr 218 – RT 1991, 37, 470.</ref> Eesti Merehariduskeskus loodi Tallinna Merekooli ja [[Tallinna Merekolledž]]i baasil. [[Tallinna Kutsekeskkool nr 1|Tallinna Kutsekeskkoolist nr 1]] sai [[Eesti Merehariduskeskuse Ametikool]].<br />
<br />
===Eesti Mereakadeemia (1999-2014)===<br />
22. septembri 1999. aasta määrusega nimetas Vabariigi Valitsus Eesti Merehariduskeskuse ümber Eesti Mereakadeemiaks ja kinnitas "Eesti Mereakadeemia põhimääruse".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/26055 Eesti Merehariduskeskuse ümbernimetamine Eesti Mereakadeemiaks ja Eesti Mereakadeemia põhimääruse kinnitamine]. Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1999. a määrus nr 275 – RT I 1999, 71, 689.</ref><br />
<br />
===Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (2014-...)===<br />
<br />
25. veebruaril 2014 kiitis Eesti Mereakadeemia nõunike kogu heaks ühinemise Tallinna Tehnikaülikooliga kolledži staatuses. 26. veebruaril 2014 tegi sama ka Eesti Mereakadeemia nõukogu.<br />
<br />
18. märtsil 2014 kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia põhikirja, mis jõustus 1. aprillil 2014.<ref name="pohikiri"></ref><br />
<br />
10. aprilli 2014. aasta korraldusega andis Vabariigi Valitsus nõusoleku Eesti Mereakadeemia ühinemiseks Tallinna Tehnikaülikooliga ja volitas haridus- ja teadusministrit sõlmima vastavat ühinemislepingut.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/312042014001 Nõusoleku andmine Eesti Mereakadeemia ühinemiseks Tallinna Tehnikaülikooliga, riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks ning haridus- ja teadusministri volitamine ühinemislepingu sõlmimiseks]. Vabariigi Valitsuse 10. aprilli 2014. a korraldus nr 137 – RT III, 12.04.2014, 1.</ref><br />
<br />
23. aprillil allkirjastati Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Mereakadeemia ühinemisleping. Ühinemislepingu allkirjastasid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, TTÜ rektor Andres Keevallik ning Eesti Mereakadeemia arendusprorektor rektori ülesannetes Roomet Leiger. Eesti Mereakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool ühinesid 1. augustil 2014, kui jõustus ühinemisleping.<br />
<br />
Kuna seadus ei näe ette kutseõppe andmise võimalust ülikoolis, siis asutati haridus- ja teadusministri 29. aprilli käskkirjaga nr 190 1. maist 2014 Haridus- ja Teaduministeeriumi hallatav kutseõppeasutus [[Eesti Merekool]], mille nimekirja kanti Eesti Mereakadeemia kutseõppeosakonna õpilased.<br />
<br />
==Viited==<br />
{{viited}}<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://www.ttu.ee/mereakadeemia Eesti Mereakadeemia veebileht]<br />
<br />
[[Kategooria:Eesti merekoolid]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Mall:Vaata&diff=15454Mall:Vaata2021-09-19T07:52:27Z<p>Admin: Uus mall</p>
<hr />
<div><includeonly>:[[Pilt:Next.svg|12px|link=]]&nbsp;''Pikemalt {{#if:{{{2|}}}|artiklites|artiklis}} [[{{{1}}}]]{{#if:{{{2|}}}|{{#if:{{{3|}}}|,|&nbsp;ja}} [[{{{2}}}]]}}{{#if:{{{3|}}}|{{#if:{{{4|}}}|,|&nbsp;ja}} [[{{{3}}}]]}}{{#if:{{{4|}}}|{{#if:{{{5|}}}|,|&nbsp;ja}} [[{{{4}}}]]}}{{#if:{{{5|}}}|{{#if:{{{6|}}}|,|&nbsp;ja}} [[{{{5}}}]]}}{{#if:{{{6|}}}|&nbsp;ja [[{{{6}}}]]}}''</includeonly><noinclude><br />
===Näited===<br />
<tt><nowiki>{{vaata|Tallinna Merekool}}</nowiki></tt><br />
:: {{vaata|Tallinna Merekool}}<br />
<tt><nowiki>{{vaata|Aatomijäämurdja|Mitmeotstarbeline jäämurdja|Topelttoimega laev}}</nowiki></tt><br />
:: {{vaata|Aatomijäämurdja|Mitmeotstarbeline jäämurdja|Topelttoimega laev}}<br />
<br />
[[Kategooria:Mallid]]<br />
</noinclude></div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Eksiarvamusi_ESTONIA_hukust&diff=15453Eksiarvamusi ESTONIA hukust2021-09-19T07:40:33Z<p>Admin: Uus lehekülg: '{| align="right" | __TOC__ |}Selles artiklis on toodud näiteid levinud eksiarvamustest, mis puudutavad parvlaeva ESTONIA ehitus- ja teenistuskäik...'</p>
<hr />
<div>{| align="right"<br />
| __TOC__<br />
|}Selles artiklis on toodud näiteid levinud eksiarvamustest, mis puudutavad [[parvlaev]]a [[ESTONIA (parvlaev)|ESTONIA]] ehitus- ja teenistuskäiku, hukkumist ning sellele järgnenud protsesse.<br />
<br />
=ESTONIA olevat ehitatud [[Kohalik rannasõit|rannikusõiduks]]=<br />
Seda väidet on esitatud korduvalt, näiteks:<br />
<blockquote>''"Laev oli mõeldud liinile Turu-Mariehamn-Stockholm, et sõita kuni 20 meremiili kaugusele rannikust." – Joel Haukka, 2011''<ref>Haukka, J. (2011). Estonia katastroof ja sellele järgnevad lained. ''Eesti Päevaleht'' (Rootsi), 2. märts.</ref></blockquote><br />
<br />
See väide ei pea paika, sest:<br />
#ESTONIA '''telliti avamerelaevana''' – sõdupiirkonna või -tingimuste piiranguteta. 11. septembril 1979 Papenburgi [[laevatehas]]e Jos. L. Meyer ning Mariehamni tellija Rederiaktiebolaget Sally sõlmitud [[Laevaehitus|laevaehitus]]lepingus, mille on laevatehase poolt alla kirjutanud Joseph F. Meyer ja tellija poolt Sven-Erik Johansson, on kirjas, et laev koos eluruumide, seadmete ja masinatega peab olema ehitatud vastavalt [[klassifikatsiooniühing]]u [[Bureau Veritas]] reeglitele ja nõuetele ning ehitusspetsifikatsioonis toodud reeglitele ja regulatsioonidele (sh 1974. aasta [[SOLAS]] konventsioonile), mis kohalduvad muuhulgas järgmistele klassimärkidele: ''car and passenger ferry, deep sea, Finnish ice class 1A''.<ref name="ehitusleping">Contract between Rederiaktibolaget Sally, Mariehamn, Finland and Shiyard Jos. L. Meyer, Papenburg, Germany. Mariehamn: 11.09.1979. (JAIC-i lõpparuande lisa nr 201)</ref><ref name="ehitusspetsifikatsioon">Extracts from specification for building. Jos. L. Meyer Papenburg-Ems. (JAIC-i lõpparuande lisa nr 202)</ref> See tähendab piiramatu sõidupiirkonna parvlaeva Soome [[jääklass]]iga 1A, mis on piisav, et talvel ilma [[jäämurdja]]ta toime tulla.<ref name="jaic27-28">Õnnetuse uurimise<br />
Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjon. (1998). [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:400866 Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML ESTONIA hukku Läänemeres 28. septembril 1994. a]. Tallinn: Teede- ja Sideministeerium, Spin Press, lk 27-28. ISBN 9985-60-531-4</ref><br />
#ESTONIA '''oli sertifitseeritud ehituslikult avamerelaevana''' ja välja antud tunnistused kinnitasid laeva vastavust SOLAS konventsioonile. 12. jaanuaril 1993 klassifikatsiooniühingu Bureau Veritas väljastatud ESTONIA [[klassitunnistus]]el on sätestatud: ''The ship has been entered in the Register Book with the classification symbols: passenger ferry, deep sea, ice class I A''.<ref>Bureau Veritas Certificate of Classification of MV ESTONIA. Hull. 12.01.1993. (JAIC-i lõpparuande lisa nr 218)</ref> 23. juunil 1994 klassifikatsiooniühingu Bureau Veritas Eesti Vabariigi nimel välja antud [[reisilaeva ohutuse tunnistus]] kinnitab, et ESTONIA ülevaatus on läbi viidud vastavalt SOLAS konventsiooni nõuetele ning ülevaatus näitas, et laeva konstruktsioon ja veetihedate vaheruumide jaotus vastab konventsiooni nõuetele.<ref>Passenger Ship Safety Certificate of MV ESTONIA. 23.06.1994. (JAIC-i lõpparuande lisa nr 218)</ref><br />
<br />
====ESTONIA mittevastavus SOLAS konventsiooni nõuetele====<br />
SOLAS konventsiooni kehtimahakkamisest peale on see sisaldanud nõuet, et eenduva [[tekiehitis]]ega [[reisilaev]]adel ulatuks [[rammvahesein]] kõrgemale [[vaheseintetekk|vaheseintetekist]] (ESTONIA puhul [[autotekk]] [3./A-tekk]). SOLAS konventsiooni 1981. aasta muudatused lubasid paigutada rammvaheseina ülemise pikenduse [[pirnvöör]]iga laevadel ettepoole, kui olid lubanud SOLAS 1974 nõuded. Aastail 1961-1985 [[Läänemeri|Läänemerel]] sõitmiseks ehitatud paljudel parvlaevadel asetses [[vöör]]i[[ramp]] ettenähtust eespool, mis ei vastanud SOLAS-e reisilaevade rammvaheseina ülemise pikenduse asukohta puudutavatele nõuetele. Esimesi parvlaevu kasutati varjulistes rannikuvetes, seetõttu võis vastavate otsuste langetamise taustaks olla SOLAS-e reegel, mis lubab nõuete täitmise vabastust, kui merereis toimub mitte kaugemal kui 20 [[meremiil]]i kaugusel lähimast kaldast. Nii sai ettenihutatud vöörirambi vastuvõetavaks tunnistamine Soome ja Rootsi mereadministratsioonides tavaliseks. Samas ei leidnud [[JAIC]] ühtegi ametlikku dokumenti, mis viitaks säärase projekti heakskiitmisele, nõuetest vabastamisele või tagasilükkamisele SOLAS-e nõuete alusel. Alles siis, kui SOLAS-e 1981. aasta parandused, kus nii reisi- kui [[kaubalaev]]adele rammvaheseina pikendust puudutavad nõuded üksikasjalikumalt sõnastatud olid, 1. septembril 1984 jõustusid, hakkasid laevatehased, mereadministratsioonid ning klassifikatsiooniühingud neid nõudeid täies ulatuses järgima.<ref name="jaic201-202">Õnnetuse uurimise Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjon. (1998). [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:400866 Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML ESTONIA hukku Läänemeres 28. septembril 1994. a]. Tallinn: Teede- ja Sideministeerium, Spin Press, lk 201-202. ISBN 9985-60-531-4</ref><br />
<br />
Pärast ESTONIA hukku selgus, et ESTONIA vöörirambi asukoht ei vastanud SOLAS-e reisilaevade nõuetele, mis kehtisid ehitamise ajal või ükskõik millisele hiljem kehtestatud muudatusele rammvaheseina ülapikenduse osas. Vabastust ei olnud väljastatud. Selline vabastus oleks võidud anda tingimusel, et laev oma reisi ajal ei eemalduks kaldast rohkem kui 20 meremiili. Vastamaks SOLAS-e 1974. aasta nõuetele, pidanuks rammvaheseina ülapikendus asuma vähemalt 4,27 m ja mitte üle 7,27 m ahtri poole rambi alumisest otsast (joonis). Vastavalt SOLAS-e 1981. aasta muudatustele, mis võtsid arvesse pirnvööri, oleks rammvaheseina ülapikendus võinud olla veel umbes 2 m eespool ülalmainitud paigast.<ref name="jaic44-45">Õnnetuse uurimise Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjon. (1998). [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:400866 Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML ESTONIA hukku Läänemeres 28. septembril 1994. a]. Tallinn: Teede- ja Sideministeerium, Spin Press, lk 44-45. ISBN 9985-60-531-4</ref><br />
<br />
Bureau Veritase laevakere esmase ülevaatuse eeskirjad nägid ette ka vastavust kõigile kohalduvatele nõuetele, mis olid määratletud ühingu reeglitega ning kehtisid ehitamise ajal. Nendes reeglites ei olnud rammvaheseina ülemist pikendust puudutavaid nõudeid ning seega polnud seal ka ühtegi viidet niisuguse pikenduse paiknemisele. Vastavalt 1920. aastal välja antud riiklikule dekreedile (3.6.4) oli Soome Mereadministratsioon vabastatud reisilaeva ohutuse tunnistuse väljastamisel laevakere ülevaatuse läbiviimisest, kui laeval oli kehtiv klassitunnistus. Seetõttu ei uurinud administratsioon laeva ehitamise ajal laevakere konstruktsiooni. JAIC on samuti märkinud, et Soome Mereadministratsiooni õigus tugineda selles aspektis täielikult klassifikatsiooniühingu läbiviidavatele laevakere ülevaatustele tühistati 1983. aastal välja antud uue laevade ülevaatust käsitleva määrusega. JAIC nentis, et täielik vastutus konventsioonide nõuete kehtestamise eest lasub SOLAS-e järgi ikkagi mereadministratsioonidel. JAIC-i arvates oli ilmselge, et rammvaheseina pikenduse alaste SOLAS-e nõuete toonane tõlgendus ei taganud vajalikul määral vastavust kohalduvatele reeglitele ning võimaldas projekteerida ESTONIA viisil, mis võis kaasa aidata laeva uppumisele. JAIC pidas lubamatuks, et juurutatakse praktikat, mis võimaldab konventsiooni nõuete eiramist, ilma et laevale oleks väljastatud vastavaid dokumente.<ref name="jaic201-202" /><br />
<br />
===Eksiarvamusega allikaid===<br />
*Kadri Kõusaar. (2018). [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82736179/parvlaev-estonia-hukkumise-saladus-kohutavalt-hairiv-lugemine Parvlaev Estonia hukkumise saladus - kohutavalt häiriv lugemine]. ''Eesti Ekspress'', 27. juuni.<ref>Kõusaar, K. (2018). [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82736179/parvlaev-estonia-hukkumise-saladus-kohutavalt-hairiv-lugemine Parvlaev Estonia hukkumise saladus - kohutavalt häiriv lugemine]. ''Eesti Ekspress'', 27. juuni.</ref><br />
*Valdo Randpere. (2020). [https://leht.postimees.ee/7075284/randpere-estonia-huku-uurimine-tekitas-tohutut-umbusku Estonia huku uurimine tekitas tohutut umbusku]. ''Postimees'', 1. oktoober.<ref>Randpere, V. (2020). [https://leht.postimees.ee/7075284/randpere-estonia-huku-uurimine-tekitas-tohutut-umbusku Estonia huku uurimine tekitas tohutut umbusku]. ''Postimees'', 1. oktoober.</ref><br />
<br />
===Ümberlükkavaid allikaid===<br />
*Madli Vitismann. (2011). Estonia-komisjon ei otsinud katastroofi süüdlasi. ''Eesti Päevaleht'' (Rootsi), 6. aprill.<ref name="syydlased">Vitismann, M. (2011). Estonia-komisjon ei otsinud katastroofi süüdlasi. ''Eesti Päevaleht'' (Rootsi), 6. aprill.</ref><br />
*Madli Vitismann. (2018). [https://arvamus.postimees.ee/4611569/madli-vitismann-muudid-estonia-huku-umber-ilmuvad-jalle-valja Müüdid ilmuvad jälle välja]. ''Postimees'', 10. juuli.<ref name="myydid">Vitismann, M. (2018). [https://arvamus.postimees.ee/4611569/madli-vitismann-muudid-estonia-huku-umber-ilmuvad-jalle-valja Müüdid ilmuvad jälle välja]. ''Postimees'', 10. juuli.</ref><br />
*Madli Vitismann. (2020). [https://leht.postimees.ee/7080559/madli-vitismann-estonia-oli-dokumentide-jargi-ookeanilaev Estonia oli dokumentide järgi ookeanilaev]. ''Postimees'', 8. oktoober.<ref name="ookeanilaev">Vitismann, M. (2020). [https://leht.postimees.ee/7080559/madli-vitismann-estonia-oli-dokumentide-jargi-ookeanilaev Estonia oli dokumentide järgi ookeanilaev]. ''Postimees'', 8. oktoober.</ref> <br />
<br />
=Rootsi laevainspektorid olevat püüdnud ESTONIA väljumist peatada=<br />
<br />
=ESTONIA huku ööl oli tavaline sügisilm ning ESTONIA oli sellistes ilma- ja mereoludes varem korduvalt sõitnud=<br />
<br />
=ESTONIA visiir ei olevat saanud eralduda ega eraldunud nii nagu JAIC-i lõpparuandes kirjeldatud=<br />
<br />
==Visiir ei olevat saanud eralduda lainetuse tõttu==<br />
<br />
==Visiir olevat eraldunud kreeni tõttu==<br />
<br />
==Visiir olevat eemaldatud merepõhjas==<br />
<br />
=ESTONIA ramp ei olevat kunagi täielikult avanenud=<br />
<br />
=ESTONIA olevat hukkunud laevajuhtide süül=<br />
<br />
==ESTONIA sõitis liiga kiiresti==<br />
<br />
==ESTONIA laevajuhid pöörasid laeva vales suunas==<br />
<br />
=ESTONIA oleks pidanud jääma päevadeks põhi üleval pinnale=<br />
<br />
=ESTONIA ei saanud nii kiiresti uppuda - laeva põhjas pidi olema auk=<br />
<br />
==Vaata ka==<br />
*[[ESTONIA (parvlaev)]]<br />
<br />
==Viited==<br />
{{viited}}<br />
<br />
[[Kategooria:Laevaõnnetused]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tauri_Roosipuu&diff=14684Tauri Roosipuu2019-10-26T20:42:44Z<p>Admin: ajakohastatud</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Tauri_Roosipuu.jpg|thumb|right|250px|Tauri Roosipuu]]<br />
{| align="right"<br />
| __TOC__<br />
|}'''Tauri Roosipuu''' (8. jaanuar 1993 Pärnu) on [[tüürimees|vahitüürimees]] ja Eesti [[merendus]]tegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
*2000-2012 Pärnu Ülejõe Gümnaasium, kuldmedal<br />
*2012-2018 [[Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia]], rakenduskõrgharidusõppe [[laevajuht]]imise õppekava, ''cum laude''<br />
*2019-... Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, magistriõppe merenduse õppekava<br />
<br />
==Töö==<br />
Kümnendas klassis läbis Tauri Roosipuu [[Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus]]es [[madrus]]e kursuse. [[Meremees|Meremehe]]karjääri alustas ta madrus-praktikandina ja järgnevatel aastatel (2011-2013) töötas suviti gümnaasiumi kõrvalt vahimadrusena Eesti väikesaartega ühendust pidavatel [[laev]]adel.<br />
<br />
2013-2014 läbis Tauri Roosipuu ajateenistuse [[Eesti merevägi|Eesti mereväes]] Miinilaevadivisjonis. Reservi arvati ta [[vanemmadrus (merevägi)|vanemmadruse]] auastmes.<br />
<br />
Teise kursuse praktika mereakadeemias läbis ta Inglise vetes, töötades vahimadrusena [[veeremilaev]]al. Kolmanda kursuse järgse praktika läbis ta [[kadett|kadetina]] [[segalastilaev]]adel Põhja-Euroopa vetes ja [[parvlaev]]al [[kohalik rannasõit|kohalikus rannasõidus]].<br />
<br />
Vahitüürimehena on ta töötanud segalasti- ja parvlaevadel.<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus==<br />
*[[Mereviki]] administraator ja toimetaja aastast 2010 (kaastöö Merevikile leiab [[:Kasutaja:Tauri|kasutajalehelt]])<br />
*Pärnu Lahe Merepääste Seltsi liige aastast 2011 (atesteeritud Politsei- ja Piirivalveameti poolt merepäästeüksuse juhina 2013. aastal)<br />
*[[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja liige]] aastast 2012<br />
*[[Eesti Laevajuhtide Liit|Eesti Laevajuhtide Liidu]] liige aastast 2013, juhatuse liige aastast 2017<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni liige aastast 2014<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu juhatuse liige ja laevanduskeskuse õppekavakomisjoni liige aastatel 2014-2016<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia nõukogu liige aastatel 2014-2018<br />
*Ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat ja Meremees]] toimetuskolleegiumi liige aastatel 2015 ja 2016<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise õppekava programminõukoja liige aastatel 2016-2018<br />
*Ajakirja [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] toimetuse liige aastast 2017<br />
<br />
==Tunnustus==<br />
*2013, 2015, 2016, 2017 ja 2018 [[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]]i stipendiaat<br />
*2015 ja 2018 TTÜ Üliõpilasesinduse stipendiumi stipendiaat<br />
*2016 TTÜ Aasta tudengi kandidaat<br />
*2016 [[Tallinna Sadam]]a stipendiumi stipendiaat<br />
*2016 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumi stipendiaat<br />
*2017 Autasustatud TTÜ Üliõpilaskonna missioonimärgi ehk pronksmärgiga<br />
*2018 Kaitseliidu Tallinna maleva [[Meredivisjon]]i teenetemärgi kavaler<br />
<br />
==Artikleid==<br />
Tauri Roosipuu on kirjutanud merendusalaseid artikleid väljaannetesse [[Meremees (ajakiri)|Meremees]], [[Paat & Meremees]], Õiguskeel, Oma Keel, [[Eesti laevanduse aastaraamat]], Eesti Päevaleht (Rootsi) ja Äripäev.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/aroosipuu/aroosipuu/1%2C15%2C44%2CB/exact&FF=aroosipuu+tauri&1%2C13%2C Tauri Roosipuu artiklid Eesti artiklite andmebaasis]<br />
<br />
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]<br />
[[Kategooria:Eesti merendusajakirjanikud]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tauri_Roosipuu&diff=13780Tauri Roosipuu2018-06-24T08:13:57Z<p>Admin: /* Tunnustus */ järjekord</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Tauri_Roosipuu.jpg|thumb|right|250px|Tauri Roosipuu]]'''Tauri Roosipuu''' (8. jaanuar 1993 Pärnu) on [[tüürimees|vahitüürimees]] ja Eesti [[merendus]]tegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
*2000-2012 Pärnu Ülejõe Gümnaasium<br />
*2012-2018 [[Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia]], rakenduskõrgharidusõppe [[laevajuht]]imise õppekava, ''cum laude''<br />
<br />
==Töö==<br />
Kümnendas klassis läbis Tauri Roosipuu [[Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus]]es [[madrus]]e kursuse. [[Meremees|Meremehe]]karjääri alustas ta madrus-praktikandina ja järgnevatel aastatel (2011-2013) töötas suviti gümnaasiumi kõrvalt vahimadrusena Eesti väikesaartega ühendust pidavatel [[laev]]adel.<br />
<br />
2013-2014 läbis Tauri Roosipuu ajateenistuse [[Eesti merevägi|Eesti mereväes]] Miinilaevadivisjonis. Reservi arvati ta [[vanemmadrus]]e auastmes.<br />
<br />
Teise kursuse praktika mereakadeemias läbis ta Inglise vetes, töötades vahimadrusena [[veeremilaev]]al. Kolmanda kursuse järgse praktika läbis ta [[kadett|kadetina]] [[segalastilaev]]adel Põhja-Euroopa vetes ja [[parvlaev]]al [[kohalik rannasõit|kohalikus rannasõidus]].<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus==<br />
*[[Mereviki]] administraator ja toimetaja aastast 2010 (kaastöö Merevikile leiab [[:Kasutaja:Tauri|kasutajalehelt]])<br />
*Pärnu Lahe Merepääste Seltsi liige aastast 2011 (atesteeritud Politsei- ja Piirivalveameti poolt merepäästeüksuse juhina 2013. aastal)<br />
*[[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja liige]] aastast 2012<br />
*[[Eesti Laevajuhtide Liit|Eesti Laevajuhtide Liidu]] liige aastast 2013, juhatuse liige aastast 2017<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni liige aastast 2014<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu juhatuse liige ja laevanduskeskuse õppekavakomisjoni liige aastatel 2014-2016<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia nõukogu liige aastatel 2014-2018<br />
*Ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat ja Meremees]] toimetuskolleegiumi liige aastatel 2015 ja 2016<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise õppekava programminõukoja liige aastatel 2016-2018<br />
*Ajakirja [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] toimetuse liige aastast 2017<br />
<br />
==Tunnustus==<br />
*2013, 2015, 2016, 2017 ja 2018 [[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]]i stipendiaat<br />
*2015 ja 2018 TTÜ Üliõpilasesinduse stipendiumi stipendiaat<br />
*2016 TTÜ Aasta tudengi kandidaat<br />
*2016 [[Tallinna Sadam]]a stipendiumi stipendiaat<br />
*2016 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumi stipendiaat<br />
*2017 Autasustatud TTÜ Üliõpilaskonna missioonimärgi ehk pronksmärgiga<br />
*2018 Kaitseliidu Tallinna maleva [[Meredivisjon]]i teenetemärgi kavaler<br />
<br />
==Artikleid==<br />
Tauri Roosipuu on kirjutanud merendusalaseid artikleid väljaannetesse [[Meremees (ajakiri)|Meremees]], [[Paat & Meremees]], Õiguskeel ja Oma Keel.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/aroosipuu/aroosipuu/1%2C15%2C44%2CB/exact&FF=aroosipuu+tauri&1%2C13%2C Tauri Roosipuu artiklid Eesti artiklite andmebaasis]<br />
<br />
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tauri_Roosipuu&diff=13779Tauri Roosipuu2018-06-24T08:08:19Z<p>Admin: /* Ühiskondlik tegevus */ järjekord</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Tauri_Roosipuu.jpg|thumb|right|250px|Tauri Roosipuu]]'''Tauri Roosipuu''' (8. jaanuar 1993 Pärnu) on [[tüürimees|vahitüürimees]] ja Eesti [[merendus]]tegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
*2000-2012 Pärnu Ülejõe Gümnaasium<br />
*2012-2018 [[Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia]], rakenduskõrgharidusõppe [[laevajuht]]imise õppekava, ''cum laude''<br />
<br />
==Töö==<br />
Kümnendas klassis läbis Tauri Roosipuu [[Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus]]es [[madrus]]e kursuse. [[Meremees|Meremehe]]karjääri alustas ta madrus-praktikandina ja järgnevatel aastatel (2011-2013) töötas suviti gümnaasiumi kõrvalt vahimadrusena Eesti väikesaartega ühendust pidavatel [[laev]]adel.<br />
<br />
2013-2014 läbis Tauri Roosipuu ajateenistuse [[Eesti merevägi|Eesti mereväes]] Miinilaevadivisjonis. Reservi arvati ta [[vanemmadrus]]e auastmes.<br />
<br />
Teise kursuse praktika mereakadeemias läbis ta Inglise vetes, töötades vahimadrusena [[veeremilaev]]al. Kolmanda kursuse järgse praktika läbis ta [[kadett|kadetina]] [[segalastilaev]]adel Põhja-Euroopa vetes ja [[parvlaev]]al [[kohalik rannasõit|kohalikus rannasõidus]].<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus==<br />
*[[Mereviki]] administraator ja toimetaja aastast 2010 (kaastöö Merevikile leiab [[:Kasutaja:Tauri|kasutajalehelt]])<br />
*Pärnu Lahe Merepääste Seltsi liige aastast 2011 (atesteeritud Politsei- ja Piirivalveameti poolt merepäästeüksuse juhina 2013. aastal)<br />
*[[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja liige]] aastast 2012<br />
*[[Eesti Laevajuhtide Liit|Eesti Laevajuhtide Liidu]] liige aastast 2013, juhatuse liige aastast 2017<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni liige aastast 2014<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu juhatuse liige ja laevanduskeskuse õppekavakomisjoni liige aastatel 2014-2016<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia nõukogu liige aastatel 2014-2018<br />
*Ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat ja Meremees]] toimetuskolleegiumi liige aastatel 2015 ja 2016<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise õppekava programminõukoja liige aastatel 2016-2018<br />
*Ajakirja [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] toimetuse liige aastast 2017<br />
<br />
==Tunnustus==<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva [[Meredivisjon]]i teenetemärgi kavaler (2018)<br />
*TTÜ Üliõpilaskonna missioonimärgi ehk pronksmärgi saaja aastal 2017<br />
*Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumi stipendiaat aastal 2016<br />
*[[Tallinna Sadam]]a stipendiumi stipendiaat aastal 2016<br />
*TTÜ Aasta tudengi kandidaat 2016<br />
*TTÜ Üliõpilasesinduse stipendiumi stipendiaat aastatel 2015 ja 2018<br />
*[[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]]i stipendiaat aastatel 2013, 2015, 2016, 2017 ja 2018<br />
<br />
==Artikleid==<br />
Tauri Roosipuu on kirjutanud merendusalaseid artikleid väljaannetesse [[Meremees (ajakiri)|Meremees]], [[Paat & Meremees]], Õiguskeel ja Oma Keel.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/aroosipuu/aroosipuu/1%2C15%2C44%2CB/exact&FF=aroosipuu+tauri&1%2C13%2C Tauri Roosipuu artiklid Eesti artiklite andmebaasis]<br />
<br />
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tauri_Roosipuu&diff=13778Tauri Roosipuu2018-06-24T08:03:47Z<p>Admin: /* Haridus */ järjekord</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Tauri_Roosipuu.jpg|thumb|right|250px|Tauri Roosipuu]]'''Tauri Roosipuu''' (8. jaanuar 1993 Pärnu) on [[tüürimees|vahitüürimees]] ja Eesti [[merendus]]tegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
*2000-2012 Pärnu Ülejõe Gümnaasium<br />
*2012-2018 [[Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia]], rakenduskõrgharidusõppe [[laevajuht]]imise õppekava, ''cum laude''<br />
<br />
==Töö==<br />
Kümnendas klassis läbis Tauri Roosipuu [[Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus]]es [[madrus]]e kursuse. [[Meremees|Meremehe]]karjääri alustas ta madrus-praktikandina ja järgnevatel aastatel (2011-2013) töötas suviti gümnaasiumi kõrvalt vahimadrusena Eesti väikesaartega ühendust pidavatel [[laev]]adel.<br />
<br />
2013-2014 läbis Tauri Roosipuu ajateenistuse [[Eesti merevägi|Eesti mereväes]] Miinilaevadivisjonis. Reservi arvati ta [[vanemmadrus]]e auastmes.<br />
<br />
Teise kursuse praktika mereakadeemias läbis ta Inglise vetes, töötades vahimadrusena [[veeremilaev]]al. Kolmanda kursuse järgse praktika läbis ta [[kadett|kadetina]] [[segalastilaev]]adel Põhja-Euroopa vetes ja [[parvlaev]]al [[kohalik rannasõit|kohalikus rannasõidus]].<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus==<br />
*Ajakirja [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] toimetuse liige aastast 2017<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise õppekava programminõukoja liige aastatel 2016-2018<br />
*Ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat ja Meremees]] toimetuskolleegiumi liige aastatel 2015 ja 2016<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia nõukogu liige aastatel 2014-2018<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu juhatuse liige ja laevanduskeskuse õppekavakomisjoni liige aastatel 2014-2016<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni liige aastast 2014<br />
*[[Eesti Laevajuhtide Liit|Eesti Laevajuhtide Liidu]] liige aastast 2013, juhatuse liige aastast 2017<br />
*[[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja liige]] aastast 2012<br />
*Pärnu Lahe Merepääste Seltsi liige aastast 2011 (atesteeritud Politsei- ja Piirivalveameti poolt merepäästeüksuse juhina 2013. aastal)<br />
*[[Mereviki]] administraator ja toimetaja aastast 2010 (kaastöö Merevikile leiab [[:Kasutaja:Tauri|kasutajalehelt]])<br />
<br />
==Tunnustus==<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva [[Meredivisjon]]i teenetemärgi kavaler (2018)<br />
*TTÜ Üliõpilaskonna missioonimärgi ehk pronksmärgi saaja aastal 2017<br />
*Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumi stipendiaat aastal 2016<br />
*[[Tallinna Sadam]]a stipendiumi stipendiaat aastal 2016<br />
*TTÜ Aasta tudengi kandidaat 2016<br />
*TTÜ Üliõpilasesinduse stipendiumi stipendiaat aastatel 2015 ja 2018<br />
*[[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]]i stipendiaat aastatel 2013, 2015, 2016, 2017 ja 2018<br />
<br />
==Artikleid==<br />
Tauri Roosipuu on kirjutanud merendusalaseid artikleid väljaannetesse [[Meremees (ajakiri)|Meremees]], [[Paat & Meremees]], Õiguskeel ja Oma Keel.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/aroosipuu/aroosipuu/1%2C15%2C44%2CB/exact&FF=aroosipuu+tauri&1%2C13%2C Tauri Roosipuu artiklid Eesti artiklite andmebaasis]<br />
<br />
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tauri_Roosipuu&diff=13768Tauri Roosipuu2018-06-22T14:44:07Z<p>Admin: ajakohastatud</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Tauri_Roosipuu.jpg|thumb|right|250px|Tauri Roosipuu]]'''Tauri Roosipuu''' (8. jaanuar 1993 Pärnu) on [[tüürimees|vahitüürimees]] ja Eesti [[merendus]]tegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
*2012-2018 [[Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia]], rakenduskõrgharidusõppe [[laevajuht]]imise õppekava, ''cum laude''<br />
*2000-2012 Pärnu Ülejõe Gümnaasium<br />
<br />
==Töö==<br />
Kümnendas klassis läbis Tauri Roosipuu [[Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus]]es [[madrus]]e kursuse. [[Meremees|Meremehe]]karjääri alustas ta madrus-praktikandina ja järgnevatel aastatel (2011-2013) töötas suviti gümnaasiumi kõrvalt vahimadrusena Eesti väikesaartega ühendust pidavatel [[laev]]adel.<br />
<br />
2013-2014 läbis Tauri Roosipuu ajateenistuse [[Eesti merevägi|Eesti mereväes]] Miinilaevadivisjonis. Reservi arvati ta [[vanemmadrus]]e auastmes.<br />
<br />
Teise kursuse praktika mereakadeemias läbis ta Inglise vetes, töötades vahimadrusena [[veeremilaev]]al. Kolmanda kursuse järgse praktika läbis ta [[kadett|kadetina]] [[segalastilaev]]adel Põhja-Euroopa vetes ja [[parvlaev]]al [[kohalik rannasõit|kohalikus rannasõidus]].<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus==<br />
*Ajakirja [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] toimetuse liige aastast 2017<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise õppekava programminõukoja liige aastatel 2016-2018<br />
*Ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat ja Meremees]] toimetuskolleegiumi liige aastatel 2015 ja 2016<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia nõukogu liige aastatel 2014-2018<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia üliõpilasnõukogu juhatuse liige ja laevanduskeskuse õppekavakomisjoni liige aastatel 2014-2016<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni liige aastast 2014<br />
*[[Eesti Laevajuhtide Liit|Eesti Laevajuhtide Liidu]] liige aastast 2013, juhatuse liige aastast 2017<br />
*[[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja liige]] aastast 2012<br />
*Pärnu Lahe Merepääste Seltsi liige aastast 2011 (atesteeritud Politsei- ja Piirivalveameti poolt merepäästeüksuse juhina 2013. aastal)<br />
*[[Mereviki]] administraator ja toimetaja aastast 2010 (kaastöö Merevikile leiab [[:Kasutaja:Tauri|kasutajalehelt]])<br />
<br />
==Tunnustus==<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva [[Meredivisjon]]i teenetemärgi kavaler (2018)<br />
*TTÜ Üliõpilaskonna missioonimärgi ehk pronksmärgi saaja aastal 2017<br />
*Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumi stipendiaat aastal 2016<br />
*[[Tallinna Sadam]]a stipendiumi stipendiaat aastal 2016<br />
*TTÜ Aasta tudengi kandidaat 2016<br />
*TTÜ Üliõpilasesinduse stipendiumi stipendiaat aastatel 2015 ja 2018<br />
*[[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]]i stipendiaat aastatel 2013, 2015, 2016, 2017 ja 2018<br />
<br />
==Artikleid==<br />
Tauri Roosipuu on kirjutanud merendusalaseid artikleid väljaannetesse [[Meremees (ajakiri)|Meremees]], [[Paat & Meremees]], Õiguskeel ja Oma Keel.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/aroosipuu/aroosipuu/1%2C15%2C44%2CB/exact&FF=aroosipuu+tauri&1%2C13%2C Tauri Roosipuu artiklid Eesti artiklite andmebaasis]<br />
<br />
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:VEGA_maal.jpg&diff=13690Fail:VEGA maal.jpg2018-04-18T15:08:49Z<p>Admin: {{Pildi info
| Kirjeldus = Maal õppelaevast VEGA Eesti Mereakadeemias
| Autor =
| Kuupäev =
| Allikas =
|}}</p>
<hr />
<div>{{Pildi info<br />
| Kirjeldus = Maal õppelaevast VEGA Eesti Mereakadeemias<br />
| Autor = <br />
| Kuupäev = <br />
| Allikas = <br />
|}}</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tauri_Roosipuu&diff=13261Tauri Roosipuu2017-07-30T17:17:48Z<p>Admin: kaasajastatud</p>
<hr />
<div>[[Pilt:Tauri_Roosipuu.jpg|thumb|right|250px|Tauri Roosipuu]]'''Tauri Roosipuu''' (8. jaanuar 1993 Pärnu) on [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] [[laevajuht|laevajuhtimise]] eriala üliõpilane ja Eesti [[merendus]]tegelane.<br />
<br />
==Haridus==<br />
*2012-... Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (rakenduskõrgharidusõpe, laevajuhtimise õppekava)<br />
*2000-2012 Pärnu Ülejõe Gümnaasium<br />
<br />
==Töö==<br />
Kümnendas klassis läbis Tauri Roosipuu [[Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus]]es [[madrus]]e kursuse. [[Meremees|Meremehe]]karjääri alustas ta madrus-praktikandina ja järgnevatel aastatel (2011-2013) töötas suviti gümnaasiumi kõrvalt vahimadrusena Eesti väikesaartega ühendust pidavatel [[laev]]adel.<br />
<br />
2013-2014 läbis Tauri Roosipuu ajateenistuse [[Eesti merevägi|Eesti mereväes]] Miinilaevadivisjonis. Reservi arvati ta [[vanemmadrus]]e auastmes.<br />
<br />
Teise kursuse praktika mereakadeemias läbis ta Inglise vetes, töötades vahimadrusena [[veeremilaev]]al. Kolmanda kursuse järgse praktika läbis ta [[kadett|kadetina]] [[segalastilaev]]adel Põhja-Euroopa vetes ja [[parvlaev]]al [[kohalik rannasõit|kohalikus rannasõidus]].<br />
<br />
==Ühiskondlik tegevus==<br />
*Ajakirja [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] toimetuse liige aastast 2017<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise õppekava programminõukoja liige aastast 2016<br />
*Ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat ja Meremees]] toimetuskolleegiumi liige aastatel 2015 ja 2016<br />
*TTÜ Eesti Mereakadeemia nõukogu liige, üliõpilasnõukogu juhatuse liige ja laevanduskeskuse õppekavakomisjoni liige aastatel 2014-2016<br />
*Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni liige aastast 2014<br />
*[[Eesti Laevajuhtide Liit|Eesti Laevajuhtide Liidu]] liige aastast 2013, juhatuse liige aastast 2017<br />
*[[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja liige]] aastast 2012<br />
*Pärnu Lahe Merepääste Seltsi liige aastast 2011 (atesteeritud Politsei- ja Piirivalveameti poolt merepäästeüksuse juhina 2013. aastal)<br />
*[[Mereviki]] administraator ja toimetaja aastast 2010 (kaastöö Merevikile leiab [[:Kasutaja:Tauri|kasutajalehelt]])<br />
<br />
==Tunnustus==<br />
*Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumi stipendiaat aastal 2016<br />
*[[Tallinna Sadam]]a stipendiumi stipendiaat aastal 2016<br />
*TTÜ Aasta tudengi kandidaat 2016<br />
*TTÜ Üliõpilasesinduse stipendiumi stipendiaat aastal 2015<br />
*Tallinna linna [[Johan Pitka]] stipendiumi stipendiaat aastatel 2013, 2015, 2016 ja 2017<br />
<br />
==Artikleid==<br />
Tauri Roosipuu on kirjutanud merendusalaseid artikleid ajakirjadesse Meremees, Paat ja Õiguskeel.<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/aroosipuu/aroosipuu/1%2C15%2C44%2CB/exact&FF=aroosipuu+tauri&1%2C13%2C Tauri Roosipuu artiklid Eesti artiklite andmebaasis]<br />
<br />
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Fail:Rafting2.JPG&diff=11574Fail:Rafting2.JPG2016-01-17T17:45:43Z<p>Admin: Admin laadis üles faili &quot;Pilt:Rafting2.JPG&quot;</p>
<hr />
<div>== Lühikirjeldus ==<br />
{{Pildi info<br />
| Kirjeldus = Rafting Kunda jõe tammil<br />
| Autor = Huviklubi Nelson<br />
| Kuupäev = <br />
| Allikas = KanuuKajaki toimetus<br />
|}}<br />
== Litsents ==<br />
{{AÕ-Mereviki}}</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=SATURN&diff=10068SATURN2015-03-02T07:22:55Z<p>Admin: </p>
<hr />
<div>{{Laeva andmed<br />
| Pilt = 380px-Saturn.jpg<br />
| Pildiallkiri = SATURN Tallinna Merepäevadel Leenusadamas<br />
| Nimi = SATURN<br />
| Pardanumber =<br />
| IMO number = 9315410<br />
| MMSI number = 276588000<br />
| Kutsung = ES2607<br />
| Lipp = Eesti <br />
| Kodusadam = Tallinn<br />
| Klassifikatsiooniühing = Vene Mereregister<br />
| Reeder = AS PKL<br />
| Ehitusaasta = 2004<br />
| Ehituskoht = Gdansk, Poola<br />
| Ehitaja = Northern Shipyard<br />
| Tüüp = puksiir<br />
| Klass =<br />
| Sõsarlaevad = [[URAN]]<br />
| Tellitud =<br />
| Kiilupanek =<br />
| Vette lastud =<br />
| Ristitud = 29. aprillil 2004<br />
| Ristiema = Olga Makušina<br />
| Valminud =<br />
| Üle antud =<br />
| Maksumus = veidi üle 2 miljoni euro<br />
| Esimene reis =<br />
| Renoveeritud =<br />
| Ümber ehitatud =<br />
| Teenistuses alates =<br />
| Teenistuse lõpp =<br />
| Liin =<br />
| Õnnetused =<br />
| Kasutusest eemaldatud =<br />
| Staatus =<br />
| Saatus =<br />
| Maksimaalne pikkus = 39,10 m<br />
| Arvutuslik pikkus = 17,73 m<br />
| Gabariitpikkus =<br />
| Maksimaalne laius = 9,00 m<br />
| Arvutuslik laius = 8,90 m<br />
| Gabariitlaius =<br />
| Süvis = 3,05 m<br />
| Vööri süvis =<br />
| Ahtri süvis =<br />
| Maksimaalne süvis =<br />
| Gabariitsüvis =<br />
| Keskmine süvis =<br />
| Parda kõrgus =<br />
| Vabaparda kõrgus =<br />
| Mahuline veeväljasurve =<br />
| Mass-veeväljasurve = 288 t<br />
| Puhas kandevõime =<br />
| Täielik kandevõime = 47 t<br />
| Registertonnaaž =<br />
| Kogumahutavus = 144<br />
| Puhasmahutavus = 44<br />
| Kiirus = 11,3 sõlme<br />
| Ekspluatatsioonikiirus =<br />
| Ökonoomne kiirus =<br />
| Sõidukaugus = <br />
| Sõidupiirkond = A1<br />
| Lastimahutavus =<br />
| Losspoomid =<br />
| Kraanad = 2,1 t/m<br />
| Reisijakohti =<br />
| Kajutikohti =<br />
| Kajuteid =<br />
| Autode arv =<br />
| Rajameetreid =<br />
| Jääklass = 1A (Arc4 Vene Mereregistris)<br />
| Kere materjal = teras<br />
| Tekiehituse materjal =<br />
| Tekkide arv =<br />
| Rambid =<br />
| Peamasin = Tüüp: 2 × Caterpillar 3512B<br>Võimsus: 2 × 1051 kW<br />
| Abimasinad = Võimsus: 70 kW<br />
| Ankrud = 1 × 270 kg<br />
| Käiturid = kaks asimuutkäiturit ahtris<br>Tüüp: Akvamaster US205/2750 <br />
| Rooliseadmed =<br />
| Põtkurid =<br />
| Stabilisaatorid =<br />
| Mageveetankid =<br />
| Kütusetankid =<br />
| Õlitankid =<br />
| Ballastitankid =<br />
| Taglase tüüp =<br />
| Mastid =<br />
| Navigatsiooniseadmed =<br />
| Raadioseadmed =<br />
| Muud seadmed = Puksiirvints: Rapp Hydema 350 kN<br />
| Laevapere =<br />
| Ohvitsere =<br />
| Sõdureid =<br />
| Relvastus =<br />
| Soomus =<br />
| Sukeldumissügavus =<br />
| Lennuvahendid =<br />
| Moto =<br />
| Päästevahendid =<br />
| Päästepaadid =<br />
| Päästeparved =<br />
| Valvepaat =<br />
| Kiirvalvepaat =<br />
| Liugteed =<br />
| Liugtorud =<br />
| Taavetid =<br />
}}'''SATURN''' on 35-tonnise tõmbejõuga [[pukser]], mis kuulub Eesti laevakompaniile [[PKL]].<br />
<br />
[[Kategooria:Vedurlaevad]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=SATURN&diff=10067SATURN2015-03-02T07:21:25Z<p>Admin: </p>
<hr />
<div>{{Laeva andmed<br />
| Pilt = Saturn.jpg<br />
| Pildiallkiri = SATURN Tallinna Merepäevadel Leenusadamas<br />
| Nimi = SATURN<br />
| Pardanumber =<br />
| IMO number = 9315410<br />
| MMSI number = 276588000<br />
| Kutsung = ES2607<br />
| Lipp = Eesti <br />
| Kodusadam = Tallinn<br />
| Klassifikatsiooniühing = Vene Mereregister<br />
| Reeder = AS PKL<br />
| Ehitusaasta = 2004<br />
| Ehituskoht = Gdansk, Poola<br />
| Ehitaja = Northern Shipyard<br />
| Tüüp = puksiir<br />
| Klass =<br />
| Sõsarlaevad = [[URAN]]<br />
| Tellitud =<br />
| Kiilupanek =<br />
| Vette lastud =<br />
| Ristitud = 29. aprillil 2004<br />
| Ristiema = Olga Makušina<br />
| Valminud =<br />
| Üle antud =<br />
| Maksumus = veidi üle 2 miljoni euro<br />
| Esimene reis =<br />
| Renoveeritud =<br />
| Ümber ehitatud =<br />
| Teenistuses alates =<br />
| Teenistuse lõpp =<br />
| Liin =<br />
| Õnnetused =<br />
| Kasutusest eemaldatud =<br />
| Staatus =<br />
| Saatus =<br />
| Maksimaalne pikkus = 39,10 m<br />
| Arvutuslik pikkus = 17,73 m<br />
| Gabariitpikkus =<br />
| Maksimaalne laius = 9,00 m<br />
| Arvutuslik laius = 8,90 m<br />
| Gabariitlaius =<br />
| Süvis = 3,05 m<br />
| Vööri süvis =<br />
| Ahtri süvis =<br />
| Maksimaalne süvis =<br />
| Gabariitsüvis =<br />
| Keskmine süvis =<br />
| Parda kõrgus =<br />
| Vabaparda kõrgus =<br />
| Mahuline veeväljasurve =<br />
| Mass-veeväljasurve = 288 t<br />
| Puhas kandevõime =<br />
| Täielik kandevõime = 47 t<br />
| Registertonnaaž =<br />
| Kogumahutavus = 144<br />
| Puhasmahutavus = 44<br />
| Kiirus = 11,3 sõlme<br />
| Ekspluatatsioonikiirus =<br />
| Ökonoomne kiirus =<br />
| Sõidukaugus = <br />
| Sõidupiirkond = A1<br />
| Lastimahutavus =<br />
| Losspoomid =<br />
| Kraanad = 2,1 t/m<br />
| Reisijakohti =<br />
| Kajutikohti =<br />
| Kajuteid =<br />
| Autode arv =<br />
| Rajameetreid =<br />
| Jääklass = 1A (Arc4 Vene Mereregistris)<br />
| Kere materjal = teras<br />
| Tekiehituse materjal =<br />
| Tekkide arv =<br />
| Rambid =<br />
| Peamasin = Tüüp: 2 × Caterpillar 3512B<br>Võimsus: 2 × 1051 kW<br />
| Abimasinad = Võimsus: 70 kW<br />
| Ankrud = 1 × 270 kg<br />
| Käiturid = kaks asimuutkäiturit ahtris<br>Tüüp: Akvamaster US205/2750 <br />
| Rooliseadmed =<br />
| Põtkurid =<br />
| Stabilisaatorid =<br />
| Mageveetankid =<br />
| Kütusetankid =<br />
| Õlitankid =<br />
| Ballastitankid =<br />
| Taglase tüüp =<br />
| Mastid =<br />
| Navigatsiooniseadmed =<br />
| Raadioseadmed =<br />
| Muud seadmed = Puksiirvints: Rapp Hydema 350 kN<br />
| Laevapere =<br />
| Ohvitsere =<br />
| Sõdureid =<br />
| Relvastus =<br />
| Soomus =<br />
| Sukeldumissügavus =<br />
| Lennuvahendid =<br />
| Moto =<br />
| Päästevahendid =<br />
| Päästepaadid =<br />
| Päästeparved =<br />
| Valvepaat =<br />
| Kiirvalvepaat =<br />
| Liugteed =<br />
| Liugtorud =<br />
| Taavetid =<br />
}}'''SATURN''' on 35-tonnise tõmbejõuga [[pukser]], mis kuulub Eesti laevakompaniile [[PKL]].<br />
<br />
[[Kategooria:Vedurlaevad]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=SATURN&diff=10063SATURN2015-03-02T07:06:58Z<p>Admin: </p>
<hr />
<div>{{Laeva andmed<br />
| Pilt = 380px-Saturn.jpg<br />
| Pildiallkiri = SATURN Tallinna Merepäevadel Leenusadamas<br />
| Nimi = SATURN<br />
| Pardanumber =<br />
| IMO number = 9315410<br />
| MMSI number = 276588000<br />
| Kutsung = ES2607<br />
| Lipp = Eesti <br />
| Kodusadam = Tallinn<br />
| Klassifikatsiooniühing = Vene Mereregister<br />
| Reeder = AS PKL<br />
| Ehitusaasta = 2004<br />
| Ehituskoht = Gdansk, Poola<br />
| Ehitaja = Northern Shipyard<br />
| Tüüp = puksiir<br />
| Klass =<br />
| Sõsarlaevad = [[URAN]]<br />
| Tellitud =<br />
| Kiilupanek =<br />
| Vette lastud =<br />
| Ristitud = 29. aprillil 2004<br />
| Ristiema = Olga Makušina<br />
| Valminud =<br />
| Üle antud =<br />
| Maksumus = veidi üle 2 miljoni euro<br />
| Esimene reis =<br />
| Renoveeritud =<br />
| Ümber ehitatud =<br />
| Teenistuses alates =<br />
| Teenistuse lõpp =<br />
| Liin =<br />
| Õnnetused =<br />
| Kasutusest eemaldatud =<br />
| Staatus =<br />
| Saatus =<br />
| Maksimaalne pikkus = 39,10 m<br />
| Arvutuslik pikkus = 17,73 m<br />
| Gabariitpikkus =<br />
| Maksimaalne laius = 9,00 m<br />
| Arvutuslik laius = 8,90 m<br />
| Gabariitlaius =<br />
| Süvis = 3,05 m<br />
| Vööri süvis =<br />
| Ahtri süvis =<br />
| Maksimaalne süvis =<br />
| Gabariitsüvis =<br />
| Keskmine süvis =<br />
| Parda kõrgus =<br />
| Vabaparda kõrgus =<br />
| Mahuline veeväljasurve =<br />
| Mass-veeväljasurve = 288 t<br />
| Puhas kandevõime =<br />
| Täielik kandevõime = 47 t<br />
| Registertonnaaž =<br />
| Kogumahutavus = 144<br />
| Puhasmahutavus = 44<br />
| Kiirus = 11,3 sõlme<br />
| Ekspluatatsioonikiirus =<br />
| Ökonoomne kiirus =<br />
| Sõidukaugus = <br />
| Sõidupiirkond = A1<br />
| Lastimahutavus =<br />
| Losspoomid =<br />
| Kraanad = 2,1 t/m<br />
| Reisijakohti =<br />
| Kajutikohti =<br />
| Kajuteid =<br />
| Autode arv =<br />
| Rajameetreid =<br />
| Jääklass = 1A (Arc4 Vene Mereregistris)<br />
| Kere materjal = teras<br />
| Tekiehituse materjal =<br />
| Tekkide arv =<br />
| Rambid =<br />
| Peamasin = Tüüp: 2 × Caterpillar 3512B<br>Võimsus: 2 × 1051 kW<br />
| Abimasinad = Võimsus: 70 kW<br />
| Ankrud = 1 × 270 kg<br />
| Käiturid = kaks asimuutkäiturit ahtris<br>Tüüp: Akvamaster US205/2750 <br />
| Rooliseadmed =<br />
| Põtkurid =<br />
| Stabilisaatorid =<br />
| Mageveetankid =<br />
| Kütusetankid =<br />
| Õlitankid =<br />
| Ballastitankid =<br />
| Taglase tüüp =<br />
| Mastid =<br />
| Navigatsiooniseadmed =<br />
| Raadioseadmed =<br />
| Muud seadmed = Puksiirvints: Rapp Hydema 350 kN<br />
| Laevapere =<br />
| Ohvitsere =<br />
| Sõdureid =<br />
| Relvastus =<br />
| Soomus =<br />
| Sukeldumissügavus =<br />
| Lennuvahendid =<br />
| Moto =<br />
| Päästevahendid =<br />
| Päästepaadid =<br />
| Päästeparved =<br />
| Valvepaat =<br />
| Kiirvalvepaat =<br />
| Liugteed =<br />
| Liugtorud =<br />
| Taavetid =<br />
}}'''SATURN''' on 35-tonnise tõmbejõuga [[pukser]], mis kuulub Eesti laevakompaniile [[PKL]].<br />
<br />
[[Kategooria:Vedurlaevad]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Veespordialad&diff=10060Kategooria:Veespordialad2015-02-25T14:41:36Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Sport!</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Vees%C3%B5idukid&diff=10062Kategooria:Veesõidukid2015-02-25T14:41:36Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik veesõidukid.</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Purjelaevade_ehitus&diff=10006Kategooria:Purjelaevade ehitus2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik purjelaevade ehitusega seotud artiklid.<br />
<br />
[[Kategooria:Laevade ehitus]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Purjelaevade_t%C3%BC%C3%BCbid&diff=10008Kategooria:Purjelaevade tüübid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik purjelaevade tüübid.<br />
<br />
[[Kategooria:Laevatüübid]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Purjestus&diff=10010Kategooria:Purjestus2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div></div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Purjetamine&diff=10012Kategooria:Purjetamine2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div></div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:P%C3%A4%C3%A4stevahendid&diff=10014Kategooria:Päästevahendid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik päästevahenditega seotud artiklid.</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:P%C3%BC%C3%BCgilaevade_t%C3%BC%C3%BCbid&diff=10016Kategooria:Püügilaevade tüübid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik püügilaevade tüübid.<br />
<br />
[[Kategooria:Laevatüübid]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:P%C3%BC%C3%BCgivahendid&diff=10018Kategooria:Püügivahendid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik püügivahenditega seotud artiklid.</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Raamat&diff=10020Kategooria:Raamat2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div></div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Reederid&diff=10022Kategooria:Reederid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Siin on Eesti laevaomanikud.</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Reeglid&diff=10024Kategooria:Reeglid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div></div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Reisilaevad&diff=10026Kategooria:Reisilaevad2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Siia kogume nimekirja reisilaevadest.<br />
<br />
[[Kategooria:Laev]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Reostust%C3%B5rje&diff=10028Kategooria:Reostustõrje2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Siia sobivad reostustõrje vahendid ja seadmed.</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Rootsi_reederid&diff=10030Kategooria:Rootsi reederid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>[[Kategooria:Reederid]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Saared&diff=10032Kategooria:Saared2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik saared.</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Sadam&diff=10034Kategooria:Sadam2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Mõisted, mis käivad sadama funktsioneerimise juurde, nt [[ramp]], [[lainemurdja]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Sadamad&diff=10036Kategooria:Sadamad2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Sadamad - Eesti sadamad või Eesti laevaliinidesse puutuvad sadamad, nt [[Vanasadam]] või [[Mariehamni sadam]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Seisevtaglas&diff=10038Kategooria:Seisevtaglas2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik seisevtaglasega seotud artiklid.<br />
<br />
[[Kategooria:Taglas]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Signaalid&diff=10040Kategooria:Signaalid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Siia kõik signaalidega seotu välja arvatud raadioside.</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Signaallipud&diff=10042Kategooria:Signaallipud2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Siin on rahvusvahelise signaalkoodi tähelipud<br />
<br />
[[Kategooria:Lipud]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Sildumisseadmed&diff=10044Kategooria:Sildumisseadmed2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik sildumisseadmetega seotud artiklid.<br />
<br />
[[Kategooria:Laevade ehitus]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Soome_reederid&diff=10046Kategooria:Soome reederid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>[[Kategooria:Reederid]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Soome_sadamad&diff=10048Kategooria:Soome sadamad2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Siin on Soome sadamad.<br />
<br />
[[Kategooria:Sadamad]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:S%C3%B5lmed&diff=10050Kategooria:Sõlmed2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik sõlmedega seotud artiklid.</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Taglas&diff=10052Kategooria:Taglas2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Selles kategoorias on kõik taglasega seotud artiklid.<br />
<br />
[[Kategooria:Laevade ehitus]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Tallinna_sadamad&diff=10054Kategooria:Tallinna sadamad2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>Siia kategooriasse kõik Tallinna sadamad<br />
[[Kategooria:Eesti sadamad]]</div>Adminhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kategooria:Tuletornid&diff=10056Kategooria:Tuletornid2015-02-25T14:41:35Z<p>Admin: 1 redaktsioon</p>
<hr />
<div>[[Kategooria:Kartograafia]]</div>Admin