Mereviki - Kasutaja kaastöö [et]

Fail:EVA-303-g.jpg

2015-02-25T13:05:50Z

Jaan:

Tüürimees

2015-02-25T11:36:37Z

Jaan:

'''Tüürimees''' (hollandi keeles ''stuurman'', saksa keeles ''Steuermann'', rootsi keeles ''styrman'') on:
*eriharidusega [[laevajuht]], kes vastutab ohutu meresõidu eest ning on [[vahiteenistus|mere-]] ja sadamavahis. Laeval on tavaliselt 2-5 tüürimeest (vanemtüürimees, teine tüürimees jne).
*sõjalaeva navigatsiooniohvitser.

Allikas: [[Mereleksikon]]

==Tüürimehe kutsetunnistused ja diplomid==
Kutsetunnistuse ja [[diplom]]i järgi eristatakse '''vahitüürimeest''' ja '''vanemtüürimeest'''. Neil on omakorda piirangud laeva [[kogumahutavus]]e järgi.
Varem eristati diplomi järgi kaug- ja lähisõidu tüürimeest.

===Tüürimeeste kutsetunnistused kogumahutavuse piirangu järgi:===
* väiksema kui 200 kogumahutavusega laeva vahitüürimees;
* väiksema kui 500 kogumahutavusega laeva vahitüürimees;

===Tüürimeeste diplomid kogumahutavuse piirangu järgi:===
* 500 ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimees;
* väiksema kui 3000 kogumahutavusega laeva vanemtüürimees;
* 3000 ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimees.

Lisainfo Vabariigi Valitsuse määrusest: [https://www.riigiteataja.ee/akt/13121910 Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord, väljastatavate dokumentide vormid ning meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja teiste laevapere liikmetele väljastatavate tunnistuste tunnustamise kord]
[[Pilt:2paela.jpg|thumb|65px|Vahitüürimehe pagun]]
==Vahitüürimees==
Vahitüürimees on laeva juhtkonna liige, kes juhib laeva oma vahikorra ajal. Vahitüürimehe tunnistus või diplom väljastatakse peale merekooli vastava eriala lõpetamist ja vajaliku meresõidupraktika läbimist. Eestis saab õppida tüürimeheks [[Eesti Mereakadeemia]]s ja [[Eesti Merekool]]is. Vahitüürimees võib saada peale piisava meresõidupraktika omandamist, vastava koolituse läbimist ja peale kutseeksami edukat sooritamist vanemtüürimehe diplomi.
[[Pilt:3paela.jpg|thumb|65px|Vanemtüürimehe pagun]]

==Vanemtüürimees==
Vanemtüürimehe diplomi omanikud on pikaajalise meresõidukogemustega spetsialistid. Kui nad töötavad vähemalt 18 kuud oma ametikohal, siis on neil võimalus pärast vastavate kursuste läbimist ning erinevate testide edukat sooritamist omandada [[kapten]]ina sõitmiseks kvalifitseeruv diplom, mis ei taga siiski kapteni töökohta, vaid õigust sellest hetkest alates tulevikus kaptenina sõita. Vanemtüürimees vastutab üldjuhul laevasõidu ohutuse ja laeva [[laadimine|laadimise]] eest. Peale selle on vanemtüürimees veel tihtipeale meditsiiniülema rollis, lisaks turvaülema rollile ja laevajuhi kohustustele.

===Vanemtüürimehed lootsina===
[[Loots]]iks võivad õppida meremehed, kel on kapteni või vanemtüürimehe diplom.

Paljud Eesti liinilaevade kaptenid ja vanemtüürimehed on saanud õiguse sõita välissadamaisse ilma lootsita, nii on võimalik [[reeder]]i raha kokku hoida. Selleks tuleb nii vanemtüürimehel kui ka kaptenil sooritada lootsieksamid, sageli selle riigi keeles, mille sadamasse lootsita sõidu õigust taotletakse.

Näiteks [[Estline]]´i kaptenid olid esimesed kaptenid väljastpoolt Põhjamaid, kes taotlesid lootsita sõidu õigust Stockholmi saarestikus. Selleks oli neil vaja sooritada nii rootsi keele kui ka lootsieksamid. Tänapäeval nõutakse [[Tallink]]i laevadelt, et lootsita sõiduks oleks lootsieksam tehtud nii kaptenil kui ka vanemtüürimehel ning vanemtüürimehel peab loa saamiseks olema kapteni diplom.

==Tüürimeeste ametikohad==
[[Kaubalaev]]as on ametikohad kapten, vanemtüürimees ja kaks või kolm vahitüürimeest (neid nimetatakse ka teiseks ja kolmandaks tüürimeheks) olenevalt kaubalaeva suurusest.

Suurtel [[reisilaev]]adel on kapten, vanemtüürimees ja kolm või neli vahitüürimeest.

[[Kategooria:Ametid]]

Suurtükilaev

2015-02-25T11:36:14Z

Jaan:

[[Pilt:Lembit1918-1927a.jpg|thumb|Eesti mereväe suurtükilaev [[LEMBIT]]|400px]]
'''Suurtükilaev''' (inglise ''gunboat'', ka ''gun vessel'', saksa ''Kanonenboote'', vene ''канонерская лодка'', ka ''канлодка, артиллерийский корабль'', rootsi ''kanonbåt'', prantsuse ''canonnière'', soome ''tykkivene'') on teatud lahinguväärtuse ja relvastusega, enamasti rannikumeres ja sisevetel kasutatav keskmise suurusega [[sõjalaev]]. Eestikeelses kõnepruugis on kasutatud ka otsetõlkelist sõna '''suurtükipaat'''.

===Ajalugu===
Termin pärineb 18. sajandist, mil sõjategevuses rannikumeres hakati kasutama 1-2 kahuriga relvastatud väikesi, juba olemasolevaisse laevaklassidesse sobimatuid [[alus]]eid, enamasti rannasõidus kasutatavaid [[paat]]e. Sellest ajast pärineb ka tänini kasutatav sõjalaevatüübi nimetus "kahuripaat".

Sisevetel kasutati enamasti lamedapõhjalisi, väikese [[süvis]]ega, kuni 1500 tonnise [[veeväljasurve]]ga aluseid, rannikumeres suuremaid, kuid tavaliselt mitte rohkem kui 3000 tonnise veeväljasurvega [[laev]]u, mille süvis ei ületa enamasti 4 meetrit.

Suurtükilaevade ülesandeks oli eelkõige maavägede toetamine suurtükitulega, samuti dessanditoetus ja -tõrje, luure- ning vahiteenistus. Eraldi võiks nimetada niinimetatud koloniaalteenistuseks mõeldud suurtükilaevu, mida kolooniaid omavad suurriigid kasutasid kolooniais vahi- ja politseiteenistuseks, sageli lihtsalt oma kohaloleku näitamiseks, kuna suurte sõjalaevade kasutamine neis piirkondades ei olnud majanduslikult kasulik ega sõjaliselt otstarbekas.

1920ndaiks aastaiks üldtunnustatud sõjalaevade klassifikatsiooni järgi moodustasid suurtükilaevad iseseisva, kindlate ülesannetega laevaklassi.

Kolooniaid omavais riikides, eelkõige Suurbritannias olid suurtükilaevad kui heade olmetingimustega hästirelvastatud sõjalaevad, mis olid mõeldud sõjalise kohaloleku näitamiseks asumaades liikuvate tugipunktidena. Tsaari-Venemaal olid suurtükilaevad mõeldud eelkõige suuremate jõesuudmete kaitseks, kuna kindlustuste rajamine ja pidevate garnisonide hoidmine neis piirkondades oli tunduvalt kulukam. Sõja puhkedes relvastati sageli sobivaid tsiviillaevu, klassifitseerides sellised laevad suurtükilaevadeks.

Esimesed suurtükilaevad võeti kasutusele [[purjelaev]]astiku päevil. Need olid enamasti ühe, suhteliselt suurekaliibrilise [[vöör]]is paikneva kahuriga relvastatud aeru- või purjelaevad, aja jooksul relvastust suurendati. 19. sajandi keskpaiku hakati ehitama aurujõul liikuvaid [[sõukruvi]]ga varustatud, rannikualadel või sisevetes kasutatavaid omaette klassi kuuluvaid sõjalaevu.

Esimeseks sõukruviga suurtükilaevaks oli 1849. aaastal Kielis, Hilberti [[laevatehas]]es ehitatud KANONENBOOT NR. 1, hiljem VON DER TANN ehk rahva seas DE SCHRUV, 25,6 meetri pikkune, ligikaudu 120 tonnise veeväljasurvega kolme[[mast]]ilise [[kuunar]]i [[taglastus]]ega 27 kW aurumasinaga varustatud teraskerega sõjalaev, mille relvastuses oli kaks pööratava alusega 64-naelast pommikahurit (mortiiri) ja neli kolmenaelast kahurit. 1853. aastal võttis laeva üle Taani kuninglik laevastik ja andis talle uueks nimeks STØREN. Laev lammutati 1862. aastal.

Omaette laevaklassina said suurtükilaevad eluõiguse Krimmi sõjas (1853-1856), mil võeti kasutusele kuni 1200 tonnise veeväljasurvega, kuni 150 mm suurtükkidega relvastatud rannikuvetes kasutatavaid sõjalaevu.

19. sajandi teisel poolel ehitati Suurbritannias mitu seeriat raudkerega, 64-naelaste suurtükkidega relvastatud suurtükilaevu, osa neist oli ehitatud Austraalias kasutamiseks ja moodustasid 1901. aastal loodud Austraalia laevastiku esialgse tuumiku. 19. sajandi lõpus ehitati mitmelpool ka soomustatud 1-2 kuni 305-mm suurtükiga relvastatud suurtükilaevu kuid nende praktiline kasutamine osutus kohmakuse ja kehvade sõiduomaduste tõttu vähetõhusaks, mistõttu taolistest laevadest peagi loobuti. Üheks sedasorti laevaks on kahtlemata 1893. aastal lohakuse ja meresõidureeglite eiramise tõttu hukkunud, formaalselt küll soomuslaevade hulka liigitatud [[RUSSALKA]].

Suurtükilaevade hiilgeajaks oli esimene maailmasõda, mil enamikes sõdivais mereriikides oli välja kujunenud oma, sageli ka torpeedotorude ja miinveeskamise seadmetega varustatud suurtükilaevade tüübid. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil suurtükilaevade ehitamisest loobuti, nende tegevusvaldkonna võtsid üle kiiremad, universaalsemad ja paremini relvastatud kerge[[ristleja]]d, [[hävitaja]]d, [[vahilaev|vahi-]] ja [[dessantlaev]]ad.

===Suurtükilaevad Eesti vetes===

[[Eesti merejõud]]ude seisukohast on suurtükilaevade osatähtsus märgatav. Seni ainsas sõjalises konfliktis, Vabadussõjas, omasid suurtükilaevad või suurtükilaevadeks klassifitseeritud muudtüüpi alused olulist rolli nii maavägede toetamisel suurtükitulega, meredessantoperatsioonides kui vahiteenistuses.

Ehitusjärgselt ainsaks suurtükilaevaks oli 1908. aastal Vene Impeeriumi Läänemere laevastiku tegevkoosseisu arvatud [[LEMBIT]] (ex BOBR). Sõjategevuse vajadusteks kohandati suurtükilaevadeks rida ehituslikult tsiviillaevadeks mõeldud alusaid nagu [[pukser]]-[[jäämurdja]] [[TASUJA (pukser-jäämurdja)|TASUJA]], algselt reisilaevadena ehitatud [[MARDUS]] (ex N) ja [[MEEME]] (ex O), samuti [[Peipsi Laevastiku divisjon]]i laevad [[AHTI]] (ex OLGA), ehitatud reisi-kaubalaevaks; [[ILMATAR]] (ex SOFIA), [[reisilaev]]; [[TAARA]] (ex TSESAREVITŠ ALEKSEI), reisilaev; [[TARTU]] (ex JURJEV), endine Venemaa teedeministeeriumi käsunduslaev; [[UKU]] (ex DELFIN), reisi-kaubalaev; [[VANEMUINE]] (ex IMPERATOR), reisi-kaubalaev.

Esimeses maailmasõjas hukkus Eesti vetes Vene Impeeriumi Läänemere laevastiku suurtükilaev SIVUTŠ, 19. augustil 1915. aastal Liivi lahes.
Teise maailmasõja ajal hukkusid Eesti vetes Punalipulise Balti laevastiku suurtükilaevad I-8, 1941. aasta augustis [[Juminda miiniväli|Juminda miiniväljal]] ja AMGUN, 1944. aaasta oktoobris [[Aegna]] lähistel.

Autor: [[Jaan Lutt]]

==Viited ja kasutatud allikad==
#Conway's All the World's Fighting Ships 1860-1905. 1979, Conway Maritime Press Ltd.
#Gröner, E., Mickel P., Mrva F. Panzerschiffe, Linienschiffe, Schlachtschiffe, Flugzeugträger, Kreuzer, Kanonenboote. 1998, Bernard & Graefe Verlag.
#Õun, M. Eesti sõjalaevad 1918 - 1940. Tammiskilp 1998, Tallinn.
#Israel, U., Gebauer, J. Kriegsschiffe unter Segel und Dampf. Militärverlag der DDR, Berlin, 1989.
#Платонов А. В. Советские мониторы, канонерские лодки и бронекатера I. СПб. "Галея Принт", 2004.
#Платонов А. В. Энциклопедия советских надводных кораблей. 1941—1945. — СПб.: ООО «Издательство «Полигон», 2002.
#http://www.geschichte-s-h.de/vonabisz/flottille.htm
#http://www.marinemaler-olaf-rahardt.com/joomla/images/stories/ma-11.jpg

[[Kategooria:Mereväe laevatüübid]]

TASUJA

2015-02-25T11:29:50Z

Jaan:

{{See artikkel|räägib Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaevast TASUJA; 1910. aastal ehitatud samanimelise pukser-jäämurdja kohta vaata artiklit [[TASUJA (pukser-jäämurdja)]]; 1988. aastal ehitatud samanimelise endise PKL-i pukseri kohta vaata artiklit [[TASUJA (pukser)]].}}

{{Laeva andmed
| Pilt = ENS Tasuja (6209081722).jpg
| Pildiallkiri = TASUJA teel Glasgowsse
| Nimi = '''EML TASUJA''' (Eestis) KDM LINDORMEN (Taanis)
| Pardanumber = A432 (Eestis) N43 (Taanis)
| IMO number =
| MMSI number = 276642000 (Eestis)
| Kutsung = ESQH (Eestis) OVKH (Taanis)
| Lipp = Eesti (2006-…) Taani (1978-2004)
| Kodusadam =
| Klassifikatsiooniühing =
| Reeder =
| Ehitusaasta = 1977
| Ehituskoht = Svendborg, Taani Kuningriik
| Ehitaja = A/S Svendborg Skibsværft
| Tehasenumber = 153
| Tüüp = tuukri- ja toetuslaev (Eestis) miiniveeskaja (Taanis)
| Klass = Lindormen
| Sõsarlaevad = [[WAMBOLA (toetuslaev)|WAMBOLA]]
| Tellitud =
| Kiilupanek = 2. veebruar 1977
| Vette lastud = 7. juuni 1977
| Ristitud =
| Ristiema =
| Valminud =
| Üle antud =
| Maksumus =
| Esimene reis =
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates = 12. aprill 2006 (Eestis) 14. juuni 1978 (Taanis)
| Teenistuse lõpp = 22. oktoober 2004 (Taanis)
| Liin =
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 44,50 m
| Arvutuslik pikkus = 41,00 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius =
| Arvutuslik laius = 9,00 m
| Gabariitlaius =
| Süvis = 2,7 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 3,0 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 6,25 m
| Vabaparda kõrgus =
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 577,5 tonni
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime =
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus =
| Puhasmahutavus =
| Kiirus = 11 sõlme 14 sõlme (projekteeritud)
| Ekspluatatsioonikiirus =
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad = 2 × 2,2 t tõstevõimega kraana (üks vööris, teine ahtris)
| Reisijakohti =
| Kajutikohti = 36
| Kajuteid =
| Autode arv =
| Rajameetreid =
| Jääklass =
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv =
| Rambid =
| Peamasin = Tüüp: 2 × Frichs diiselmasin Võimsus: 2 × 597 kW (800 hj)
| Abimasinad =
| Ankrud =
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga kolmelabaline sõukruvi
| Rooliseadmed = 2 × balansseeritud rool
| Põtkurid = vööripõtkur (60 kW/80 hj)
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 39 m3
| Kütusetankid = 42 m3
| Õlitankid =
| Ballastitankid =
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed = Kaks Furuno radarit, I-band
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere = 28 (Eestis) 27 (Taanis)
| Ohvitsere = 5 (Eestis) 4 (Taanis)
| Sõdureid =
| Relvastus = '''Eestis:''' 2 × Browning raskekuulipilduja (12,7 mm); ülemisel sillal '''Taanis:''' 2 × Mk M/42 LvSa õhutõrjekahur (20 mm); üks vööritekil ja teine ahtritekil Alates 1985: 3 × Mk M/42 LvSa õhutõrjekahur (20 mm); kaks vööritekil ja üks ahtritekil Alates 1997: 2 × Stinger Lv M/93 raketisüsteem
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto = ''More Maiorum'' (esivanemate kombel)
| Päästevahendid =
| Päästepaadid =
| Päästeparved =
| Valvepaat =
| Kiirvalvepaat =
| Liugteed =
| Liugtorud =
| Taavetid =
}}

{| align="right"
| __TOC__
|}

'''EML TASUJA A432''' on [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] [[Lindormen-klass]]i tuukri- ja toetuslaev, mis osteti Taanist 2006. aastal.[4] TASUJA kuulub [[Miinilaevadivisjon]]i koosseisu.[1]

==Ajalugu==

===Taani kuninglikus mereväes===

Svendborg Skibsværft [[laevatehas]]es ehitati Taani kuninglikule mereväele kaks [[miiniveeskaja]]t. Esimese [[laev]]a (hilisema TASUJA) [[kiil]]upanek toimus 2. veebruaril 1977, laev lasti vette 7. juunil 1977, arvati Taani mereväe koosseisu 26. oktoobril 1977 ja teenistusse 14. juunil 1978. Laev sai nimeks LINDORMEN (taani keeles draakon) ja sama nime hakkas kandma ka antud laevaklass. Samal aastal veesati ka LINDORMENI [[sõsarlaev]], mis sai nimeks LOSSEN (hilisem Eesti mereväe toetuslaev [[WAMBOLA (toetuslaev)|WAMBOLA]]). Taani merevägi kasutas Lindormen-klassi miiniveeskajaid perioodiliselt ka staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrje[[eskaader|eskaadris]] (MCMFORNORTH). Lindormen-klassi miiniveeskajad arvati Taani mereväe teenistusest välja 22. oktoobril 2004.[2,3]

===Eesti mereväes===

27. märtsil 2004 kinnitatud „Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010“ seadis mereväe arendamisel eesmärgiks ühe prioriteedina kolmest logistilise- ja juhtimistoetuse tagamise nii merel kui maismaal. Selleks tuli tagada miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks tuli välja arendada miinituukrigrupp.[7] Seatud ülesannete täitmiseks ostis Eesti riik mereväele 15 miljoni krooni eest Taani endise miiniveeskaja LINDORMEN.[8]

12. aprillil 2006 heisati Fredrikshavni mereväebaasis laeval Eesti lipp, anti uus nimi TASUJA ja laev arvati Eesti mereväe teenistusse. Laeva esimeseks [[komandör]]iks sai [[nooremleitnant]] Erkki Silm. 16. aprillil saabus TASUJA [[Miinisadam]]asse. 17. aprillil toimus [[Vanasadam]]as TASUJA vastuvõtutseremoonia, kus osalesid president Arnold Rüütel, kaitseminister Jürgen Ligi, kaitsejõudude peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes brigaadikindral Alar Laneman ja Taani suursaadik Eestis Kirsten Geelan.[4,9]

23. juunil osales TASUJA [[Võidupüha mereparaad]]il.[14]

2011. aasta juulist detsembrini oli TASUJA NATO reageerimisjõudude (''NATO Response Force'' (NRF)) hulka kuuluva miinitõrjeeskaadri ''Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1'' (SNMCMG1) staabi- ja toetuslaev, mis tähendas ka eskaadri lipulaeva kohustuste täitmist.[1] TASUJA lahkus [[kodusadam]]ast 19. juulil ja jõudis tagasi kodusadamasse 12. detsembril.[6,11]

17. detsembril 2011. vabastas Kaitseväe juhataja ametist [[vanemleitnant]] Indrek Vinkeli, kes oli TASUJA komandörina tööülesandeid täites alkoholijoobes. Eesti suursaadik Suurbritannias edastas Kaitseväele info, et vanemleitnant Indrek Vinkel ei esindanud NATO miinitõrjegrupi ülema [[kaptenleitnant]] Guy Terryni korraldatud vastuvõtul TASUJA pardal Eesti riiki väärikalt. Vanemleitnant Indrek Vinkel kutsuti tagasi Eestisse ja tema asemel asus TASUJA komandöri kohustusi täitma [[kaptenmajor]] Johan-Elias Seljamaa.[11,12]

TASUJA on kuulunud [[Balti mereväeeskaader|Balti mereväeeskaadri]] (BALTRON) kooseisu ja võtnud osa paljudest õppustest.

====Komandörid====

*vanemleitnant Gert Soomsalu (praegune) [1]
*vanemleitnant Annes Babenko [15]
*kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa [11]
*vanemleitnant Indrek Vinkel [6]
*[[leitnant]] Arto Reinmaa [10]
*(noorem)leitnant Erkki Silm [9,10]

====Sümboolika ja traditsioonid====
TASUJA vapil on leegilõikeliselt põigiti poolitatud must-kuldsel kilbil ülessuunatud teraga hõbedane mõõk. Kilp on asetatud punasele ringile, mille ülemisel poolel on kuldsete tähtedega laeva nimi TASUJA, alumisel poolel moto ''MORE MAIORUM'' – esivanemate kombel. Väljastpoolt ääristab ringi kuldne laevaköis, seestpoolt kuldne kontuurjoon. Ringi kroonib Neptuni kuldne kolmikhark. [[Pilt:TASUJAvapp.png|200px|thumb|left|TASUJA vapp]] Vapp viitab TASUJA tähendusele eestlaste muistses vabadusvõitluses ja sellenimelise laeva osale Vabadussõjas. TASUJA vapi kujundas heraldik Priit Herodes 2006. aastal.[5]

8. juulil 2006 uuendati mereväe ja Kunda linna vahelist sõpruslepingut, millega Kunda vapi kandmise õigus läks üle TASUJALE. Varem on Kunda vapilaevad olnud [[miinitraaler]]id [[KALEV (miinitraaler)|KALEV]] ja [[VAINDLO (miinitraaler)|VAINDLO]].[1]

==Laevast==

Laev ehitati kaabli teel kaugjuhitavate miinide veeskamiseks.[2] Selleks ehitati laevale veeliinist veidi kõrgemal asuv ruumikas miini[[tekk]], kus asusid relsid miinide veeskamiseks. Miine sai veesata miinitekilt [[ahter|ahtris]] asuva luugi kaudu, paremas [[parras|pardas]] asuvad ka pardaluugid. Laeva [[vöör]]is ja ahtris on kraanad ning luugid miinide laevale paigutamiseks. Laeva kasutamiseks staabilaevana ehitati [[lastiruum]]i staabiruum, mis on sobiv kuni kuueliikmelise staabi jaoks.[1,13]
Laev saab võtta pardale kolm kuni kuuemeetrist [[paat]]i. Lisaks on laeval kaks töökoda, treipink ja vajadusel saab sisustada tuukritöökoja.

Eesti mereväes täidab TASUJA staabi-, tuukri-, ja toetuslaeva funktsiooni (näiteks isikkoosseisu vedamine ja väljaõppe läbiviimine). Miinitekile saab paigutada varustust ja muud vajaminevat, sealhulgas tuukrite barokambri.[1]

==Galerii==

<gallery>
Pilt:EML-Tasuja-01.jpg|TASUJA helehallis värvitoonis
</gallery>

==Välislingid==
*[http://album.mil.ee/merevagi/index.php/album30/TASUJA TASUJA pildialbum]

==Viited==

*[1] Kaitsevägi. [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi/miinilaevadivisjon/tasuja EML Tasuja]. 16. mai 2014
*[2] Danish Naval History. [http://www.navalhistory.dk/english/TheShips/L/Lindormen(1978).htm LINDORMEN]. 16. mai 2014
*[3] Danish Naval History. [http://www.navalhistory.dk/english/TheShips/L/Lossen(1978).htm LOSSEN]. 16. mai 2014
*[4] Konso, K. 2011. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 126 lk.
*[5] Kaitseliidu Meredivisjon. [http://www.meredivisjon.ee/et/meresojaajaloo_symbo/eesti_sojalaevade_va/ Eesti mereväe sõjalaevade vappide kirjeldused eesti ja inglise keeles]. 26. mai 2014
*[6] Reisikirjad mereväest. [http://reisikirjadmerevaest.blogspot.com/ EML Tasuja]. 26. mai 2014
*[7] [https://www.riigiteataja.ee/akt/730333 „Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010“ kinnitamine]. VV korraldus 27. märtsist 2004 nr 212. – RTL 2004, 40, 667.
*[8] Krause, H. 2005. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/merevagi-ostab-taanilt-lahiajal-tuukriplatvormiga-toetuslaeva.d?id=51021774 Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva]. – Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2005.
*[9] Eesti Päevaleht Online. 2006. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/tuukrilaev-tasuja-alustab-teenistust.d?id=51036590 Tuukrilaev Tasuja alustab teenistust]. – Eesti Päevaleht Online, 15. aprill 2006.
*[10] Mereväe pildialbum. [http://album.mil.ee/merevagi/index.php/album30/TASUJA/tasujachangecom EML Tasuja komandörivahetustseremoonia]. 27. mai 2014
*[11] Nael, M. 2011. [http://uudised.err.ee/v/eesti/30c57ee6-a4cf-475e-9529-f5c7d3a4f138 Tasuja saabus NATO operatsioonilt]. – ERR-i uudisteportaal, 12. detsember 2011.
*[12] Luts, P. 2011. [http://uudised.err.ee/v/eesti/bfca9fa1-b08a-4d65-91dc-b56b95615614 Terras vabastas purjutanud mereväelase teenistusest]. – ERR-i uudisteportaal, 19. detsember 2011.
*[13] Palm, A. 2006. [http://uudised.err.ee/v/eesti/a9d8b47f-df4b-46d4-ade8-6f4189573a4b Merevägi sai toetuslaeva Tasuja]. – ERR-i uudisteportaal, 17. aprill 2006.
*[14] Eesti Päevaleht Online. 2006. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/saaremaal-toimub-eesti-esimene-mereparaad.d?id=51042584 Saaremaal toimub Eesti esimene mereparaad]. – Eesti Päevaleht Online, 21. juuni 2006.
*[15] Pulver, A. 2012. [http://www.virumaateataja.ee/910034/saarlased-kaisid-igavestel-sopradel-kulas Saarlased käisid igavestel sõpradel külas]. – Virumaa Teataja, 17. juuli 2012.

[[Kategooria:Eesti mereväe laevad]]

Fail:Siht5.JPG

2015-02-25T10:49:31Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Siht5.JPG"

Eesti merekaart nr. 513 Väinameri Vormsist Sepamaa laheni; 1:100 000, esmatrükk 25.04.1994, ISBN 9985-817-03-6, Veeteede Ameti ja Kaardikirjastus REGIO ühistöö

Fail:Soru-veelatt.jpg

2015-02-25T10:49:31Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Soru-veelatt.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = Sõru peel
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = märts 2006
| Allikas = autori foto
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:Siht1.JPG

2015-02-25T10:49:30Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Siht1.JPG"

Foto autor: Leo Käärmann, pildistatud 3. mail 2007, Suurupi poolsaare lähedal merel

Fail:Siht3.JPG

2015-02-25T10:49:30Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Siht3.JPG"

Fail:Siht4.JPG

2015-02-25T10:49:30Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Siht4.JPG"

Foto autor: Jaan Lutt, pildistatud 23. aprillil 2008, Vaindloo lautrikohas

Fail:Prei14.jpg

2015-02-25T10:49:29Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei14.jpg"

S-345SU

Fail:RAA (kuunar).jpg

2015-02-25T10:49:29Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:RAA (kuunar).jpg"

See pilt on pärit Meremuuseumist, mis omakorda sattus sinna selle purjeka endiste omanike järglaste käest.
Pilt on ilmselt tehtud 1938 aastal Loksal, kui talle monteeriti külge pisike diisel ja vint.

Fail:Prei11.jpg

2015-02-25T10:49:28Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei11.jpg"

Teenistusse võtmine

Fail:Prei12.jpg

2015-02-25T10:49:28Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei12.jpg"

Treeningsõidul

Fail:Prei13.jpg

2015-02-25T10:49:28Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei13.jpg"

M-214-oletuslik-b

Fail:Prei8.JPG

2015-02-25T10:49:27Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei8.JPG"

ristimine

Fail:Prei9.jpg

2015-02-25T10:49:27Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei9.jpg"

Lipu alla minek

Fail:Prei10.jpg

2015-02-25T10:49:27Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei10.jpg"

Saabumine koju

Fail:Prei5.JPG

2015-02-25T10:49:26Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei5.JPG"

Eestvaade

Fail:Prei6.JPG

2015-02-25T10:49:26Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei6.JPG"

veeskamine

Fail:Prei7.jpg

2015-02-25T10:49:26Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei7.jpg"

Käigukatsetus

Fail:Prei4.JPG

2015-02-25T10:48:20Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei4.JPG"

Kere pööramine

Fail:Kivi-3,4m.jpg

2015-02-25T10:48:19Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Kivi-3,4m.jpg"

3,4 m vähima veesügavusega, ca1 m kõrgune, 1,4x1,4 m rahn Dirhami sadama kaitulest 480 m NW. Sügavuspunktide tihedus 0,03 – 0,7 m. Ümbritseva ala veesügavus 4,4 – 4,7 m
Autor: Jaan Lutt

Fail:Prei1.jpg

2015-02-25T10:48:19Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei1.jpg"

Lepingu allkirjastamine 8.okt 2009

Fail:Prei2.jpg

2015-02-25T10:48:19Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei2.jpg"

Ehituse algus

Fail:Prei3.jpg

2015-02-25T10:48:19Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Prei3.jpg"

Ehituskava 03.11.2010

Fail:EVA-320-n.jpg

2015-02-25T10:48:18Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-n.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREI'd
| Autor = Pärtel Keskküla
| Kuupäev = 22. aprillil 2012 05:57
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:Foto JEDINOROG1.jpg

2015-02-25T10:48:18Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Foto JEDINOROG1.jpg"

Vrakk-joonistus

Fail:Hiiumadal.jpg

2015-02-25T10:48:18Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:Hiiumadal.jpg"

Hiiumadal Eesti merekaardil nr 515, esmatrükk 30.06.1994

Fail:JEDINOROG2.jpg

2015-02-25T10:48:18Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:JEDINOROG2.jpg"

Fail:EVA-320-k.jpg

2015-02-25T10:48:17Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-k.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 Hundipeal
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 2. mai 2012
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-l.jpg

2015-02-25T10:48:17Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-l.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 koos väiksema venna EVA-303-ga Hundipeal
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 4. mai 2012. aastal
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-m.jpg

2015-02-25T10:48:17Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-m.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 Haapsalus Piirivalve kai ääres
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 8. juuli 2012
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-j.jpg

2015-02-25T10:48:16Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-j.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus =EVA-320 Paldiski Põhjasadamas
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 27. september 2011
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-f.jpg

2015-02-25T10:47:26Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-f.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 veeskamine Hundipeal
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 20. aprill 2005
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-g.jpg

2015-02-25T10:47:26Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-g.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 merepõhja rõhtsalt mõõdistavad korpuseandurid
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 24. jaanuar 2007
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-h.JPG

2015-02-25T10:47:26Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-h.JPG"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 lehvikkanalite andurid
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 2007. a
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-i.jpg

2015-02-25T10:47:26Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-i.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 laevajuhi töökoht
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 27. juuni 2008
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-c.jpg

2015-02-25T10:47:25Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-c.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus =EVA-320 Rukki kanali mõõdistamisel
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 9. september 1999
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-d.jpg

2015-02-25T10:47:25Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-d.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 Miinisadama mõõdistamisel
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 2000. a
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-e.jpg

2015-02-25T10:47:25Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-e.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 "kõhupool" anduritega, Hundipeal enne veeskamist
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 20. aprill 2005
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-303-f.jpg

2015-02-25T10:47:24Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-303-f.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-303 Westmeri sadamas Haapsalus
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 28. aprill 2011. a
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-303-h.jpg

2015-02-25T10:47:24Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-303-h.jpg"

== Lühikirjeldus ==

{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-303 Vaiblas Veldemani kai ääres
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 01. juunil 2012.a
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-a.jpg

2015-02-25T10:47:24Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-a.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 andmeid koguvate seadmete põhimõtteline tegevusskeem 1998. aastal
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 1998
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-320-b.jpg

2015-02-25T10:47:24Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-320-b.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 väljub Rohukülast Rukki kanali mõõdistamisele
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 9. september 1999
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-303-d.jpg

2015-02-25T10:47:23Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-303-d.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-303 värskeltpuhastatud Petseri lautris omasuguste seltsis
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 30. september 2010. a
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-303-e.jpg

2015-02-25T10:47:23Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-303-e.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-303 Haapsalu Estmeri slipil
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 28. aprillil 2011.a.
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-303-b.jpg

2015-02-25T10:46:31Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-303-b.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-303 Võrtsjärvel Petseri lautris
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 27. aprill 2010. a
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA-303-c.jpg

2015-02-25T10:46:31Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA-303-c.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-303 väljub Valge 4 hoovist mõõdistustöödele
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 20. mai 2010. a
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:AMA-080-h.jpg

2015-02-25T10:46:30Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:AMA-080-h.jpg"

== Lühikirjeldus ==

{{Pildi info
| Kirjeldus = AMA-080 peamasina hooldus Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse paadilautris nn Petseris
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 10. juuli 2009. a
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}

Fail:EVA320-paraadpilt.jpg

2015-02-25T10:46:30Z

Jaan: Jaan laadis üles faili "Pilt:EVA320-paraadpilt.jpg"

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = EVA-320 mõõdistustöödel Hari kurgus
| Autor = Jaan Lutt
| Kuupäev = 1999
|}}

== Litsents ==
{{AÕ-avalik omand}}