Mereviki - Kasutaja kaastöö [et]

Enn Kreem

2026-04-09T22:13:38Z

Madli: /* Ajakirjanik ja organisaator */

'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 22. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

==Antarktika-uurija==
Enn Kreem lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna astrofüüsikuna. Ta on olnud üks Eesti teadusprogrammi organiseerijaid [[Antarktika]]s. Pärast ekspeditsiooni Põhja-Atlandile, Lõuna-Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikuvetesse tekkis töörühmal idee laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Alustas ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi vaatlusprogrammi Antaktises 7. detsembril 1965- See jätkus vahetustega, katkematult üle 20 aasta.

Talvitas Antarktikas aastail 1965–1967 ja 1968–1970. Peale teaduslike publikatsioonide avaldanud sel teemal raamatud “Omapärane talv” (1969), “Antarktika läbi aegade” (1972), “Ahoi! Maa lõunas!” (1977), film “Talvitus” (1971).

==Ajakirjanik ja organisaator==
Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta oli alates 1974. aastast Eesti Ajakirjanike Liidu liige, on avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.

Aastail 1994-2024 oli ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
*Alates 2009. aastast [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige.

Enn Kreem on maetud Tallinna Metsakalmistule ajakirjanike kvartalisse.

==Teoseid==
===Antarktikast===
*Omapärane talv. Tallinn, 1969
*Antarktika läbi aegade. Tallinn, 1972
*Ahoi! Maa lõunas. Tallinn, 1977

===Ilukirjandus===
*Kaks rütmi. Tallinn, 1987

===Filmid===
*Talvitus, 1971

===Merendusest===
*[[Eesti laevanduse aastaraamat]], 1994-2024 (koostaja)
*Eesti merenduse 100 aastat. Tallinn, 2018

Autor: [[Vello Mäss]]

{{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Enn Kreem

2026-04-09T22:12:53Z

Madli: /* Ajakirjanik ja organisaator */

'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 22. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

==Antarktika-uurija==
Enn Kreem lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna astrofüüsikuna. Ta on olnud üks Eesti teadusprogrammi organiseerijaid [[Antarktika]]s. Pärast ekspeditsiooni Põhja-Atlandile, Lõuna-Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikuvetesse tekkis töörühmal idee laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Alustas ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi vaatlusprogrammi Antaktises 7. detsembril 1965- See jätkus vahetustega, katkematult üle 20 aasta.

Talvitas Antarktikas aastail 1965–1967 ja 1968–1970. Peale teaduslike publikatsioonide avaldanud sel teemal raamatud “Omapärane talv” (1969), “Antarktika läbi aegade” (1972), “Ahoi! Maa lõunas!” (1977), film “Talvitus” (1971).

==Ajakirjanik ja organisaator==
Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta oli alates 1974. aastast Eesti Ajakirjanike Liidu liige, on avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.

Aastail 1994-2024 oli ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
*Alates 2009. aastast [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige.

Enn Kreem on maetud Metsakalmistule ajakirjanike kvartalisse.

==Teoseid==
===Antarktikast===
*Omapärane talv. Tallinn, 1969
*Antarktika läbi aegade. Tallinn, 1972
*Ahoi! Maa lõunas. Tallinn, 1977

===Ilukirjandus===
*Kaks rütmi. Tallinn, 1987

===Filmid===
*Talvitus, 1971

===Merendusest===
*[[Eesti laevanduse aastaraamat]], 1994-2024 (koostaja)
*Eesti merenduse 100 aastat. Tallinn, 2018

Autor: [[Vello Mäss]]

{{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Enn Kreem

2026-04-09T22:11:39Z

Madli: /* Ajakirjanik ja organisaator */

'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 22. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

==Antarktika-uurija==
Enn Kreem lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna astrofüüsikuna. Ta on olnud üks Eesti teadusprogrammi organiseerijaid [[Antarktika]]s. Pärast ekspeditsiooni Põhja-Atlandile, Lõuna-Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikuvetesse tekkis töörühmal idee laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Alustas ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi vaatlusprogrammi Antaktises 7. detsembril 1965- See jätkus vahetustega, katkematult üle 20 aasta.

Talvitas Antarktikas aastail 1965–1967 ja 1968–1970. Peale teaduslike publikatsioonide avaldanud sel teemal raamatud “Omapärane talv” (1969), “Antarktika läbi aegade” (1972), “Ahoi! Maa lõunas!” (1977), film “Talvitus” (1971).

==Ajakirjanik ja organisaator==
Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta oli alates 1974. aastast Eesti Ajakirjanike Liidu liige, on avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.

Aastail 1994-2024 oli ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
*Alates 2009. aastast [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige.

==Teoseid==
===Antarktikast===
*Omapärane talv. Tallinn, 1969
*Antarktika läbi aegade. Tallinn, 1972
*Ahoi! Maa lõunas. Tallinn, 1977

===Ilukirjandus===
*Kaks rütmi. Tallinn, 1987

===Filmid===
*Talvitus, 1971

===Merendusest===
*[[Eesti laevanduse aastaraamat]], 1994-2024 (koostaja)
*Eesti merenduse 100 aastat. Tallinn, 2018

Autor: [[Vello Mäss]]

{{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Meremees (ajakiri)

2026-04-09T14:37:35Z

Madli: /* Ajalugu */ lisatud ristsõnad

[[Pilt:Meremees esikaas 2018 2-4 (300).jpg|thumb|275px|Ajakirja Meremees 300. numbri esikaas]]

{| align="right"
| __TOC__
|}'''Meremees''' on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] ja rahastajate toel.

==Ajalugu==
Praegune ajakiri Meremees alustas [[Eesti Merelaevandus]]e ametkondliku ajalehena [[Eesti Meremees]] 1989. aastal ega pea oma otseseks eelkäijaks aastail 1950-1953 ja 1957-1962 ilmunud samanimelist ajalehte.
Eesti Merelaevandus algatas Eesti Meremehe väljaandmise juba 1988. aastal ning see oli mõeldud aastakümneid ilmunud venekeelse ametkondliku ajalehe [[Morjak Estonii]] tõlkevariandina, kuigi keelatud polnud ka mingis mahus eestikeelsed originaalartiklid.

Et EKP KK Kirjastuse trükikoda uue ajalehe trükkida võtaks, tegi kirjastus Eesti Merelaevandusega tehingu, mis tõi uue tehnoloogia pea kõigi Tallinnas trükitavate ajalehtedeni, nii et needki said loobuda tinalaost ja -küljendusest. Eesti Merelaevandus kui valuutaomanik ostis ajalehe trükieelseks töötluseks arvutid ja seadmed, mida oli kaugelt rohkem kui Eesti Meremehe jaoks tarvis, ning andis need trükikojale rendile. Eesti Meremeest laoti ja küljendati algusest peale arvutis, suurtest päevalehtedest hakati umbes aasta hiljem samade seadmetega esimesena töötlema toonast Noorte Häält.

Eesti Meremehe esimene number ilmus 8. augustil 1989. Novembris vahetus toimetuse koosseis ning augustinumbris 1990 polnud enam ühtki tõlkeartiklit. Rubla kiire inflatsiooni ajal, kui Eesti Merelaevandus oli saanud juba riigiaktsiaseltsiks ning kavatses 1992. aasta alguses hakata palka maksma välisvaluutas, oli äriühingul tarvis kõrvaltegevustest loobuda ning seehulgas tehti ka Eesti Meremehe toimetusele ettepanek tegevus lõpetada.

Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.

Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees. 19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris [[Mereleksikon]]i (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "[[klaasikell]]". Alates oktoobrist 1996 kuni 2014. aastani ilmus Meremehes Märt Kullo koostatud merenduslik ristsõnamõistatus, mille lahendus oli järgmises ajalehe- või ajakirjanumbris.

10. aastapäevaks 1999. aastal otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. Uut formaati esitleti ajalehe 10. aastapäeva tähistamise vastuvõtul [[Eesti Meremuuseum]]is.

Aastail 2001-2014 oli Meremehe väljaandja [[Eesti Mereakadeemia]].<ref>[[Madli Vitismann]]. Ennast kiitmast me ei väsi. 25 aastat õhinat. Meremees nr 4, 2014</ref> 2007. aastal sai ajakiri värvitrükis kaaned. Traditsiooniks kujunes, et iga Meremehe aastakäigu viimases numbris on artikkel [[Vello Mäss]]ilt.

Aastatel 2015 ja 2016 ilmus Meremees ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] vahel.

2017. aastast annab ajakirja välja taas TTÜ Eesti Mereakadeemia ja lisaks trükiajakirjale ilmub ajakiri ka tasuta veebis. Meremehe vahel ilmus aastail 2017-2021 ka [[Veeteede Ameti Teataja]].<ref>[[Madli Vitismann]]. 2015-2024 - kümme aastat teisiti. Meremees nr 4, 2024</ref>

31. oktoobril 2019 tunnustas [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] Meremehe toimetust aunimetusega "Merekultuuritegu 2019" 30 aasta jooksul Eesti merenduse sündmuste ja lugude talletamise eest, merekultuuripärandi tasakaalustatud kajastamise ja uute põlvkondadeni kandmise eest.

===Väljaandjad===
*1989-1991 [[Eesti Merelaevandus]]
*1992-2000 [[Eesti Meremeeste Liit]]
*2001-2014 [[Eesti Mereakadeemia]]
*2015-2016 TTÜ Eesti Mereakadeemia ja ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] toimetus
*2017-... TTÜ Eesti Mereakadeemia

===Toimetajad===
*1988-1989 Kalju Mürk
*1989-2000 [[Madli Vitismann]]
*2001-2006 Kadi Vanaveski (töötas toimetuses aastail 1989-2014)
*2007-2014 Märt Kullo (töötas toimetuses aastail 1999-2014)
*2015-2017 Jane Niit, [[Tauri Roosipuu]]
*2018-2020 Madli Vitismann, Tauri Roosipuu
*2020-... Jane Niit-Hõimoja, Tauri Roosipuu

===Lisad===
*1993-1995 Kalamees
*1995-1999 Merepäästja

==Tunnustus==
*2019 [[Merekultuuritegu]]

==Viited==
{{viited}}

==Galerii==
<gallery>
Pilt:Meremees1-89.jpg|Esimene Eesti Meremees, august 1989
Pilt:Meremees14-99.jpg|Viimane ajaleheformaadis Meremees, august 1999
Pilt:Meremees15-99.jpg|Esimene ajakirjaformaadis Meremees, september 1999
Pilt:Meremees4-09.jpg|Värvitrükikaantega ajakiri Meremees, detsember 2009
Pilt:Paat&Meremees.jpg|Ajakirjade Paat ja Meremees ühine esikaas, märts 2015
Pilt:Meremees 2017 1-4 (295).png|Ajakirja Meremees ja Veeteede Ameti Teataja esimese koos ilmunud numbri esikaas, märts 2017
Pilt:Meremees 1-2022.jpg|Meremehe esikaas, märts 2022
</gallery>

==Välislingid==
*[https://taltech.ee/ajakiri-meremees Meremehe koduleht]
*[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremehe Issuu leht]
*[https://www.facebook.com/ajakirimeremees/ Meremehe Facebooki leht]

[[Kategooria:Eesti merendusajakirjad]]

Enn Kreem

2026-04-06T21:24:19Z

Madli: kuupäev parandatud

'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 22. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

==Antarktika-uurija==
Enn Kreem lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna astrofüüsikuna. Ta on olnud üks Eesti teadusprogrammi organiseerijaid [[Antarktika]]s. Pärast ekspeditsiooni Põhja-Atlandile, Lõuna-Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikuvetesse tekkis töörühmal idee laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Alustas ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi vaatlusprogrammi Antaktises 7. detsembril 1965- See jätkus vahetustega, katkematult üle 20 aasta.

Talvitas Antarktikas aastail 1965–1967 ja 1968–1970. Peale teaduslike publikatsioonide avaldanud sel teemal raamatud “Omapärane talv” (1969), “Antarktika läbi aegade” (1972), “Ahoi! Maa lõunas!” (1977), film “Talvitus” (1971).

==Ajakirjanik ja organisaator==
Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige, avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.

Aastail 1994-2024 oli ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
*Alates 2009. aastast [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige.

==Teoseid==
===Antarktikast===
*Omapärane talv. Tallinn, 1969
*Antarktika läbi aegade. Tallinn, 1972
*Ahoi! Maa lõunas. Tallinn, 1977

===Ilukirjandus===
*Kaks rütmi. Tallinn, 1987

===Filmid===
*Talvitus, 1971

===Merendusest===
*[[Eesti laevanduse aastaraamat]], 1994-2024 (koostaja)
*Eesti merenduse 100 aastat. Tallinn, 2018

Autor: [[Vello Mäss]]

{{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Tiibur

2026-03-30T20:30:29Z

Madli: /* Teistes keeltes */

'''Tiibur''' on [[laev]], mille kere alla on kinnitatud tiivad.

Tiiburi liikumisel tõstab allveetiibade tekitatud hüdrodünaamiline jõud [[laevakere]] veepinna kohale, liikumistakistus väheneb ja saavutatakse suur kiirus. Tiivad võivad liikumisel olla kas täiesti vee all (tõstejõudu reguleeritakse, muutes sellekohaste automaatseadmete abil nende kallet), ulatuda osaliselt veest välja (püstriiuli- või V-kujulised, isereguleeruva tõstejõuga) või toimida veesuusa põhimõttel.

==Ajalugu==
Esimene patent tiiburi ehitamiseks anti välja 1891. aastal ja esimese tiiburi ehitas 1898. aastal itaallane E. Forlanini. 1906. aastal saavutati kiirus 40 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], 1918. aastal 61,5 sõlme. Praktiliseks kasutamiseks sobivate tiiburite konstrueerimist alustati 1930. aastate lõpul.

[[Sõjalaev]]ana rakendasid tiiburit esimesena sakslased, kes II maailmasõjas katsetasid mitut allveetiibadega valve- ja torpeedokaatrit. NSV Liidu tiibur RAKETA valmis 1957. Nüüdisajal kasutatakse tiibureid rohkesti reisijaveoks ja sõjalaevastikus (raketikaatrid, allveelaevahävitajad, piirivalvelaevad), nende mass on kuni 330 t, kiirus 60—70 sõlme.

{{mereleksikon}}
==Tiiburid Eestis==
Juunis 1990. aasta alustas [[Helta]] tiiburitega reisijatevedu ka [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Tallinna-Helsingi liinil]], järgmisel aastal asendus see laevakompaniiga Festa. 1994. aastal olevat tiiburitega veetud 150 000 inimest. Püsivamalt vedas reisijaid tiiburitega Inreko, hilisem [[Lindaliini AS]], mis müüs viimase tiiburi 2008. aastal.

==Teistes keeltes==
*inglise - ''hydrofoil ship''
*rootsi - ''bärplansbåt''

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Reisilaevad]]
[[Kategooria:Laevatüübid]]

Enn Kreem

2026-03-26T10:36:04Z

Madli: /* Teoseid */

'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 21. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

==Antarktika-uurija==
Enn Kreem lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna astrofüüsikuna. Ta on olnud üks Eesti teadusprogrammi organiseerijaid [[Antarktika]]s. Pärast ekspeditsiooni Põhja-Atlandile, Lõuna-Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikuvetesse tekkis töörühmal idee laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Alustas ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi vaatlusprogrammi Antaktises 7. detsembril 1965- See jätkus vahetustega, katkematult üle 20 aasta.

Talvitas Antarktikas aastail 1965–1967 ja 1968–1970. Peale teaduslike publikatsioonide avaldanud sel teemal raamatud “Omapärane talv” (1969), “Antarktika läbi aegade” (1972), “Ahoi! Maa lõunas!” (1977), film “Talvitus” (1971).

==Ajakirjanik ja organisaator==
Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige, avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.

Aastail 1994-2024 oli ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
*Alates 2009. aastast [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige.

==Teoseid==
===Antarktikast===
*Omapärane talv. Tallinn, 1969
*Antarktika läbi aegade. Tallinn, 1972
*Ahoi! Maa lõunas. Tallinn, 1977

===Ilukirjandus===
*Kaks rütmi. Tallinn, 1987

===Filmid===
*Talvitus, 1971

===Merendusest===
*[[Eesti laevanduse aastaraamat]], 1994-2024 (koostaja)
*Eesti merenduse 100 aastat. Tallinn, 2018

Autor: [[Vello Mäss]]

{{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Enn Kreem

2026-03-26T10:29:30Z

Madli: /* Ajakirjanik ja organisaator */

'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 21. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

==Antarktika-uurija==
Enn Kreem lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna astrofüüsikuna. Ta on olnud üks Eesti teadusprogrammi organiseerijaid [[Antarktika]]s. Pärast ekspeditsiooni Põhja-Atlandile, Lõuna-Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikuvetesse tekkis töörühmal idee laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Alustas ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi vaatlusprogrammi Antaktises 7. detsembril 1965- See jätkus vahetustega, katkematult üle 20 aasta.

Talvitas Antarktikas aastail 1965–1967 ja 1968–1970. Peale teaduslike publikatsioonide avaldanud sel teemal raamatud “Omapärane talv” (1969), “Antarktika läbi aegade” (1972), “Ahoi! Maa lõunas!” (1977), film “Talvitus” (1971).

==Ajakirjanik ja organisaator==
Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige, avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.

Aastail 1994-2024 oli ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
*Alates 2009. aastast [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige.

==Teoseid==
===Antarktikast===
*Omapärane talv. Tallinn, 1969
*Antarktika läbi aegade. Tallinn, 1972
*Ahoi! Maa lõunas. Tallinn, 1977

===Ilukirjandus===
*Kaks rütmi. Tallinn, 1987

===Filmid===
*Talvitus, 1971

Autor: Vello Mäss

{{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Tiivikliugur

2026-02-17T18:33:18Z

Madli: /* Välislingid */

[[Pilt:Tiivikliugur.jpg|thumb|right|Liigendiga tiivikliugur 2020. aasta meremessil]]
'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id). 
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.<ref>[https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=9600166&ID=96000166&NID=&offset=&HKR= Dokumendid Patendiameti kodulehel]</ref> 
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il. 
Tiivikliugur on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna 'hüdrokopter'. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk [[õhkkruvi]] tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast 'heli+kopter'. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka ''helix'' (keere) + ''pteron'' (tiib).<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/ Võõrsõnade leksikon]</ref> Eri keeltes on õhkkruviga veesõidukile püütud leida nii omakeelseid kui ka võõrkeelsete osistega nimetusi. Näiteks [[Piirivalveamet|Politsei- ja Piirivalveametis]] on liigendiga tiivikliugur saanud kere sipelga moodi painduvuse tõttu üle konaruste libisemisel hüüdnimeks "sipelgas".

Autor:[[Jüri Kask]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.err.ee/530508/politsei-sai-parnu-lahel-paastetoodeks-hudrokopteri Politsei sai Pärnu lahel päästetöödeks hüdrokopteri] ERR, 26. veebruar 2015
*[https://www.err.ee/1119090/raio-piiroja-on-talvel-kalal-kaimiseks-ehitanud-neli-hudrokopterit Raio Piiroja on talvel kalal käimiseks ehitanud neli hüdrokopterit] ERR, 30. juuli 2020
*[https://www.err.ee/1608122416/narva-kordoni-piirivalvurid-said-uue-hudrokopteri Narva kordoni piirivalvurid said uue hüdrokopteri] ERR, 25. veebruar 2021
*[https://riigilaevastik.ee/uudised/riigilaevastiku-uus-tiivikliugur-ehitati-parnus Riigilaevastiku uus tiivikliugur ehitati Parnus] [[Riigilaevastik]], 22. detsember 2025

==Vaata ka==
*[[Glisser]] 
*[[Hõljuk]] 
*[[Laugur]] 
*[[Tiibur]] 

==Teistes keeltes==

*vene keeles: ''аэролодка'', ''аэроглисер''

[[Kategooria:Laevatüübid]]

Tiivikliugur

2026-02-17T18:31:46Z

Madli: /* Välislingid */

[[Pilt:Tiivikliugur.jpg|thumb|right|Liigendiga tiivikliugur 2020. aasta meremessil]]
'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id). 
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.<ref>[https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=9600166&ID=96000166&NID=&offset=&HKR= Dokumendid Patendiameti kodulehel]</ref> 
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il. 
Tiivikliugur on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna 'hüdrokopter'. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk [[õhkkruvi]] tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast 'heli+kopter'. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka ''helix'' (keere) + ''pteron'' (tiib).<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/ Võõrsõnade leksikon]</ref> Eri keeltes on õhkkruviga veesõidukile püütud leida nii omakeelseid kui ka võõrkeelsete osistega nimetusi. Näiteks [[Piirivalveamet|Politsei- ja Piirivalveametis]] on liigendiga tiivikliugur saanud kere sipelga moodi painduvuse tõttu üle konaruste libisemisel hüüdnimeks "sipelgas".

Autor:[[Jüri Kask]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.err.ee/530508/politsei-sai-parnu-lahel-paastetoodeks-hudrokopteri Politsei sai Pärnu lahel päästetöödeks hüdrokopteri] ERR, 26. veebruar 2015
*[https://www.err.ee/1119090/raio-piiroja-on-talvel-kalal-kaimiseks-ehitanud-neli-hudrokopterit Raio Piiroja on talvel kalal käimiseks ehitanud neli hüdrokopterit] ERR, 30. juuli 2020
*[https://www.err.ee/1608122416/narva-kordoni-piirivalvurid-said-uue-hudrokopteri Narva kordoni piirivalvurid said uue hüdrokopteri] ERR, 25. veebruar 2021
*[https://riigilaevastik.ee/uudised/riigilaevastiku-uus-tiivikliugur-ehitati-parnus Riigilaevastiku uus tiivikliugur ehitati Parnus]

==Vaata ka==
*[[Glisser]] 
*[[Hõljuk]] 
*[[Laugur]] 
*[[Tiibur]] 

==Teistes keeltes==

*vene keeles: ''аэролодка'', ''аэроглисер''

[[Kategooria:Laevatüübid]]

Dokk

2026-01-03T23:25:39Z

Madli: /* Vaata ka */ link

[[Pilt:kuivdokk.jpg|thumb|right|Kuivdokk Suomenlinna laevatehases]]
[[Pilt:Kuivdokk2.jpg|thumb|right|Tagumine kuivdokk Suomenlinna laevatehases]]
[[Pilt:ujuvdokk.jpg|thumb|right|Laev BLRT ujuvdokis]]
'''Dokk''' (hollandi ''dok'', inglise ''dock'') on:
:1. rajatis laevade ehitamiseks ja nende veest väljatõstmiseks - [[dokkimine|dokkimiseks]] - veealuse osa ülevaatamiseks ja remondiks.
:[[Kuivdokk]] on [[dokivari|dokivarjuga]] suletav bassein ([[dokikamber]]), millest pärast laeva sisenemist pumbatakse vesi välja. Laev jääb kuivale, toetudes põhjaga [[kiilplokk]]idele. Täidetav dokk on kuivdoki variant, milles laev paigutatakse sisenemiskanali kõrval asuvatele kiilplokkidele basseini veetaset ajutiselt tõstes.
:[[Ujuvdokk]] on [[tank]]ideks jaotatud [[pontoon]], millel on üks või kaks külgseina – torni. Tankide täitmisel veega pontoon sukeldub, laev asetub tornide vahele. Vee väljapumpamisel tankidest ujuvdokk kerkib, tõstes laeva nii, et laev jääb dokitekil (staapeltekil) asuvatele kiilplokkidele. Suurte ujuvdokkide tõstevõime on kuni 100 000 t (pikkus 300, laius 60 m). Suurim kuivdokk (pikkus 970 m, laius 100 m, sügavus 14,5 m) valmis 1972. aastal Jaapanis ja on määratud laevade ehitamiseks, mille [[dedveit]] on kuni miljon tonni.

:2. [[lüüs]]i või dokivarjuga muust [[akvatoorium]]ist eraldatud sadamabassein suurte [[tõus]]ude ja [[mõõn]]adega piirkondades. Dokis hoitakse veetase muutumatu. Lüüsi puudumisel avatakse dokivari laevade liikluseks ajal, kui veetase dokis ja sellest väljaspool on võrdne.

{{mereleksikon}}

==Vaata ka==
*[[Kuivdokk]]
*[[Ujuvdokk]]
*[[Dokivari]]

[[Kategooria:Laevaehitus ja -remont]]
[[Kategooria:Sadam]]

Gondelkäitur

2025-11-04T22:30:19Z

Madli:

==Vaata ka==
[[Asimuutkäitur]]

[[Kategooria:Käiturid]]

Gondelkäitur

2025-11-04T22:17:44Z

Madli: Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele Asimuutkäitur

[[Kategooria:Käiturid]]

Paldiski Põhjasadam

2025-10-17T09:53:13Z

Madli: veo

[[Pilt:Toronto Paldiskis1.jpg|thumb|right|[[Autoveolaev]] TORONTO Paldiski Põhjasadamas]]
'''Paldiski Põhjasadam''' on [[sadam]] Paldiskis [[Pakri poolsaar]]e edelarannikul [[Pakri laht|Pakri lahe]] kirdeosas.

==Ajalugu==
Sadamaehituse Paldiskisse algatas Peeter I.

Aastail 1920-1939 oli see kala- ja kaubasadam, kuni pärast baaside lepingu sõlmimist võttis sadama kasutusele Nõukogude sõjavägi.

Enne Vene sõjaväe lahkumist Eestist 1994. aastal oli Paldiski Põhjasadama akvatoorium täidetud uputatud raketikaatrite [[vrakk]]idega ja lõhutud kõik, mis võimalik. Et sadamat oleks võimalik kasutada, tuli esmalt vrakid eemaldada ja [[akvatoorium]] puhastada.

Mitme omaniku käes olnud sadama puudus on olnud asukoht keset linna, mis seab piiranguid rasketranspordile ega võimalda sadama olulist laiendamist. Muude kaupade hulgas on Paldiski Põhjasadamas lossitud ja ümber laaditud sõiduautosid.

==Laevaliinid==
Paldiski Põhjasadamaga samasse kontserni kuuluv ekspedeerimisfirma AS Merktrans omandas 1. märtsil 2008 [[Pakri Marine Investments]]i kontrolli all olnud Eesti ja Rootsi vahel igapäevast laevaühendust pidava [[Baltic Scandinavian Lines]]i (BSL). Merktransi suuromanikud on Aleksei Tšulets ja Aleksandr Nakonetšnõi.

BSL on alates 2005. aastast tegutsev veeremlasti veoga tegelev laevakompanii, mis opereerib [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]i. Varem [[Paldiski Lõunasadam]]ast väljunud liini [[ro-pax-laev]] lähtub alates 2008. aastast Paldiski Põhjasadamast.<ref>[http://www.logistikauudised.net/Default.aspx?ArticleID=5f152414-6d95-4fad-81e0-0d9d30919293 "Tšulets ja Nakonetšnõi ostsid Heiti Hääle firma"] Logistikauudised, 1. aprill 2008</ref> Hiljem läks liin üle Taani [[reeder]]ile [[DFDS Seaways]].

Paldiski Põhjasadamast väljub ka [[Navirail]]i ro-ro-laev, mis sõidab liinil Paldiski-[[Hanko sadam|Hanko]].

2014. aastal alustas [[Finnlines]] [[ro-ro-laev]]adega liini Amsterdami.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.portofpaldiski.ee/ Paldiski Põhjasadam]

[[Kategooria:Eesti sadamad]]

Tähestik

2025-10-17T09:52:10Z

Madli: /* A */ veo

'''Valmis artikleid vaata [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Eri:K%C3%B5ik_lehek%C3%BCljed siit]'''
 

'''Allpool on planeeritud märksõnad.''' 
Sõna otsimisel kasuta vasakul paneelil asuvat otsingulahtrit või vajuta lihtsalt ühel ajal klahve ''Ctrl'' ja ''F''
----
''Sinise värviga märksõnadel on juba artikkel olemas või on see pooleli, aga punased ja mustad märksõnad näitavad, et selle kohta artiklit veel ei ole (punased on redigeerimiseks ette valmistatud, mustadega veel tegeletakse).'' 
''Läbiva suurtähega märksõnad on laevad (nt. '''[[ABRUKA (laev)|ABRUKA]]''' on laev ja '''[[Abruka]]''' on muu, antud juhul saar).''

{{tähed}}

==#==
* [[TARMO|5352886]]

==A==
* [[A]]
* [[A1]]
* [[A-32]]
* [[Aa]]
* [[AADE]]
* [[Aaksesaar]]
* [[AALLOTAR]]
* [[Aam]]
* [[A. ANDERSEN]]
* [[Aandi nina]]
* [[AARE]]
* [[AARNE]]
* [[Aasta mereharija]]
* [[Aastaraamat]]
* [[Aatomilaev]] > [[Tuumalaev]]
* [[Aatomijäämurdja]]
* [[Aavalaiu säär]]
* [[Aavena neem]]
* [[AAVO]]
* [[Abajas]]
* [[Abandoon]]
* [[Abbor-grånne]]
* [[Abeking & Rasmussen]]
* [[Abikaardid]]
* [[Abikaart]]
* [[Abikatel]] > [[Aurukatel]]
* [[Abikatelseade]]
* [[Abiks Kalurile]]
* [[Abilaev]]
* [[Abimasin]]
* [[Abimehhanism]] > [[Laeva abimehhanism]]
* [[Abiristleja]]
* [[Abordaaž]] > [[Pardumine]]
* [[Abrasioon]]
* [[ABRO]] (reisilaev)
* [[ABRUKA (segalastilaev)]]
* [[ABRUKA (kauba-reisiaurik)]]
* [[ABRUKA (kalalaev)]]
* [[Abruka]]
* [[Abruka sihituletornid]]
* [[Absoluutne kõrgus]]
* [[Absoluutne logi ]]
* [[Abula pank]]
* [[Abüssaal]]
* [[ADA]]
* [[ADAM]]
* [[ADELAIDE]]
* [[ADINA]]
* [[Adjanina]]
* [[Admiral]]
* [[ADMIRAL (vedurlaev)]]
* [[Admiraliteedi bassein]]
* [[Admiraliteeditegur|Admiraliteedikoefitsient]]
* [[Admiraliteeditegur]]
* [[Admiraliteet]]
* [[ADMIRAL PITKA]]
* [[ADMIRAL TŠITŠAGOV]]
* [[ADO]]
* [[Adralaid]]
* [[Adramadrus]]
* [[ADRIATICA QUEEN]] > [[VANA TALLINN]]
* [[Adru]]
* [[Aegna]]
* [[AEGNA]] ex ADLER
* [[AEGNA (reisilaev)]]
* [[Aegna sadam]]
* [[Aegna tulepaak]]
* [[Aer]]
* [[Aerutamine]]
* [[Afootne vöönd]]
* [[AGAR]](praam)
* [[Agarik]]
* [[AGATHE]]
* [[AGDA]]
* [[Agent]]
* [[Agenteerimine]]
* [[AGU]] (kaubaaurik, ex [[GEORGIA]])
* [[Ahelaid]]
* [[Ahelaid]]
* [[AHELAID]] (parvlaev)
* [[Aherahu]]
* [[Ahing]]
* [[Ahja jõgi]]
* [["Ahoi!"]]
* [["Ahoi!" (raadiosaade)]]
* [[AHRONS]]
* [[Ahter]]
* [[AHTELA]]
* [[Ahterpiik]]
* [[Ahtertääv]]
* [[AHTI]] (laevad: kalalaev, jõelaev, mootorpurjekas , abilaev)
* [[AHTO]]
* [[AHTO-01]]
* [[AHTO-28]]
* [[Ahtra saar]]
* [[Ahtripeegel]]
* [[Ahtritraalimine]]
* [[Ahven]]
* [[AHVEN]] (praam)
* [[Ahvenamaa]] > [[Åland]]
* [[Ahvenarahu]]
* [[Aiana]]
* [[AJIL]]
* [[AILI]] (mootorlaev)
* [[AIN]]
* [[AINA]] (kaubaaurik)
* [[Ainaži]]
* [[Ainsaar]]
* [[Ainuõõssed]]
* [[AIS]]
* [[AITA]] (mootorpurjelas)
* [[Aitsam Ain]]
* [[Aivalaiu säär]]
* [[Ajalooline laev]]
* [[Ajalooline laht]]
* [[Ajalooline vrakk]]
* [[Ajaprahing]]
* [[Ajasignaal]]
* [[Ajateenistus]]
* [[Ajavõrrand]]
* [[Aju-paguvee nähud]]
* [[AJU DAG]] (teaduslaev)
* [[Ajujää]]
* [[Ajupüük]]
* [[Aker Finnyards]]
* [[Harald Aksberg]]
* [[Aksi]]
* [[Aksi tuletorn]]
* [[AKSI]] (mootorlaev)
* [[Aktiivrool]] > [[kruvirool]]
* [[Aksiomeeter]]
* [[Akustika]]
* [[Akvalang]]
* [[Akvalangist]]
* [[Akvatoorium]]
* [[Akvanaut]]
* [[Akvaplaan]] > [[sukeltiib]]
* [[ALAR]] (nüüd [[ERNST JAAKSON]])
* [[Alabäs-äurn]]
* [[ALAMBRA]]
* [[ALANDIA]]
* [[Alati ujuvil]]
* [[Albarovi madal]]
* [[Albesäurn]] (> ee-rts [[Pakri saared]])
* [[Rein Albri]]
* [[Albäbäsäu]] (> rts [[Pakri saared]])
* [[ALDEBARAN]] (vrakk [[Hiiumadal]]al)
* [[Aldreka rahu]]
* [[ALEIDA]] (purjekas)
* [[ALEKSANDER]] (aurik)
* [[Aleksandri madal]]
* [[ALEXANDER]] (aurik, ex [[SKANE]])
* [[ALEXANDER SCHMIDT]] (kauba-reisiaurik)
* [[ALEV]] (kaubaaurik, hiljem [[VT]])
* [[ALF]] (rannasõiduaurik)
* [[ALFA]] (kaubaaurik, ex [[RUBY]])
* [[ALFI]] (mootorpurjekas)
* [[Alfons Håkans]]
* [[Algmeridiaan]]
* [[ALICE]] (traaler)
* [[ALICE]] (2-mastiline purjekas)
* [[Alidaad]]
* [[ALIDE]] (kuunar)
* [[ALIDE]] (purjekas)
* [[ALIINE (purjekas)]]
* [[Aliserahu]]
* [[Alklased]]
* [[All, Peeter]]
* [[Allika rahu]]
* [[Alliklepa laht]]
* [[Alliots]]
* [[Allirahu]]
* [[Allirahu]]
* [[Allirahu tulepaak]]
* [[Allu saar]]
* [[Alluuvium]]
* [[Allveearheoloogia]]
* [[Allveelaev]]
* [[Allveelaevahävitaja]]
* [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]
* [[Allveelaevatõrjevõrk]]
* [[Allveelaevavõrk]]
* [[ALMA]] (mootorkuunar)
* [[Allveeside]]
* [[ALMAVÜ Tallinna merekool]]
* [[ALMIINE]] (mootorkuunar)
* [[Anatoli Alop]]
* [[Alpiotsa peenar]]
* [[ALTAI]] (kaubaaurik, hiljem [[VT-536]])
* [[Altja]]
* [[Alumine madal]]
* [[Alumine uõ]]
* [[Alumine Vaika]]
* [[Alumised kared]]
* [[Alunaut]]
* [[Alus]]
* [[ALVIN]] (purjekas)
* [[AMALIE]] (parvlaev
* [[AMANDA]] (mootorkuunar)
* [[AMBASSADOR II]] (parvlaev)
* [[Amberg, Oskar]]
* [[AMGA]] (mootorkuunar)
* [[Amsterdami null]]
* [[ANDREAS]] (mootorpurjekas)
* [[ANDREAS I]] (parklaev)
* [[ANDREAS WEIDE]]
* [[Andrejevi madal]]
* [[Andreus, Konstantin]]
* [[Anemaa]]
* [[Anemomeeter]]
* [[Anerahu]]
* [[ANETTE]] (Käsmu meeste purjekas)
* [[Angaaria]]
* [[Angerjamõrd]]
* [[Angerjas]]
* [[Anikaitse pank]]
* [[Anilaid]]
* [[Anker-Grund]]
* [[Ankruala]]
* [[Ankruiin]]
* [[Ankrukett]]
* [[Ankrukoht]]
* [[Ankrukäpp]]
* [[Ankruliin]]
* [[Ankrupadi]]
* [[Ankrupaik]]
* [[Ankrupall]]
* [[Ankrupeli]]
* [[Ankrupoi]]
* [[Ankruseade]]
* [[Ankrutaavet]]
* [[Ankrutali]]
* [[Ankur]]
* [[Ankurdamine]]
* [[Ankurdamise keeluala]]
* [[ANNA]] (kaubaaurik)
* [[ANNI]] (purjekas)
* [[Anseküla tuletorn]]
* [[Antarktika]]
* [[Antarktis]]
* [[Antiiklaev]]
* [[Antimagneetiline laev]]
* [[ANTONIA]] (purjekas)
* [[ANTONIE]] (purjekas)
* [[ANTS]] (praam)
* [[Antsülusjärv]]
* [[Anõlaid]]
* [[ANU]] (mootorpurjekas, ex [[AINO]])
* [[ANU]] (kaubaaurik)
* [[Ramp|Aparell]]
* [[Apolda]]
* [[Apollo madal]]
* [[Apraksin, Fjodor]]
* [[Aps, Robert]]
* [[Apvelling]]
* [[Arctia Shipping]]
* [[ARCTIC SEA]]
* [[ARCTURUS]] (kaubaaurik)
* [[ARGOS]] (kaubaaurik)
* [[Arhipelaag]]
* [[Rene Arikas]]
* [[Ariste laht]]
* [[Arju laht]]
* [[Arktika Nõukogu]]
* [[ARLA]] (reisiaurik)
* [[ARMAS]] (purjekas)
* [[Årmse]]
* [[Armuneem]]
* [[ARNE]] (mootorpurjekas)
* [[ARNE]] (kaubaaurik)
* [[ARNO]] (rannasõiduaurik)
* [[ARNOLD VEIMER]] >[[LIVONIA]]
* [[Arro, Ilmar]]
* [[ARROW]] (P. Pargo ehitatud [[kuunar]])
* [[Arrows]]
* [[ARZAMAS]]
* [[Arvmõõtkava]]
* [[Asalaiud]]
* [[AS DE PIQUE]] (piiritusevedajate mootorlaev)
* [[Aseri sadam]]
* [[Suund|Asimuut]]
* [[Asimuutkäitur]]
* [[A/S NAROVA NR 8]] (praam)
* [[Assalaid]]
* [[Assistent]]
* [[ASSISTANT]] (laev)
* [[ASTA]] (purjekas)
* [[Astang]]
* [[Astangrand]]
* [[Astok Villu]]
* [[Astrograafik]]
* [[Astrolaab]]
* [[Astronavigatsioon]]
* [[Astronoomiline kohamäärang]]
* [[Astronoomiline kompass]] > [[tähekompass]]
* [[Astronoomilised koordinaadid]]
* [[Asujoon]]
* [[Azipod]]
* [[AŽIIL]] (aurik)
* [[Atla laht]]
* [[Atlandi ookean]]
* [[ATLANTIC VISION]] > [[SUPERFAST IX]]
* [[ATLANTIK]] (purjekas)
* [[Atlas]]
* [[ATLAS]] (purjekas)
* [[Atoll]]
* [[Jaan Atspol]]
* [[ATTA]] (mootorkuunar)
* [[Auastmestik]]
* [[AUGA]] (reisiaurik)
* [[AUGUST]] (sumplaev)
* [[AUGUST JAKOBSON]] (sügavkülmutustraaler)
* [[Auklaid]]
* [[Auksaare laht]]
* [[AURANIA]] (kaubaaurik)
* [[Aurik]]
* [[Aurukatel]]
* [[Aurulaev]] > [[Aurik]]
* [[Aurumasin]]
* [[Auruturbiin]]
* [[AURORA]] (mootorpaat)
* [[Auskiik]] > [[Pakimadrus]]
* [[Ausneem]]
* [[Aus purjetamine]]
* [[Austerkeldi neem]]
* [[Austurgrunne]]
* [[Austurvike]]
* [[AUTOEXPRESS]]
* [[Automaatmärkur]] > [[isemärkur]]
* [[Automaatrool]] > [[iserool]]
* [[Autotekk]]
* [[Autoveolaev]]
* [[Autsaider]]
* [[Autvelling]]
* [[Avameri]]
* [[Avamerejaht]]
* [[Avamerekalastus]]
* [[Avamerevõistlus]]
* [[Avareis]]
* [[Avango Osvald]]
* [[Avanina paadisadam]]
* [[Avarii]]
* [[Avariibond]]
* [[Avariidiiselgeneraator]]
* [[Avariijaotuskilp]]
* [[Avariiplaaster]]
* [[Avariiraadiosaatja]]
* [[Avariiraadiosagedus]]
* [[Avariivastuvõtja]]
* [[Avariiseade]]
* [[Avariivarustus]]
* [[Aviiso]]
* [[Avik, Eduard]]
* [[Avraal]]
* [[AVTROIL]] (> [[LENNUK]])
* [[Åland]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==B==
* [[B]]
* [[Baar]]
* [[Baaslaev]] > [[Emalaev]]
* [[Baatoks]]
* [[Babiit]]
* [[Backan]]
* [[Båddan]]
* [[Båddanssan]]
* [[Baer, Karl Ernst von]]
* [[Bager]]
* [[Bagger]] > [[Bager]]
* [[BAIKAL]] (pukser sisevetel)
* [[Bakk]]
* [[Bakkaut]]
* [[Bakpoord]]
* [[BALANGA QUEEN]] (parvlaev)
* [[Balker]] > [[Puistlastilaev]]
* [[Ballast]] > [[Pallast]]
* [[Ballastisüsteem]]
* [[Ballastitank]]
* [[Ballastvesi]]
* [[Baller]]
* [[Balneoloogia]]
* [[Balneoteraapia]]
* [[BALTIC JET]]
* [[BALTIC KRISTINA]]
* [[Baltic Line]]
* [[BALTIC PRINCESS]]
* [[BALTIC QUEEN]]
* [[Baltic Scandinavian Lines]]
* [[Baltic Shipping Co]]
* [[BALTIC STAR]] > [[BIRGER JARL]]
* [[Baltic Workboats]]
* [[Baltiisk]]
* [[Baltija]] (laevatehas)
* [[Balti ja Rahvusvaheline Merenõukogu]]
* [[Balti jääpaisjärv]]
* [[Balti klint]]
* [[Balti kõrgussüsteem]]
* [[Balti Laevaremonditehas]] > [[BLRT Grupp]]
* [[Balti Laevastik]]
* [[Balti laevastiku evakueerimine 1941]]
* [[Balti meri]] > [[Läänemeri]]
* [[Balti Päästeselts]]
* [["Baltika"]]
* [[BALTIISKI]] (aurupukser)
* [[Baltmorgidrostroi]]
* [[BALTONIA]] (2 kaubalaeva)
* [[BALTPOL]]
* [[BALTRON]] (olulisemad juhid märksõnadena)
* [[BANGA]] (Eesti lipu all [[WASA]]?)
* [[Barabanovi madal]]
* [[Bare boat charter]]
* [[Barkantiin]]
* [[Barkass]]
* [[Barratrii]]
* [[Barratry]] > [[Barratrii]]
* [[Barokamber]]
* [[Barr]]
* [[Bassein]]
* [[BATKA]] (mootorpaat)
* [[Batomeeter]]
* [[Batüaal]]
* [[Batümeetria]]
* [[Bauer-Wachi jõuseade]]
* [[Baum, Georg]]
* [[Beauforti skaala]]
* [[BEGONIA]] (kaubaaurik)
* [[Bekkeri sadam]]
* [[Bekkeri laevatehas]]
* [[Fabian Bellingshausen]], Fabian Gottlieb Benjamin von
* [[Bengali tuli]]
* [[Bentaal]]
* [[Bentofaag]]
* [[Bentos]]
* [[Berezini madal]]
* [[Berg, Viktor]]
* [[Bermuudakuunar]]
* [[Bermuudapuri]]
* [[Besaanmast]]
* [[Besaanpuri]]
* [["Besaansoot sisse!"]]
* [[BETA]] (kaubaaurik ex [[RIGEL]])
* [[BIMCO]]
* [[Binokkel]]
* [[Biofiltraator]]
* [[Bireem]]
* [[BIRGER JARL]]
* [[Birka Cruises]]
* [[BIRKENBERG]] (sadamakaater)
* [[Bjeff]]
* [[Blooper]]
* [[BLRT]] > [[BLRT Grupp]]
* [[BLRT Grupp]]
* [[BLUE SIRIUS]]
* [[Blüüs]]
* [[BMRT]] (üksiklaevad)
* [[Bodmerii]]
* [[Bojer]]
* [[R.T. Bolton]]
* [[Bonjeani mastaap]]
* [[Booking note]]
* [[Boon]]
* [[Boontõke]] > [[Poontõke]]
* [[Bore]]>[[Tõusulaine]]
* [[Bore]] (reeder)
* [[BORGHILD]] (kaubaaurik, ex [[GRO]])
* [[BORIS DORN]] (päästelaev)
* [[Borkvell, Albert]]
* [[BORNHOLM]] (kaubaaurik)
* [[Botnia laht]]
* [[BOTNICA]] (jäämurdja)
* [[BOTNITŠESKI ZALIV]]
* [[Bottengarn]]
* [[Brakett]]
* [[Brander]]
* [[Brass]]
* [[Brassimine]]
* [[Brefokk]]
* [[Bremeni koge]]
* [[Brigantiin]]
* [[Briis]]
* [[BRIZ]]
* [[Broker]]
* [[Bukanjeer]]
* [[Bureau Veritas]]
* [[Bussby neem]]
* [[Buun]]
* [[Båtnytt]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==C==

* [[C]]
* [[Caf]]
* [[CAP AFRIQUE]]
* [[Carl F. Gahlnbäck]]
* [[CGT]] > [[Laevaehituslik tingmahutavus]]
* [[Casualty Investigation Code]] > [[Ohutusjuurdluse koodeks]]
* [[CHARLOTTE DUNDAS]]
* [[Chief]]
* [[CIF]]
* [[CLERMONT]]
* [[Club One]]
* [[Konstantin Colongue|Colongue, Konstantin Aug.]]
* [[Konstantin Colongue de|Colongue, Konstantin de]]
* [[COLREG]] > [[Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon]]
* [[Color Line]]
* [[Compass]]
* [[Con-ro-laev]]
* [[Corbetha]]
* [[CORBIERE]]
* [[CQD]]
* [[CTD-sond]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==D==

* [[D]]
* [[Dae]]
* [[Dagden]]
* [[Dagden-Sund]]
* [[Dagerort]]
* [[DAGI]] (purjekas)
* [[Dagö]]
* [[Dahl, Christian]]
* [[Dal-Grund]]
* [[Damf, Harald]]
* [[Damf, William]]
* [[DAN]] (Aurik 67t)
* [[Dau]]
* [[DAUGAVA]]
* [[Debarkaader]]
* [[Dedveit]] > [[Kandevõime]]
* [[Dedvud]]
* [[Dedvudseade]]
* [[Deflektor]]
* [[Deklinatsioon]]
* [[DELPHIN]] (Pärnakate purjekas)
* [[Delta]]
* [[DELTA]]
* [[Deltasetted]]
* [[Demagneetimine]]
* [[Demagneetimisseade]]
* [[Deramvike]]
* [[Deratisatsioon]]
* [[Derhamnudden]]
* [[Dessantlaev]]
* [[Det Norske Veritas]]
* [[Detriit]]
* [[Develsei-]]
* [[Deviaator]]
* [[Deviatsioon]]
* [[Deviatsioonitööd]]
* [[DFDS LISCO]]
* [[DFDS Seaways]]
* [[Diafoon]]
* [[Diatomee(d)]]
* [[Diby laht]]
* [[Diby poolsaar]]
* [[Dieer]]
* [[Diferent]] > [[Trimm]]
* [[Diiby nina]]
* [[Diiselelektrilaev]]
* [[Diiselgeneraator]]
* [[Diiselmootor]]
* [[Diomidi madal]]
* [[DIONE]] (mootorkuunar)
* [[Diplom]]
* [[Diptank]] > [[Süvatank]]
* [[Direktorkapten]]
* [[DIRHAMI]] (Riguldi meeste kuunar, ka kaubalaev)
* [[Dirhami laht]]
* [[Dirhami neem]]
* [[Dirhami sadam]]
* [[Dispašš]]
* [[Divisjon]]
* [[Djuphamn]]
* [[DNV GL]]
* [[Dobrovolnõi Flot]]
* [[Doker]]
* [[Dokikamber]]
* [[Dokivari]]
* [[Dokk]]
* [[Dokker]] > [[Doker]]
* [[Dokkimine]]
* [[Dokklaev]] > [[Flo-flo]]
* [[Domesnäs]]
* [[DONATA]]
* [[Donkerman]]
* [[Doppleri logi]]
* [[DORPAT]]
* [[Dorstenhol]]
* [[Dovnvelling]]
* [[Draag]]
* [[Dredž]]
* [[Urmas Dresen]]
* [[Drifter]]
* [[Džigermast]]
* [[Džonki]]
* [[Düüker]]
* [[Düün]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==E==
* [[E]]
* [[Ebarannakarp]]
* [[Ebausaldatav sügavusarv]]
* [[ECDIS]]
* [[Eckerö Line]]
* [[EDASI]] (mootorpaat)
* [[Eedikrava]]
* [[EDITH]] (miinitraaler)
* [[EDNA]] (purjekas)
* [[Eeldatav asukoht]]
* [[Eelmärkimine]]
* [[Eelsadam]]
* [[Eemi meri]]
* [[Eeriksaare poolsaar]]
* [[Eerikukivi]]
* [[Eerikulaid]]
* [[EESEL]] (purjekas, vast [[OESEL]])
* [[Eeroo ]]
* [[Eeselkopp]]
* [[Eeslaht]]
* [[Eespool masti mees]]
* [[Eespuri]]
* [[Eessõudja]]
* [[EESTI-INGERI]] (sisevete aurik)
* [[Eesti Ajalooliste Laevade Selts]]
* [[Eesti Euroopa Liinid]]
* [[Eesti Jahtklubide Liit]]
* [[Eesti Kalaamet]]
* [[Eesti Kalalaevaremondi Tootmiskoondis]]
* [[Eesti Kalameeste Ühingute Keskliit]]
* [["Eesti kalanduse minevikust"]]
* [[Eesti Kalapüügiekspeditsioonide Baas]]
* [[Eesti Kalatööstus]]
* [[Eesti Kalatööstuse Tootmisvalitsus]]
* [[Eesti Kalur]]
* [[Eesti Kalurikolhooside (Vabariiklik) Liit]]
* [[Eesti Kalurite Artellide ja Ühistute Liit]]
* [[Eesti Kalurite Koondis]]
* [[Eesti Kaptenite Klubi]]
* [[Eesti Kaubalaevade Juhtkonna Ühing Rootsis]]
* [[Eesti Kaubalaevastiku Kaptenite ja Tüürimeeste Üleriigiline Kutseühing]]
* [[Eesti Kaubalaevastiku Kütjate Ühing]]
* [[Eesti Kaubalaevastiku Mehaanikute Assistentide Ühing]]
* [[Eesti Kaubalaevastiku Mehaanikute Ühing]]
* [[Eesti Kaubalaevastiku Raadiooperaatorite Ühing]]
* [[Eesti Kaubalaevastiku Tekimeeste Ühing]]
* [[Eesti kaubandusliku meresõidu koodeks]]
* [[Eesti Laevade Register]]
* [[Eesti Laevajuhtide Liit]]
* [[Eesti Laevajuhatajate Selts]]
* [[Eesti Laevakaptenite Selts]]
* [[Eesti Laevamehaanikute Liit]]
* [[Eesti laevanduse aastaraamat]]
* [[Eesti Laevanduse Agentuur]]
* [[Eesti Laevaomanike Koondis]]
* [[Eesti Laevaomanike Liit]]
* [[Eesti Laevaomanike Ühing]]
* [[Eesti Laevaregister]]
* [[Eesti laevaregistrid]]
* [[Eesti Loots]]
* [[Eesti Lootside Selts]]
* [[ABRUKA|EESTIMAA]]
* [[EESTIMAA]] (rannasõiduaurik ''ja veel?'')
* [[Eesti Mereagentuur]]
* [[Eesti Mereakadeemia]] > [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]]
* [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]
* [[Eesti Mereakadeemia Toimetised]]
* [[Eesti mereala]]
* [[Eesti Merehariduse Ametikool]]
* [[Eesti Merehariduskeskus]]
* [[Eesti Mereinstituut]]
* [[Eesti Merekool]]
* [[Eesti Merelaevandus]]
* [[Eesti Merelaevanduse õppekombinaat]]
* [[Eesti Merelootside Selts]]
* [[Eesti Meremees]]
* [[Eesti Meremees (Rootsi)]]
* [[Eesti Meremeeste Haigla]]
* [[Eesti Meremeeste Kutseühing]]
* [[Eesti Meremeeste Liit]]
* [[Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing]]
* [[Eesti Meremeeste Union]]
* [[Eesti Meremeeste Ühing]]
* [[Eesti Meremeeste Üleriigiline Kutseühing]]
* [[Eesti Meremisjon]]
* [[Eesti Meremuuseum]]
* [[Eesti merevägi]]
* [[Eesti Noorte Mereklubi]]
* [[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]
* [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi Kalatööstuse Peavalitsus]]
* [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus]]
* [[Eesti NSV teeneline kalur]]
* [[Eesti pagulaslaevandus]]
* [[Eesti Rahvusline Kaubalaevastiku Ohvitseride Klubi]]
* [[Eesti Rannaehitus]]
* [[Eesti Rannavalve]]
* [[EESTIRAND (kaubaaurik)]]
* [[EESTIRAND (süvendaja)]]
* [[EESTIRAND (kaubalaev)]]
* [[Eesti Tarbijate Kooperatiivi Pärnu Kalamajand]]
* [[Eesti Termiinsõidud]]
* [[Eesti tuletornid]]
* [[Eesti Tuletorni Selts]]
* [[Eesti Vabariigi Laevaregister]]
* [[Eesti Vabariigi Merejõud]]
* [[Eesti Veeteede Amet]] > [[Veeteede Amet]]
* [[Eesti Vetelpäästeühing]]
* [[Eesti vrakiregister]]
*[[Eesti Väikelaevaehituse Liit]]
* [[EGON (kaubaaurik)]]
* [[EHA (mootorpaat)]]
* [[EHA (kaubaaurik)]]
* [[Ehalkivi]]
* [[Ehheneismeri]]
* [[Ain Eidast]]
* [[Eik, Edgar]]
* [[Einberg, Tiit]]
* [[Einby liiv]]
* [[Einlaid]]
* [[EINO]] (pukser, ex [[HEINO]])
* [[Eipre, Tiit]]
* [[Eistuk]]
* [[Ekholm]]
* [[Ekipaaž]]
* [[EKSPERIMENT]] (mootorpurjekas)
* [[Ekvaator]]
* [[EKVAATOR]] (purjekas)
* [[ELBE]] (aurik)
* [[Elbi saar]]
* [[Elb-Link]]
* [[Elda poolsaar]]
* [[Elektrilaev]]
* [[Elekterpüük]]
* [[Elektronavigatsiooniseadmed]]
* [[Elektronkaart]]
* [[Elektronkaartide kuvamise ja teabe süsteem]] > [[ECDIS]]
* [[Elhi, Gustav]]
* [[ELISAROV]]
* [[ELISE]] (kaubaaurik)
* [[ELK]] (mootorpurjekas)
* [[Elken, Jüri]]
* [[ELLA (Käsmu meeste aurik)]]
* [[ELLE]] (mootorlaev)
* [[ELLEN (purjekas, 63,92 brt)]]
* [[ELLEN (mootorkuunar, 306 brt)]]
* [[ELLEN (rannasõiduaurik)]]
* [[ELLI]] (purjekas)
* [[ELLIND]]
* [[Elling]]
* [[Ellipsoid]]
* [[ELMAR KIVISTIK]] (puistlastilaev)
* [[ELML]] > [[Eesti Laevamehaanikute Liit]]
* [[Elmo tuled]]
* [[Elmrahu]]
* [[ELNA]] (Käsmu meeste purjekas)
* [[ELSA]] (purjekas)
* [[ELSE]](purjekas)
* [[ELSI]] (mootorpurjekas)
* [[Eluslast]]
* [[Elva saar]]
* [[Emajõgi]]
* [[Emakala]]
* [[Emakompass]]
* [[Emalaev]]
* [[Emapuu]]
* [[EMMA]] (kaubalaev)
* [[Emmaste madal]]
* [[EMMI]] (purjekas)
* [[EMSA]] > [[Euroopa Meresõiduohutuse Amet]]
* [[EMSA (ametiühing)]] > [[Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing]]
* [[End, Arvo]]
* [[ENDEL]] (praam)
* [[ENDLA]] (rannasõiduaurik)
* [[ENGE]] (purjekas)
* [[EOS]] (kaubaaurik)
* [[ERGONAUTIS]] (kaubaaurik)
* [[ERIK]] (P. Pargo ehitatud kuunar)
* [[Erikson, Andrei]]
* [[Erikson, Gustav]]
* [[Erikson, Juhan]]
* [[ERILANE]] (mootorpaat)
* [[Eril käimine]]
* [[Erm, Vaike]]
* [[ERNA]] (mootorpurjekas)
* [[Ernst Bergmann]]
* [[EROS]] (mootorlaev, ex [[LINDA]])
* [[Eru laht]]
* [[ERVIN]] (mootorpaat)
* [[Esimene asendusvimpel]]
* [[Esimene Pärnumaa Eesti Laevaehituse Ühisus]]
* [[Esirahu]]
* [[Eskaader]]
* [[Eslon, Gustav]]
* [[ESMAR]]
* [[Esmareis]]
* [[ESTER]] (purjekas, ex [[LAENE]])
* [[Estline]]
* [[ESTO]] (mootorlaev, ex ESTONIA)
* [[ESTONIA (barkantiin)]]
* [[ESTONIA (kaubaarik, ex KONG GUDRÖD)]]
* [[ESTONIA (purjekas, ehit. Häädemeestes)]]
* [[ESTONIA (parvlaev)]]
* [[Estonian New Line]]
* [[Etteandevõistlus]]
* [[Euroopa Laevaomanike Liit]]
* [[Euroopa Meresõiduohutuse Amet]]
* [[Eutrofeerumine]]
* [[EVA]] (mootorpurjekas, ex. [[VELI]])
* [[EVA (kaljas)]]
* [[EVA-300]]
* [[EVA-301]]
* [[EVA-302]]
* [[EVA-307]]
* [[EVA-308]] (ex-? EVA-laevu veelgi, kõik siia)
* [[EVA-309]] (poilaev)
* [[EVA-316]] (ex LONNA)
* [[EVA-317]] (poilaev)
* [[EVA-318]] (poilaev)
* [[EVA-320]] (hüdrograafialaev)
* [[EVA-321]] (poilaev)
* [[EVA-333]] > [[JAKOB PREI (laev)]]
* [[EVALD (kaubaaurik, hiljem VT)]]
* [[EVALD (kaubaaurik, 536 brt, M. Utov)]]
* [[EVERANNA]]
* [[Eysysia]]
* [[EZRO]] (pukser)

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==F==

* [[F]]
* [[Faarvaater]]
* [[Faehlmann, Georg Andreas]]
* [[Faksiimilekaart]]
* [[Falrep]]
* [[FANTAASIA]] (parvlaev, ex LION KING ex TURELLA)
* [[Feldmann, Jaak]]
* [[Felsland]]
* [[FENNICA]] (jäämurdja)
* [[Fersen, William von]]
* [[Fertoing]]
* [[Festo(o)n]]
* [[Fettel-Bucht]]
* [[Fincantieri]]
* [[FINLANDIA]] (kiire parvlaev)
* [[FINNJET]] (parvlaev)
* [[Finnlines]]
* [[FinnLink]]
* [[Fiskerstrand BLRT]]
* [[Fiskerstrand Werft]]
* [[Fispalk]]
* [[Fjord]]
* [[Flensburgi merekool]]
* [[Flo-flo]]
* [[Floor]]
* [[FLORA]] (aurik, ka FLOORA?)
* [[Flotell]]
* [[Flotill]]
* [[Flöit]]
* [[FOB]]
* [[Foka]]
* [[Fokkmast]]
* [[Fokkpuri]]
* [[Fokkraa]]
* [[Fokktaak]]
* [[Fokktengtaaksel]]
* [[FOLKE]] (mootorlaev (paat))
* [[FOMALHAUT]] (kaljas)
* [[Foraminifeerid]]
* [[Force majeure]] > [[Vääramatu jõud]]
* [[FORTUNA]] (2-mastiline kaljas, 2 laeva)
* [[FRAM]] (2-mastiline kaljas)
* [[FRAMM]] (purjekas)
* [[Fregatt]]
* [[FREJA]] (purjekas)
* [[Fresneli aparaat]]
* [[FRIEDA]] (3-mastiline kaljas)
* [[Frihamn]]
* [[Frisch, Karl-August]]
* [[Frisgrone]]
* [[Frisgrunne]]
* [[Fromhold, Otto]]
* [[FRYDERYK CHOPIN]]
* [[FSS]] > [[FSS koodeks]]
* [[FSS koodeks]]
* [[Fumigatsioon]] > [[Suitsutamine]]
* [[Furtsellaaria]]
* [[FÖNIKS]] (purjekas)
* [[FÖRSTA MAJ]] (mootorpurjekas)

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==G==
* [[G]]
* [[Gaasianalüsaator]]
* [[Gaasitanker]]
* [[Gaasiturbiin]]
* [[G. Sergo ja Ko]]
* [[GABY (mootorlaev)]]
* [[GABY (paat)]]
* [[GALAXY]], parvlaev
* [[Galeass]]
* [[Galeer ]]
* [[Galeoon]]
* [[Galioon]]
* [[Galiott ]]
* [[Gallirahu]]
* [[GAMMA]] (kaubaaurik)
* [[Voldemar Gams|Gams, Voldemar]]
* [[Gåssten]]
* [[Benno Gebhardt|Gebhardt, Benno]]
* [[Geodeetiline kindelpunkt]]
* [[Geodeetilised koordinaadid]]
* [[Geograafilised koordinaadid]]
* [[Geoid]]
* [[Geoid-ellipsoid mudel]]
* [[GEORGE]] (kuunar)
* [[GEORG OTS]]
* [[Germanischer Lloyd's]]
* [[Adam GERNET|Gernet, Adam]]
* [[Paul Gerretz]]
* [[Rudolf Gildeman]]
* [[GIS]]
* [[GLADIAATOR]] (pukser-jäälõhkuja)
* [[Glisser]]
* [[Glotovi madal]]
* [[Golfi hoovus]]
* [[Gondel]]
* [[Gondelkäitur]] > [[Asimuutkäitur]]
* [[Gondoljeer]]
* [[Gong]]
* [[Gotland]]
* [[Gotta OÜ]]
* [[GPS]]
* [[GPS-seade]]
* [[GRAF KIRCHBACH]] (aurik)
* [[Villem Granfeldt]]
* [[Mats Grant]]
* [[Gråstainrone]]
* [[Gråstengrund]]
* [[Johannes Green]] Green (Gröön), Johannes
* [[ALINE (purjekas)|GREETE]]
* [[Greenwichi aeg]]
* [[Greenwichi meridiaan]]
* [[GRENEN]] (aurik)
* [[Valentin Grenz]]
* [[Gretagrund]]
* [[Gretagrundi kanal]]
* [[Grokk]]
* [[Groot]]
* [[Grootmast]]
* [[Grootpuri]]
* [[Grootraa]]
* [[Grosser Kessel]]
* [[Gruntou]]
* [[Gräsö]]
* [[GT]] > [[Kogumahutavus]]
* [[Guinnessi rekordite raamat]]
* [[GUNN]] (purjekas)
* [[Gunterpuri]]
* [[GUSTAV]] (aurik, rannasõidulaev)
* [[August Gustavson]]
* [[GUSTEN]] (kaubaaurik)
* [[GÖTA]] (purjekas)]]
* [[Gürokompass]]
*[[Güromagnetkompass]]
* [[Güüs]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==H==
*[[H]]
* [[H.D.Schmidt]]
* [[Haabassaare nukk]]
*[[Haabjas]]
*[[Haabju]]
* Haabneeme
* Haabneeme abajas
* Haagi lõugas
* Haak
* Haakrik
*[[Haalamine]]
*[[Haalpoi]] > [[Kinnituspoi]]
* HAAPSALU (purjekas)
* Haapsalu laht
* Haapsalu Purje- ja Sõuklubi
* Haapsalu sadam
* Haapsalu Tagalaht
* Haapsalu Uussadam
* Haapsalu Vanasadam
* Haapse laht
* Haapsi madal
* Haardkopp
*[[Henn Haberman]]
* Habermann, Karl
* HADES (mootorlaev (paat))
* Haeskarahu
*[[Hagepüük]]
* Hahalaid
* Hahk
* HAI (sumplaev)
*[[Haiglalaev]]
* Hainalaidzholm
* Hakilaid
* Haldi
* Haldi nina
* Haldi sadam
* Haldrekrahu
* Haldreka päevamärk
* Hallikivi madal
* HALMAR (purjekas, ex. LINDA)
* Halokliin
*[[Halss]]
*[[Halssimine]]
* Halt
* Halulaev
* Hanekivi madal
* Hanemaa
* Hanemaa
* Hanerahu
* Hang, Tiit
* Hani
* Hanikatsi laid
* Hanikõtsi laid
* Hanko, August Johannes
*[[Hanko sadam]]
* HANONIA (kaubaaurik)
*[[Hansa koge]]
* HANSI (kauba-reisiaurik)
*[[Hanspaak]]
* Hanstein, Balder
* Hapnikutarve
* Hara
* Hara laht
* Hara madal
* Hara meri
* Hara saar
* Harakarahu
* Harani nina
* Hara päevamärk
* Harderi laevatehas
* Hares
* Hari kurk
* Hari Peeter
* Hari-Sund
*[[HARILAID]] (parvlaev)
* Harilaid
* Harilaiu peenar
* Harilaiu poolsaar
* Harilaiu sihituletornid
* Harilaiu päevamärk
* Harjasussid
* HARJUMAA (mootorkuunar)
* HARJURAND (kaubaaurik)
* Harjus
* Harkna, Erich
*[[Harkpoom]]
*[[Harpuun]]
* HARRI (aurik)
* Hassalaid
* Hassalaid
*[[Hauapüük]]
* Haudmik
* Haug
*[[Hauskar]]
* Havi rava
* Havilaid
*[[Hea merepraktika]]
*[[Heeringapüük]]
*[[Heeringas]]
* Heinaste
* Heinaste merekool
* Heinaste merekooli memoriaalmuuseum
*[[Valdo Heinla]]
* Heinlaht
* Heinlaid
* Heinloo, Jaak
* HEINO (kaubaaurik)
* Heinrichsen, Edgar
* Heinsalu, Atko
*[[Heitgaasid]]
*[[Heitgaasipuhasti]] > [[Skraber]]
*[[Heitlast]]
*[[Hekk]]
* HELA (kaubaaurik)
*[[HELCOM]]
* HELENE (mootorpurjekas)
* HELIOS (kaubaaurik)
*[[Helisignaalid]]
*[[Helisignaalseade]]
*[[Helje Heinoja]]
* HELJO (kaubaaurik)
* HELGA (kuunar)
* HELGE (kaubaaurik)
* HELIO (purjekas)
* HELK (mootorpaat)
* Hellamaa laht
* Hellamaarahu
* HELMA (2-mastiline kaljas)
* Helmport
* HELSA (purjekas)
* [[Helsingi Komisjon]] > [[HELCOM]]
* [[Helsingi konventsioon]] > [[Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon]]
*[[Helsingi Lõunasadam]]
*[[Helsingi Läänesadam]]
*[[Helsingi Sadam]]
*[[Helsingi-Stockholmi laevaliin]]
* Heltermaa kanal
*[[Heltermaa sadam]]
* Hennings, Georg
*[[Henseldamine]]
* Herm, Johannes
* HERMANN (2-mastiline kaljas)
* HERMES
* HERMINE (purjekas, 142,59 brt)
* HERMINE (Käsmu meeste kaljas)
* Hiiessaarenina
* HIIOMAA (kauba-reisiaurik)
* HIIU (mootorpurjekas)
* Hiiu Kalur
* HIIULA (kaubaaurik)
* HIIULAID (purjekas)
* HIIULIND (purjekas, ex VOOGLIND)
*[[HIIUMAA (2011)]], parvlaev
*[[HIIUMAA (1966)]], parvlaev
*[[Hiiumaa]]
* Hiiumaa laidude maastikukaitseala
*[[HIIUMADAL]], tulelaev
*[[Hiiu madal]]
* HIIURAND (purjekas)
* HIIUSAAR (mootorkuunar)
* HIIUTAAT (mootorkuunar)
* HIIUVÄIN (mootorpurjekas)
* Hiiu väin
*[[Hiivamine]]
*[[Hiivtross]]
* HIJU (Rannasõidupurjekas)
* HILDA (Käsmu meeste aurik)
* HILDA (purjekas)
* HILDANA (mootorkuunar)
* HILDE (kaubaaurik)
* HILDUR (Käsmu meeste aurik)
* HILLAR (mootorpurjekas)
* HILMA (jaht)
* Himuralaid
* Hinnarahu
* Hint, Aleksander
* HIOMA (purjekas)
*[[Hispaania vints]]
* Hobulaid
* Hobulaiu päevamärgid
* Hobulaiu tulepaagid
* Hoft
* Hohensee, Mattis
* Hoia Eesti Merd
* Holm thom Kalm
* Holma nina
* Holmen
* Holmen
* Holmirahu
* Holmi sihitulepaagid
* Holovike
* Holsteini meri
* HOMMIK (mootorpaat)
* HONOLULU (kaljas)
* Hooajaline poi
* Hoorahu
* Hoostelaid
* Hoostelaid
*[[Hoovus]]
*[[Hoovusõiend]]
*[[HOPPET]]
* Horisondi jagamise süsteemid
* Horisondi kallak
* Horisondilised koordinaadid
* Horisont
* Horisontaal
* Hosgronn
* Hosgrundet
* Hosgrunne
* Hosholmi poolsaar
* Hospidallaev
* [[HSC]] > [[HSC koodeks]]
* [[HSC koodeks]]
* Hudjakovi kivi
*[[HUDOŽNIK PIMENOV]] > [[ABRUKA (segalastilaev)]]
* Hui
* Huik
* Huker
* HULDE (purjekas)
* Hulk
* Hulkharjasussid
* Hullo laht
* Hulloviken
*[[Hundipea sadam]]
* Hundsviik
* Hungerburg
* Hunnius, Carl Abraham
* [[Andres Hunt]]
*[[Malle Hunt]]
* Hunstüki laht
*[[Huukimine]]
*[[Huvilaev]]
* Hõbesalu paadisadam
* Hõbutuul
* Hõige
*[[Hõljuk]]
* Hõralaid
* Hõrnas
* Hädasadam
*[[Hädasignaalid]]
* Hädasignaalide automaatsaatja
* Häire
*[[Halve]]
* Hämarik
* Händikäpvõistlus
* Hännasäär
* Härglaid
*[[Hävitaja]]
* Häädemeeste sadam
* Häädemeeste tulepaak
* Höralaid
* Hüdraloomad
* Hüdroakustika
* Hüdroakustiline antenn
* Hüdroakustiline logi
* Hüdrobioloogia
* Hüdrobiont
* Hüdrobiotsönoos
* Hüdrodünaamika
* Hüdrodünaamiline logi
* Hüdrofon
* [[Hüdrofoor]]
* Hüdrofüüsika
* Hüdrofüüt
*[[Hüdrograafia]]
*[[Hüdrograafialaev]]
* Hüdrograafiateenistus
* Hüdrograafiline mõõdistamine
* Hüdrograafiline traalimine
* Hüdrograafilise mõõdistuse standard
* Hüdrohooria
* Hüdrokeemia
* Hüdrokinemaatiline logi
*[[Hüdrokopter]] > [[Tiivikliugur]]
* Hüdrolokaator
*[[Hüdroloogia]]
* Hüdroloogiline režiim
* Hüdromeetriline tiivik
* Hüdromehaanika
* Hüdrometeoroloogia
* Hüdrosfäär
* Hüdrostaat
* Hüdrostaatika
* Hüdrotehnika
* Hüdroterm(id)
* Hülgekaitseala
* [[Hülgeküttimine]]
* [[Hülgepaat]]
* Hülgepank
* Hülgerahu
* Hülgerahu
* Hülgerahu rahn
* Hülgeraud
* Hülgevõrk
* Hülglased
* [[Hüljes]]
* Hülkari madal
* Hülkari tulepaak
* Hülkari ots
* Hüppekiht
* Hüppler, Edmund
* Hüpsograafiline kõver
* Hüpsomeetriline kaart
* Hüüsing
* Hylkarsänden

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==I==
* [[I]]
*[[IACS]] > [[Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon]]
* [[IALA]]
* [[IALA ujuvmärgistuse süsteem]]
* [[Idanõmme lee]]
* [[Idapae kivi]]
* [[Iedikrava]]
* [[Ihasalu laht]]
* [[Ihasalu poolsaar]]
* [[Ihasalu sihimärgid]]
* [[Ihasalu tuletorn]]
* [[Iherus]]
* [[IHO]]
* [[Ihtüoloogia]]
* [[Ikla]]
* [[ILFORD]] (3-mastiline)
* [[Illiksaar]]
* [[Illuminaator]]
* [[ILMARINE]] (sisevete laev (ad) mitu? 3?)
* [[ILO]] (purjekas)
* [[ILONA]] (praam)
* [[ILSE]] (purjekas)
* [[Imastu nina]]
* [[IMO]] > [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]]
* [[IMO number]]
* [[IMO tuvastusnumber]] > [[IMO number]]
* [[IMPERAATO]]R (purjekas)
* [[Imutlaid]]
* [[Imutloaru]]
* [[Indekskaart]]
* [[Induktsioonlogi]]
* [[Inertsnavigatsioon]]
* [[Inflot]]
* [[Inflot Worldwide]]
* [[Infopoi]] > [[Teabepoi]]
* [[Infrapunaseade]]
* [[INGEBORG]] (purjekas)
* [[Ingerma, Peeter]]
* [[INGERMANN]] (kaubaaurik, kas Eesti lipp?)
* [[Inklinaator]]
* [[Inklinatsioon]]
* [[Inglise-eesti meresõnaraamat]]
* [[Inglisgrundi madal]]
* [[INMARSAT]]
* [[Innarahu]]
* [[Inreko]]
* [[Inreko Laeva AS]] > [[Lindaliini AS]]
* [[INSENER]] (aurupaat)
* [[INSPEKTORSKI]] (aurik)
* [[Intendant]]
* [[INTERCARGO]]
* [[Interkostel]]
* [[INTERTANKO]]
* [[Ipsi madal]]
* [[Irbe väin]]
* [[Irbeni operatsioon]]
* [[IRENE]] (kaubaaurik, Ex ALSTER)
* [[IRIS]] (kaljas, ehit. 1945 Soomes)
* [[IRMA]] (purjekas)
* [[Irmgardi madal]]
* [[ISABELLA]] (aurik)
* [[ISABELLA]] > [[ISABELLE]]
* [[ISABELLE]]
* [[Isejuhtimine]]
* [[Isemärkur]] > [[automaatmärkur]]
* [[Isepuhastumine]]
* [[Iserool]] > [[automaatrool]]
* [[ISM]] > [[ISM koodeks]]
* [[ISM koodeks]]
* [[Isobaat]]
* [[Isogoon]]
* [[Isohaliin]]
* [[Isohüps]]
* [[Isopleet]]
* [[ISPS Code]] > [[ISPS koodeks]]
* [[Istemaa]]
* [[ITF]] > [[Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon]]
* [[IVAN RABTŠINSKI]] > [[KASSARI]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==J==
* [[J]]
* [[J. Jacke & Ko]]
* [[Jaagarahu sadam]]
* [[Jaagupi paadisadam]]
* [[Jaaguranna paadisadam]]
* [[JAAK (2-mastiline kaljas)]]
* [[JAAK (kaubaaurik)]] Ex BENLOS
* [[Heino Jaakula]]
* [[Jaal]]
* [[Jaala]]
* [[JAAN]] (purjekas), 1142 brt
* [[Jaani, Ago]]
*[[JAANIKA]]
* [[JAAN POSKA]] (pukser)
* [[JACOB HÄGG]] (Rootsi hüdrograafialaev)
* [[Jadaõng]]
* [[JAEN TEÄR]] (purjekas, barkantiin?)
* [[Jagomägi, Jüri]]
* [[Jagomägi Teet]]
* [[Jahi- ja Paaditööstus J. Kiil]]
* [[Jahi purjestus]]
* [[Jahikelk]]
* [[Jahikere]]
* [[Jahikiil]]
* [[Jahiklassid]]
* [[Jahinahk]]
* [[Jahipilet]]
* [[Jahipurjed]]
* [[Jahitaak]]
* [[Jahitehas]]
* [[Jahivanker]]
* [[Jaht (purjekas)]]
* [[Jaht]]
* [[Jahta]]
* [[Jahtkapten]]
* [[Jahtklubi]]
* [[Jakob Prei]]
* [[JAKOB PREI (laev)]]
* [[Jakobson, Evald]]
* [[Jakobstaab]]
* [[JAKOV SVERDLOV]] (hukkus meie vetes, kas võtta sisse?)
* [[Jaktaak]]
* [[JAKUB]] (sumplaev)
* [[Jalg]]
* [[Jalgplokk]]
* [[Jalkari neem]]
* [[JANA]] (Kaubaaurik, kelle oma?)
* [[Jane's Fighting Ships]]
* [[Jankovski, Harri]]
* [[Jansen, Juhan]]
* [[Janson, Nikolai]]
* [[JASS]] (abimootoriga purjekas)
* [[Jaul]]
* [[JAUSA (pukser)]]
* [[Jausa laht]]
*[[JEDINOROG]], allveelaev
* [[Jeerimine]]
* [[Jekimov, Aleksander]]
* [[JELIZAVETA]]
* [[JERMAK]]
* [[JERMAK (1898)]]
* [[JLU]] (kuunar, ehk ILU?)
* [[JOALA]] (aurik, Ex PAVEL)
* [[Jobi]]
* [[JOHANNES (kaljas)]] (2-mastiline kaljas, Häädemeeste)
* [[JOHANNES]] (Vormsi meeste purjekas)
* [[Johannes Johanson]]
* [[JOHANNES VARES]]
* [[Joldiakarp]]
* [[Joldiameri]]
* [[Jolk]]
* [[Joll]]
* [[Joogivesi]]
* [[Joom]]
* [[Joondamine]]
* [[Joonmõõtkava]]
* [[JOSEFINE]] (2-mastiline kaljas)
* [[JOSSIF STALIN]] (meie vetes vrakk)
* [[Jugakäitur]]
* [[JUHAN (praam)]]
* [[JUHAN SÜTISTE]]
* [[Juhitavus]]
* [[Juhtimiskeskus]]
* [[Juhtkaabel]]
* [[Juhver]]
* [[JUKU (kaubaaurik)]]
*[[JUKU]]
* [[JULIA (kaubaaurik)]], Ex STEGELBERG
* [[JULIA (kuunar)]] Käsmu meeste 3-mastiline kuunar
* [[JULIANE CLEMENTINE]]
* [[JULIE]] (G. Martinsoni ehitatud galiott)
* [[Julkari neem]]
* [[Julla]]
* [[Julle, Andreas]]
* [[Juminda miinilahing]]
* [[Juminda miinitõke]]
* [[Juminda neem]]
* [[Juminda poolsaar]]
* [[Juminda tuletorn]]
* [[Junga]]
* [[Jungermann, Johan]]
* [[JUNO]] (2-mastiline kaljas)
* [[Junkru laht]]
* [[JUPITER]] (3 purjekat sama nimega)
* [[JURTO]] (Kas oli Eesti lipu all?)
* [[JUTA]] (aurik, Ex SIR WALTER SCOTT)
* [[JUULI]] (kuunar)
* [[Jõe reguleerimine]]
* [[Jõeforell]]
* [[Jõejoom]]
* [[Jõekarplased]]
* [[Jõelaev]]
* [[Jõelaevandus]]
* [[Jõeliiklus]]
* [[Jõelootsindus]]
* [[Jõesadam]]
* [[Jõesetted]]
* [[Jõesuu laht]]
* [[Jõetransport]]
* [[Jõgi]]
* [[Jõgi-meri-tüüpi laev]]
* [[Jõgi, Karl]]
* [[Jõgikond]]
*[[JÕNN]]
* [[JÕUD]] (pukser, Ex DÜNA)
* [[Jõudelaevastik]]
* [[Jäik puri]]
* [[Jälitamisõigus]]
* [[Jänes]]
* [[Järsakrand]]
* [[Järv]]
* [[JÄRVAMAA]] (kaubaaurik)
* [[Järvelaevandus]]
* [[Järvekarp]]
* [[Arvi Järvekülg]]
* [[Järvelill, Kalev]]
* [[Järvik, Ahto]]
* [[Järvsaare ots]]
* [[Järvsareändan]]
* [[Jää]]
* [[Jääankur]]
* [[Jääatlas]]
* [[Jääkaart]]
* [[Jääkaitsevöö]]
* [[Jääkate]]
* [[Jääklass]]
* [[Jääklausel]]
* [[Jäälogi]]
* [[Jääluure]]
* [[Jäälõhkuja]] > [[Jäämurdja]]
* [[Jäämurdevöö]]
* [[Jäämurdja]]
* [[Jäämurdevöör]]
* [[Jäämägi]]
* [[Jäänused]]
* [[Jääpaat]]
* [[Jääpüük]]
* [[Jäärauad]]
* [[Jääretk]]
* [[Jäärt]]
* [[Jäätaevas]]
* [[Jäätriiv]]
* [[Jäätumispiir]]
* [[Jäävangis]]
* [[Jölling]]
* [[Jürgens, Herman]]
* [[Jürison, Jüri]]
* [[JÜRI VILMS]] (jäämurdja)

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==K==
* [[K]]
* [[Kaabelgarn]]
* [[Kaabeltau]]
* [[Kaablilaev]]
* [[Kaablipoi]]
* [[Kaadamisala]]
* [[Kaadumine]]
* [[Kaaperdamine]]
* [[Kaardikamber]]
* [[Kaardikorrektuur]]
* [[Kaardikurss]]
* [[Kaardilehtede nomenklatuur]]
* [[Kaardimõõt]]
* [[Kaardistamata ala]]
* [[Kaarditöö]]
* Kaardivõrk
*[[Kaared]]
* Kaarekodarik
* Kaaresemm
*[[Kaart]]
* Kaater
* Kaavi
* Kaavi nina
* Kaavi tuletorn
* Kaberneeme laht
* Kaberneeme poolsaar
* Kaberneeme sadam
* Kabli
*[[Kabotaaž]]
* Kadakalaid
*[[Kadett]]
* KADLI (kaubaaurik)
* KADRI (kaubaaurik)
* Kaev
* Kaev, Juhan
* Kaevatsilaid
* Kaguranna madal
* Kaheldav asukoht
* Kahesuunaline laevatee
* Kalapüügi keeluala
*[[Kalasadam]]
* Kalavõrkude märkvaiad
*[[Kaldtääv]]
* Kahlepuu
* Kahrunukk
* Kahtlalaiu poolsaar
* Kahv
*[[Kahvel]]
*[[Kahvelkuunar]]
*[[Kahvelpuri]]
*[[Kai]]
* KAI (kaubaaurik)
* KAIDA (kaubaaurik, Ex NIELS)
* Kaimadrus
* Kaimaks
* Kaipäevad
* Kaistu laht
* Kaistu lõpp
* Kaiwaz:
* Kaivo, Tiit
* KAJAK
* Kajaka laht
* Kajakarahu
* Kajakarahu sihitulepaagid
* Kajakas
*[[Kajalood]]
*[[Kajut]]
* Kajutiteenija
* Kakors
* Kakralaid
* Kakralaid
* Kakraots
* Kakrarahu
* Kakrasäär
* [[Kaksiktraalimine]]
* Kakuam
* Kakuampaat
* Kakumadal
* Kakumäe kari
* Kakumäe laht
* Kakumäe poolsaar
* Kakumäe sadam
*[[Viktor Kala]]
*[[Kalaait]]
* Kalaasjandus
* Kalaasjanduse Nõukogu
* Kalad
*[[Kaladi]]
*[[Kalakaitse]]
* [[Kalakasvatus]]
* Kalakotkas
* Kalakäik
*[[Kalalaev]]
*[[Kalaluure]]
*[[Kalamaja]]
* Kalamajandus
*[[Kalamees]]
* [[Kalamehetaaksel]]
* Kalamõõt
* Kalana
* Kalana sadam
*[[Kalandus]]
*[[Kalandus (ajakiri)]]
*[[Kalanduskoda]]
* Kalanduskomitee
* Kalanduskonsulent
* Kalaparisnik
* Kalapüügivahendid
* Kalapüügiõigus
*[[Kalapüük]]
* Kalapüüniste teooria
* Kalarahu
*[[Kalarand]]
* KALARAND (kaubaaurik)
*[[Kalasadam]]
* Kalasadama sihimärgid
*[[Kalasi]] > [[Kaladi]]
* Kalatõke
* Kalatööstus
*[[Kalavõrk]]
* Kaldeandur
* Kaldu paadisadam
* Kale
* Kaleste laht
* Kaleste päevamärk
*[[KALEV (allveelaev)]]
* KALEV (Traaler M-8?)
* KALEV (Ex LIMOGES)
* KALEV (kaljas, ehit. 1895)
*[[KALEVIPOEG]] (Ex ALEKSEI)
*[[Kaliningradi sadam]]
* Kalja nina
* Kaljas
* Kaljurahu
* Kalkgrund
*[[Kallas]]
* Kallaspapp
* Kallaste sadam
* Kallaste, Jüri
* Kallavere sihituletornid
* KALLE (mootorlaev, Ex ALKU)
* Kalle, Ferdinand
* KALLISTA (purjekas)
*[[Kalmari Mereakadeemia]]
* Kalsbäcken
*[[Kalur]]
*[[Kalurikolhoos]]
* Kålviksudden
* Kalvskär
*[[Kambüüs]]
* Kamilov, Al-der
* Kammeljas
* Kampsun
*[[Kanal]]
*[[Kanaliterminal]]
* [[Kandevõime]]
*[[Kaneptopend]]
* KANGELANE (purjekas 15,94 brt)
* Kangur, Andu
* Kangur, Külli
* Kangur, Mart
* Kantsel
*[[Kanuu]]
*[[Kanuuahter]]
*[[KanuuKajak]]
* Kap Pikanina
*[[KAPELLA]] (ex MARINE EVANGELINE)
* Kapp, Jaan
* Kappa
* Kappelskatan
*[[Kapellskär]] > [[Kapellskäri sadam]]
*[[Kappiste]]
* Kapsasaar
*[[Kapten]]
* Kapten J. Teäri eramerekool
* Kapteni abi
* Kaptenipilt
*[[Kaptenisild]]
*[[Kaptenleitnant]]
*[[Kaptenmajor]]
*[[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]]
* Karakk
* Karala
* Karala laht
* Karala tulepaak
*[[Karantiin]]
* [[Karavell]]
* Karbid
* Karbimadal
* Karbimadala tuletorn
*[[Kardeel]]
*[[Kardinaalsüsteem]]
* Kare
* Karge, Heido
*[[Kari]]
*[[Karilaine]]
* KARIN (päästelaev)
* KARIN (purjekas, 269,18 brt)
* Karirahu
* Karjalaiu neem
* Karjamaa nina
* KARL GUSTAV (sisevete aurik)
* KARL MARKS
* [[Karlings]]
*[[Karner]]
*[[KAROLIN]]
* Karpin Vladimir
*[[Karptihend]]
* Karre-Grund
*[[Kartograafia]]
*[[KARU (jäämurdja)]]
* KARU (mootorpurjekas, Ex CAPELLA)
* KARU (Ex OLE, REIN?)
* Karurahu
*[[Karveelplangutus]]
* Kase laht
*[[Alar Kask]]
*[[Arno Kask]]
* Georgi Kask
*[[Jüri Kask]]
* Kask, Peeter
* Kask, Voldemar
* Kaskokindlustus
* KASPAR (P. Pargo ehitatud prikk)
* Kasperwiek
*[[Peedu Kass]]
*[[KASSARI]]
* KASSARI (ex ENDLA, Sergo laev)
* Kassari lath
* Kassari saar
* Kasselaht
* Kassemaa
* Kastell
* Kasti laht
* Kastilaiu poolsaar
* Kastna nina
* Kastna paadisadam
* KASTOR (kaubaaurik, Ex URSULA)
* Kazakevitš, Pavel
*[[Katajanokka terminal]]
*[[Katamaraan]]
* Kåtan
* Katariina kai
* KATARINA (3-mastiline kuunar)
* Katen
* KATHE (traaler, ka KÄTHE)
* KATJA (rannasõiduaurik, kelle oma?)
* Katlavesi
*[[Katpalk]]
*[[KATRIN]]
* Katripanga neem
* KATZEKS
*[[Katt]]
* KATTI (mootorpurjekas, Ex KURS)
* Kattimine
* Kattumisvastane värv
*[[Kaubakäive]]
* [[Kaubalaev]]
* Kaubalaevaselts “Linda”
*[[Kaubandusliku meresõidu koodeks]] > [[Kaubandusliku meresõidu seadus]]
*[[Kaubandusliku meresõidu seadus]]
* Kaugatuma laht
* Kaugatuma pank
*[[Kaugenemine]]
* Kaugschär
* [[Kaugsõit]]
* Kaunispe sadam
*[[Kaup]] > [[Last]]
* Kaup, Enn
* Kaur, Paul
* KAUSTERAND (purjekas)
* Kavastu parv
*[[Kavitatsioon]]
* Keemu paadisadam
* Keibu laht
* KEILA (kaubaaurik, Ex ZAMORA)
* KEILA (uuemad laevad, NL lipp?)
*[[Keilut]]
* Keinastu
* Keipviken
* Keksipoisid
* Kellakõra ots
*[[Vallo Kelmsaar]]
*[[Kelnase sadam]]
*[[Kepsel]]
* Kerapoi
* KERI (mitu laeva)
*[[Keri tuletorn]]
*[[Keri saar]]
* Kerise madal
* Kerju saar
* Kersleti nina
* Keskkaar
* Keskküla, Pärtel
* Keskmadal
* [[Keskmine kalapüügilaev]]
* Keskmine lood
* Keskmine Vaika
* Keskmine veetase
*[[Kess]] > [[Rääts]]
* Kessel
*[[Helgi Kessel]]
* Kessel, Jakob
* Kessoon
* KESSU (Ex STADT STOLP)
* Kesseu auk
* Kessu madal
* Kessu päevamärk
* Kessu sihitulepaagid
* [[Ketihalss]]
* [[Ketikast]]
* [[Ketš]]
* Kiburikari
*[[Kieli kanal]]
* KIHELKONNA (purjekas)
* Kihelkonna laht
* Kihelkonna sihimärgid
* KIHNO (aurik)
* KIHNU (laev)
*[[Kihnu Jõnn]]
*[[Kihnu saar]]
*[[Kihnu sadam]]
* Kihnu sihitulepaagid
* [[Kihnu tuletorn]]
*[[Kihnu Veeteed]]
* Kihnu väin
* Kihnu-Manilaiu künnis
* Kiideva paadisadam
*[[Kiiker]] -> [[Pikksilm]]
*[[Kiiker (ajakiri)]]
* KIIL (Ex MARTA mootorlaev)
*[[Kiil]]
* Kiil, Jakob
*[[Kiilhaalimine]] > [[Kiilhaalamine]]
* [[Kiiljaht]]
* [[Kiilpank]]
* [[Kiilplokk]]
* [[Kiilrivi]]
* [[Kiilson]]
* [[Kiilu alt läbitõmbamine]]
*[[Kiilupanek]]
* Kiiluvesi
*[[Kiip]]
* Kiipli, Tarmo
* Kiipsaare nukk
* Kiipsaare päevamärk
*[[Kiipsaare tuletorn]]
* KIIR (puidust mootorpaat, Ex SOLA)
* KIIR (praam)
* KIIR (uurimislaev, Pärnus)
* Kiirassaare laht
* Kiirassaare nukk
* Kiirassaare sadam
* Kiire madal
*[[Kiire parvlaev]]
*[[Kiirlaev]]
* Kiisk
* Kiistamine
*[[Kiitau]]
* Kilektor
* KILPI (purjekas)
* KILU (praam, Ex PIRITA)
* Kilu
* Kimberg, Nigulas
* Kimberg, Peeter
* Kimberg, Villiam
* Kimberg,Julius
* Kimgerg, Madis
* [[Kimm]]
* [[Kimmistringer]]
* Kimmikiil
* Kimudega võrk
* Kin
* Kindalaid
* Kindelpunkt
* Kingissepalaid
* KINNIKA (kaubaaurik, ex WALTHAM)
* Kinnisjää
*[[Kinnituspoi]]
* [[Kinnitusotsad]]
* Kinnituspoi
* Kinnitusvai
* Kinö
* [[Kippar]] > [[Kipper]]
* Kipparirahu
* [[Kipper]]
* Kirde, Kaarel
* Kirikunina tulepaak
* Kirikupaat
* Kirjurahu
* Kirjurahu madal
* Kirjurahu tulepaak
* KIROV (skandaalne NL ristleja meie vetes, täiendada kui jääb)
*[[Kirovi-nimeline kalurikolhoos]]
* Kirveslaid
* KITAJANKA (praam)
* Kitselaid
*[[Kitsus]]
* Kiveslaid
* Kivilaev
* Kivilaid
* Kivilõppe
* Kivisild, Hans
*[[Kivistamine]]
*[[Artur Kivistik]]
* Kjursgrunne neem
* Kjursnäs
* Klaar, Jaan
*[[Klaarimine]]
* Klaarimisjoon
* Klaarimisjoone paagid
*[[Klaasikell]]
*Klaasirahu
*[[Klaipeda Transport Fleet]]
*Klamp
*[[Klassifikatsiooniühing]]
*Klassisümbol
*[[Klassiühing]] > [[Klassifikatsiooniühing]]
*Kleedimine
*Klein, August
*[[Kliiver]]
*[[Kliiverpoom]]
*[[Klinkett]]
*[[Klinkettuks]]
*Klinomeeter
*Klipper
*[[Klitsrihm]]
*[[Klitsud]]
*Klooding
*[[Klüüs]]
*[[KMR]]
*Knaap
*[[Knii]]
*KNJAZ SUVOROV (kas on teada mõni kapten kui on, siis märksõnadena)
*Knoop
*Knorr
*Kobo
*Kodama saar
*KODU (mootorpurjekas, Ex NEPTUN)
*KODUMAA (kaubaaurik, Ex HARMONY)
*KODURAND (mootorpurjekas)
*KODUSAAR (purjekas, Ex OSILIA)
*[[Kodusadam]]
*[[Koelmu]]
*Koeranina
*Koeravaht
*[[Koge]]
*Koger
*[[Kogumahutavus]]
*[[KOGUVA]], parvlaev
*Koha
*[[Kohalik rannasõit]]
*Kohustuslik sõidusuund
*[[Koi]]
*KOIDU (purjekas 135 brt)
*KOIDULA (kaubaaurik, Ex KINGS GATE)
*[[KOIDULA]] (parvlaev)
*KOIT (purjekas)
*KOJOT (aurik)
*Kokkupõrkekurss
*[[Peet Kokla]]
*[[Kokpit]]
Kokskär
KOLGA (kaubaaurik)
Kolga kuiv
Kolga lahe maastikukaitseala
Kolga laht
*[[Kolhoosidevaheline Laevatehas]]
Koljunukk
Koljuots
Kolka neem
Kollingi päästejaam
Kollingu laht
*[[Ülo Kollo]]
Kolmekivirahu
Kolmenasva
Kolmesaarelaev
Kolviku nina
Komandosild
*[[Kombineeritud jõuseade]]
Koming
*[[Kommodoor]]
*[[Kompass]]
KOMPASS (aurik)
Kompassi madal
Kompassiroos
Komposiitlaev
Konga, Johannes
Konga, Woldemar
Konkretsioon
Konsoolpaak
KONSTANTIN (milline on saatus, mitu sellenimelist?)
*[[Konteiner]]
*[[Konteinerilaev]]
Konteinersadam
*[[Konteineriterminal]]
*[[Kontradmiral]]
*[[Kontrasõukruvi]]
Kontrolljoon
*[[Kontrollmõõteriistad]]
Konvoi
*[[Koodilipp]]
Koodivimpel
Kook, August
Koolimäe laht
Koondlaakimine
Koonuspoi
*[[Koordinaadid]]
*[[Koording]]
Koos
Kootsaare
Kootsaare nina
Kopenhaageni deklaratsioon
Kopli laht
*[[Kopli poolsaar]]
Kopli sihitulepaagid
Kordlaev
Kordpaat
Kore, Tiido
KORENTUS (2-mastiline kaljas)
Koristuslaev
Korkvest
Kormoran
Koroljovi madal
Korravahe
Korrektuurikaart
Korset
Korsnäsudden
*[[Korstnamärk]]
Kortik
Korv, Artur
*[[Korvett]]
KOSMOS (rannasõiduaurik, ex TELLI)
Kotermann
Kotinina
KOTKAS (kaubaaurik, ex OISE)
Kotkanina
*[[Otto von Kotzebue]]
*[[Ilmar Kotta]]
Kotta, Jonne
Kouk
Koulusäär
*[[Kouss]]
KR-valem
*[[Kraanalaev]]
*[[Kraanpalk]]
Kraanvelt, Allan
Kraav, Fred
*[[Vaido Kraav]]
Krassgronn
Krassi saar
Krassi tulepaak
Kratimadal
KRATT (Uurimislaev, 2 sellenimelist)
Kraus, Tiido
*[[Enn Kreem]]
*[[Kreen]]
Kreenikatse
Krenkel, Ernst
KREUTZWALD (purjekas, 19,85 brt)
Kriimi laid
Krimmi holm
Krimmi laid
Krimmirahu
Krinoliin
KRISTENBRUN (Käsmu meeste brigantiin, mitu?)
Kristenbrun, Eduard
Kristenbrun, Gustav
Kristenbrun, Jakob
Kristenbrun, Jakob
Kristenbrun, Johannes
Kristenbrun, Joosep
Kristenbrun, Mart
Kristenbrun, Toomas
*[[KRISTJAN PALUSALU]]
*[[KRIŠJĀNIS VALDEMĀRS]]
Kroken
*[[Kromkamees]]
Kronnsaar
KROON (purjekas 21,77 brt)
Kroonlinna null
*[[Kroonlinna sadam]]
Krubakonna madal
Kruckholm
*[[Kruiisilaev]] > [[Kruisilaev]]
*[[Adam August Otto Paul von Krusenstern]]
*[[Adam Johann von Krusenstern]]
Krusenstern, Paul
*[[KRUSENSTERN]]
Krustein, Karl
*[[Kruvikaev]]
*[[Kruvirool]]
*[[Kruvitääv]]
Krõlov, Aleksei
Krässgrund
Kräsuli kanal
Kräsuli saar
Kubjamaa
Kubjamaa laht
Kuff
Kugalepa laht
Kuhjerand
Kuiv
Kuivalõuka kuiv
Kuivarahu
KUIVASTU (VT-595)
Kuivastu
Kuivastu sadam
Kuivastu sihitulepaagid
*[[Kuivastu-Virtsu laevaliin]]
Kuivasääre ots
Kuivasääremaa
*[[Kuivdokk]]
*[[Kuivendussüsteem]]
Kuivjõgi, Heino
*[[Kuivlastilaev]]
Kukk, Henn
KULDA (kaubaaurik, ex ZUID HOLLAND)
KULGU (as Peipsi laev)
Kulgu sadam
Kullassepa madal
KULLERVO (purjekas, 53,83 brt)
Kullipank
Kullus, Leo-Peeter
KUMARI (kaubaaurik, ex SALTHOLM)
Kumari kanal
Kumari laid
Kumari lee
Kumari päevamärk
Kumbli saar
Kumpas, Michael
Kumpla
Kunda sadam
Kunda sihitulepaagid
KUNGLA (rataslaev, ex MOGITŠI)
KUNGLA (ex LIFLJANDIA Peipsil)
Kunnati laht
Kunnati saar
Kunsudden
KUOPO (2-mastiline kaljas)
Kupjalaht
Kura kurk
Kuradikrunt
Kuradimuna
Kuradisaar
Kuradisäär
Kuralaid
KURESSAAR (Eesti kaubaaurik, ex INVERAWE)
Kuressaare laht
Kuressaare merekool
*[[Kuressaare merepäevad]]
Kuressaare sadam
Kurgo, J
Kurgurahu
Kuri sihitulepaagid
Kurk
Kurkse sadam
Kurkse väin
Kurnpüünised
KURS (pukser, ex KOIOT?)
Kursimärkur
Kursinurk
*[[Kursinäitur]]
Kursiõiend
*[[Kurss]]
*[[Kurss tuule suhtes]]
Kutser, Tiit
*[[Kutsetunnistus]]
*[[Kutsikas]]
*[[Kutsung]]
KUTT (jõepukser)
*[[Kutter]]
Kuul, Oskar
*[[Kuumaveeallikad]]
*[[Kuunar]]
Kuunarpuri
Kuunsi nina
Kuunsi päevamärk
Kuuselaid
Kuusnõmme laht
Kuusnõmme poolsaar
Kuut
*[[Kvadrant]]
Kvartertekk
Kvell, Oskar
Kõbajalaiud
Kõiguste laht
Kõiguste sadam
Kõiguste sihimärgid
Kõiguste-Allirahu
Kõinastu laid
Kõinastu lee
Kõinastu päevamärk
*[[Kõpu poolsaar]]
*[[Kõpu tuletorn]]
Kõrgelaid
*[[KÕRGELAID]]
Kõrgessaare sadam
Kõrgessaare sihimärgid
Kõrgvesi
Kõrklaid
Kõrkvere paadisadam
*[[Kõrvalekalle]]
KÕU (soomustatud mootorpaat)
*[[Tarmo Kõuts]]
*[[Tarmo Kõuts (mereteadlane)]]
Kõvamees, Mihkel
Kõverlaid
Kõverrahu
Käbi päevamärk
*[[Madis Käbin]]
*[[Eduard Kägi]]
Kähletnäse
Käigulaine
*[[Käiguproov]] > [[Proovisõit]]
*[[Käikuvus]]
*[[Käil]] > [[Vöör]]
*[[Käilakuju]]
Käina lahe—Kassari maastikukaitseala
*[[Käitur]]
Käkima Kalarahu
Käkimaa
Käkirahu
Käkisilm
Källnäs
Kärdla neem
Kärdla reid
*[[Kärdla sadam]]
Kärdla sihimärgid
Kärgkast
Kärimaa
Kärrsläti neem
Kärsa sadam
Käsilogi
Käsilood
Käsirool
Käsiõng
Käsmu laevaomanikud
Käsmu laht
*[[Käsmu merekool]]
Käsmu poolsaar
Käsmu päevamärk
*[[Käsmu tuletorn]]
Kääre madal
Kööbe lõugas
Kübararahu
Kübassaare poolsaar
*[[Kübassaare tuletorn]]
Küdema laht
Külalaid
Külaliskai
*[[Külalissadam]]
Külanina
Külanuka neem
Külgimendumine
*[[Külgvaatesonar]]
Külgvitsad
*[[Külgtuul]] > [[Pooltuul]]
Küllaid
Küllikulaid
Küllilaid
Küllisäär
*[[Külmutuslaev]]
Kümo-tüüpi kaubalaev
Küng
Künka madal
Küünõ
*[[Küüskala]]
Kyne
Kynoll

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==L==
* [[L ]]
*[[Laadimine]] > [[Lastimine]]
Laadimiskoht
*[[Laadluuk]] > [[Lastiluuk]]
Laadmast
*[[Laadraamat]]
*[[Laadruum]]
*[[Laadruumisüsteem]]
*[[Laadung]] > [[Last]]
*[[Laadungimärk]] > [[Vabapardamärk]]
*[[Mart Laagus]]
*[[Laakimine]]
Laanearu, Janek
Laasirahu
*[[Ladinapuri]]
LADU (praam)
LADU NR-1 (praam)
LADU NR-2 (praam)
LADU NR-3 (praam)
Laedemäealune laht
Laekarahu
LAENE (aurik)
*[[Laev]]
*[[Laeva abimehhanism]]
Laevaaeg
Laeva autonoomsus
Laevade juhtimise süsteem
Laevade kalmistu
Laevade lahknemine
*[[Laevade mõõtmine]]
*[[Laevaehitus]]
*[[Laevaehituslik tingmahutavus]]
Laevaehitustehas “Lennuk”
*[[Laeva elektrijaam]]
*[[Laevahukk]]
*[[Laevahuku Uurimise Ühiskomisjon]]
*[[Laevajuht]]
*[[Laevajuhtimine]]
*[[Laeva jõuseade]]
Laevakalme
*[[Laevakell]]
*[[Laevakere]]
*[[Laevaklass]]
*[[Laevakütused]]
*[[Laevaliiklus]]
Laevaliikluse inspektsioon
*[[Laevaliikluse Korraldamise Keskus]]
Laevaliiklus-korraldus
*[[Laevaliiklusteenindus]]
Laeva magnetism
*[[Laevamehaanik]] > [[mehaanik]]
Laevameister
*[[Laevamotorist]]
Laevamudel
*[[Laevanahk]]
*[[Laevandus]]
*[[Laevandus (ajakiri)]]
*[[Laevandus ja Kalandus]]
*[[Laevanduse aastaraamat]] > [[Eesti laevanduse aastaraamat]]
*[["Laevanduse" selts]]
Laevanimi
*[[Laevaohvitser]]
*[[Laevaomanik]]
*[[Laevaoperaator]]
Laevaomanike Liit
*[[Laevapere]]
*[[Laevapere liige]]
*[[Laevapereta prahtimine]]
Laevapilt
Laevapoiss
*[[Laevapost]]
*[[Laevaradist]]
Laevarahu
*[[Laevaremont]]
*[[Laevasoomus]]
*[[Laevastik]]
Laevastu, Taivo
*[[Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Selts "Laevandus"]]
*[[Laevasüsteemid]]
*[[Laevatamispiirkond]]
*[[Laevatee]]
*[[Laevatehas]]
*[[Laevatekk]]
Laeva teooria
*[[Laevatrepp]]
*[[Laevatuled]]
Laevatõste
* [[Laevatööd]]
Laevavarustaja
*[[Laevavile]]
Laevavõll
Laevaühing
*[[Laevnik]]
Lagestenina
*[[Laguun]]
Lahe saar
Lahekurm
Lahemaa
Lahepere laht
*[[Lahesuu sadam]]
Lahetaguse laht
Lahingulaev
Lahinguristleja
Lahingurivi
*[[Laht]]
* [[Lahvandus]]
Lai, Margus
Laiamaa
Laiamadal
Laiamadala künnis
*[[Laid]]
Laidu saar
Laidunina
Laidunina päevamärk
*[[Laidunina tuletorn]]
Laidupank
Laidusilm
Laigna, Kustav-Olimar
LAIKSAAR (mootorpaat)
Laimadal
Laimadal
LAINE
LAINE (aurik, ex TEILFELD)
LAINE (2-mastiline kaljas, ehit Saaremaal)
Laine
Lainemadal
Lainemeerik
* [[Lainemurdja]]
Lainetõke
Lairahu
Laiu laid
*[[Laivateollisuus]]
LAKE LUCERNE (ex BRAMOR )
Lalli laht
Lambalaid
Lambasaar
Lamekarp
*[[Landlord]] (sadam)
Lang-grånni
Langakari neem
Långaurn
Langekare
Langokarri
Langvool
Lankov, Ain
Lant
*[[Las Palmas]]
Lao nina
Lao paadisadam
Laoba nina
Laoba rava
Lappaja
Lappajapaat
Laredei, Jakob
*[[Karl Larens]]
L.A.S.
Laserbatümeetria
Laskeharjutuste ala
*[[Last]]
*[[Lastiluuk]]
*[[Lastimine]]
*[[Lastimärk]] > [[Vabapardamärk]]
*[[Lastiraamat]] > [[Laadraamat]]
*[[Lastiruum]] > [[Laadruum]]
*[[Lastiseade]]
*[[Lastiveeliin]] > [[Veeliin]]
*[[Lateraalsüsteem]]
Latikas
Latv
*[[Laugur]]
*[[Laugurlaev]] > [[Laugur]]
Laukarahu
Laulasmaa päevamärk
*[[Uno Laur]]
Laur, Triin
Laurisaar
*[[LAURA]]
*[[Lausmõõdistus]]
*[[Lauter]]
LAVANSAARI (95 brt, mis laev oli?)
L.D.O. (lodi, 11,23 brt)
L.D.P. (lodi, 20.04 brt)
LEA (purjekas, 17,10 brt)
Lee
Lee mäkk
*[[Leedu Merelaevandus]]
Leedva laid
*[[Leeger]]
Leeltse nina
Leeltse rahu
Leemet, KaR. Leit-Osvald
Leemetikare
Leemäkk
LEENI (ex DORDRECHT)
Leetmaa, Karl
Leetseljak
Leetseljarahu
L.E.G. (lodi, 11,16 brt)
Lehesaar
LEHOLA
Lehtadru
LEHTMA (traaler)
Lehtma ots
Lehtma sadam
Lehtma sihitulepaagid
LEI (purjekas, 8,93 brt)
*[[Lei]]
LEIDA (kaubaaurik, ex TORA)
LEIDA (aurik, ex MOLODETS)
LEIDI (purjekas, 65,93 brt, ex KAIE)
LEIDUS (mootorpurjekas, ex VINDY)
*[[LEIGER]]
LEINUS (purjekas, 116 brt)
*[[Leiparras]]
*[[Leipuri]]
*[[Roland Leit]]
LEITU (jaht)
*[[Leivalaev]]
*[[Leivang]]
*[[Lekk]]
Lell, Arnold
Lelov, Helmut
*[[Jüri Lember]]
Lember, Peeter
*[[LEMBIT (allveelaev)|LEMBIT]], allveelaev
*LEMBIT (ex ILLTYD)
*LEMBIT (suurtükilaev)
*LEMBIT (jõepukser)
LEMMIK (mootorpurjekas? 8,31 brt Ore-94?)
L.E.N. (purjekas, 6,15 brt)
LENA (lodi, 14,80 brt)
LEND (mootorpurjekas, ex TŠAIKA)
*[[Lendlaev]] > [[Laugur]]
Lengerdamine
LENINSKAJA GVARDIJA (Kas mõni jõudis ka Eesti lipu alla?)
LENNA (Käsmu meeste aurik)
LENNUK (hävitaja)
LENNUK (purjekas, 31,99 brt)
LENNUK (ex ARLON)
*[[Lennukikandja]]
*[[Lennusadam]]
Lensment, Karl
*[[Lenssimine]]
*[[Heinrich Lenz]]
LENU (M. Sepa ehitatud suurim purjekas)
LEOLA (ex ITA)
Leonapank
L.E.P. (purjekas, 5,09 brt)
Lepanina
Lepanina neem
Lepik, Jaan
Lepland, Aivo
Lepni, Jakob
*[[Egon Leppik]]
Leppneeme päevamärk
*[[Leppneeme sadam]]
Lepson, Ants
L.E.S. (lodi, 24,49 brt)
Lest
L.E.T. (pram, 6,80 brt)
Letipea neem
Letipea poolsaar
Letipea tuletorn
Lettenholm
LETURMA (sisevete pukser, ex VEBS)
L.E.V. (lodi, 20,92 brt)
Levald, Heino
L.G.B. (lodi, 25,19 brt)
*[[Liburn]]
Liedeküng
Liepinš, Krišjanis
Liesrava
*[[Liftiplatvorm]]
Ligikaudne asukoht
*[[Ligisõit]] > [[Lähisõit]]
*[[Lihter]]
Lihtlaakimine
*[[Lihtrilaev]]
LIIDE (purjekas, ex ALIDA)
Liidemann, Harri
*[[Liigparras]]
*[[Liigtuul]] > [[Pooltuul]]
Liikane, Herman
*[[Liikimine]]
Liikluskorraldusskeem
*[[Liin]]
LIINA (ex KINSALE)
LIINA (2-mastiline kaljas)
*[[Liinilaev]]
*[[Liinilaevandus]]
Liinimärgid
*[[LIISA]], tiibur
LIISA (aurik)
LIISA-MARIA (purjekas, 10,84 brt)
*[[LIISI]] (parvlaev)
Liisilaid
Liitlaev
* [[Liitsiht]]
Liiv, Uno
Liivakari
Liivamäe neem
Liivarahu
LIIVI (mootorpurjekas, ex VALVE)
*[[Liivi laht]]
*[[LIIVI LAHT]]
Liivi laht
Liivimaa Aurulaevasõidu Selts
LILIA (jõepukser)
LILLA (purjekas, 15,31 brt, ex LILLI)
LILLI (purjekas, 42,36 brt)
Lill Rågö
Lill Tjukõ
Lilla Wrangelsholm
*[[Limb]]
Limbinina
*[[Heiki Lindpere]]
Limneameri
LIMNOLOOG (laev)
Limnoloogia
*[[Limnoloogiakeskus]]
Limo neem
Limused
Linarahu neem
Linask
LINDA (Käsmu meeste aurik)
LINDA (kaatertraaler)
LINDA (jaht, ehit 1906)
LINDA (jaht, 27,39 brt, ehit 1913)
LINDA (2-mastiline kaljas)
LINDA (1-mastiline kaljas, ehit 1906)
LINDA (1-mastiline purjekas, 10 brt , ehit 1913)
LINDA (purjekas, 13,51 brt, ehit 1912)
LINDA (2-mastiline kaljas, 62,15 brt)
LINDA (jõepukser)
*[[LINDA EXPRESS]]
LINDA-MORGENRØDEN (kaubalaevaseltsi “Linda” laev)
Linde, Johan
Lindi paadisadam
Lindpere, Heiki
Link, Nikolai
*[[Linnahalli kai]] > [[Patareisadam]]
LINNEA (jaht, 25,86 brt)
Linneberg, Bruno
Linnusitama
LION
LIOON (mootorpurjekas, 8,6 brt, kas sama LION?)
*[[Lipnik]]
Lips, Urmas
Lipukapten
Lipulaev
*[[Lipupüük]]
*[[Lipuriik]]
Liputervitus
LIRO (kaubaaurik, ehit 1876)
*[[Lisapurjed]]
*[[LISCO PATRIA]] > [[PATRIA SEAWAYS]]
LISETTE (purjekas, 19,05 brt)
*[[Lissliin]] > [[Litsliin]]
*[[Litoraal]]
Litoriinameri
*[[Litsliin]]
Litsu kare
Liu sadam
Liu säär
*[[Liuglaev]] > [[Glisser]]
*[[LIVONIA]], (ex [[ARNOLD VEIMER]] > TROSSÖ)
*[[LNG]] > [[Veeldatud maagaas|veeldatud maagaas]]
Loaru
Lobi poolsaar
*[[Lodi]]
LODI NR-1 (omanik Tartu sadam)
LODI NR-2 (omanik Tartu sadam)
LODI NR-3 (omanik Tartu sadam)
Loetsäär
Loevesi
*[[Logger]]
*[[Logi]]
Logiliin
Logiraamat
Logiõiend
*[[Lohepuri]]
*[[Ants Lohk]]
Lohusalu laht
Lohusalu madal
Lohusalu neem
Lohusalu poolsaar
Lohusalu sadam
Lohusalu sihimärgid
*[[Loksa Laevatehas]]
Loksa sadam
Loksodroom
Lombimaa
LONDON (aurik)
Longholmi neem
LOOD (poilaev)
Lood
Loode neem
*[[Looded]]
Loodenina
Loodeots
Loode tuletorn
*[[Loodeväil]]
*[[Loodjoon]]
Looduslik kanal
*[[Loomalaev]]
*[[Loomus]]
Loona laht
Loonalaid
Loonapank
*[[August Loopmann]]
*[[Looshaagid]]
LOOTJA (mootorpurjekas)
LOOTS (ex FONTANKA, ehit 1861)
LOOTS (ehit 1931)
*[[Loots]]
*[[Lootsijaam]]
Lootsivõtukoht
Lootsik
*[[Lootsikaater]]
*[[Lootsilaev]]
*[[Lootsilipp]]
Lootsindus
*[[Lootsiraamat]]
*[[Lootsitrepp]]
*[[Lootsiühing]]
LOOTUS (rannasõiduaurik Pärnus)
LOOTUS (M. Utovi laev)
LOOTUS (2-mastiline kaljas, ehit. 1905)
LOOTUS (1-mastiline purjekas, ehit 1916)
*[[Loovimine]]
*[[Losshaagid]] > [[Looshaagid]]
*[[Lossimine]]
Losspoom
*[[LOTA]]
Lotrell OÜ
LOTT (purjekas, 60,62 brt, Ex LOOTUS)
LOTTE (mootorpaat Peipsil)
LOVIISE (Ex TORMILIND, 12,55 brt)
*[[LPG]] > [[Veeldatud naftagaas|veeldatud naftagaas]]
L.P.T. (Lodi, 15,02 brt)
*[[LSA]] > [[LSA koodeks]]
*[[LSA koodeks]]
*[[LTH Baas]]
Luberas von Pott
Lubi, Oskar
Lubjagu nina
Ludri, Juhan
LUGUS (purjekas, 19,82 brt)
Luhina paadisadam
Luhtein, Maret
*[[Luhvamine]]
Luide
Luidja laht
*[[Armas Luige]]
LUIK (aurik, ex ZEUS)
LUIK (as Peipsi aurulaev)
LUISE (purjekas 81,09 brt, ex LEMBERG)
LUKAS (2-mastiline kaljas, 191,70 brt)
LUKAS (2-mastiline kaljas, 214 brt)
Lukk, Gerhard
*[[Aado Luksepp]]
LULL (ex LINDA, 5,0 brt)
Lupi lõugas
LURICH (2-mastiline kaljas, ehit 1912)
*[[Jaan Lutt]]
Luukas, Verner
*[[Luup]]
Luõmarava
Lõhi
Lõimandi nina
Lõmala paadisadam
Lõo laht
Lõpemeri
Lõpp
*[[Lõu laht]]
*[[Lõu tuletorn]]
Lõugas
Lõuka laht
*[[Lõunapoolus]]
Lõuna-Ristnanina
Lõunaranna sadam
Lõu tuletorn
Läbiketer
Läbimiskõrgus
Läbisõidukoridor
*[[Jaan Läheb]]
*[[Lähisõit]]
Lämmijärv
LÄÄNE (purjekas, 44,22 brt)
Lääne-Eesti saarestik
Lääne Kalur
LÄÄNEMAA (mootorlaev, 604,25 brt)
Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituut
Läänemeremaade Hüdrograafiakomisjon
*[[Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon]]
*[[Läänemeri]]
Läätsa paadisadam
*[[Lööper]]
*[[Friedrich Lütke]]
*[[Lüüger]]
*[[Lüüs]]
*Lüüvers
LYRA (2-mastiline kaljas)

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==M==
* [[M]]
*[[Maa]]
Maabumiskoht
*[[Maagilaev]]
*[[Maailmameri]]
*[[Maailma Veetransporditaristu Liit]]
MAAIMEJA (laev (süvendaja))
Maaimeja
*[[Maakler]]
Maamärk
Maanidi, August
*[[Maasadam]]
*[[Maasilinna laev]]
*[[Maat]]
*[[Madal]]
*[[Madalik]]
Madalvesi
Madise sihitulepaagid
*[[Madrus]]
*[[Madrus (auaste)]]
*[[Magasiniterminal]]
MAGDEBURG (ristleja, lasti põhja Osmussaarest W, vrakk seal praegugi)
*[[Magnetkompass]]
*[[Magnetkääne]]
*[[Magnetmeridiaan]]
*[[Magnetmiin]]
*[[Magnetmõõtur]]
Magnitski, Magnus
*[[Mahajäetud laev]]
Mahamaks
Maholmhafen
MAHTRA (kaubalaev, pole olnud Eesti lipu all ?)
Mahu poolsaar
Mahu sadam
Mahu tulepaak
*[[Mahutavus]]
*[[Andrus Maide]]
*[[Hugo Maide]]
*[[Arno Maidla]]
Maielaid
* [[Mailid]]
*[[Maismaa]]
Maim, Konstantin
Majak
*[[Majakas]] > [[Tuletorn]]
*[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]
*[[Majandusvöönd]]
*[[Makarovi Akadeemia Peterburis]]
Maksimovi madal
Mallerahu
*[[Malspiik]]
Malusi päevamärk
Mandrilava
Manija
Manija nukk
Manilaid
*[[Manilaiu sadam]]
Manilaiu tulepaak
* [[Manluuk]]
Mannusholm
Manööver
Manööverdavus
Manööverdusomadus
Manöövrimärkur
Manöövriplanšett
Mardihansu laht
Mardirahu
Mardiste, Heino
MARDUS
*[[MARE]] (meremuuseumi uurimislaev)
Mareograaf
MARIA (sisevete aurik)
*[[Mariehamn]]
*[[MARIELLA]]
MARIINA (uurimislaev)
Mariina
Mariku säär
Maritima
Markson, Jakob
*[[MARPOL]]
MARS (pukser)
*[[Marss-seilkuunar]]
*[[Marsspuri]]
Marssraa
MARTA MARIA
Martin, Georg
MARTINSON
Martinson, David Konrad
Martinson, Gustav
Martinson, Juhan
MARU (mitu laeva, ka sisevetel)
*[[Ernst Masik]]
*[[Masina kontrollruum]]
*[[Masinaruum]]
*[[Mast]]
*[[Masthamn]]
*[[Mastikorv]]
*[[Mastikrae]]
Mastinupp
Mastipand
Mastogloiameri
*[[Matkelaev]] > [[kruisilaev]]
*[[Roman Matkiewicz]]
Matsalu laht
Matsalu looduskaitseala
Matsi
Matson, Karl
Maturahu
Maunõ
*[[MAX MOLS]]
*[[Mayday]]
Meduus
Meel, Konstantin
Meelaiu nukk
Meelste laht
*[[MEEME]]
Meeruse sadam
Meeruse sihitulepaagid
*[[Meeskond]]
Mees üle parda
*[[MEGA ANDREA]] > [[SILJA FESTIVAL]]
*[[Mehaanik]]
Mehaaniline logi
Mehaaniline lood
Mehikoorma
*[[Johann Mei]] > [[Johann Mey]]
Mei, Juhan
*[[Madis Mei]]
Mei, Peeter
*[[Katrin Mellis]]
*[[MELOODIA]] (parvlaev, ex MARE BALTICUM, ex DIANA II)
*[[Membraantank]]
Mender, Peeter
Mensulmõõdistamine
Mento
*[[Mercatori projektsioon]]
Mere, Valev
*[[Mereala]]
*[[Merearheoloogia]]
*[[Mereasjanduse Peavalitsus]] > [[Veeteede Amet]]
Mereastronoomia
Mereastronoomia aastaraamat
Merebioloogia
Merebotaanika
Merefloora
Merefüüsika
Meregeoloogia
*[[Mereharidus]]
Mereholm
*[[Mereinspektsioon]]
*[[Merejõud]]
*[[Merejõudude Staap]]
Merejää
Merekaabel
*[[Merekaart]]
Merekaartide leppemärgid
Merekaartide tingmärgid
Merekapsas
Merekartograafia
Merekaru
*[[Merekaubandus]]
*[[Merekeele nõukoda]]
Merekeemia
Merekindlus
Mereklaar
Merekool
*[[Merekultuur]]
*[[Merekultuuriaasta]]
Merekõlblikkus
Mereküla
Merekütt
*[[Merelaager]]
Merelahing
*[[Mereleksikon]]
Merelennuvägi
*[[Merematke]]
Merematus
*[[Meremees]]
*[[Meremees (ajakiri)]]
*[[Meremeeste Kodu]]
*[[Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon]] > [[STCW]]
Meremehe riietus
*[[Meremehekast]]
Meremehekott
*[[Meremiil]]
Meremiilits
Meremiin
Meremisjon
*[[Meremärk]]
Meremärgid Eesti vetes
*[[Merendus]]
*[[Merendusnõukoda]]
Mereomadused
Merepenikoorem
*[[Merepiirid]]
MEREPOEG
*[[Merepraktika]]
Mereprotest
*[[Merepõhi]]
*[[Merepõhja iseloom]]
Merepõhja maavarad
[[Merepäev]]
Merepäevad
*[[Merepääste]]
Mereregister
*[[Merereostus]]
*[[Mereröövel]]
Meresetted
Mereside
Meresuurtükk
Meresõda
*[[Meresõidudiplom]]
*[[Meresõidukõlblik]]
*[[Meresõiduohutus]]
Meresõiduastronoomia
Meresõiduvabadus
Meresõprade Ring
Meresüld
Meretabelid
Meretarkused
Meretase
*[[Mereterminoloogia komisjon]] > [[Merekeele nõukoda]]
Meretransport
*[[Meretund]]
Merevee läbipaistvus
*[[Merevee magestamine]]
*[[Mereveoleping]]
Mereveondus
*[[Merevesi]]
*[[Mereviki]]
Mereväe auastmed
Mereväe Kadetikorpus
Mereväebaas
Mereväeekipaaž
*[[Mereväekapten]]
Mereväeparaad
*[[Merevägi]]
*[[Mereõigus]]
Mereökoloogia
*[[Meri]]
*[[Meridiaan]]
Meriforell
*[[Merihein]]
MERIKARU
*[[Merikotkas]]
Meriküla
Meriküla dessant
*[[GÖTA (purjekas)|Merilaid]]
Merilaid & Ko
*[[MERILIN]]
MERILIND (Käsmu meeste purjekas)
*[[Meririst]]
MERISAAR (Eesti kaubaaurik)
Merise madal
Merise neem
Merise nina
Merise tulepaak
Meriski
Merisutt
Meritint
Merivälja kai
Merivälja kai tulepaak
*[[MerLe]] -> [[Mereleksikon]]
Mesi, Voldemar
*[[Mess]]
METALLIST (skandaalne NL laev, vrakk Narva lahes)
*[[Metatsenter]]
METEOR (ex HERMES)
*[[Meteoroloogialaev]]
Metsapoole paadisadam
*[[Metsaveolaev]]
*[[Metskapten]]
Metsküla Jaan
*[[Johann Mey]]
*[[Meyer Turku]]
*[[Meyer Werft]]
Mihklirahu
Miidel
Miido, Evstafi
*[[Miiduranna sadam]]
Miiduranna sihitulepaagid
*[[Miil]]
Miinide traalimine
Miinilaev
Miiniristleja
*[[Miinisadam]]
*[[Miinitraaler]]
Miinitraalerite divisjon
Miinitõke
Miinitõkkemurdja
*[[Miiniveeskja]]
Miiring, August
*[[Miiuvinkel]]
*[[Neeme-Õnneleid Mikelsaar]]
Mindineem
MINNA (Käsmu meeste aurik)
Minöör
*[[MIRNÕI]], luup
*[[Mitšman]]
*[[Mitmeotstarbeline jäämurdja]]
Mittemagnetiline laev
Mohni saar
Mohni tuletorn
*[[Erich Moik]]
Moldova tulepaak
*[[Mollusk]]
*[[Moneer]]
*[[Monitor]]
Monk-Wiek
Monkwiek
Moon
Moonsund
MOONSUND
Mooses
Mootori-kalapüügijaam
*[[Mootorlaev]]
Mootorpaat
*[[Mootorpurjekas]]
*[[Morjak Estonii]]
*[[Morse]]
*[[Mortiir]]
*[[Motorist]] > [[Laevamotorist]]
*[[MRCC]]
MSTB
Muda
Mudastumine
Mudatigu
Mudilased
*[[Mugavuslipp]]
Muhanina
Muhu
Muhu väin
Muhukare
Muhumaa
*[[MUHUMAA (parvlaev)]]
Muinaslaev
Multer, Heinrich
Munakson, Jaan
Munalaid
*[[Munalaiu sadam]]
Munalaiu sihitulepaagid
Munarahu
Munasaar
Mungalaht
'[[Munsterroll]]
Muraja laht
Muraja poolsaar
Murašev-Petrov, Toomas
Murašev-Petrov, Varfolomei
Muratsi laht
Muratsi poolsaar
Murdlaine
Murdlusvool
Murdmaa, Ivar
Murrutus
Murrutuskulbas
Murrutuslava
Murrutusrannik
Mustana madal
Mustarahu
Mustassaar
Mustjala laht
*[[Must meri]]
Mustpank
Mustpank
Mustvee sadam
Muškel
Mutt
*[[Muuga laht]]
*[[Muuga sadam]]
*[[Muuga tööstuspark]]
Muuga sihituletornid
*[[Muul]]
*[[Muulu]]
Muuseumlaev
*[[Muusimine]]
*[[Muusing]]
Mõisaholmi sihimärgid
Mõisanina
*[[Mõla]]
Mõndelaid
*[[Mõntu sadam]]
Mõntu sihitulepaagid
*[[Mõrd]]
Mõõdistusliin
*[[Mõõdukiri]]
Möödumiil
*[[Mõõn]] > [[Looded]]
Mõõtkava
Mõõtkava täpsus
Mägi, Arved
Mägi, Evald
Mändelaid
Mändjala
Mändneem
Mändvetikad
Männiksaare ots
*[[Vello Mäss]]
Määr, Aleksander
Möldri laht
Möldri nina
Möllerson, Rudolf
Mündrik
Mütt
Müüameri
MYRTLE

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==N==
 
* [[N]]
Naagelpink
*[[Naat]]
Nabe mägi
*[[Reet Naber]]
Nabralaid
*[[NADEŽDA]]
Naftareostus
Nagajev, Aleksei
Nagajevi madal
Nairis, Vassili
NAISSAAR (Eesti kaubaaurik)
*[[Naissaar]]
Naissaare kari
*[[Naissaare madal]]
Naissaare tuletorn
Naistekivimaa
Naistlaid
Nanelson, Jüri
Napptigulased
Nargen
Nargõn Bank
Nargö
NARO(O)VA (as Peipsi aurik)
Narova
NARVA
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu sihitulepaagid
Narva jõgi
Narva laht
*[[Narva Merekool]]
Narva sadam
Narva veehoidla
Narva-Jõesuu reid
Narva-Jõesuu sadam
Narva tuletorn
*[[NARVSKI ZALIV]]
Naskali laht
*[[Nasv]]
Nasva laid
Nasva sadam
Nasva sihitulepaagid
Natturi neem
*[[Nautici]]
Nautilised tähed
*[[Nautofon]]
*[[Navigaator]]
*[[Navigatsioon]]
*[[Navigatsioonikaart]]
*[[Navigatsioonimärgid]] > [[Navigatsioonimärk]]
*[[Navigatsioonimärk]]
*[[Navigatsiooniteave]]
*[[Navigatsioonihoiatus]]
*[[Navirail]]
NAVSTAR
Neckmansgrund
*[[Neem]]
Neemik
Neff
Neitsisäär
*[[NEKMANGRUND]]
Nekton
NEMRAC (Käsmu meeste aurik)
Neolaid
*[[Neptun]]
*[[NEPTUNIA]]
Neriitiline vöönd
*[[Neugrundi madal]]
Neugrundi meteoriidikraater
Neupokojevi madal
Neuston
Nigunina
Niine rava
Niit, Leonhard
*[[Nikk]] > [[Nääk]]
NIKOLAI (sisevete aurik)
NIKOLAI (> SAAREMAA)
Nina
Ninalaid
Ninamaa neem
Ninametsa poolsaar
Ninaots
Ninaotsa neem
Ninase
Ninase pank
Ninase poolsaar
* [[Toivo Ninnas]]
Nivoopind
Noarootsi
*[[Noblessneri laevatehas]]
*[[Noblessneri sadam]]
Nodaski laht
Noka
Nokturlaab
*[[Noodalaev]]
*[[Noodapant]]
*[[Noodapint]]
Noodapüük
Noodasulane
*[[Noodavinn]]
Noogimaa
Noor, Henn
*[[Ilmar Noor]]
Noor, Karli
Noor, Vaino
*[[Nooremleitnant]]
*[[Nooremmaat]]
Noormets, Riko
*[[Nooremveebel]]
*[[Noot]]
Nootamaa
NORD (süvendaja)
*[[NORDIC JET]]
*[[Nordic Jetline]]
Nordgrunne
*[[Arvi Nordmann]]
*[[NORD ESTONIA]]
*[[NORDICA]], jäämurdja
*[[NORDLANDIA]]
*[[Nordström & Thulin]]
Nordväina madal
* [[NORMANDY]] (parvlaev)
Norgrone
Norrby
Norrby neem
Norrby sihituletornid
Nosurahu
*[[Norviki sadam]]
*[[NSV Liidu Merelaevanduse Ministeerium]]
Nuckö
Nuckö-Worms Kanal
Nullmeridiaan
Nullnivoo
Nullsügavus
Nurg
Nurmiste, August-Julius
Nuusi poolsaar
*[[Jüri Nuut]]
*[[Nõelasarv]]
Nõmme rank
Nõmmik, Mihkel
Nõmmküla
Nõrga nina
Nõudmine
Nõupuri
Nõva sadam
Nähtavuskaugus
Näkmann
Näripea karid
*[[Näsu]] > [[Nasv]]
*[[Nääk]]
Nygrundi madal
*[[Nynäshamni sadam]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==O==
* [[O]]
Oakse laid
Obholmsgrunne
Odakivi säär
*[[Odense Steel Shipyard]]
Odensholm
Odrarahu
*[[OFELIA]] (parvlaev)
Ogalik
*[[Ohtlik last]]
Ohusamajoon
Ohusamasügavusjoon
*[[Ohutusjuurdluse Keskus]]
*[[Ohutusvest]]
Oit, Voldemar
Oiu
*[[Enn Oja]]
*[[Tarmo Ojamets]]
Ojaveer, Evald
*[[OJK]] > [[Ohutusjuurdluse Keskus]]
Ojurahu
*[[Okeanograafia]]
*[[Okeanograafialaev]]
Okeanoloogia
Oktant
Oktoober
Olaf-Bank
Olavi madal
Oldekop, Evald
Olemasolu kaheldav
Olevikare
OLGA (sisevete aurik)
*[[Olmesüsteem]] > [[Olmesüsteemid]]
Olsson, Olof
*[[Olümpiaterminal]]
Omedu sadam
Onno, Sven
Ontika pank
*[[Ookean]]
*[[Ookean (tootmiskoondis)]]
Oosaare neem
Oosla maa
Oossaar
Oosäär
Operatiivokeanograafia
Optiline logi
*[[Optimist]]
Orarahu
Orassaare ots
Orgna, Adolf
Orikulaid
Orissaare sadam
Orissaare sihitulepaagid
*[[Orjaku sadam]]
Orjaku sihituletornid
Orjaku säär
Orjassaare nukk
Ormsö
ORZEL
Ortodroom
Ortodroomiline õiend
Orviku, Kaarel
Oset
Oshålm
OSILIA (reisiaurik)
Osilia
OSMUSSAAR (laev(ad)?)
*[[Osmussaar]]
Osmussaare tuletorn
Ost-Kalk-Grund
Otman, G
Ots
Otsama rava
Otsamees
*[[Ou]]
Oxholm

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==P==
*[[P]]
Paadiehitus
Paadijärg
Paadikompass
Paadikäsklused
Paadimeister
*[[Paadimootor]]
Paadisadam
*[[Paadisulane]]
Paaditaavet
*[[Paaditald]]
*[[Paaditalid]]
Paadivinn
Paagi neem
Paak
Paakspuu, Valdur
Paal
Paal, Voldemar
*[[Paaristraalimine]]
*[[Paart]]
*[[Paat]]
*[[Paat (ajakiri)]]
*[[Paat & Meremees]] > [[Paat (ajakiri)]]
*[[Paat & Merendus]] > [[Paat (ajakiri)]]
*[[Paatkond]]
Paatsalu laht
Paatsalu paadisadam
Packerort
Pae sadam
Paelaid
Paerahu
Pagu- ja ajuveenähud
Paguvesi
Pahapilli
Painepakk
Painuva kivi
*[[Paisupaak]]
*[[Paisutank]]
Pajulaid, Manivald
Pajuäär, Julius
Pakerort
Paketboot
*[[Pakimadrus]]
Pakk
Pakkimine
Pakmeveos
*[[Pakpoord]]
*[[Pakri laht]]
Pakri madal
*[[Pakri Marine Investments]]
Pakri pank
*[[Pakri poolsaar]]
*[[Pakri saared]]
Pakri tuletorn
Pakulaid
Paldiski dessant
*[[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]
Paldiski laht
*[[Paldiski Lõunasadam]]
Paldiski merekool
*[[Paldiski Põhjasadam]]
Paldiski rannapatareid
Palganeem
*[[Palgiparvetus]]
Paljandu
Paljarahu
Paljassaar
Paljassaare kari
Paljassaare laht
Paljassaare poolsaar
*[[Paljassaare sadam]]
Paljassaare sihitulepaagid
*[[Hugo Palk]]
*[[Pall]]
PALLADA (ristleja, mis lasti II maailmasõjas põhja Eesti vetes?)
*[[Pallast]] > [[Ballast]]
*[[Pallastitank]] > [[Ballastitank]]
Pallinina
Pallinina madal
*[[Timo Palo]]
Paluküla päevamärk
Palünoloogia
Pammana nina
Pammana poolsaar
*[[Panama kanal]]
Pandju saar
Paneer
Panga laht
Panga nukk
Panga pank
Panga poolsaar
Panganukk
Pangarahu neem
Panga tulepaak
Pank
Pankermast
Pankerpuri
Pannul
Pannurid
*[[Enn Pant]]
Pantokreenid
*[[Bruno Pao]]
Paope poolsaar
Papen-Wiek
Papilaht
Papina
Papirahu
Papirahu peenar
Papissaare
Papissaare laht
Papissaare sadam
Papp, David
Paralepa
Paralepa laht
Paralepa sihituletornid
Paralleel
Parasmetsa laht
*[[Paravan]]
*[[Pardakiri]] > [[Pardamaaling]]
Pardakõrgus
*[[Pardaluuk]]
*[[Pardamaaling]]
Pardapuu
*[[Pardatraalimine]]
Pardinina
*[[Pardumine]]
*[[Parduun]]
* [[Pargas]]
Pargo, Peter
*[[Pariisi Memorandum]]
Parika Paadisadam
*[[Paris MOU]] > [[Pariisi Memorandum]]
Park, Vello
*[[Parklaev]]
*[[Parras]]
Part
*[[Parv]]
*[[Parvlaev]]
Pasilaid
Pasklepviken
Paslepa laht
Paslepa paadisadam
Paslepa sihituletornid
Past, Evald
*[[Patareisadam]]
Patareitekk
Patentlogi
Paternoster
Patimaja poolsaar
*[[PATRIA SEAWAYS]]
*[[Paut]]
*[[Pautimine]]
*[[Pavilosta]] > [[Pāvilosta]]
*[[Peajaotuskilp]]
*[[Peakatel]]
*[[Peakell]]
*[[Peakompass]]
*[[Peamasin]]
*[[Peamehaanik]] > [[Vanemmehaanik]]
*[[Peatekk]]
*[[Kalle Pedak]]
Pedassaar
Pedassaare
Pedassaare nina
Pedassaare säär
Pede saar
Peel
Peelestik
Peenar
Peerni paadisadam
Peerulaid
Peeter Suure merekindlus
*[[Peetri sadam]] > [[Noblessneri sadam]]
Peetri tehas
Peil
*[[Peiling]]
*[[Peilingaator]]
*[[Peiltoru]]
Peilrivi
PEIPSI (süvendaja)
PEIPSI (laev)
Peipsi
Peipsi järv
Peipsi Kalur
Peipsi laevandus
Peipsi Laine
Peipsi lodi
Peipsi sõjalaevastik
*[[Peksuvõrgud]]
Pelagiaal
Pelagos
*[[Peli]]
Peliit
Pennulaiu nina
*[[Penteer]]
*[[Penterhaak]]
*[[Pentsel]]
Peremees, Kaido
Peremärk
*[[Periplus]]
*[[Periskoop]]
Periskoopkompass
Perluuvium
Pest
*[[Peterburi Admiraliteedi Laevatehas]]
*[[Peterburi sadam]]
Petkelma-Bank
Pettai, Elmar
*[[Pharose tuletorn]]
*[[PIANC]] > [[Maailma Veetransporditaristu Liit]]
Pidituul
Pidula laht
Piganeem
*[[Pigisudi]]
Pihanasu
Pihanasv
Pihelgalaid
Pihelgas, Armand
Pihinurme madal
Pihkva Aurulaeva Ühisus
Pihkva järv
Pihlalaid
Pihlalaid
Pihlatsi poolsaar
Pihu, Ervin
Pihusaar
*[[Piidevint]]
*[[Piigart]]
Piigert, Mihkel
*[[Piikvall]]
Piilpart
Piim
Piip, Ants
Piip, Ants Tõnis
Piiranguala(d)
Piirissaar
*[[Piirivalveamet]]
Piirivalve sadam
Piirumi madal
Piit
*[[Piiteng]]
Piitsakeele kare
Piitsaküla laid
Piiukare
Pikana nukk
Pikasääre ots
Pikasääre ots
*[[Pikikalle]]
Pikitasand
PIKKER (mitu laeva)
Pikknina
Pikkrahu
*[[Pikksilm]]
Pikla nina
Pilguse laht
Piller
Pilliots
Pilsipump
*[[Pilsivee separaator]]
*[[Pilsivesi]]
*[[Pilss]]
*[[Pinass]]
Pinevõrk
Pink
Pinnasepraam
Pinnasepuisteala
*[[Pingutusots]]
Pinukse kivi
*[[Piraat]]
*[[Piraatlus]]
Piratica
*[[Pirita sadam]]
Pirita sihitulepaagid
Pirkelpuri
Pirnvöör
*[[Piroog]]
Pisilaid
*[[Aivo Pitk]]
*[[Johan Pitka]]
Pitkanina
Pitkanina mütt
Pitkanina poolsaar
Pitkasääre madal
Pitkänä neem
Pitsernina
Pitskele
Pivarootsi laht
Piälmine uõ
Piälmised kared
*[[PKL]]
Plaas
Plaaž
Plagu
Plagurahu
Plaks, Johannes
Plangutus
*[[Plankton]]
Planktonivõrk
Planktonoloogia
Plating
*[[Platvormpraam]]
Pleesi laid
Pleiss
Pleuston
Plimsolli ketas
Plinklamp
Plinktuli
*[[Plokk]]
*[[Plänn]] > [[Nääk]]
Podu
*[[Pogi]]
*[[Poi]]
Poijaam
Poka laht
*[[Polaarjoon]]
*[[Polaarkoodeks]]
*[[Polaarklubi]]
Polder
Poldilaiud
*[[Pollar]]
Pomerants, Prido
*[[POMMERN]]
*[[Alfred Pontak]]
*[[Pontoon]]
*[[Poolsaar]]
Poolsilm
*[[Pooltuul]]
*[[Poom]]
*[[Poomtõke]] > [[Poontõke]]
*[[Poontõke]]
*[[Poord]] > [[Parras]]
Poording
*[[Pootsman]]
*[[Pootsmani kast]]
*[[Pootsmanitool]]
*[[Pootsmani vile]]
Popov, Sergei
Porgi laid
Porkkala
Porre, Paul
Portolaan
Portulaan
Postilaev
Postipaat
*[[Pottpaat]]
Praaga
*[[Praam]]
*[[Praamer]]
*[[Praamkonteiner]]
Praampuri
Praamraa
*[[Praamsaaling]]
*[[Prahikiri]]
*[[Prahileping]]
*[[Prahiraha]]
Prahiturg
Praht
*[[Prahtija]]
*[[Prahtimine]]
*[[Prangli]]
Prangli tulepaak
Prangli tuletorn
Prantsuse laid
Prassiots
*[[Jakob Prei]]
*[[Pressgang]]
Pressimine
Priis
Priisikohus
Priitpuri
*[[Prikk]]
Prikkamine
Prillraud
*[[PRINCESS ANASTASIA]]
*[[PRINCESS MARIA]]
Pringel
Pringi
Prinz, Johan
PROGRESS (esimene Hiiumaale ostetud aurik)
Prommik, Allan
*[[Proovisõit]]
*[[Propeller]]
*[[Propulsiivdüüsiga rool]]
Propulsiivsustegur
Protraktor
*[[Proviant]]
*[[Proviis]] > [[Proviant]]
Pruun, Joosep
Pruunvetikad
*[[Pudelpost]]
*[[Pudinkliiver]]
Pudurahu
Puhta Läänemere Ühendus
Puhtulaid
Puise poolsaar
Puise sadam
Puisenina
*[[Puistlast]]
*[[Puistlastilaev]]
Pujuderahu
*[[Pukseerimine]]
*[[Pukser]]
*[[Puksiir]] > [[Pukser]]
*[[Pukspriit]]
Pulgalaid
Pulkovo meridiaan
Pullapää neem
Pullapää poolsaar
Pullapää rahu
Pullapää sadam
*[[Pulli silm]]
Pulmarüü
*[[Heino Punab]]
Punasekivirahu
Punavetikad
Puningi saar
*[[Punker]]
*[[Punkerdaja]]
*[[Punkrilaev]]
Punktsildumine
*[[Punlapp]]
Pupp
Purekkari neem
*[[Puri]]
** [[Purjekas]] > [[Purjelaev]]
*[[Purjekinnas]]
*[[Purjelaev]]
*[[Purjelaud]]
*[[Purjeliik]]
*[[Purjeliist]]
*[[Purjeniit]]
*[[Purjenõel]]
*[[Purjepaat]]
*[[Purjepind]]
*[[Purjeriie]]
*[[Purjesepp]]
*[[Purjestus]]
*[[Purjesuspind]]
*[[Purjetaja (ajaleht)]]
*[[Purjetamine]]
Purme säär
Purtse sadam
Puruvana
Puskarahu
Pusku viik
Puskumadal
Putkelaid
Puulaid
Puumetsa madal
*[[Verner Puurand]]
Puurimislaev
Põdralaid
Põdva rahu
Põhipurjed
Põhja-Eesti paekallas
*[[Põhja-Jäämeri]]
Põhja-Ristnanina
Põhjaammuti
Põhjaelustik
Põhjalaid
Põhjanael
Põhjaproovel
*[[Põhjapuu]] > [[Kiil]]
*[[Põhjapüünis]]
Põhjarahu
PÕHJARAND (Eesti heeringapüügilaev)
Põhjaranniku dessandid 1918-19.
*[[Põhjasüvendi]]
*[[Põhjaõnged]] > [[Jadaõng]]
Põikmadal
*[[Põimpulgad]]
Põldrahu ots
Põlendik, Nikolai
*[[Põlvik]] > [[Knii]]
*[[Põnts]]
Põntsilaid
Põntsulaid
Põrkepruss
Põrkeseadmed
*[[Põrkevahesein]]
Põrutamispüük
Põtkelmaa madalad
Põtkelmaapank
*[[Põtkur]]
Põõsaspea neem
Põõsaspea tulepaak
Pädaste laht
*[[Päevamärk]]
*[[Päevapuri]]
Päevarahu
Pähkneem
Päitenina
*[[Päituul]]
*[[Päramees]]
Päramootor
Pärispea poolsaar
*[[Pärituul]]
Pärli, Veljo
*[[Ants Pärna]]
Pärnu
Pärnu – Pihkva veetee
Pärnu blokaad
Pärnu dessant
Pärnu Jõesadam
Pärnu Kalakombinaat
*[[Pärnu Kalanduskool]]
*[[Pärnu Kalur]]
Pärnu Kaptenite Selts
Pärnu Laeva Aktsiaselts
*[[Pärnu laht]]
Pärnu merekool
Pärnu muulid
Pärnu muuli tulepaagid
*[[Pärnu sadam]]
Pärnu sihitulepaagid
Pärsi nina
*[[Pärtner]]
Pätsurahu
*[[Päärt]]
*[[Pääsluuk]]
Päästejaam
Päästelaev
*[[Päästeleping]]
*[[Päästeliin]]
*[[Päästeliiniheitja]]
*[[Päästepaat]]
*[[Päästeparv]]
Päästepoi
Päästerõngas
*[[Päästesukk]]
Päästetasu
Päästeteenistus
*[[Päästevahendid]]
*[[Päästevest]]
Pööratavus
Pöördering
*[[Pöördklapiga rool]]
*[[Pöördkäitur]] > [[Asimuutkäitur]]
Pööre kursil
*[[Pöörel]]
Pöörilaid
*[[Pööring]]
Pööriots
Pööriotsa tuletorn
Pöörisnoot
Pöörna säär
Pühadekare
Pühakari
Pühakari
*[[Püknokliin]]
*[[Pükspoi]]
Püsiankur
Püsimärgistus
*[[Püsimärk]]
Püskeldi rahu
Püssina nina
Püssina pank
Püssirahu
Püssirahu silm
*[[Püstivus]]
*[[Püstrool]]
*[[Pütaõlu]]
*[[Pütingvant]]
Pütt, Jaan
Püügikvoot
*[[Püünis]]
Püünsi

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==Q==
* [[Q]]
* [[Q-laev]]
<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==R==
* [[R]]
*[[Raa]]
*[[RAA (kuunar)]]
*[[Raadio]]
Raadiokompass
Raadiologi
Raadiopeiling
Raadiopeilingaator
Raadiosekstant
*[[Raadiotelegraaf]]
*[[Raadiotelegrafist]]
Raagne ilm
*[[Raapuri]]
Rabinakalju madal
Rabotniku madal
*[[Radar]]
Radarmärkur
Radaripeegeldi
*[[Radist]]
Raespa nina
*[[Rafting]]
Rågöarna
Rahn
Rahu
*[[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon]]
*[[Rahvusvaheline kiirlaevade ohutuse koodeks]] > [[HSC koodeks]]
*[[Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon]]
*[[Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel]] > [[SOLAS]]
*[[Rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks]] > [[ISPS koodeks]]
*[[Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon]]
*[[Rahvusvaheline laevade ohutu käitamise ja reostuse vältimise juhtimise koodeks]] > [[ISM-koodeks]]
*[[Rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon]] > [[MARPOL]]
*[[Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri]] > [[Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon]]
*[[Rahvusvaheline laevanduskonverents]]
Rahvusvaheline Läänemere Kalapüügikomisjon
Rahvusvaheline meremiil
*[[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]]
Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu
*[[Rahvusvaheline ohutusjuurdluse koodeks]]
*[[Rahvusvaheline päästevahendite koodeks]] > [[LSA koodeks]]
*[[Rahvusvaheline Sadamakaptenite Assotsiatsioon]]
*[[Rahvusvaheline signalisatsioonikood]]
*[[Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon]]
*[[Rahvusvaheline tuleohutussüsteemi koodeks]] > [[FSS koodeks]]
*[[Rahvusvaheline Tuletorniadministratsioonide Liit]] > ''IALA''
*[[Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon]]
Raid, Tiit
*[[Rajameeter]]
Rakk
Rakon
Rambirahu
Rame laht
*[[Ramm]]
Rammu
Rammu sihimärgid
*[[Rammvahesein]] > [[Põrkevahesein]]
*[[Ramp]]
Ramsi neem
Ramsi sihimärgid
Ramö
Ramö
*[[Rand]]
Randaster
*[[Randla]]
Randlane
*[[Randumine]]
Randumiskoht
Randvere laht
Rang, Heinrich
Rang, Jakob
Rang, Otman, Kurgo
Rannaastang
Rannageoloogia
*[[Rannajoon]]
Rannak
Rannak, Linda
Rannakaitse
Rannakarplased
Rannakubjas
Rannaküla
Rannaküla tulepaak
Rannalaevandus
Rannametsa paadisadam
Rannamoodustised
Rannamõisa pank
Rannanõlv
Rannapatarei
Rannaprotsessid
Rannapungerja
*[[Rannariik]]
Rannasitik
*[[Rannasõit]] > [[Kohalik rannasõit]]
Rannatalupoeg
Rannavall
Rannavalve
Rannavanem
Rannavöönd
Rannaõigus
*[[Rannik]]
Rannikuhoovus
Rannikumeri
*[[Rannikuriik]]
Rassi säär
Rassirahu
Rataslaev
Ratjeer
Raua- ja mangaanikonkretsioonid
Rauarahu
Rauarahu
*[[Ants Raud]]
Raudbetoonlaev
Raudkiisk
Raudlood
Raudrahu
Raudrava
*[[Rein Raudsalu]]
Raugi
Raugi madal
Raugi sihitulepaagid
Raukas, Anto
*[[Rauma laevatehas]]
Rava
Ravimuda
Redaan
*[[Rederi AB Sally]]
*[[Reeder]]
*[[Reederiplagu]]
*[[Reel]]
*[[Reeling]]
*[[Reelingutrepp]]
*[[REET]]
*[[REET (parvlaev)]]
Referentsellipsoid
Referentspunkt
*[[Refetra]]
*[[Refonda]]
Refraktsioon
*[[REGAL STAR]] (ro-pax-laev)
*[[REGINA BALTICA]] (parvlaev)
„Regio”
*[[Registertonn]]
Registertonnaaž
Regressioon
*[[REGULA]] (parvlaev)
Reha, Gustav
*[[Rehv]]
*[[Rehvimine]]
*[[Rehvtali]]
*[[Reid]]
Reigi laht
Reigi laid
Reigi saar
Reigimaa
Reiman, Eduard
Reineke, Michael von
Reisberg, Artur
*[[Reisi-kaubalaev]]
*[[Reisilaev]]
*[[Reisimaailm]]
*[[Reisisadam]]
Reljeef
*[[Reo- ja heitveesüsteem]]
Repiiter
*[[Ress]]
*[[Ressel Rederi]]
*[[Retsess]]
Reval
*[[Reval Shipbuilding]]
Revalstein
*[[REVALSTEIN]]
REVOLJUTSIJA (ex AKTIIV, ei tagastatud Eestile)
*[[RIB-paat]] < [[Jäigapõhjaline kummipaat]]
Ridaõnged
Riff
*[[Rigas Juras Linija]]
Rigilauad
Riguldi päevamärk
Riia lahe merelahingud
*[[Riia Laevatehas]]
Riia laht
*[[Riia merekool]]
*[[Riia Vabasadam]]
Riia Sadamatehas
*[[Riia-Stockholmi laevaliin]]
Riida poolsaar
Riidamaa
RIIGEL (piirituseveo emalaev)
Riigilaevastik
Riigimadal
Riikidevaheline merepiir
Riikoja, Heinrich Roman
Riimvesi
Riis, Jaan
*[[Rigas Juras Linija]]
RIKSENS STÄNDER (meie vetes hukkunud Rootsi sõjalaev)
Riksu laht
Rimud
Rindrivi
Ringsudden
Ringsudden
Rinksu neem
Rinksu sadam
Rippmootor
*[[Ripp-põtkur]]
Rips
Ristinasv
Ristinina
Ristinä nina
Risti päevamärk
Ristkoordinaadid
*[[Ristleja]]
RISTNA (Laevad, mitu ehit. m/l 1963 Saksas)
Ristna lõugas
Ristna neem
Ristna sadam
*[[Ristna tuletorn]]
Ristpeiling
Riukamine
Rivimaa
Rivimaa poolsaar
Ro-ro
ROCK SITY (Eesti lõbusõidulaev, Kihnu Jõnni laev ja veel?)
Rogerviik
Roggenholm
Rohevetikad
Rohtlaan, Paul
*[[Rohuküla-Heltermaa laevaliin]]
*[[Rohuküla sadam]]
Rohuküla sihitulepaagid
Rohumaa neem
Rohuneeme päevamärk
Rohuneeme
Rohusi saar
*[[Roilpuri]]
Roilraa
Roja abajas
*[[Ro-lo-laev]]
*[[ROMANTIKA]]
Ronner
Rooglaiu neem
Rookmann, Johannes
*[[Rool]]
Roolaid
*[[Roolikamber]]
Roolikompass
Roolikäsklused
*[[Roolimasin]]
*[[Roolimees]]
Roolimine
Roolinäitur
Roolipinni keps
*[[Rooliratas]]
*[[Roolisaabas]]
*[[Rooliseade]]
*[[Roolitoomas]]
*[[Roolitääv]]
*[[Rooliülekanne]]
Roomassaare nina
Roomassaare poolsaar
*[[Roomassaare sadam]]
Roomassaare sihitulepaagid
Roopa laht
Roopa nukk
Roopa pank
*[[Tauri Roosipuu]]
Roosärg
*[[Rootorlaev]]
*[[Rootorpuri]]
*[[Rootsi Merepäästeselts]]
Rootsiklaid
Rootsiku laid
*[[Rootsi Rannavalve]]
*[[Küllike Rooväli]]
*[[Ro-pax-laev]]
*[[Ro-ro-laev]]
*[[ROSLAGEN]]
*[[Rosmorport]]
*[[Rostocki sadam]]
RUDOLF (aurik, rannasõidulaev)
Ruhi
*[[Ruhnu]]
Ruhnu dessant
*[[Ruhnu sadam]]
*[[Ruhnu tuletorn]]
*[[Ruhv]]
Ruhve sadam
Ruhvelaiu poolsaar
Ruhvikukk
Ruilaid
Ruilõpp
Rukki kanal
Rukkirahu
Rukkirahu kanal
Rukkirahu tuletorn
Rull August
*[[Rullamine]]
*[[Rullumine]]
*[[Rumb]]
*[[Rumpel]]
*[[Rumpliruum]]
Rumpo nina
Rumpo poolsaar
Runen
*[[RUNNER 4]] > [[KASSARI]]
Ruselaid
*[[RUSS]]
*[[RUSSALKA]]
Russow, Wolfgang
Rusulaid
Ruuk
Ruup
RÕBAK BALTIKI (Pole olnud Eesti lipu all)
Rõbak Estonii
*[[Rõhtrool]]
Rõks
Rõuk, Hans
*[[Räim]]
*[[Räimelaev]] > [[Võrklaev]]
Rälby laht
Rälby-Klubba neem
*[[Rändpüük]]
Rässa paadisadam
Räusk
*[[Rääts]]
Rööbik
Ründenurk
Rüsa
Rüsijää
Rüämadal
Rüütel, Mart

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==S==
* [[S]]
S.M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos
*[[Saaling]]
Saapakare
Saaparahu
*[[Saar]]
Saar, Johann
*[[Saare Kalur]]
Saare kurk
Saare neem
Saare Paat
Saareküla poolsaar
*[[Saaremaa]]
SAAREMAA (Triigis 1949. a ehitatud mootorpurjekas)
SAAREMAA (kaablilaev)
SAAREMAA (ex NIKOLAI, ex ROCHE CASTLE)
*[[Saaremaa Laevakompanii]]
*[[Saaremaa Merekultuuri Selts]]
*[[Saaremaa sadam]]
Saarenina
Saareotsa sihitulepaagid
*[[Saarestik]]
*[[Yrjö Saarinen]]
*[[Saaristuväil]]
Saarnak, Andrei
Saarnaki laid
Saarniku säär
Saarso, Mart
[[Saarte Liinid]]
Saastna laht
Saastna paadisadam
Saastna poolsaar
Saastna päevamärk
Saat, Toomas
Sablonid
*[[Sadam]]
*[[Sadamakapten]]
Sadama neem
Sadamabassein
Sadamaholm
*[[Sadamakapten]]
Sadamakõrts
Sadamalaevastik
Sadamaneem
*[[Sadamaoperaator]]
Sadama veeala
Sagura rava
Saik, Aksel
*[[SAINT PATRICK II]]
Saka-Ontika-Toila paekallas
Saks, Sergei
*[[Saksid]]
Salajõe laht
Salamaa
Salapiiritusevedu
Salarahu
*[[Salava]]
Salinõmme laht
Salinõmme paadisadam
Salinõmme poolsaar
*[[Salm]]
Salmistu sadam
Salmistu päevamärk
Salsgrüne
Salza, Hermann Alexander Eduard von
Saluputk
Salusaar
*[[Samajoon]]
*[[Samakõrgusjoon]]
*[[Samakäändejoon]]
*[[Samasoolsusjoon]]
*[[Samasügavusjoon]]
Sammalsoo, Peedu
*[[Jaak Sammet]]
Sandek
Sandpank, Johannes
Sandström, Helmuth
Sandviken
Sange
Sangelaid
Sangõ kari
Sangõtõ
Sants
Santsukast
Santsukott
Saproobsus
Sartneem
Sarve poolsaar
Sarve sadam
Sarõtšev, Gavriil
Sassi poolsaar
*[[Satelliitnavigaator]]
*[[Satelliitnavigatsioon]]
*[[SATURN]]
Saunja laht
Savi
Savinovi madal
*[[Scandinavian Shipping Gazette]]
*[[SCANIA]] (parvlaev)
SCHLESWIG HOLSTEIN (soomuslaev, vrakk meie vetes)
Schmidt, August
Schmiedehelm, Ferdinand
Schmuul, Rudolf
*[[Sea Containers]]
Seanina
Seanina
Seanina päevamärk
*[[SeaRail]]
Seasaar
*[[Seaselg]]
*[[SEA WIND]]
*[[SeaWind Line]]
Secchi ketas
Sedimentatsioon
Seedri sihitulepaagid
Seeigel
*[[Seekel]]
Seenankur
*[[Seesimine]]
*[[Seesing]]
*[[Segalast]]
*[[Segalastilaev]]
*[[Seilmaaker]] > [[Purjesepp]]
Seinakari
Seiner
Seinnoot
Seisevnoot
*[[Seiskamisliin]] > [[Suretusliin]]
*[[Seiskamislüliti]] > [[Suretuslüliti]]
Seisler, Aleksander
*[[Sekstant]]
*[[SEKTORI]]
Sektortuli
Sektsioonlaev
Selggrund
Selglaid
Selgrahud
Selis
Selkkare
Sepakare
Sepamaa laht
*[[Separaator]]
Separahu
Sepasitik
Sepp, Ado
Sepp, Herm
Sepp, Herman
Sepp, Mihkel
Sepp, Peeter
*[[Rein Sepp]]
Sepp, Tõnis
Sergo, Gustav
Sergo, Herman
Seston
*[[Sete]]
Settelõks
Settevool
*[[Severnaya Verf]]
SEVERODVINSK (parvlaev)
Sfäroid
*[[Shipgaz]]
*[[Shipwher]]
Siemer, Aksel-Kalju
*[[Signaalmast]]
*[[Signaaltuli]]
*[[Signalist]]
SIGNE (Käsmu meeste aurik)
SIGRID (Käsmu meeste aurik)
*[[SIGRID (Rootsi)]], tuumakütuse veo laev
*[[SIGYN]], tuumakütuse veo laev
Sihimadal
* [[Sihimärk]]
* [[Sihimärgid]]
* [[Sihisuurrahu]]
* [[Sihitulepaagid]]
* [[Sihituletornid]]
* [[Siht]]
Siiasäär
Siig
Siiksaare nina
Siiksaare poolsaar
Siilanarusk, Tõnis
Siimurahud
Siimusgarn
Siirdekalad
Siirivöö
Siisammel
Siksakkurss
Silberberg, Jüri
*[[Sild]] > [[Komandosild]]
*[[Sildumine]]
Sildumiskoht
Sildumisnäitur
Silegrund
*[[Sileplangutus]] > [[Karveelplangutus]]
Silinderpoi
*[[SILJA EUROPA]]
*[[SILJA FESTIVAL]]
*[[Silja Line]]
*[[SILJA OPERA]]
*[[SILJA SERENADE]]
*[[SILJA SYMPHONY]]
Sillaid
*[[Sillamäe sadam]]
Silla sihitulepaagid
Silligrunn
Silm
Silm
*[[Silm (geograafia)]]
*[[Silmapiir]]
*[[Silmapiiri kallak]]
*[[Silmapiiriringi jaotus]]
Silmarahu
*[[Silmareis]]
Silmkare
Silver, Mihkel
Simm, Mart
Sinikael
*[[Sinine Lint]]
Sinine Peeter
Sinivee, Enno
Sinivee, Rudolf
Sinivetikad
Sipelgarahu
*[[Sireen]]
Sirga saar
*[[Sisemeri]]
Siseveed
*[[Siseveelaevandus]]
Sisevete laevajuht-mehaanikute kool
Sitna ots
Sixarninna
Sjõllaid
*[[Sjöfartstidningen]]
Sjöla-grånne
*[[Skeppsbro]]
Skipargrone
Skippergrund
Skuuter
*[[Skraber]]
SLAVA
*[[Slepptou]]
*[[Slipp]]
*[[Slämming]]
Soeginina
Soeginina pank
Soela sadam
Soela väin
*[[SOLAS]]
Solkpuu
*[[Somaalia piraadid]]
*[[Sonar]]
*[[SONATA]] > [[ABRUKA (segalastilaev)]]
Song, Lembit
Soodirõngas
Soolakuiv
Soolamadal
Soolarahu
Soolsus
*[[Soome laht]]
Soomere, Tarmo
Soomuskaater
*[[Soomuslaev]]
Soomusristleja
Soonlepa laht
Soovitatav ankrupaik
Soovitatav laevatee
Soovitatav sõidusuund
*[[Soot]]
Sorgholm
Sorgu
Sorgu Kakar
Sorgu latv
Sorgu madal
Sorgu tuletorn
Sorimine
Sorkholm
*[[SOS]]
*[[Sovcomflot]]
SOVETSKAJA RODINA
*[[Sovfracht]]
*[[Sovfracht Maritime Bulletin]]
Spafarjev, Leonti
SPARTAK (> VAMBOLA)
*[[Spinning]]
Spithamnudden
Spring
*[[SRC]]
*[[Staabiveebel]]
*[[Staapel]]
*[[Stadsgården]]
STADT REVAL
Stamm, Leonhard
*[[Standardkonteiner]]
*[[STAR]]
*[[Stardilaev]]
STANISLAW MONIUSZKO
*[[STCW]]
*[[ST. OLA]]
Stapelpotten
Stapolbuttne
*[[Stauimine]]
*[[STB]]
*[[St. Peter Line]]
*[[Stella Lines]]
*[[Stena Line]]
Stenskär
Stern, Karl
*[[Stividor]]
*[[Stjuardess]]
*[[Stjuuard]] > [[Stjuardess]]
*[[Stockholmi saarestik]]
*[[Stockholmi sadam]]
*[[Stockholmi Sadamad]]
*[[Stoovimine]] > [[Stauimine]]
Stora Rågö
Stora Stengrund
Stora Tjukõ
Storgrone
Storgrundet
Storkholm
*[[Sovcomflot]]
*[[Stratigraafia]]
Stratifikatsioon
*[[Stringer]]
*[[STX Europe]]
Suaru sadam
*[[Suessi kanal]]
*[[Suitsupoi]]
*[[Suitsutamine]]
*[[Sukeltiib]]
Suletud meri
SULEV (ex A-32, täiendada)
Sumplaev
Sundgrundi madal
Sundsteini madal
Supelrand
*[[SUPERFAST VII]]
*[[SUPERFAST VIII]]
*[[SUPERFAST IX]]
*[[SuperSeacat]]
*[[SUPERSEACAT]]
*[[SUPERSTAR]]
*[[Suretusliin]]
*[[Suretuslüliti]]
Suspensioonivool
Susski, Vladimir
Sutlepa meri
Sutt
Sutu laht
Suuberg, Michael
*[[Suue]]
*[[Suund]]
*[[Suur Belt]]
Suur katel
Suuriku pank
Suur-Pakri tulepaak
Suur salm
Suur silm
SUUR TÕLL
Suur väin
Suur-Aasalaid
Suur-Antsulaid
Suur-Härjamaa
Suur-Härjarahu
Suur-Pakri
Suur-Roograhu
Suur-Tulpe
Suur-Urve
Suura kare
Suura laid
Suurerahu
Suurkari
Suurkuiv
Suurkuiv
Suurkäkk
Suurlaid
* [[SUURLAID]]
Suurlaid
Suurlaidu neem
Suurlood
Suurmann, Mihkel
Suurna nina
SUUROP
Suurpea
Suurpea kai
Suurrahu
Suurrahu
Suurrahu
*[[Suurring]]
Suursadam
Suursadama sihitulepaagid
Suursäär
SUUR TÕLL
*[[Suurtükilaev]]
Suurtükipaat
Suurupi poolsaar
Suurupi väin
*[[Suurupi sihituletornid]]
Swalferort
*[[Svensk Sjöfarts Tidning]] > [[Sjöfartstidningen]]
*[[Svertpaat]]
Sviby kanal
Sviby laht
*[[Sviby sadam]]
Sviby sihitulepaagid
Sworbe
*[[Endel Sõerde]]
*[[Sõidujoom]]
Sõidukaugus
*[[Sõjalaev]]
Sõjalaevastik
*[[Sõlm]] > [[Sõlm (kiirusühik)]]
Sõlmed
SÕMERI (ex GRENEN, Sergo laev)
Sõmeri
Sõmeri poolsaar
Sõmeri tuletorn
Sõmeri-Kihnu künnis
SÕPRUS
Sõrenets
*[[Sõru sadam]]
Sõru sihituletornid
Sõru silm
Sõrve madal
Sõrve meri
Sõrve poolsaar
*[[Sõrve säär]]
*[[Sõrve tuletorn]]
*[[Sõsarlaev]]
*[[Sõudmine]]
*[[Sõuelektrimootor]]
*[[Sõukruvi]]
Sõuratas
*[[Sõuvõll]]
Säga
Säinakare
Säinas
Säinaste kuiv
Sälgrund
Särg
Särjesilm
Säär
Sääre nina
Sääre-Laimadal
Säärelaid
Sääreots
Sääreots
Säärepä ots
Sääretukk
Sääretuka tuletorn
Sääretüki nina
Sääretükk
Sääri laid
*[[Säärimine]]
Söelaev
Söemadal
Südakarplased
Südvester
Sügavusnull
*[[Sügavusrool]]
Süsime nasv
Süsmalainen Kert
*[[Süst]]
*[[Süsteem A]]
*[[Süvatank]]
Süvaveepomm
*[[Süvendaja]]
Süvendamine
*[[Süvis]]
Süüdvester
*[[Süütelaev]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==š==
* [[Š]]
* [[Šebekk]]
* [[Šelf]]
* [[Šelfisetted]]
* [[Šeltertekk]]
* [[Štšepotjev, Boris]]

==Z==
* [[Z]]
* [[ZARJA]] (E. Tolli ekspeditsioonilaev, barkantiin)
* [[ZARJA (sisevete laev)]]
* [[Zerel]]
* [[Ziegelkoppel-Bucht]]
* [[Zoobentos]]

==ž==
* [[ž]]

==T==
* [[T]]
*[[Taageldamine]]
*[[Taak]]
*[[Taakfokk]]
*[[Taaksel]]
*[[Taakselkuunar]]
Taaliku sadam
*[[Taani väinad]]
TAARA (as Peipsi aurulaev)
*[[Taavet]]
*[[Tabadus]] > [[Tabadusekepp]]
*[[Tabadusekepp]]
*[[Taevaekvaator]]
*[[Taevakaart]]
*[[Taevaskera]]
Tagalahe dessant
Tagalaht
Tagamõisa poolsaar
Tagarahu
Tagaranna poolsaar
*[[Taglas]]
*[[Taglastamine]] > [[Taageldamine]]
*[[Taglastus]]
Taguküla laid
Tahkumäe neem
Tahkuna nina
Tahkuna poolsaar
*[[Tahkuna tuletorn]]
Tahkunina
Tahkuranna
Tahkuranna paadisadam
Tahu laht
Tahu nina
Tahu sihitulepaagid
Takistused
*[[Takling]]
*[[Talas]]
* [[Tallink]]
* [[TALLINK]]
* [[TALLINK AUTOEXPRESS]]
* [[TALLINK AUTOEXPRESS 2]]
* [[TALLINK AUTOEXPRESS 3]]
* [[TALLINK AUTOEXPRESS 4]]
* [[TALLINK EXPRESS I]]
*[[TALLINN]], reisilaev
*(mitu sellenimelist laeva, sh NL suur allveelaevahävitaja Vladivostokis)
*[[Tallinna alumine tuletorn]]
Tallinna Börsi ja Sadama Artell
Tallinna börsikomitee
*[[Tallinna Jahtklubi]]
Tallinna Kalakombinaat
*[[Tallinna Kalandustehnikum]] > [[Tallinna Merekolledž]]
Tallinna Kalapüüniste Vabrik
*[[Tallinna Kalatööstuslik Merekool]] > [[Tallinna Merekolledž]]
*[[Tallinna Kutsekool nr 1]]
*[[Tallinna Laevamehaanikute Kool]]
*[[Tallinna Laevaühisus]]
*[[Tallinna laht]]
*[[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]]
*[[TALLINNAMADAL]] > [[REVALSTEIN]]
*[[Tallinna madal]]
*[[Tallinnamadala tuletorn]]
Tallinna Merekalasadam
*[[Tallinna Merekaubasadam]] > [[Vanasadam]]
*[[Tallinna Merekohus]]
*[[Tallinna Merekolledž]]
*[[Tallinna Merekool]]
*[[Tallinna Merekool nr. 3]]
*[[Tallinna Merekooli Lõpetanud Kaugsõidukaptenite Ühing]]
Tallinna merelahing
Tallinna Meremeestekodu
*[[Tallinna Meretehas]]
Tallinna reid
*[[Tallinna Sadam]]
Tallinna Sadama Laevatööliste Ühing
*[[Tallinna Sadamatehased]]
*[[Tallinna sihituletornid]]
Tallinna Traallaevastiku Baas
*[[Tallinna ülemine tuletorn]]
*[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]
*[[Tallinn-Stockholmi laevaliin]]
Talrand
Talrep
Talts, Aleksander
Talvemaa
Talvesadam
*[[Tamm]]
Tamm, Friedrich
Tamm, Villem
Tammepakk
Tammiski nukk
Tammneeme tuletorn
Tammsalu, Rein
Tang
*[[Tank]]
*[[Tanker]]
*[[Tanklaev]] > [[Tanker]]
*[[Tankilagi]]
*[[Tantjeem]]
Tapurla sadam
Tareste laht
Tarja
*[[TARMO]] (jäämurdja)
Tartu Aurulaeva Selts
Tartu Jõesadam
Tartu Sadam
*[[Tartu Ülikooli Mereinstituut]]
*[[TASUJA]], Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaev
*[[TASUJA (pukser-jäämurdja)]] ehitatud 1910. aastal, Eesti Merejõududes Vabadussõja ajal suurtükilaev
*[[TASUJA (pukser)]], PKL-i endine pukser
Tauksi saar
Tauksi saarestik
*[[Tax-free]]
*[[Teabepoi]]
Teadaanded Meremeestele
Teadmata kadunud laev
Teatatud sügavus
*[[Teatmeteoste talitus]]
*[[Teeninduslaev]]
Teesu nina
*[[Tehissaar]]
Tehniline laevastik
*[[TEHUMARDI]]
Teib
*[[Tekiehitis]]
Tekilast
*[[Tekiplangutus]]
*[[Tekipoiss]] > [[Laevapoiss]]
*[[Tekistringer]]
*[[Tekk]]
*[[Telgjoon]]
Telgmeridiaan
Telise neem
Telise sihimärgid
Telmeni laid
Telnäs
Telve
Telve Kuivarahu
Tender
*[[Teng]]
Teng, Gustav
Tenner, Carl Friedrich
Teoreetiline joonis
Tepu laht
*[[Terminal]]
Termokliin
*[[Termoõlikatel]]
Terra Feminarum
Terra incognita
Terrass
*[[Territoriaalmeri]]
Territoriaalmere lähtejoon
Territoriaalmere piir
Territotiaalveed
*[[Tessa]] > [[Stjuardess]]
*[[TEU]]
Teufels-Grund
Teär, Jaen
Teär, Julius
*[[Thor Heyerdahl]]
Tiedemann, Oskar
Tiefenhafen
Tihtimine
*[[Tihttuul]]
*[[Tiiburlaev]] > [[Tiibur]]
Tiirlood
Tiirneem
Tiirud
Tiirukari
Tiitus, Mihkel
*[[Tiivikliugur]]
Tinarahu
Tint
Tinurinina
Tirbi säär
*[[Tirk]]
Tirp
Tiskre laht
*[[TITANIC]]
Tiuka saar
Tjalk
*[[Heino Tohver]]
Tohvri neem
Tohvri nina
Toila sadam
Tombamaa
Tombolo
Tondirahu
Tondisaar
Tonnaažimärk
*[[Tooder]]
Toodrikivi
Toolse neem
Toolse päevamärk
Toom, Artur Eduard Johannes
Toomanina
*[["Toomas roolis"]] > [[Roolitoomas]]
Toomra, Oskar
Tooraku-Tamla nina
Toots, Hendrik
Topenant
*[[Topelttoimega laev]]
Topi laht
Topograafia
Topograafiline kaart
*[[Topp]]
*[[Topsel]]
Topu laht
Toretnina
*[[Torgmortrans]]
Tori abajas
Tori kanal
Tori laht
Tori sadam
Torila ots
*[[Torm]]
*[[Tormihoiatus]]
Tormilatern
*[[TORMILIND]]
*[[Tormiluugid]]
*[[Tormipaast]]
*[[Tormipuri]]
*[[Tormipüha]]
*[[Tormisignaalid]]
Tormisilm
*[[TORNADO]]
*[[TORONTO]]
*[[Torpedist]]
*[[Torpeedo]]
*[[Torpeedoaparaat]]
Torpeedokaater
Torpeedopaat
Torpeedovõrk
*[[Tou]]
*[[Traal]] > [[Traalnoot]]
*[[Traaler]]
Traallaud
Traallook
*[[Traalnoot]]
Traalpüük
Traalvints
Traavers
*[[Tragi]]
*[[Tramplaev]]
*[[Tramplaevandus]]
*[[TRANSESTONIA]]
*[[Transflot]]
Transgressioon
*[[TRANSLANDIA]]
*[[Transpordiamet]]
Transpordilaev
Treereep
Trei, Tiiu
*[[Treilerilaev]]
Treilmann, Oskar
Treimani sadam
*[[Trepimadrus]]
*[[Trepivõrk]]
Triangulatsioon
Trieer
TRIIGI (Triigis 1950. a. ehitatud viimane mootorpurjekas)
Triigi laht
Triigi poolsaar
*[[Triigi sadam]]
Triigi sihitulepaagid
*[[Triigi-Sõru laevaliin]]
Triiginina
TRIINA (mootorpurjekas, A. Tuulingu laev)
*[[Triiv]]
Triivankur
*[[Triivimine]]
*[[Triivinurk]]
*[[Triivpüük]]
*[[Triivvõrk]]
*[[Trimaraan]]
*[[Trimm]]
*[[Trimmer]]
*[[Trireem]]
Tritsamine
Trofimov, Apollinari
*[[Tross]]
*[[Trosspinguti]]
*[[TROSSÖ]] > [[LIVONIA]]
*[[Trümm]] > [[Laadruum]]
Trümmimehaanik
*[[Felix Tschudi]]
*[[Tschudi Shipping]]
Tsementkast
*[[Tsirkulatsioon]]
*[[Tsistern]]
Tsitre sadam
Tsitrenina
*[[Tsiviillaev]]
*[[Tsiviillaevastik]]
*[[TS Laevad]]
*[[Tsunami]]
Tšernovi madal
Tšubakov, Kirill
*[[TTÜ Kuresaare Kolledž]]
*[[TTÜ Eesti Mereakadeemia]]
*[[TTÜ Meresüsteemide Instituut]]
*[[TUIZIDI]] > [[OFELIA]]
Tuimadal
*[[Tulelaev]]
*[[Tulepaak]]
*[[Tulepoi]]
Tuleraamat
*[[Tuletorn]]
*[[Tuletõrjesüsteemid]]
*[[Tullid]]
Tulpe saared
Tulusepüük
Tumalaid
*[[Tunnelpõtkur]]
*[[Tunninurk]]
Turb
*[[TURBINIA]]
Turbuneeme sadam
Turja poolsaar
Turja sadam
*[[Turku Repair Yard]]
Tursamadal
Tursk
*[[Turu-Stockholmi laevaliin]]
TUTTI V
Tuudinasva karid
*[[Tuuker]]
*[[Tuukrikell]]
*[[Tuukrilaev]]
*[[Tuukritööde OÜ]]
*[[Tuul]]
Tuulehaug
Tuulekiiruse skaala
Tuulekott
*[[TUULELIND]]
*[[Tuulerool]]
*[[Tuulesukk]]
Tuuling, Aleksander August
Tuuling, Igor
*[[Tuumalaev]]
*[[Tuumaallveelaev]]
Tuur
Tuurlased
Tõlli paadisadam
Tõnissoo, Herman
*[[Nathan Tõnnisson]]
Tõnso, Ferdinand
Tõruvähk
*[[Tõrvaaurik]]
Tõstamaa laht
Tõstamaa nõgu
Tõstamaa poolsaar
Tõstelaev
Tõuga säär
Tõugjas
Tõukurpuksiir
*[[Tõus]] > [[Looded]]
*[[Tõusulaine]]
*[[Tähekompass]]
Tähva nina
Täidlustegur
*[[Täislaev]]
*[[Täisraapurjestus]]
Täkulaiu neem
Tälmen
Tärkma madal
Tärkma neem
*[[Tääv]]
Täävlogi
*[[Täävtoru]]
Töödilaid
Tööpaat
TÜ Eesti Mereinstituut
*[[Tüfoon]]
Türisalu pank
Tüür
*[[Tüürimees]]
*[[Tüürpoord]]
*[[Työvene Oy]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==U==

* [[U]]
* [[Ucksholm]]]
* [[Udria]]
* [[Udriku laid]]
* [[Udukell]]
* [[Udupasun]]
* [[Udusignaalid]]
* [[Udusireen]]
* [[Uexküll, Konrad von]]
* [[Uhkvool]]
* [[Uhtju madal]]
* [[Uhtju saared]]
* [[Uhtju tulepaak]]
* [[Uiema sihimärgid]]
* [[Uim]]
* [[Uisk]]
* [[Uitru säär]]
* [[Ujuk]]
* [[Ujukpaat]]
* [[Ujuklaev]]
* [[Ujulestad]]
* [[Ujupõis]]
* [[Ujur]]
* [[Ujuvbaas]]
* [[Ujuvdokk]]
* [[Ujuvkai]]
* [[Ujuvkraana]]
* [[Ujuvmiin]]
* [[Ujuvmärgistus]]
* [[Ujuvpatarei]]
* [[Ujuvtöökoda]]
* [[Ujuvus]]
* [[Ujuvuskatse]]
* [[Ujuvuskeha]]
* [[UKRAINA]] (NL baaslaev)
* [[Ulassaar]]
* [[Ulffö]]
* [[Ulgmadal]]
* [[Ulfsö]]
* [[Ulgumeri]]
* [[Ulkari saar]]
* [[Ulluneem]]
* [[ULS FERRY 1]] > [[KAPELLA]]
* [[Ulutalaid]]
* [[Umalaid]]
* [[Umalakotid]]
* [[Umalalaid]]
* [[Umblu saar]]
* [[Umbreeling]]
* [[Ummiklainetus]]
* [[Umpa saar]]
* [[Umpu]]
* [[UNCLOS]] > [[ÜRO mereõiguse konventsioon]]
* [[Und]]
* [[Undva nina]]
* [[Undva pank]]
* [[Ungern-Sternberg, Ewald Alexander Andreas von]]
* [[Ungern-Sternberg, Heinrich Georg Eduard von]]
* [[Ungern-Sternberg, Otto Reinhold Ludwig von]]
* [[Ungern-Sternberg, Peter Ludwig Konstantin von]]
* [[Ungern-Sternberg, Robert Eginhard von]]
* [[Unguma laht]]
* [[Unguma paadisadam]]
* [[Uniafrica]]
* [[Unireem]]
* [[Unity Line]]
* [[Universaallaev]]
* [[Unterneemani madal]]
* [[Uppholm]]
* [[Uppholmi neem]]
* [[Uppholmi tulepaak]]
* [[Upsu laht]]
* [[Upvelling]]
* [[URAAL]] (NL laev)
* [[URAGAN]] (NL laev)
* [[Urgõ laid]]
* [[Urverahu]]
* [[Usin, Jaan]]
* [[UTC aeg]]
* [[Utilisatsioonikatel]]
* [[Utria]]
* [[Uudepanga laht]]
* [[Uue sadama merelahing]]
* [[Uuemaarahu]]
* [[Uuemererahu]]
* [[Uuetoa, Enn]]
* [[Uurimislaev]]
* [[Uus-Merimaa]]
* [[Uusikaupunki]]
* [[Uuskuiv]]
* [[Uusmadal]]
* [[Uusmere rahu]]
* [[Uusrahu]]
* [[Lembit Uustulnd]]
* [[Ust-Luga sadam]]
* [[Uõ]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==V==
* [[V]]
Vaader, Ernst
*[[Vaalupulk]]
*[[Vaarimine]]
Vaarma, Olaf
*[[Vaba laevasõidu õigus]]
Vaba läbipääs
*[[Vaba praktika]]
*[[Vabapardamärk]]
Vabasadam
*[[Vabatsoon]]
Vabavaht
Vabed
Vaemla laht
Vaeras
Vaga, Vassili
VAGULA (supertraaler)
Vahalaid
Vahase
Vahase silm
Vahasenina
Vahase tulepaak
Vahekarid
Vahelmisrahu
Vahemadal
Vahemadal
Vahemadala tuletorn
Vahemere abajas
Vahemere maakitsus
*[[Vahesein]]
Vahesoo lõugas
*[[Vahetekk]]
*[[Vahilaev]]
*[[Vahimadrus]]
Vahimees
*[[Vahiteenistus]]
Vaht
Vaibla
*[[Vaier]]
Vaiguranna astang
Vaika saared
*[[Vaikne ookean]]
*[[Vaindloo]]
Vaindloo rahn
Vaindloo tuletorn
Vainupea
Vainupea neem
Vainupea sihimärgid
Vainupea tulepaak
Vajadusel töötavad tuled
Vaiste laht
Vakkermann, Johannes
Valaste tulepaak
Valdemars, Krišjanis
Valge ketas
Valge, Alfred
Valgepea-merikotkas
Valgerahu
Valgerand
Valgma
*[[Vall]]
*[[Vallamine]]
*[[Valmendi]]
Valma
Valter, Ahto Ruslan
Valter, Rudolf
Valvepaat
VAMBOLA
Vammus Ado
Vana-Patarei saar
Vanalubi laht
Vanamihkli rahud
Vanamõisa laht
Vana-Patarei tulepaak
*[[Vanasadam]]
*[[Vanasadama Jahisadam]]
Vanaselja, Siim
*[[VANA TALLINN]]
Vandiraiuja
*[[Vandiraud]]
Vandisõlm
*[[Vanemleitnant]]
*[[Vanemmaat]]
*[[Vanemmadrus]] > [[Madrus]]
*[[Vanemmadrus (auaste)]]
*[[Vanemmehaanik]]
*[[Vanemveebel]]
*[[VANEMUINE]], reisilaev
*[[VANEMUINE (jõelaev)]]
Vani säär
Vant
*[[VAPPER]] > [[PVL-111 VAPPER]]
Varad
Varamine
Varbe
*[[Varbreeling]]
*[[Varbtrepp]]
*[[VARDO]] (parvlaev)
Vares, August
Varese sadam
Vareserahu
Vareslaid
Vargasäär
*[[Variatsioon]]
*[[Varikalad]]
Varitekk
Varitekklaev
*[[Varjusadam]]
Varjutav tuli
Varma, Aleksander
Varnja
*[[Varpankur]]
*[[Varpimine]]
Varsalaid
Varsarahu
Vart
Vasikaholm
Vasikalaid
Vasknarva
Veberman, Ernst Constantin
Vedel põhi
*[[Vedellast]]
*[[Vedellastilaev]]
*[[Vedellastipraam]]
*[[Vedurlaev]] > [[Pukser]]
Vedustuul
Vee läbipaistvus
Vee õitsemine
Vee-elustik
*[[Veeala]]
Veebling
*[[Peeter Veegen]]
Veeheistelauad
Veeimeja
Veekiiker
Veekogu
Veelaev
Veelaiu nina
*[[Veeldatud maagaas]]
*[[Veeldatud naftagaas]]
*[[Veeliin]]
Vee läbipaistvus
Veepits
Veere sadam
*[[Veeremilaev]] > [[Ro-ro-laev]]
*[[Veeskamine]]
*[[Veeskmine]] > [[Veeskamine]]
*[[Veespordialad]]
*[[Veestu]]
*[[Veesõiduk]]
*[[Veetee]]
*[[Veeteede Amet]]
*[[Veeteede Ameti Teataja]] > [[Veeteede Teataja]]
*[[Veeteede Talitus]] > [[Veeteede Amet]]
*[[Veeteede Teataja]]
*[[Veeteede Valitsus]] > [[Veeteede Amet]]
*[[Veetihe]]
*[[Veevarustussüsteem]]
*[[Veeväljasurve]]
*[[VEGA]]
*[[VEGA (pukser)]]
Veide, Andres
Veide, Jüri
Veide, Mihkel
Veidenberg, Ernst
Veigelin Georg
Veinpalu, Endel
Veiserahu
*[[Hubert Veldermann]]
Veldre, Ivar
Vellamäe Priit
Vellboot
Velner, August
Velner, Haarald-Adam
Vender
Vene
*[[Vene-Balti sadam]]
*[[Vene-Balti tehas]]
*[[Vene Mereregister]]
*[[Ventilatsioonisüsteem]]
*[[Ventspilsi sadam]]
*[[Veolaev]]
*[[Veoleping]]
Vergi poolsaar
Vergi sadam
Vergi sihitulepaagid
Vergi tuletorn
Vesi
Vesija nina
Vesikana
Vesikatk
Vesikirbulised
Vesikond
Vesilastis laev
*[[Vesilennukite angaarid]]
Vesiloo
*[[Vesipüks]]
Vesirahu
Vesitükimaa
Veskimets, Arvo
*[[VESTA]]
Vetela laht
*[[Vetikad]]
*[[VIA MARE]]
*[[Via Stockholms Hamnar]]
*[[Vickers-Armstrong Ltd.]]
*[[VICTORIA I]]
Vihasoo Lood
Vihterpalu laht
Viiburg, Helmut
Viidikas
Viierahu ots
*[[Viikar]]
Viikingilaev
Viimsi nõgu
Viimsi poolsaar
Viimsi sihimärgid
*[[VIIMSI (tanker)]]
Viinistu
*[[Viiramine]]
*[[VIIRE]], parvlaev
Viire kurk
Viirekare
Viirelaid
Viirelaid (Kuusnõmme lahes)
Viirelaiu tuletorn
Viires
Viislaid
*[[Viitseadmiral]]
Vikati sadam
*[[VIKING FSTR]]
*[[VIKING GRACE]]
*[[Viking Line]]
*[[VIKING XPRS]]
Viljagunina
VILJANDI (mitu laeva)
Villemi laid
VILSANDI (ex DAGMAR, Sergo laev ja mõni veel?)
Vilsandi
Vilsandi tuletorn
Viltina laht
Vimb
Vimpel
Vindseil
Vinkovi madal
Vinträim
Virbi ots
Virmalaid
*[[VIRONIA]] (reisilaev)
*[[VIRONIA (ro-pax-laev)]]
Virtsu Kalur
*[[Virtsu-Kuivastu laevaliin]]
Virtsu poolsaar
Virtsu sadam
Virtsu sihitulepaagid
*[[Virtsu tuletorn]]
Viru Rand
*[[Visiir]]
*[[Viskeliin]]
Vissulaid
*[[Madli Vitismann]]
Vohhi
VOHI (laev)
Vohilaid
VOHILAID (mitu laeva)
*[[VOHILAID (parvlaev)]]
VOLDEMAR (kaljas? G. Martinsoni ehitatud)
Voolens, Feliks
Voosi kanal
Voosi kurk
*[[Vormsi]]
*[[VORMSI]], parvlaev
Vormsi sihitulepaagid
Vormsi tuletorn
*[[VOSTOK]], luup
Votiivlaev
*[[Vrakiregister]]
*[[Vrakk]]
Vulkare
Vulligrunn
*[[Vuosaari sadam]]
*[[Vurrkompass]]
*[[Vuuling]]
Võilaid
Võirahu
Võiste
Võiste paadisadam
Võiste saar
VÕITJA (Käsmu meeste purjekas)
*[[Võlliliin]]
*[[Võllipeli]]
*[[Võllitunnel]]
Võnnu poolsaar
Võrguhark
Võrgujada
Võrgukandevahendid
Võrgukare
Võrgukivid
*[[Võrgulaev]] > [[Võrklaev]]
Võrgukudumine
Võrgumaja
Võrgunõel
*[[Võrgupüük]]
Võrgurahud
*[[Võrgusilm]]
Võrgutähis
Võrk
Võrkaia paadisadam
Võrkerahu
*[[Võrklaev]]
Võrkrahu (Vilsandi)
Võrkrahu (laid Soela väinas)
Võrkrahu
Võrtsjärv
*[[Võrtsjärve Limnoloogiajaam]]
Võrtsjärve näidiskalamajand
Võsu
Vähk
Väike-Pakri sihimärgid
Väike-Pakri tulepaak
Väike salm
Väike väin
Väike-Aasalaid
Väike-Antsulaid
Väike-Härjamaa
Väike-Härjarahu
*[[Väikelaev]]
*[[Väikelaevajuht]]
Väike-Pakri
Väike-Prangli
Väike-Roograhu
*[[Väikesadam]]
Väike-Tiuka saar
Väike-Tulpe
Väike-Urve
Väikekiuv
Väikelood
Väikese väina forsseerimine
Väiketraal
*[[Välisseade]]
Väin
Väinakari
*[[Väinameri]]
Väinatamm
*[[Peeter Väling]]
Välisseade > autriger
*[[Välissõiduviisa]]
Vältimisala
Värati paadisadam
Värati poolsaar
Värska laht
*[[Värtahamn]]
Västerviken
Västra Rågõ
Vätta nina
Vätta poolsaar
Vääna-Jõesuu
Väänardid
* [[Vääramatu jõud]]
*[[Vöör]]
*[[Vöörpiik]]
*[[Vöörtääv]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==W==
* [[W]]
* [[Warreks]]
* [[Wallenius Wilhelmsen]]
* [[WASA]] (reisiaurik Pärnu-Riia liinil, hiljem BANGA)
* [[WASA QUEEN]]
* [[Weizenberg, Joan]]
* [[West-Kalk-Grund]]
* [[Western Shipyard]]
* [[Williamsoni pööre]]
* [[Wrangel, Wilhelm Bernhard Friedrich von]]
* [[Wrangel, Anton Johann von]]
* [[Wrangel, Ferdinand von]]
* [[Wrangelholm]]
* [[Wrangelsholm]]
* [[WRANGÖ]]
* [[Wrangö]]
* [[Wulf]]
* [[Wulschur-Bucht]]
* [[Wulfsgrund]]
* [[Wulschur-Bucht]]
* [[Wärtsilä]]

==Õ==
* [[Õ]]
* [[Õgurannik]]
* [[Õhne jõgi]]
* [[Õhukastid]]
* [[Õhutoru]]
* [[Õliriided]]
* [[Õlitõke]]
* [[Õlitõrjelaev]]
* [[Õmmeldud paat]]
* [[ÕNNELEID]] (laev, ex EVA-319)
* [[Õng]]
* [[Õngejada]]
* [[Õngu laht]]
* [[Õppelaev]]
* [[Mati Õun]]
* [[Õunaku laht]]
* [[Õunaku poolsaar]]
* [[Õõtsesummuti]]
* [[Õõtsumine]]

==Ä==
* [[Ä]]
* [[Äigna]]
* [[Äksi]]
* [[Älvi]] saar
* [[Äpleö]]
* [[Äustr-Äi]]
* [[Äusturnäse]]
* [[Äärekala]]
* [[Äärikukivi]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

==Ö==
* [[Ö]]
* [[Öakse laid]]
*[[Ökoloogia]]
* [[Ölandi lahing]]
* [[Ösel]]
* [[Österby]] paadisadam
* [[Östergrynne]]
* [[Östra Rågö]]

==Ü==
* [[Ü]]
* [[Ühesuunaline laevatee]]
* [[Ülbaku laht]]
* [[Üldkaart]]
*[[Üldkasutatav veetee]]
* [[Ülekäigusild]]
* [[ÜLEMISTE]]
*[[Ülemveebel]]
*[[Ülepardaheit]]
*[[Ümbermaailmareis]]
*[[ÜRO mereõiguse konventsioon]]

==X==
==Y==
* [[Yllö Joh.]]

<center><hr align="center" size="2" width="55%">'''[[Tähestik#23|#]] [[Tähestik#A|A]] [[Tähestik#B|B]] [[Tähestik#C|C]] [[Tähestik#D|D]] [[Tähestik#E|E]] [[Tähestik#F|F]] [[Tähestik#G|G]] [[Tähestik#H|H]] [[Tähestik#I|I]] [[Tähestik#J|J]] [[Tähestik#K|K]] [[Tähestik#L|L]] [[Tähestik#M|M]] [[Tähestik#N|N]] [[Tähestik#O|O]] [[Tähestik#P|P]] [[Tähestik#Q|Q]] [[Tähestik#R|R]] [[Tähestik#S|S]] [[Tähestik#Š|Š]] [[Tähestik#Z|Z]] [[Tähestik#Ž|Ž]] [[Tähestik#T|T]] [[Tähestik#U|U]] [[Tähestik#V|V]] [[Tähestik#W|W]] [[Tähestik#Õ|Õ]] [[Tähestik#Ä|Ä]] [[Tähestik#Ö|Ö]] [[Tähestik#Ü|Ü]] [[Tähestik#X|X]] [[Tähestik#Y|Y]]''' <hr align="center" size="2" width="55%"></center>

[[Kategooria:Laevandus| Laevanduse mõisteid]]
[[Kategooria:Loendid]]

Ro-ro-laev

2025-10-17T09:50:53Z

Madli: toim

[[Pilt:Ahtela Muuga sadamas.jpg|thumb|Ro-ro-laev Ahtela [[Muuga sadam]]as]]
'''Ro-ro-laev''' ehk '''veeremilaev''' (inglise keeles ''roll-on/roll-off'' - ’ratastel peale, ratastel maha’) on sõidukite vedamiseks ehitatud [[kaubalaev]], mis on konstrueeritud nii, et sõidukid saaksid [[ramp|rambi]] kaudu kergesti laeva [[autotekk|autotekile]] ja sealt [[kai]]le sõita.

Sjöfartstidningeni teatel on ro-ro-laevade juured Rootsis, kui kapten Bengt Törnqvist esitles [[reeder]] Walleniusele ideed sõita autodega laevale, selle asemel et neid kraanaga tõsta. Esimene ro-ro-laev võeti kasutusele 1960. aastatel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. Roro är en livskraftig nischmarknad. [[Sjöfartstidningen]] nr 1, 2018</ref>

Mõnedele ro-ro-laevadele võivad sõita ka rongivagunid.

Horisontaalse lastitöötlusviisiga [[kuivlastilaev]]ad ratastel liikuvate veokite ja spetsiaalsetele treileritele paigutatud tükk-kauba veoks on üld- või eriotstarbelised, näiteks [[autoveolaev]]ad, [[treilerilaev]]ad, [[konteinerilaev]]ad. Autod jm. ratastega liikurmasinad sisenevad laeva omal jõul, treilereid veetakse eriliste vedukitega, [[konteiner]]id ja pakmekaubad paigutatakse liikuvate laadurite ja tõstukite abil. Üks ro-ro-laeva spetsialiseeritumaid tüüpe on veel [[autoveolaev]] (inglise ''car carrier, vehicle carrier''), mis on ehitatud sõidukite veoks kaubana. Suuremad autoveolaevad võivad peale võtta kuni 8000 sõidukit.

Eesti sadamaist käivad autoveolaevad Paldiski [[Paldiski Lõunasadam|Paldiski Lõuna-]] ja [[Paldiski Põhjasadam|Põhjasadamas]] ning ka [[Sillamäe sadam]]as. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli [[Wallenius Wilhelmsen]]i [[TORONTO]], mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot.

Ro-ro-laevu [[lastimine|lastitakse]] rambi või [[pardaluuk|pardaluugi]] kaudu. Veeremilaevadel on harilikult mitu [[laevatekk|tekki]], tekkide vahel liigeldakse panduseid ja rampe mööda, ka tõstukite, liftide või transportööride abil. [[Laadluuk]]e ei ole, [[laadruum]]idevahelistes põikvaheseintes on veetihedalt suletavad läbipääsud. Veeliinist kõrgemal vaheseinu ei ole.

1980. aastail rohkesti ehitatud [[universaallaev]]adel rakendati kombineeritud lastitöötlust: osale tekkidest saab [[last]]i paigutada rambi või pardaluugi kaudu, alumistesse laadruumidesse paigutatakse last traditsioonilisel viisil laadluukide kaudu. 1990. aastail tegutses maailmas üle 1000 veeremilaeva. Esimene veeremilaev oli USA-s 1958. aastal valminud COMET<ref>[[MerLe]]</ref>.

===Galerii===
<gallery>
Pilt:Toronto Paldiskis1.jpg|thumb|Autoveolaev Toronto [[Paldiski Põhjasadam]]as
Pilt:Toronto Paldiskis ahtrist.jpg|thumb|Torontolt lossiti autosid ahtrirambi kaudu
</gallery>

==Viited==
{{viited}}

==Vaata ka==
*[[Ro-pax-laev]]

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Kaubalaevad]]

[[Kategooria:Laevatüübid]]

Lastimine

2025-10-17T09:47:50Z

Madli:

'''Lastimine''', ka '''laadimine''' on [[last]]i paigutamine laevale.

Lastimine peab tagama laeva [[laadruum]]i võimalikult täieliku ärakasutamise, [[stauimine|stauimise]], laeva [[püstivus]]e ja ohutuse merereisil. Lastimine vertikaalmeetodil toimub sadamakraanade või laeva [[lastiseade|lastiseadmega]], horisontaalmeetodil lastitakse [[ro-ro-laev|ro-ro-]], [[ro-pax-laev|ro-pax-]], [[parvlaev]]u, [[autoveolaev]]u ja teisi veeremilaevu.

[[Tanker]]eid lastitakse pumpade ja [[puistlastilaev]]u enamasti transportööride abil. Lastimise kiirusest olenevad oluliselt laeva majandusnäitajad. Lastivad sadamatöölised ([[stividor]]id ja [[doker]]id), vahel ka meeskonnaliikmed. Olenevalt [[mereveoleping]]ust kannab lastimiskulud lasti saatja, saaja või vedaja.

{{Mereleksikon}}

[[Kategooria:Sadam]]
[[Kategooria:Lastimine]]

Autoveolaev

2025-10-17T09:41:58Z

Madli: Madli teisaldas lehekülje Autotarnelaev pealkirja Autoveolaev alla

[[Pilt:Toronto Paldiskis1.jpg|thumb|right|Autoveolaev TORONTO [[Paldiski Põhjasadam]]as]]
[[Pilt:Toronto Paldiskis ahtrist.jpg|thumb|right|Torontolt lossiti autosid ahtrirambi kaudu]]
'''Autoveolaev''' (inglise ''car carrier, vehicle carrier'') ehk '''autolaev''' on [[veeremilaev]] autode veoks kaubana. See on kõrge parda ja [[vöör]]ist [[ahter|ahtrini]] ulatuva [[tekiehitis]]ega, milles paiknevad [[laadruum]]id. Osa [[vahetekk]]e on muudetava vahekaugusega või ajutiselt kõrvaldatavad. Autod sisenevad vööris ja/või ahtris asuvate väravate või pardaluukide kaudu mööda [[ramp]]e. Siserampide ja -tõstukite abil suunatakse need vajalikule tekile, kus kinnitatakse eriseadiste abil. Mõned autotarnelaevad sobivad ka muu lasti veoks.

Allikas: [[MerLe]]

==Lisainfo 2010==
Autoveolaev on üks [[ro-ro-laev]]a spetsialiseeritumaid tüüpe, mis on konstrueeritud kui paljutekiline parkimismaja. Kasutatakse peamiselt uute autode veoks tehasest sihtriikidesse, suuremad neist võivad peale võtta kuni 8000 sõidukit.

Eesti sadamaist käivad autoveolaevad Paldiski [[Paldiski Lõunasadam|Paldiski Lõuna-]] ja [[Paldiski Põhjasadam|Põhjasadamas]] ning ka [[Sillamäe sadam]]as. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli [[Wallenius Wilhelmsen]]i [[TORONTO]], mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot.

Autoveolaevad võivad omakorda olla kitsamalt spetsialiseeritud vastavalt veeremitüübile. Näiteks on [[Wallenius Lines]] ja [[Wilh. Wilhelmsen]] kumbki 2010. aastal tellinud uue [[PCTC-laev|PCTC-tüüpi laeva]], need valmivad 2012. aastal. PCTC on lühend sõnadest ''pure car and truck carrier''.

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Kaubalaevad]]
[[Kategooria:Laevatüübid]]

Autotarnelaev

2025-10-17T09:41:58Z

Madli: Madli teisaldas lehekülje Autotarnelaev pealkirja Autoveolaev alla

#suuna [[Autoveolaev]]

Mall:Laevatüübid

2025-10-17T09:39:07Z

Madli: autoveolaev

{{Navbox
| päis = '''Laevade liigitamine otstarbe järgi'''
| päisestiil = background:#cedff2;
| grupp1 = [[Tanker]]id
| loend1 = [[Gaasitanker]] • Kemikaalitanker • Naftatanker
| grupp2 = [[Reisilaev]]ad
| loend2 = [[Kiirlaev]] • [[Kruisilaev]] (matkelaev) • [[Parvlaev]] • [[Kiire parvlaev]] • [[Reisilaev]] • [[Ro-pax-laev]] • [[Tiibur]]
| grupp3 = Teeninduslaevad
| loend3 = [[Hüdrograafialaev]] • [[Jäämurdja]] • [[Tuukrilaev]] • [[Lootsilaev]] • [[Punkrilaev]] • Päästelaev • Süvenduslaev • [[Pukser|Pukser (vedurlaev)]]
| grupp4 = Teenistuslaevad
| loend4 = Piirivalvelaev • Uurimislaev • [[Õppelaev]]
| grupp5 = [[Kaubalaev]]ad
| loend5 = [[Autoveolaev]] • [[Konteinerilaev]] • [[Puistlastilaev]] • [[Maagilaev]] • [[Ro-ro-laev]] • [[Praamer]]
| grupp6 = [[Sõjalaev]]ad
| loend6 = Raketikaater • [[Korvett]] • [[Fregatt]] • Hävitaja • Ristleja • Lennukikandja
}}
<noinclude>Malli kasutamiseks kirjuta artiklisse <nowiki>{{Laevatüübid}}.</nowiki>[[Kategooria:Mallid]]</noinclude>

Noblessneri sadam

2025-07-15T12:32:08Z

Madli: viide

'''Noblessneri sadam''' (aastail 1918-1940 ja 1993-2013 '''Peetri sadam''') on [[sadam]] Tallinnas [[Miinisadam]]a ja [[Lennusadam]]a vahel.

Endises [[Noblessneri laevatehas]]es alustati 1918. aasta lõpus Peetri tehase nime all sealsel ellingul Eesti [[reeder]]itele teraskerega suurte mootor[[purjelaev]]ade ehitamist.

Alates 1918. aastast on käibel olnud sadama nimedena '''Peetri sadam''', '''Peetritehase''', '''Peetri tehase sadam'''<ref>Valdo Välja. Veel tohib arvata. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 16, 1993</ref> kuni 26. juulini 1940, kui sadam koos tehasega tuli anda Nõukogude sõjalaevastiku kasutusse. Nimel Peetri pole mingit olulist seost Peeter Suure merekindluse rajamise looga, sest see nimi võeti kasutusele hiljem.

2010. aastal on Peetri sadamasse ehitatud [[väikesadam]] '''Noblessneri jahisadam'''. [[BLRT Grupp]] taotles kogu Peetri sadama nime muutmist [[Noblessneri sadam]]aks<ref>[http://www.eki.ee/knn/knpr44.pdf Kohanimenõukogu 26. veebruari 2013. a. protokoll]</ref>

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*Uwe Gnadenteich. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=150251 Tallinn saab uue jahisadama]. Postimees, 7. august 2009

[[Kategooria:Tallinna sadamad]]

Aasta mereharija

2025-06-25T22:23:59Z

Madli: ajakohastatud

'''Aasta mereharija''' on aunimetus, mida annavad 2011. aastast ühiselt välja Eesti merendusorganisatsioonid.

Aunimetuse saaja valivad välja [[Eesti Laevajuhtide Liit]], [[Eesti Laevamehaanikute Liit]], [[Eesti Laevaomanike Liit]], [[Eesti Kaptenite Klubi]], [[Eesti Meremeeste Liit]] ja [[Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing]]. Aunimetuse saaja tehti aastail 2011-2017 teatavaks ja anti üle aunimetusega kaasnev preemia iga aasta juunis [[IMO]] meremehe päeval (25. juuni). 2018. aastal tehti aunimetus teatavaks sügisesel laevanduskonverentsil, misjärel pöörduti tagasi IMO meremehe päevale. Alates loomisest osaleb aunimetuse saaja austamisel [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]].

Seni on aunimetuse saanud:
*2011 [[Aadu-Otto Haavamäe]]
*2012 [[Katrin Mellis]]
*2013 [[Heino Punab]]
*2014 [[Ilmar Noor]]
*2015 [[Rein Albri]]
*2016 [[Elna Aun]]
*2017 [[Rein Raudsalu]]
*2018 [[Jüri Kask]]
*2019 [[Ahto Aaslav-Kaasik]]
*2021 [[Rein Loodla]]
*2022 [[Tarmo Post]]
*2023 [[Jaan Atspol]]
*2024 [[Evi Männik]]
*2025 [[Tõnis Keridan]]
[[Kategooria:Merekultuur]]

STAR

2025-05-29T21:57:12Z

Madli:

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – 2025/4) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5) Eesti (2025/3 – 2025/4)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – 2025/4) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – 2025/4) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. The Star: Fast ferry for Tallink. [[Scandinavian Shipping Gazette]], nr 24, 2007</ref>

[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]il võimaldas STAR aasta ringi kinnipidamise sõiduplaanist ja laevasõidu sihtkohta kahe tunniga - seda tol ajal [[kiirlaev]]ad ei suutnud.

Kevadel 2022 andis Tallink STARi [[laevapere]]ta rendile laevakompaniile Irish Ferries (Irish Continental Group plc)<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkus kiirlaevad välja konkureerinud "Star". [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023</ref> ning laev sõitis Inglismaa ja Iirimaa sadamate vahet esmalt '''OSCAR WILDE''''i ja seejärel '''JAMES JOYCE''''i nime all.

Jaanuaris 2025 naasis STAR Eesti lipu alla ja hakkas nimega '''STAR I''' sõitma [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]il. 2. aprillil 2025 teatas AS Tallink Grupp laeva müügist Iirimaale, uus omanik on Irish Continental Group plc. Eesti lipp langetati 14. aprillil 2025 Vanasadamas.

==Viited==
{{viited}}

==Fotod==
<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
Pilt:Star I.jpg| STAR I Stockholmi saarestikus märtsis 2025
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

STAR

2025-05-29T21:55:34Z

Madli:

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – 2025/4) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5) Eesti (2025/3 – 2025/4)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – 2025/4) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – 2025/4) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. The Star: Fast ferry for Tallink. [[Scandinavian Shipping Gazette]], nr 24, 2007</ref>

[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]il võimaldas STAR aasta ringi kinnipidamise sõiduplaanist ja laevasõidu sihtkohta kahe tunniga - seda tol ajal [[kiirlaev]]ad ei suutnud.

Kevadel 2022 andis Tallink STARi [[laevapere]]ta rendile laevakompaniile Irish Ferries (Irish Continental Group plc)<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkus kiirlaevad välja konkureerinud "Star". [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023</ref> ning laev sõitis Inglismaa ja Iirimaa sadamate vahet esmalt '''OSCAR WILDE''''i ja seejärel '''JAMES JOYCE''''i nime all.

Jaanuaris 2025 naasis STAR Eesti lipu alla ja hakkas nimega '''STAR I''' sõitma [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]il. 2. aprillil 2025 teatas AS Tallink Grupp laeva müügist Iirimaale, uus omanik on Irish Continental Group plc.

==Viited==
{{viited}}

==Fotod==
<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
Pilt:Star I.jpg STAR I Stockholmi saarestikus märtsis 2025
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

STAR

2025-05-29T21:53:39Z

Madli: /* Fotod */

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – 2025/4) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – 2025/4) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – 2025/4) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. The Star: Fast ferry for Tallink. [[Scandinavian Shipping Gazette]], nr 24, 2007</ref>

[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]il võimaldas STAR aasta ringi kinnipidamise sõiduplaanist ja laevasõidu sihtkohta kahe tunniga - seda tol ajal [[kiirlaev]]ad ei suutnud.

Kevadel 2022 andis Tallink STARi [[laevapere]]ta rendile laevakompaniile Irish Ferries (Irish Continental Group plc)<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkus kiirlaevad välja konkureerinud "Star". [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023</ref> ning laev sõitis Inglismaa ja Iirimaa sadamate vahet esmalt '''OSCAR WILDE''''i ja seejärel '''JAMES JOYCE''''i nime all.

Jaanuaris 2025 naasis STAR Eesti lipu alla ja hakkas nimega '''STAR I''' sõitma [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]il. 2. aprillil 2025 teatas AS Tallink Grupp laeva müügist Iirimaale, uus omanik on Irish Continental Group plc.

==Viited==
{{viited}}

==Fotod==
<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
Pilt:Star I.jpg STAR I Stockholmi saarestikus märtsis 2025
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

STAR

2025-05-29T21:51:08Z

Madli: /* Fotod */

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – 2025/4) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – 2025/4) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – 2025/4) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. The Star: Fast ferry for Tallink. [[Scandinavian Shipping Gazette]], nr 24, 2007</ref>

[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]il võimaldas STAR aasta ringi kinnipidamise sõiduplaanist ja laevasõidu sihtkohta kahe tunniga - seda tol ajal [[kiirlaev]]ad ei suutnud.

Kevadel 2022 andis Tallink STARi [[laevapere]]ta rendile laevakompaniile Irish Ferries (Irish Continental Group plc)<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkus kiirlaevad välja konkureerinud "Star". [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023</ref> ning laev sõitis Inglismaa ja Iirimaa sadamate vahet esmalt '''OSCAR WILDE''''i ja seejärel '''JAMES JOYCE''''i nime all.

Jaanuaris 2025 naasis STAR Eesti lipu alla ja hakkas nimega '''STAR I''' sõitma [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]il. 2. aprillil 2025 teatas AS Tallink Grupp laeva müügist Iirimaale, uus omanik on Irish Continental Group plc.

==Viited==
{{viited}}

==Fotod==
<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
Pilt:Star I.jpg Star I Stockholmi saarestikus märtsis 2025
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

STAR

2025-05-29T21:49:28Z

Madli: /* Fotod */

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – 2025/4) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – 2025/4) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – 2025/4) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. The Star: Fast ferry for Tallink. [[Scandinavian Shipping Gazette]], nr 24, 2007</ref>

[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]il võimaldas STAR aasta ringi kinnipidamise sõiduplaanist ja laevasõidu sihtkohta kahe tunniga - seda tol ajal [[kiirlaev]]ad ei suutnud.

Kevadel 2022 andis Tallink STARi [[laevapere]]ta rendile laevakompaniile Irish Ferries (Irish Continental Group plc)<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkus kiirlaevad välja konkureerinud "Star". [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023</ref> ning laev sõitis Inglismaa ja Iirimaa sadamate vahet esmalt '''OSCAR WILDE''''i ja seejärel '''JAMES JOYCE''''i nime all.

Jaanuaris 2025 naasis STAR Eesti lipu alla ja hakkas nimega '''STAR I''' sõitma [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]il. 2. aprillil 2025 teatas AS Tallink Grupp laeva müügist Iirimaale, uus omanik on Irish Continental Group plc.

==Viited==
{{viited}}

==Fotod==
<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
Pilt:Star_I.jpg Star I Stockholmi saarestikus märtsis 2025
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

STAR

2025-05-29T21:48:55Z

Madli: /* Fotod */

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – 2025/4) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – 2025/4) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – 2025/4) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. The Star: Fast ferry for Tallink. [[Scandinavian Shipping Gazette]], nr 24, 2007</ref>

[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]il võimaldas STAR aasta ringi kinnipidamise sõiduplaanist ja laevasõidu sihtkohta kahe tunniga - seda tol ajal [[kiirlaev]]ad ei suutnud.

Kevadel 2022 andis Tallink STARi [[laevapere]]ta rendile laevakompaniile Irish Ferries (Irish Continental Group plc)<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkus kiirlaevad välja konkureerinud "Star". [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023</ref> ning laev sõitis Inglismaa ja Iirimaa sadamate vahet esmalt '''OSCAR WILDE''''i ja seejärel '''JAMES JOYCE''''i nime all.

Jaanuaris 2025 naasis STAR Eesti lipu alla ja hakkas nimega '''STAR I''' sõitma [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]il. 2. aprillil 2025 teatas AS Tallink Grupp laeva müügist Iirimaale, uus omanik on Irish Continental Group plc.

==Viited==
{{viited}}

==Fotod==
<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
Pilt:Star_I Stockholmi saarestikus märtsis 2025
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

Fail:Star I.jpg

2025-05-29T21:47:13Z

Madli: {{Pildi info | Kirjeldus = STAR I Stockholmi saarestikus | Autor = Karl Kõrgmaa | Kuupäev = 16. märts 2025 | Allikas = autori luba |}}

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = STAR I Stockholmi saarestikus
| Autor = Karl Kõrgmaa
| Kuupäev = 16. märts 2025
| Allikas = autori luba
|}}
== Litsents ==
{{AÕ-Mereviki}}

Meremees (ajakiri)

2025-04-23T20:31:06Z

Madli: /* Ajalugu */

[[Pilt:Meremees esikaas 2018 2-4 (300).jpg|thumb|275px|Ajakirja Meremees 300. numbri esikaas]]

{| align="right"
| __TOC__
|}'''Meremees''' on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] ja rahastajate toel.

==Ajalugu==
Praegune ajakiri Meremees alustas [[Eesti Merelaevandus]]e ametkondliku ajalehena [[Eesti Meremees]] 1989. aastal ega pea oma otseseks eelkäijaks aastail 1950-1953 ja 1957-1962 ilmunud samanimelist ajalehte.
Eesti Merelaevandus algatas Eesti Meremehe väljaandmise juba 1988. aastal ning see oli mõeldud aastakümneid ilmunud venekeelse ametkondliku ajalehe [[Morjak Estonii]] tõlkevariandina, kuigi keelatud polnud ka mingis mahus eestikeelsed originaalartiklid.

Et EKP KK Kirjastuse trükikoda uue ajalehe trükkida võtaks, tegi kirjastus Eesti Merelaevandusega tehingu, mis tõi uue tehnoloogia pea kõigi Tallinnas trükitavate ajalehtedeni, nii et needki said loobuda tinalaost ja -küljendusest. Eesti Merelaevandus kui valuutaomanik ostis ajalehe trükieelseks töötluseks arvutid ja seadmed, mida oli kaugelt rohkem kui Eesti Meremehe jaoks tarvis, ning andis need trükikojale rendile. Eesti Meremeest laoti ja küljendati algusest peale arvutis, suurtest päevalehtedest hakati umbes aasta hiljem samade seadmetega esimesena töötlema toonast Noorte Häält.

Eesti Meremehe esimene number ilmus 8. augustil 1989. Novembris vahetus toimetuse koosseis ning augustinumbris 1990 polnud enam ühtki tõlkeartiklit. Rubla kiire inflatsiooni ajal, kui Eesti Merelaevandus oli saanud juba riigiaktsiaseltsiks ning kavatses 1992. aasta alguses hakata palka maksma välisvaluutas, oli äriühingul tarvis kõrvaltegevustest loobuda ning seehulgas tehti ka Eesti Meremehe toimetusele ettepanek tegevus lõpetada.

Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.

Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees. 19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris [[Mereleksikon]]i (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "[[klaasikell]]".

10. aastapäevaks 1999. aastal otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. Uut formaati esitleti ajalehe 10. aastapäeva tähistamise vastuvõtul [[Eesti Meremuuseum]]is.

Aastail 2001-2014 oli Meremehe väljaandja [[Eesti Mereakadeemia]].<ref>[[Madli Vitismann]]. Ennast kiitmast me ei väsi. 25 aastat õhinat. Meremees nr 4, 2014</ref> 2007. aastal sai ajakiri värvitrükis kaaned. Traditsiooniks kujunes, et iga Meremehe aastakäigu viimases numbris on artikkel [[Vello Mäss]]ilt.

Aastatel 2015 ja 2016 ilmus Meremees ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] vahel.

2017. aastast annab ajakirja välja taas TTÜ Eesti Mereakadeemia ja lisaks trükiajakirjale ilmub ajakiri ka tasuta veebis. Meremehe vahel ilmus aastail 2017-2021 ka [[Veeteede Ameti Teataja]].<ref>[[Madli Vitismann]]. 2015-2024 - kümme aastat teisiti. Meremees nr 4, 2024</ref>

31. oktoobril 2019 tunnustas [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] Meremehe toimetust aunimetusega "Merekultuuritegu 2019" 30 aasta jooksul Eesti merenduse sündmuste ja lugude talletamise eest, merekultuuripärandi tasakaalustatud kajastamise ja uute põlvkondadeni kandmise eest.

===Väljaandjad===
*1989-1991 [[Eesti Merelaevandus]]
*1992-2000 [[Eesti Meremeeste Liit]]
*2001-2014 [[Eesti Mereakadeemia]]
*2015-2016 TTÜ Eesti Mereakadeemia ja ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] toimetus
*2017-... TTÜ Eesti Mereakadeemia

===Toimetajad===
*1988-1989 Kalju Mürk
*1989-2000 [[Madli Vitismann]]
*2001-2006 Kadi Vanaveski (töötas toimetuses aastail 1989-2014)
*2007-2014 Märt Kullo (töötas toimetuses aastail 1999-2014)
*2015-2017 Jane Niit, [[Tauri Roosipuu]]
*2018-2020 Madli Vitismann, Tauri Roosipuu
*2020-... Jane Niit-Hõimoja, Tauri Roosipuu

===Lisad===
*1993-1995 Kalamees
*1995-1999 Merepäästja

==Tunnustus==
*2019 [[Merekultuuritegu]]

==Viited==
{{viited}}

==Galerii==
<gallery>
Pilt:Meremees1-89.jpg|Esimene Eesti Meremees, august 1989
Pilt:Meremees14-99.jpg|Viimane ajaleheformaadis Meremees, august 1999
Pilt:Meremees15-99.jpg|Esimene ajakirjaformaadis Meremees, september 1999
Pilt:Meremees4-09.jpg|Värvitrükikaantega ajakiri Meremees, detsember 2009
Pilt:Paat&Meremees.jpg|Ajakirjade Paat ja Meremees ühine esikaas, märts 2015
Pilt:Meremees 2017 1-4 (295).png|Ajakirja Meremees ja Veeteede Ameti Teataja esimese koos ilmunud numbri esikaas, märts 2017
Pilt:Meremees 1-2022.jpg|Meremehe esikaas, märts 2022
</gallery>

==Välislingid==
*[https://taltech.ee/ajakiri-meremees Meremehe koduleht]
*[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremehe Issuu leht]
*[https://www.facebook.com/ajakirimeremees/ Meremehe Facebooki leht]

[[Kategooria:Eesti merendusajakirjad]]

Meremees (ajakiri)

2025-04-23T20:29:01Z

Madli: viide lisatud

[[Pilt:Meremees esikaas 2018 2-4 (300).jpg|thumb|275px|Ajakirja Meremees 300. numbri esikaas]]

{| align="right"
| __TOC__
|}'''Meremees''' on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] ja rahastajate toel.

==Ajalugu==
Praegune ajakiri Meremees alustas [[Eesti Merelaevandus]]e ametkondliku ajalehena [[Eesti Meremees]] 1989. aastal ega pea oma otseseks eelkäijaks aastail 1950-1953 ja 1957-1962 ilmunud samanimelist ajalehte.
Eesti Merelaevandus algatas Eesti Meremehe väljaandmise juba 1988. aastal ning see oli mõeldud aastakümneid ilmunud venekeelse ametkondliku ajalehe [[Morjak Estonii]] tõlkevariandina, kuigi keelatud polnud ka mingis mahus eestikeelsed originaalartiklid.

Et EKP KK Kirjastuse trükikoda uue ajalehe trükkida võtaks, tegi kirjastus Eesti Merelaevandusega tehingu, mis tõi uue tehnoloogia pea kõigi Tallinnas trükitavate ajalehtedeni, nii et needki said loobuda tinalaost ja -küljendusest. Eesti Merelaevandus kui valuutaomanik ostis ajalehe trükieelseks töötluseks arvutid ja seadmed, mida oli kaugelt rohkem kui Eesti Meremehe jaoks tarvis, ning andis need trükikojale rendile. Eesti Meremeest laoti ja küljendati algusest peale arvutis, suurtest päevalehtedest hakati umbes aasta hiljem samade seadmetega esimesena töötlema toonast Noorte Häält.

Eesti Meremehe esimene number ilmus 8. augustil 1989. Novembris vahetus toimetuse koosseis ning augustinumbris 1990 polnud enam ühtki tõlkeartiklit. Rubla kiire inflatsiooni ajal, kui Eesti Merelaevandus oli saanud juba riigiaktsiaseltsiks ning kavatses 1992. aasta alguses hakata palka maksma välisvaluutas, oli äriühingul tarvis kõrvaltegevustest loobuda ning seehulgas tehti ka Eesti Meremehe toimetusele ettepanek tegevus lõpetada.

Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.

Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees. 19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris [[Mereleksikon]]i (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "[[klaasikell]]".

10. aastapäevaks 1999. aastal otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. Uut formaati esitleti ajalehe 10. aastapäeva tähistamise vastuvõtul [[Eesti Meremuuseum]]is.

Aastail 2001-2014 oli Meremehe väljaandja [[Eesti Mereakadeemia]].<ref>[[Madli Vitismann]]. Ennast kiitmast me ei väsi. 25 aastat õhinat. Meremees nr 4, 2014</ref> 2007. aastal sai ajakiri värvitrükis kaaned. Traditsiooniks kujunes, et iga Meremehe aastakäigu viimases numbris on artikkel [[Vello Mäss]]ilt.

Aastatel 2015 ja 2016 ilmus Meremees ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] vahel.

2017. aastast annab ajakirja välja taas TTÜ Eesti Mereakadeemia ja lisaks trükiajakirjale ilmub ajakiri ka tasuta veebis. Meremehe vahel ilmus aastail 2017-2021 ka [[Veeteede Ameti Teataja]].<ref>[[Madli Vitismann]]. 2015-224 - kümme aastat teisiti. Meremees nr 4, 2024</ref>

31. oktoobril 2019 tunnustas [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] Meremehe toimetust aunimetusega "Merekultuuritegu 2019" 30 aasta jooksul Eesti merenduse sündmuste ja lugude talletamise eest, merekultuuripärandi tasakaalustatud kajastamise ja uute põlvkondadeni kandmise eest.

===Väljaandjad===
*1989-1991 [[Eesti Merelaevandus]]
*1992-2000 [[Eesti Meremeeste Liit]]
*2001-2014 [[Eesti Mereakadeemia]]
*2015-2016 TTÜ Eesti Mereakadeemia ja ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] toimetus
*2017-... TTÜ Eesti Mereakadeemia

===Toimetajad===
*1988-1989 Kalju Mürk
*1989-2000 [[Madli Vitismann]]
*2001-2006 Kadi Vanaveski (töötas toimetuses aastail 1989-2014)
*2007-2014 Märt Kullo (töötas toimetuses aastail 1999-2014)
*2015-2017 Jane Niit, [[Tauri Roosipuu]]
*2018-2020 Madli Vitismann, Tauri Roosipuu
*2020-... Jane Niit-Hõimoja, Tauri Roosipuu

===Lisad===
*1993-1995 Kalamees
*1995-1999 Merepäästja

==Tunnustus==
*2019 [[Merekultuuritegu]]

==Viited==
{{viited}}

==Galerii==
<gallery>
Pilt:Meremees1-89.jpg|Esimene Eesti Meremees, august 1989
Pilt:Meremees14-99.jpg|Viimane ajaleheformaadis Meremees, august 1999
Pilt:Meremees15-99.jpg|Esimene ajakirjaformaadis Meremees, september 1999
Pilt:Meremees4-09.jpg|Värvitrükikaantega ajakiri Meremees, detsember 2009
Pilt:Paat&Meremees.jpg|Ajakirjade Paat ja Meremees ühine esikaas, märts 2015
Pilt:Meremees 2017 1-4 (295).png|Ajakirja Meremees ja Veeteede Ameti Teataja esimese koos ilmunud numbri esikaas, märts 2017
Pilt:Meremees 1-2022.jpg|Meremehe esikaas, märts 2022
</gallery>

==Välislingid==
*[https://taltech.ee/ajakiri-meremees Meremehe koduleht]
*[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremehe Issuu leht]
*[https://www.facebook.com/ajakirimeremees/ Meremehe Facebooki leht]

[[Kategooria:Eesti merendusajakirjad]]

Meremees (ajakiri)

2025-04-23T20:26:01Z

Madli: /* Tunnustus */

[[Pilt:Meremees esikaas 2018 2-4 (300).jpg|thumb|275px|Ajakirja Meremees 300. numbri esikaas]]

{| align="right"
| __TOC__
|}'''Meremees''' on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] ja rahastajate toel.

==Ajalugu==
Praegune ajakiri Meremees alustas [[Eesti Merelaevandus]]e ametkondliku ajalehena [[Eesti Meremees]] 1989. aastal ega pea oma otseseks eelkäijaks aastail 1950-1953 ja 1957-1962 ilmunud samanimelist ajalehte.
Eesti Merelaevandus algatas Eesti Meremehe väljaandmise juba 1988. aastal ning see oli mõeldud aastakümneid ilmunud venekeelse ametkondliku ajalehe [[Morjak Estonii]] tõlkevariandina, kuigi keelatud polnud ka mingis mahus eestikeelsed originaalartiklid.

Et EKP KK Kirjastuse trükikoda uue ajalehe trükkida võtaks, tegi kirjastus Eesti Merelaevandusega tehingu, mis tõi uue tehnoloogia pea kõigi Tallinnas trükitavate ajalehtedeni, nii et needki said loobuda tinalaost ja -küljendusest. Eesti Merelaevandus kui valuutaomanik ostis ajalehe trükieelseks töötluseks arvutid ja seadmed, mida oli kaugelt rohkem kui Eesti Meremehe jaoks tarvis, ning andis need trükikojale rendile. Eesti Meremeest laoti ja küljendati algusest peale arvutis, suurtest päevalehtedest hakati umbes aasta hiljem samade seadmetega esimesena töötlema toonast Noorte Häält.

Eesti Meremehe esimene number ilmus 8. augustil 1989. Novembris vahetus toimetuse koosseis ning augustinumbris 1990 polnud enam ühtki tõlkeartiklit. Rubla kiire inflatsiooni ajal, kui Eesti Merelaevandus oli saanud juba riigiaktsiaseltsiks ning kavatses 1992. aasta alguses hakata palka maksma välisvaluutas, oli äriühingul tarvis kõrvaltegevustest loobuda ning seehulgas tehti ka Eesti Meremehe toimetusele ettepanek tegevus lõpetada.

Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.

Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees. 19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris [[Mereleksikon]]i (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "[[klaasikell]]".

10. aastapäevaks 1999. aastal otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. Uut formaati esitleti ajalehe 10. aastapäeva tähistamise vastuvõtul [[Eesti Meremuuseum]]is.

Aastail 2001-2014 oli Meremehe väljaandja [[Eesti Mereakadeemia]].<ref>[[Madli Vitismann]]. Ennast kiitmast me ei väsi. 25 aastat õhinat. Meremees nr 4, 2014</ref> 2007. aastal sai ajakiri värvitrükis kaaned. Traditsiooniks kujunes, et iga Meremehe aastakäigu viimases numbris on artikkel [[Vello Mäss]]ilt.

Aastatel 2015 ja 2016 ilmus Meremees ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] vahel.

2017. aastast annab ajakirja välja taas TTÜ Eesti Mereakadeemia ja lisaks trükiajakirjale ilmub ajakiri ka tasuta veebis. Meremehe vahel ilmus aastail 2017-2021 ka [[Veeteede Ameti Teataja]].

31. oktoobril 2019 tunnustas [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] Meremehe toimetust aunimetusega "Merekultuuritegu 2019" 30 aasta jooksul Eesti merenduse sündmuste ja lugude talletamise eest, merekultuuripärandi tasakaalustatud kajastamise ja uute põlvkondadeni kandmise eest.

===Väljaandjad===
*1989-1991 [[Eesti Merelaevandus]]
*1992-2000 [[Eesti Meremeeste Liit]]
*2001-2014 [[Eesti Mereakadeemia]]
*2015-2016 TTÜ Eesti Mereakadeemia ja ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] toimetus
*2017-... TTÜ Eesti Mereakadeemia

===Toimetajad===
*1988-1989 Kalju Mürk
*1989-2000 [[Madli Vitismann]]
*2001-2006 Kadi Vanaveski (töötas toimetuses aastail 1989-2014)
*2007-2014 Märt Kullo (töötas toimetuses aastail 1999-2014)
*2015-2017 Jane Niit, [[Tauri Roosipuu]]
*2018-2020 Madli Vitismann, Tauri Roosipuu
*2020-... Jane Niit-Hõimoja, Tauri Roosipuu

===Lisad===
*1993-1995 Kalamees
*1995-1999 Merepäästja

==Tunnustus==
*2019 [[Merekultuuritegu]]

==Viited==
{{viited}}

==Galerii==
<gallery>
Pilt:Meremees1-89.jpg|Esimene Eesti Meremees, august 1989
Pilt:Meremees14-99.jpg|Viimane ajaleheformaadis Meremees, august 1999
Pilt:Meremees15-99.jpg|Esimene ajakirjaformaadis Meremees, september 1999
Pilt:Meremees4-09.jpg|Värvitrükikaantega ajakiri Meremees, detsember 2009
Pilt:Paat&Meremees.jpg|Ajakirjade Paat ja Meremees ühine esikaas, märts 2015
Pilt:Meremees 2017 1-4 (295).png|Ajakirja Meremees ja Veeteede Ameti Teataja esimese koos ilmunud numbri esikaas, märts 2017
Pilt:Meremees 1-2022.jpg|Meremehe esikaas, märts 2022
</gallery>

==Välislingid==
*[https://taltech.ee/ajakiri-meremees Meremehe koduleht]
*[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremehe Issuu leht]
*[https://www.facebook.com/ajakirimeremees/ Meremehe Facebooki leht]

[[Kategooria:Eesti merendusajakirjad]]

FANTAASIA

2025-04-14T13:24:29Z

Madli: viide

{{Laeva andmed
| Pilt = Fantaasia_2004.jpg
| Pildiallkiri = Peterburi-liini alustamise eel värviti FANTAASIA valgeks
| Nimi = RIGEL III (2017-) REGINA DELLA PACE (2010-2017) KONGSHAVN (2008-2010) '''FANTAASIA''' (1998-2008) LION KING (1996-1998) STENA NORDICA (1988-1996) TURELLA (1979-1988)
| IMO number = 7807744
| MMSI number =
| Kutsung = 3FDU4 (2010-...) LCJV3 (2008-2010) '''ESFM''' (1998-2008)
| Lipp = Panama (2010-...) Malta (2010) Norra (2008-2010) '''Eesti''' (1998-2008) Rootsi (1988-1998) Soome (1979-1988)
| Kodusadam = Panama (2010-...) Valletta (2010) Langesund (2008-2010) '''Tallinn''' (1998-2008) Halmstad (1996-1998) Göteborg (1988-1996) Mariehamn (1979-1988)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Blue Line (2010-...) KystLink (2008-2010) '''Tallink''' (1998-2008) Lion Ferry (1996-1998) Stena Line (1988-1996) Viking Line (1979-1988)
| Ehitusaasta = 1979
| Ehituskoht = Turu, Soome
| Ehitaja = Oy Wärtsilä Ab
| Tüüp = parvlaev
| Klass =
| Sõsarlaevad = [[ROSELLA]]
| Tellitud = 17. märts 1978
| Kiilupanek = 10. august 1978
| Vette lastud = 21. november 1978
| Ristitud = 21. november 1978
| Valminud =
| Üle antud =
| Maksumus = 115 miljonit Soome marka
| Esimene reis =
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Split-Ancona (2010-...) Langesund-Strømstad-Hirtshals-Langesund (2008) Hitshals- Langesund-Strömstad (2007-2008) Oran-Alicante (2007) Tangier-Genova (2006-2007) '''Riia-Stockholm''' (2006) '''Helsingi-Tallinn-Peterburi''' (2004-2005) '''Tallinn-Stockholm''' (2002-2004) '''Tallinn-Helsingi''' (1998-2002) Halmstad-Grenå (1996-1997) Karlskrona-Gdynia (1996) Moss-Fredrikshavn-Göteborg (1989-1996) Kappelskär-Mariehamn-Naantali (1980-1988) Stockholm-Mariehamn-Turu (1979)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 136,12 m
| Arvutuslik pikkus = 119,39 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 24,20 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 5,51 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis =
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 13,70 m
| Vabaparda kõrgus = 1,710 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve =
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime =
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 16405
| Puhasmahutavus = 7407
| Kiirus = 21 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus =
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1550 (1998-...) 1700 (1979-1998)
| Kajutikohti = 749 (1998-...) 726 (1979-1998)
| Kajuteid = 285 (1998-...) 315 (1979-1998)
| Autode arv = 340 sõiduautot ja 43 veokit (1998-...) 535 sõiduautot ja 43 veokit (1979-1998)
| Rajameetreid =
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 10
| Rambid = 1 vööris ja 2 ahtris
| Peamasin = Tüüp: 4 × Wärtsilä-Pielstick 12PC2-2V Võimsus: 4 × 4411 kW
| Abimasinad =
| Ankrud =
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = 2 × vööripõtkur
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid =
| Kütusetankid =
| Õlitankid =
| Ballastitankid =
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =
| Päästepaadid =
| Päästeparved =
| Valvepaat =
| Kiirvalvepaat =
| Liugteed =
| Taavetid =
}}'''FANTAASIA''' oli [[Tallink]]i [[parvlaev]], mis on ehitatud 1979. aastal Soomes. Tallink ostis FANTAASIA Lion Ferry'lt 1998. aastal, see oli rendilaevade kõrval esimene Tallinkile ostetud parvlaev. Sel puhul töötati [[laev]]a jaoks välja uudne sinipunavalge firmakujundus, millest loobuti 2004. aastal. FANTAASIA värviti valgeks enne Tallinn-Peterburi-Helsingi liinile asumist.

==Ajalugu==
Laev ehitati [[Viking Line]]´i tellimusel kui '''TURELLA''', kuid müüdi hiljem [[Stena Line|Stena ABle]] ning sai 1988. aastal nimeks '''STENA NORDICA'''. 1996. aastal renditi laev Göteborgi laevakompaniile Lion Ferry ning see sai nimeks '''LION KING'''. 1998. aastal laeva ostnud Tallink pani sellele uueks nimeks '''FANTAASIA'''.

Tallink rentis FANTAASIA sügisel 2007 Norra laevakompaniile Kystlink<ref>[[Madli Vitismann]]. Läänemere ohutuim reisilaev. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2008</ref> ja müüs 2008. aastal 270 miljoni krooni eest KystLinkile, kuid see firma sattus raskustesse. Seejärel müüdi laev Trondheimi laevakompaniile Boa RoRo A/S ning see sai uueks nimeks '''KONGSHAVN'''. Detsembris 2009 müüdi laev Horvaatia laevakompaniile Blue Line ning uueks nimeks Panama lipu all sai '''REGINA DELLA PACE'''.

2017. aastal sai laev Kreeka laevakompanii Nobel Maritime Inc-Pan valduses Küprose lipu ja nime '''RIGEL III'''.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

STAR

2025-04-14T12:37:10Z

Madli: lipu langetamine

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – 2025/4) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – 2025/4) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – 2025/4) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. The Star: Fast ferry for Tallink. [[Scandinavian Shipping Gazette]], nr 24, 2007</ref>

[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]il võimaldas STAR aasta ringi kinnipidamise sõiduplaanist ja laevasõidu sihtkohta kahe tunniga - seda tol ajal [[kiirlaev]]ad ei suutnud.

Kevadel 2022 andis Tallink STARi [[laevapere]]ta rendile laevakompaniile Irish Ferries (Irish Continental Group plc)<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkus kiirlaevad välja konkureerinud "Star". [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023</ref> ning laev sõitis Inglismaa ja Iirimaa sadamate vahet esmalt '''OSCAR WILDE''''i ja seejärel '''JAMES JOYCE''''i nime all.

Jaanuaris 2025 naasis STAR Eesti lipu alla ja hakkas nimega '''STAR I''' sõitma [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]il. 2. aprillil 2025 teatas AS Tallink Grupp laeva müügist Iirimaale, uus omanik on Irish Continental Group plc.

==Viited==
{{viited}}

==Fotod==
<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

STAR

2025-04-12T21:53:54Z

Madli:

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – ...) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – ...) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – ...) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. The Star: Fast ferry for Tallink. [[Scandinavian Shipping Gazette]], nr 24, 2007</ref>

[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]il võimaldas STAR aasta ringi kinnipidamise sõiduplaanist ja laevasõidu sihtkohta kahe tunniga - seda tol ajal [[kiirlaev]]ad ei suutnud.

Kevadel 2022 andis Tallink STARi [[laevapere]]ta rendile laevakompaniile Irish Ferries (Irish Continental Group plc)<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkus kiirlaevad välja konkureerinud "Star". [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023</ref> ning laev sõitis Inglismaa ja Iirimaa sadamate vahet esmalt '''OSCAR WILDE''''i ja seejärel '''JAMES JOYCE''''i nime all.

Jaanuaris 2025 naasis STAR Eesti lipu alla ja hakkas nimega '''STAR I''' sõitma [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]il. 2. aprillil 2025 teatas AS Tallink Grupp laeva müügist Iirimaale, uus omanik on Irish Continental Group plc.

==Viited==
{{viited}}

==Fotod==
<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

STAR

2025-04-12T21:44:37Z

Madli:

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – ...) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – ...) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – ...) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. The Star: Fast ferry for Tallink. [[Scandinavian Shipping Gazette]], nr 24, 2007</ref>

[[Tallinn-Helsingi laevaliin]]il võimaldas STAR aasta ringi kinnipidamise sõiduplaanist ja laevasõidu sihtkohta kahe tunniga - seda tol ajal [[kiirlaev]]ad ei suutnud.

Kevadel 2022 andis Tallink STARi [[laevapere]]ta rendile Irish Ferriesele<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkus kiirlaevad välja konkureerinud "Star". [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023</ref> ning laev sõitis Inglismaa ja Iirimaa sadamate vahet esmalt '''OSCAR WILDE''''i ja seejärel '''JAMES JOYCE''''i nime all.

Jaanuaris 2025 naasis STAR Eesti lipu alla ja hakkas nimega '''STAR I''' sõitma [[Paldiski-Kapellskäri laevaliin]]il. 2. aprillil 2025 teatas ASS Tallink Grupp laeva müügist Iirimaale. Uus omanik Irish Continental Group plc ja Irish Ferries on samas kontsernis.

==Viited==
{{viited}}

==Fotod==
<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

Kiire parvlaev

2025-04-12T20:57:32Z

Madli:

[[Kiire parvlaev]] on käesoleval sajandil [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Tallinna-Helsingi liinile]] toodud [[parvlaev]]ade tüüp. Need laevad mahutavad sama palju reisijaid ja lasti kui tavaparvlaevad, kuid sõidavad mõnevõrra kiiremini. Kiired parvlaevad sõidavad kiirusega 25-27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], mis võimaldab reisi pikkust 2-2,5 tundi.

Kiire parvlaev ei ole [[IMO]] kiirlaevakonventsiooni kohaselt [[kiirlaev]] erinevalt aastani 2008 Tallinna-Helsingi liinil sõitnud populaarsetest kiirparvlaevadest. Kiirlaevu ei saanud [[jääklass]]i puudumise tõttu kasutada talvel ning neil olid ka lainetusest sõltuvad väljasõidupiirangud, mistõttu [[reeder]]id töötasid välja parvlaeva kontseptsiooni, mis oleks jääklassiga ja merekindel ning sõidaks piisavalt kiiresti.

Alates 2013. aastast on Tallinn-Helsingi liinil kiired parvlaevad kolmel reederil. Kiired parvlaevad olid ka [[SUPERFAST VII]], [[SUPERFAST VIII]] ja [[SUPERFAST IX]]. Käesoleval sajandil on kiireid parvlaevu lasknud ehitada teisedki reederid.

==Laevastik==

{| class="wikitable"
|-
! Laev !! Reeder !! Ehitusaasta !! Laevastikus !! Liin !! Kogumahutavus !! Lipp !! Kiirus !! Märkusi
|-
|[[STAR]] || [[Tallink]] || 2007 || 2007-2025 || Tallinn-Helsingi || 36 250 || Eesti || 27 sõlme ||
|-
|[[VIKING XPRS]] || [[Viking Line]] || 2008 || 2008 || Tallinn-Helsingi || 35 778 || Eesti || 25 sõlme ||
|-
|[[SUPERSTAR]] || [[Tallink]] || 2008 || 2008-2017 || Tallinn-Helsingi || 36 400 || Eesti || 27,5 sõlme || müüdud Taiwani lipu alla
|-
|[[FINLANDIA]] || [[Eckerö Line]] || 2001 || 2013 || Tallinn-Helsingi || 36 365 || Soome || 27 sõlme ||
|-
|[[MEGASTAR]] || [[Tallink]] || 2017 || 2017 || Tallinn-Helsingi || 49 200 || Eesti || 27 sõlme ||
|-
|[[SUPERSPEED 2]] || [[Color Line]] || 2008 || 2008 || Larvik-Hirtshals || 34 231 || Norra || 27 sõlme ||
|-
|[[MYSTAR]] || [[Tallink]] || 2022 || 2022 || Tallinn-Helsingi || 50 629 || Eesti || 27 sõlme ||

|}

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Laevatüübid]]

Kiire parvlaev

2025-04-12T20:48:01Z

Madli:

[[Kiire parvlaev]] on käesoleval sajandil [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Tallinna-Helsingi liinile]] toodud [[parvlaev]]ade tüüp. Need laevad mahutavad sama palju reisijaid ja lasti kui tavaparvlaevad, kuid sõidavad mõnevõrra kiiremini. Kiired parvlaevad sõidavad kiirusega 25-27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], mis võimaldab reisi pikkust 2-2,5 tundi.

Kiire parvlaev ei ole [[IMO]] kiirlaevakonventsiooni kohaselt [[kiirlaev]] erinevalt aastani 2008 Tallinna-Helsingi liinil sõitnud populaarsetest kiirparvlaevadest. Kiirlaevu ei saanud [[jääklass]]i puudumise tõttu kasutada talvel ning neil olid ka lainetusest sõltuvad väljasõidupiirangud, mistõttu [[reeder]]id töötasid välja parvlaeva kontseptsiooni, mis oleks jääklassiga ja merekindel ning sõidaks piisavalt kiiresti.

Alates 2013. aastast on Tallinn-Helsingi liinil kiired parvlaevad kolmel reederil. Kiired parvlaevad olid ka [[SUPERFAST VII]], [[SUPERFAST VIII]] ja [[SUPERFAST IX]]. Käesoleval sajandil on kiireid parvlaevu lasknud ehitada teisedki reederid.

==Laevastik==

{| class="wikitable"
|-
! Laev !! Reeder !! Ehitusaasta !! Laevastikus !! Liin !! Kogumahutavus !! Lipp !! Kiirus !! Märkusi
|-
|[[STAR]] || [[Tallink]] || 2007 || 2007-2025 || Tallinn-Helsingi || 36 250 || Eesti || 27 sõlme ||
|-
|[[VIKING XPRS]] || [[Viking Line]] || 2008 || 2008 || Tallinn-Helsingi || 35 778 || Eesti || 25 sõlme ||
|-
|[[SUPERSTAR]] || [[Tallink]] || 2008 || 2008-2017 || Tallinn-Helsingi || 36 400 || Eesti || 27,5 sõlme || müüdud Taiwani lipu alla
|-
|[[FINLANDIA]] || [[Eckerö Line]] || 2001 || 2013 || Tallinn-Helsingi || 36 365 || Soome || 27 sõlme ||
|-
|[[MEGASTAR]] || [[Tallink]] || 2017 || 2017 || Tallinn-Helsingi || 49 200 || Eesti || 27 sõlme ||
|-
|[[SUPERSPEED 2]] || [[Color Line]] || 2008 || 2008 || Larvik-Hirtshals || 34 231 || Norra || 27 sõlme ||
|-
|[[MYSTAR]] || [[Tallink]] || 2021 || 2021 || Tallinn-Helsingi || 49 200 || Eesti || 27 sõlme ||

|}

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Laevatüübid]]

Kiire parvlaev

2025-04-12T20:46:46Z

Madli: /* Laevastik */

[[Kiire parvlaev]] on käesoleval sajandil [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Tallinna-Helsingi liinile]] toodud [[parvlaev]]ade tüüp. Need laevad mahutavad sama palju reisijaid ja lasti kui tavaparvlaevad, kuid sõidavad mõnevõrra kiiremini. Kiired parvlaevad sõidavad kiirusega 25-27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], mis võimaldab reisi pikkust 2-2,5 tundi.

Kiire parvlaev ei ole [[IMO]] kiirlaevakonventsiooni kohaselt [[kiirlaev]] erinevalt aastani 2008 Tallinna-Helsingi liinil sõitnud populaarsetest kiirparvlaevadest. Kiirlaevu ei saanud [[jääklass]]i puudumise tõttu kasutada talvel ning neil olid ka lainetusest sõltuvad väljasõidupiirangud, mistõttu [[reeder]]id töötasid välja parvlaeva kontseptsiooni, mis oleks jääklassiga ja merekindel ning sõidaks piisavalt kiiresti.

Alates 2013. aastast on Tallinn-Helsingi liinil kiired parvlaevad kolmel reederil. Kiired parvlaevad olid ka [[SUPERFAST VII]], [[SUPERFAST VIII]] ja [[SUPERFAST IX]]. Käesoleval sajandil on kiireid parvlaevu lasknud ehitada teisedki reederid.

==Laevastik==

{| class="wikitable"
|-
! Laev !! Reeder !! Ehitusaasta !! Laevastikus !! Liin !! Kogumahutavus !! Lipp !! Kiirus !! Märkusi
|-
|[[STAR]] || [[Tallink]] || 2007 || 2007-2025 || Tallinn-Helsingi || 36 250 || Eesti || 27 sõlme ||
|-
|[[VIKING XPRS]] || [[Viking Line]] || 2008 || 2008 || Tallinn-Helsingi || 35 778 || Eesti || 25 sõlme ||
|-
|[[SUPERSTAR]] || [[Tallink]] || 2008 || 2008-2017 || Tallinn-Helsingi || 36 400 || Eesti || 27,5 sõlme || müüdud Taiwani lipu alla
|-
|[[FINLANDIA]] || [[Eckerö Line]] || 2001 || 2013 || Tallinn-Helsingi || 36 365 || Soome || 27 sõlme ||
|-
|[[MEGASTAR]] || [[Tallink]] || 2017 || 2017 || Tallinn-Helsingi || 49 200 || Eesti || 27 sõlme ||
|-
|[[SUPERSPEED 2]] || [[Color Line]] || 2008 || 2008 || Larvik-Hirtshals || 34 231 || Norra
|| 27 sõlme ||
|[[MYSTAR]] || [[Tallink]] || 2021 || 2021 || Tallinn-Helsingi || 49 200 || Eesti || 27 sõlme ||
|-
|}

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Laevatüübid]]

Kiire parvlaev

2025-04-12T20:44:20Z

Madli:

[[Kiire parvlaev]] on käesoleval sajandil [[Tallinn-Helsingi laevaliin|Tallinna-Helsingi liinile]] toodud [[parvlaev]]ade tüüp. Need laevad mahutavad sama palju reisijaid ja lasti kui tavaparvlaevad, kuid sõidavad mõnevõrra kiiremini. Kiired parvlaevad sõidavad kiirusega 25-27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]], mis võimaldab reisi pikkust 2-2,5 tundi.

Kiire parvlaev ei ole [[IMO]] kiirlaevakonventsiooni kohaselt [[kiirlaev]] erinevalt aastani 2008 Tallinna-Helsingi liinil sõitnud populaarsetest kiirparvlaevadest. Kiirlaevu ei saanud [[jääklass]]i puudumise tõttu kasutada talvel ning neil olid ka lainetusest sõltuvad väljasõidupiirangud, mistõttu [[reeder]]id töötasid välja parvlaeva kontseptsiooni, mis oleks jääklassiga ja merekindel ning sõidaks piisavalt kiiresti.

Alates 2013. aastast on Tallinn-Helsingi liinil kiired parvlaevad kolmel reederil. Kiired parvlaevad olid ka [[SUPERFAST VII]], [[SUPERFAST VIII]] ja [[SUPERFAST IX]]. Käesoleval sajandil on kiireid parvlaevu lasknud ehitada teisedki reederid.

==Laevastik==

{| class="wikitable"
|-
! Laev !! Reeder !! Ehitusaasta !! Laevastikus !! Liin !! Kogumahutavus !! Lipp !! Kiirus !! Märkusi
|-
|[[STAR]] || [[Tallink]] || 2007 || 2007-2025 || Tallinn-Helsingi || 36 250 || Eesti || 27 sõlme ||
|-
|[[VIKING XPRS]] || [[Viking Line]] || 2008 || 2008 || Tallinn-Helsingi || 35 778 || Eesti || 25 sõlme ||
|-
|[[SUPERSTAR]] || [[Tallink]] || 2008 || 2008-2017 || Tallinn-Helsingi || 36 400 || Eesti || 27,5 sõlme || müüdud Taiwani lipu alla
|-
|[[FINLANDIA]] || [[Eckerö Line]] || 2001 || 2013 || Tallinn-Helsingi || 36 365 || Soome || 27 sõlme ||
|-
|[[MEGASTAR]] || [[Tallink]] || 2017 || 2017 || Tallinn-Helsingi || 49 200 || Eesti || 27 sõlme ||
|-
|[[SUPERSPEED 2]] || [[Color Line]] || 2008 || 2008 || Larvik-Hirtshals || 34 231 || Norra
|| 27 sõlme ||
|}

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Laevatüübid]]

STAR

2025-04-12T20:41:11Z

Madli: ristiema rida pole

{{Laeva andmed
| Pilt = STAR2013.JPG
| Pildiallkiri = Parvlaev STAR Tallinna lahel 2013. aasta suvel
| Nimi = STAR I (2025/1 – ...) JAMES JOYCE (2024/6 – 2025/1) OSCAR WILDE (2023/5 – 2024/6) '''STAR''' (2007/4 – 2023/5)
| IMO number = 9364722
| MMSI number = 209170000 (Küprose lipu all) 276672000 (Eesti lipu all)
| Kutsung = C4TQ2 (Küprose lipu all) ESCJ (Eesti lipu all)
| Lipp = Eesti (2025/1 – ...) Küpros (2023/5 – 2025/1) Eesti (2007/4 – 2023/5)
| Kodusadam = Tallinn (2025/1 – ...) Limassol (2023/5 – 2025/1) Tallinn (2007/4 – 2023/5)
| Klassifikatsiooniühing = Bureau Veritas
| Reeder = Tallink (2025/1 – ...) Irish Ferries (2023/5 – 2025/1) Tallink (2007/4 – 2023/5)
| Ehitusaasta = 2007
| Ehituskoht = Helsingi, Soome
| Ehitaja = Aker Finnyards
| Tüüp = [[parvlaev]]
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud = 1. august 2005
| Kiilupanek = 30. mai 2006
| Vette lastud = 23. november 2006
| Ristitud = 23. november 2006
| Valminud =
| Üle antud = 10. aprill 2007
| Maksumus =
| Esimene reis = 12. aprill 2007
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin = Paldiski-Kapellskär (9.2.2025–12.4.2025) Dublin-Cherbourg/Holyhead (2024/2 – 2025/1) Rosslare-Pembroke (2023/5 – 2024/1) Tallinn-Helsingi (12.4.2007–1.5.2023)
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus =
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 186,10 m
| Arvutuslik pikkus = 172,15 m
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius = 27,70 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis = 6,50 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis = 6,75 m
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus = 16 m
| Vabaparda kõrgus = 1,862 m
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 18 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime = 4700 t
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus = 36249
| Puhasmahutavus = 12866
| Kiirus = 27 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus = 27,5 sõlme
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti = 1900
| Kajutikohti = 520
| Kajuteid =
| Autode arv = 450
| Rajameetreid = 2361
| Jääklass = 1A
| Kere materjal = teras
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv = 11
| Rambid = vööris ja ahtris
| Peamasin = 4 × MaK 12M43C; 4 × 12000 kW
| Abimasinad =3 × Wärtsilä Auxpac 1350W8L20
| Ankrud = 2 × 5850 kg Ankruketi pikkus : 10 seeklit
| Käiturid = 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi
| Rooliseadmed =
| Põtkurid = Vööris : 2 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLSE 5000 LB 6V1 Ahtris : 1 × „KaMeWa“ Leroy Somer PLS 400 LP1 V1
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid = 545,5 m3
| Kütusetankid = 975,9 m3
| Õlitankid = 173,3 m3
| Ballastitankid = 2852,2 m3
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =1 × MOR-parv (12 inimest)
| Päästepaadid = 4 × Fassmer SEL 10,5 (150 inimest)
| Päästeparved = 18 × 101 inimest 2 × 51 inimest
| Valvepaat = 1 × Viking 470 ( 6 inimest)
| Kiirvalvepaat = 1 × Fassmer FRIR 6.1 ( 10 inimest)
| Liugteed =
| Liugtorud = 4
| Taavetid =
}}'''STAR''' oli [[Tallink]]i [[kiire parvlaev]], mis on ehitatud 2007. aastal [[Aker Finnyards]]i Helsingi [[laevatehas]]es.

STAR esindas laevatüüpi, millega Tallink vahetas välja senised [[kiirlaev]]ad. [[Jääklass]]iga suur parvlaev on küll aeglasem kui kiirlaevad, kuid saab sõita aasta ringi ning sel pole lainetuspiiranguid. Kiirus 27 [[sõlm (kiirusühik)|sõlme]] on väiksem kui kiirlaevadel, kuid suurem kui tavaparvlaevadel.

<gallery>
Pilt:MS_Star_in_Hietalahti.jpg| STAR ehitamisel 2006. aasta novembris
Pilt:Star vanasadamas.jpg| STAR sisenemas Vanasadamasse
Pilt:Star_IMO_9364722_F_Helsinki_07-08-2019_(2).jpg| STAR Helsingis
Pilt:Star_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_1_September_2021.jpg| STAR Tallinna lahel
</gallery>

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]

Abordaaž

2025-02-10T21:53:15Z

Madli:

'''Abordaaž''' on üks sõude- ja [[purjelaev]]ade ajastu võitlusviise [[merelahing]]us.

Pardumine seisnes vaenlase [[laev]]a oma laeva külge haakimises, milleks võidi kasutada pildurist lastavat kisaga teivast, mis jäi vaenlase laeva [[parras|pardasse]] ja võimaldas laevadel läheneda, väikese vahemaa korral kasutati tõmbekonksu. Seejärel läks osa [[meremees|meremehi]] teise laeva pardale, et see käsivõitluses vallutada.

Pardumise takistamiseks kasutati võrke, mis riputati [[umbreeling]]u kohale. Vastupanu nõrgendamiseks eelnes pardumisele püssituli. Koos [[rammimine|rammimisega]] oli pardumine tollase meresõja peamisi võtteid. Laevakahurite laskeulatuse suurenedes 19. sajandil vajadus pardumise järele kadus.

==Teiste keeltes==
* inglise ''abordage''

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Meresõjandus]]

Pardumine

2025-02-10T21:52:09Z

Madli:

'''Pardumine''' on mereoperatsioon, mille käigus [[merevägi|mereväe]] või teiste riiklike ametkondade üksused lähevad kahtlusalusele [[laev]]ale, kasutades selleks vajadusel jõudu.

==Teiste keeltes==
* inglise ''naval boarding''

[[Kategooria:Meresõjandus]]

Pardumine

2025-02-10T21:45:16Z

Madli: ajakohastatud

Abordaaž

2025-02-10T21:43:17Z

Madli: ajakohastatud

Rein Raudsalu

2025-02-05T21:28:53Z

Madli: /* Tunnustus */

[[Pilt:Rein Raudsalu.png|thumb|300px|right|Rein Raudsalu]]
'''Rein Raudsalu''' (4. mai 1940 Tallinn) on kaugsõidu[[kapten]], [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] õppejõud ja merendustegelane.

==Haridus==
1958-1963 [[Makarovi Akadeemia Peterburis|Leningradi Admiral S. O. Makarovi nimeline Kõrgem Inseneride Merekool]] (ЛВИМУ) (praegu Riiklik admiral S. O. Makarovi nimeline Mere- ja Jõelaevastiku Ülikool) insener-laevajuht.

Hiljem läbinud täienduskursusi Rootsis, Tartu Ülikooli ja Tallinna ülikoolide juures, sealhulgas:
*1995 kursus "Baltic Sea Environment Pollution Prevention", SSPA Sida, Karlskronas
*2001-2002 kursus "Kõrgkooli õppejõud ja koolitaja" Tallinna Pedagoogikaülikoolis
*2004 kursus "Implementation of [[ISPS Code]]" Rootsi Mereadministratsiooni juures Norrköpingis
*2008 kursus "Eksaminaatorite ja lektorite ettevalmistus" Eesti Mereakadeemias
*detsembris 2009, märtsis ja novembris 2010 kursused "Töökogemuste hindamine VÕTA abil" Tartu Ülikoolis
*jaanuaris 2009 kursus "E-kursuse loomine õppekeskkonnas Moodle" Tartu Ülikoolis
*aprillis 2010 kursus "Sidus ainekava" Tartu Ülikoolis
*märtsis 2011 kursus "Väljundipõhine hindamine" Tartu Ülikoolis
*novembris 2011 kursus "Iseseisev töö kui meetod" Tartu Ülikoolis

==Töö==
*1964-1985 [[Eesti Merelaevandus]]es [[tüürimees]] ja kapten
*1986-2004 AS [[Tallinna Sadam]], [[Muuga sadam]]a [[sadamakapten]]
*2004-2014 Eesti Mereakadeemias laevandusteaduskonna dekaani kohusetäitja
*1. augustist 2014 TTÜ Eesti Mereakadeemia laevanduskeskuse lektor
*1. juunist 2019 TTÜ Eesti Mereakadeemia laevanduskeskuse vanemlektor
==Ühiskondlik tegevus==
*alates 2002 [[The Nautical Institute]]'i (London) liige
*alates 2006 Tallinna Teadlaste Maja liige
*1987–2004 [[Rahvusvaheline Sadamakaptenite Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Sadamakaptenite Assotsiatsiooni]] liige
*Eesti ja rahvusvaheliste laevakaptenite organisatsioonide liige
*[[Eesti Kaptenite Klubi]] asutajaliige, juhatuse liige
*[[Eesti Meremeeste Liit|Eesti Meremeeste Liidu]] asutajaliige
*[[Eesti Laevajuhtide Liit|Eesti Laevajuhtide Liidu]] auliige
*Kaitseliidu Meredivisioni võitleja
*Lions Club "Tallinn City" liige
*[[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige
*Kutsekoja ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikomisjoni juures tegutsevate mereerialade kutsestandardite ja koolitusprogrammide koostamise komisjonide liige

==Tunnustus==
*Neli autasu Kaitseliidult:
**Kaitseliidu Meredivisjoni teenetemärk number 1 (20. juuni 1997)
**Kaitseliidu teenetemedal, hõbe
**Kaitseliidu teenetemedal, pronks
**Kaitseliidu Tallinna maleva teenetemärk
*[[Eesti piirivalve]] III klassi teeneterist
*[[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] teenetemärgi Usk ja Tahe III klass - Raudankur
*[[Eesti Mereakadeemia]] teenetemärk (2014)
*[[Aasta mereharija]] 2017
*Valgetähe V klassi teenetemärk (2025)

==Loometegevus==
*koostanud rakenduskõrgkooli loengukonspektid ja õppematerjalid õppeainetes „Laevade ehitus“, „Laevajuhtimine“, „Vahiteenistus“, Meresõidu ohutus“
*tõlkinud inglise keelest õpikuid, materjale ja artikleid The Nautical Institute’i kogumikest, ajakirjast „Seaways“ , ajakirjast „Safety at Sea“
*osalenud Eesti [[Kaubandusliku meresõidu koodeks]]i (1991) ja mitmete meresõiduohutust puudutavate dokumentide koostamisel
*2007-2014 osalenud Eesti delegatsiooni koosseisus [[IMO]] STW alakomitee töös, seal hulgas [[STCW]]-konventsiooni Manila 2010. aasta muudatuste ettevalmistamisel
*koostanud navigatsioonitingimuste uuringu osana uurimistööst „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine“ 2009
*tõlkinud raamatud:
**H. H. Hooyer. Behavior and Handling of Ships
**R. W. Rowe. Shiphandlers Guide - see on välja antud raamatuna "Juhised laevajuhile" (2012) Eesti Mereakadeemias
*osalenud "[[Mereleksikon]]i" ja [[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u koostamisel ning kirjutanud artikleid Eesti Entsüklopeediasse
*juhendanud 5 magistritööd Eesti Mereakadeemias ja üht Eesti Maaülikoolis
*alates 1994. aastast „[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u“ projektijuht ja artiklite autor

Autor: Jüri Kask

{{DEFAULTSORT:Raudsalu, Rein}}

[[Kategooria:Eesti kaptenid]]
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Liivo Laanetu

2024-10-05T22:09:43Z

Madli: toim

[[Pilt:Liivo_Laanetu_2022.jpg|thumb|right|250px|Liivo Laanetu]]'''Liivo Laanetu''' (sündinud 23. mail 1973 Tallinnas) on mereväeohvitser, [[Kaptenleitnant|kaptenleitnant]] <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/316022018002 Sõjaväelise auastme andmine Riigi Teatajas]</ref> reservis.

==Haridus==
Liivo Laanetu lõpetas 2001. aastal Taani Mereväeakadeemia taktikaohvitseri erialal ning 2007. aastal lõpetas samas õppeasutuses mereväeohvitseride keskastmekursuse. Ohvitseri sõjaväelise väljaõppe III taseme omandas ta 2010. aastal Ameerika Ühendriikide Meresõjakolledžis. 2014. aastal lõpetas Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppe ajaloo erialal.

==Töö- ja teenistuskäik==
Merenduses alustas Liivo Laanetu 1994. aastal pärast nooremmadruse kutse omandamist, kui asus madrusena tööle [[Eesti Meremuuseum]]is ja [[Veeteede Amet]]is. Aastail 1994-1995 läbis [[Eesti merevägi|mereväes]] ajateenistuse ning suunati seejärel õppima mereväeohvitseriks.

Pärast mereväeakadeemia lõpetamist 2001. aastal alustas teenistust sõjalaevadel mereväe miinilaevade divisjonis, kus teenis relvastusohvitserina miinijahtijal [[WAMBOLA]], komandöri abina miinitraaleritel [[KALEV]] ja [[VAINDLO]] ning VAINDLO komandörina. Kaldateenistuses teenis Liivo Laanetu kahel korral mereväekooli ülemana ning mereväe staabis personaliosakonna ja planeerimisosakonna ülema ametikohtadel. Rahvusvahelise teenistuskogemuse sai Belgias NATO Euroopa vägede kõrgemas peakorteris ühendoperatsioonide ohvitserina ja Etioopias NATO Aafrika Liidu toetusmissiooni ülema asetäitjana. Viimaseks ametikohaks enne reservi arvamist oli jaoskonnaülem Kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonnas.

Alates 2023. aastast on kaptenleitnant Liivo Laanetu reservis ning ettevõtte Laevur OÜ asutaja ja omanik. Alates 2024. aastast on ta koguteose „Eesti merenduse ajalugu“ 2. osa sisutoimetaja.

==Ühiskondlik tegevus==
* [[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja]] liige (aastast 2024)
* MTÜ Laevastiku Ohvitseride Klubi asutaja ja liige (2004-2022)
* Kaitseministeeriumi sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogiakomisjoni liige, mereväe esindaja (2014-2015)

==Loometegevus==
* Laanemets, Ott. Laanetu, Liivo. (2014). Meresõda. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. ISBN/ISSN: 9789949512492. (kaasautor)
Liivo Laanetu on kirjutanud riigikaitse- ja merendusalaseid artikleid väljaannetesse Sõjateadlane, ENDC Occasional Papers, Sõdur ja [[Meremees (ajakiri)|Meremees]].
* Liivo Laanetu artiklid Eesti artiklite andmebaasis [[https://artiklid.elnet.ee/search~S2*est?/alaanetu/alaanetu/1%2C10%2C86%2CB/exact&FF=alaanetu+liivo&1%2C12%2C]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Laanetu, Liivo}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Meremees (ajakiri)

2024-10-05T21:56:49Z

Madli: /* Välislingid */ link asendatud

[[Pilt:Meremees esikaas 2018 2-4 (300).jpg|thumb|275px|Ajakirja Meremees 300. numbri esikaas]]

{| align="right"
| __TOC__
|}'''Meremees''' on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] ja rahastajate toel.

==Ajalugu==
Praegune ajakiri Meremees alustas [[Eesti Merelaevandus]]e ametkondliku ajalehena [[Eesti Meremees]] 1989. aastal ega pea oma otseseks eelkäijaks aastail 1950-1953 ja 1957-1962 ilmunud samanimelist ajalehte.
Eesti Merelaevandus algatas Eesti Meremehe väljaandmise juba 1988. aastal ning see oli mõeldud aastakümneid ilmunud venekeelse ametkondliku ajalehe [[Morjak Estonii]] tõlkevariandina, kuigi keelatud polnud ka mingis mahus eestikeelsed originaalartiklid.

Et EKP KK Kirjastuse trükikoda uue ajalehe trükkida võtaks, tegi kirjastus Eesti Merelaevandusega tehingu, mis tõi uue tehnoloogia pea kõigi Tallinnas trükitavate ajalehtedeni, nii et needki said loobuda tinalaost ja -küljendusest. Eesti Merelaevandus kui valuutaomanik ostis ajalehe trükieelseks töötluseks arvutid ja seadmed, mida oli kaugelt rohkem kui Eesti Meremehe jaoks tarvis, ning andis need trükikojale rendile. Eesti Meremeest laoti ja küljendati algusest peale arvutis, suurtest päevalehtedest hakati umbes aasta hiljem samade seadmetega esimesena töötlema toonast Noorte Häält.

Eesti Meremehe esimene number ilmus 8. augustil 1989. Novembris vahetus toimetuse koosseis ning augustinumbris 1990 polnud enam ühtki tõlkeartiklit. Rubla kiire inflatsiooni ajal, kui Eesti Merelaevandus oli saanud juba riigiaktsiaseltsiks ning kavatses 1992. aasta alguses hakata palka maksma välisvaluutas, oli äriühingul tarvis kõrvaltegevustest loobuda ning seehulgas tehti ka Eesti Meremehe toimetusele ettepanek tegevus lõpetada.

Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.

Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees. 19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris [[Mereleksikon]]i (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "[[klaasikell]]".

10. aastapäevaks 1999. aastal otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. Uut formaati esitleti ajalehe 10. aastapäeva tähistamise vastuvõtul [[Eesti Meremuuseum]]is.

Aastail 2001-2014 oli Meremehe väljaandja [[Eesti Mereakadeemia]].<ref>[[Madli Vitismann]]. Ennast kiitmast me ei väsi. 25 aastat õhinat. Meremees nr 4, 2014</ref> 2007. aastal sai ajakiri värvitrükis kaaned. Traditsiooniks kujunes, et iga Meremehe aastakäigu viimases numbris on artikkel [[Vello Mäss]]ilt.

Aastatel 2015 ja 2016 ilmus Meremees ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] vahel.

2017. aastast annab ajakirja välja taas TTÜ Eesti Mereakadeemia ja lisaks trükiajakirjale ilmub ajakiri ka tasuta veebis. Meremehe vahel ilmus aastail 2017-2021 ka [[Veeteede Ameti Teataja]].

31. oktoobril 2019 tunnustas [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] Meremehe toimetust aunimetusega "Merekultuuritegu 2019" 30 aasta jooksul Eesti merenduse sündmuste ja lugude talletamise eest, merekultuuripärandi tasakaalustatud kajastamise ja uute põlvkondadeni kandmise eest.

===Väljaandjad===
*1989-1991 [[Eesti Merelaevandus]]
*1992-2000 [[Eesti Meremeeste Liit]]
*2001-2014 [[Eesti Mereakadeemia]]
*2015-2016 TTÜ Eesti Mereakadeemia ja ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] toimetus
*2017-... TTÜ Eesti Mereakadeemia

===Toimetajad===
*1988-1989 Kalju Mürk
*1989-2000 [[Madli Vitismann]]
*2001-2006 Kadi Vanaveski (töötas toimetuses aastail 1989-2014)
*2007-2014 Märt Kullo (töötas toimetuses aastail 1999-2014)
*2015-2017 Jane Niit, [[Tauri Roosipuu]]
*2018-2020 Madli Vitismann, Tauri Roosipuu
*2020-... Jane Niit-Hõimoja, Tauri Roosipuu

===Lisad===
*1993-1995 Kalamees
*1995-1999 Merepäästja

==Tunnustus==
*2019 [[Merekultuuritegu]]

{{viited}}

==Galerii==
<gallery>
Pilt:Meremees1-89.jpg|Esimene Eesti Meremees, august 1989
Pilt:Meremees14-99.jpg|Viimane ajaleheformaadis Meremees, august 1999
Pilt:Meremees15-99.jpg|Esimene ajakirjaformaadis Meremees, september 1999
Pilt:Meremees4-09.jpg|Värvitrükikaantega ajakiri Meremees, detsember 2009
Pilt:Paat&Meremees.jpg|Ajakirjade Paat ja Meremees ühine esikaas, märts 2015
Pilt:Meremees 2017 1-4 (295).png|Ajakirja Meremees ja Veeteede Ameti Teataja esimese koos ilmunud numbri esikaas, märts 2017
Pilt:Meremees 1-2022.jpg|Meremehe esikaas, märts 2022
</gallery>

==Välislingid==
*[https://taltech.ee/ajakiri-meremees Meremehe koduleht]
*[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremehe Issuu leht]
*[https://www.facebook.com/ajakirimeremees/ Meremehe Facebooki leht]

[[Kategooria:Eesti merendusajakirjad]]

Meremees (ajakiri)

2024-08-17T12:38:48Z

Madli: /* Ajalugu */ viide

[[Pilt:Meremees esikaas 2018 2-4 (300).jpg|thumb|275px|Ajakirja Meremees 300. numbri esikaas]]

{| align="right"
| __TOC__
|}'''Meremees''' on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] ja rahastajate toel.

==Ajalugu==
Praegune ajakiri Meremees alustas [[Eesti Merelaevandus]]e ametkondliku ajalehena [[Eesti Meremees]] 1989. aastal ega pea oma otseseks eelkäijaks aastail 1950-1953 ja 1957-1962 ilmunud samanimelist ajalehte.
Eesti Merelaevandus algatas Eesti Meremehe väljaandmise juba 1988. aastal ning see oli mõeldud aastakümneid ilmunud venekeelse ametkondliku ajalehe [[Morjak Estonii]] tõlkevariandina, kuigi keelatud polnud ka mingis mahus eestikeelsed originaalartiklid.

Et EKP KK Kirjastuse trükikoda uue ajalehe trükkida võtaks, tegi kirjastus Eesti Merelaevandusega tehingu, mis tõi uue tehnoloogia pea kõigi Tallinnas trükitavate ajalehtedeni, nii et needki said loobuda tinalaost ja -küljendusest. Eesti Merelaevandus kui valuutaomanik ostis ajalehe trükieelseks töötluseks arvutid ja seadmed, mida oli kaugelt rohkem kui Eesti Meremehe jaoks tarvis, ning andis need trükikojale rendile. Eesti Meremeest laoti ja küljendati algusest peale arvutis, suurtest päevalehtedest hakati umbes aasta hiljem samade seadmetega esimesena töötlema toonast Noorte Häält.

Eesti Meremehe esimene number ilmus 8. augustil 1989. Novembris vahetus toimetuse koosseis ning augustinumbris 1990 polnud enam ühtki tõlkeartiklit. Rubla kiire inflatsiooni ajal, kui Eesti Merelaevandus oli saanud juba riigiaktsiaseltsiks ning kavatses 1992. aasta alguses hakata palka maksma välisvaluutas, oli äriühingul tarvis kõrvaltegevustest loobuda ning seehulgas tehti ka Eesti Meremehe toimetusele ettepanek tegevus lõpetada.

Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.

Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees. 19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris [[Mereleksikon]]i (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "[[klaasikell]]".

10. aastapäevaks 1999. aastal otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. Uut formaati esitleti ajalehe 10. aastapäeva tähistamise vastuvõtul [[Eesti Meremuuseum]]is.

Aastail 2001-2014 oli Meremehe väljaandja [[Eesti Mereakadeemia]].<ref>[[Madli Vitismann]]. Ennast kiitmast me ei väsi. 25 aastat õhinat. Meremees nr 4, 2014</ref> 2007. aastal sai ajakiri värvitrükis kaaned. Traditsiooniks kujunes, et iga Meremehe aastakäigu viimases numbris on artikkel [[Vello Mäss]]ilt.

Aastatel 2015 ja 2016 ilmus Meremees ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] vahel.

2017. aastast annab ajakirja välja taas TTÜ Eesti Mereakadeemia ja lisaks trükiajakirjale ilmub ajakiri ka tasuta veebis. Meremehe vahel ilmus aastail 2017-2021 ka [[Veeteede Ameti Teataja]].

31. oktoobril 2019 tunnustas [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] Meremehe toimetust aunimetusega "Merekultuuritegu 2019" 30 aasta jooksul Eesti merenduse sündmuste ja lugude talletamise eest, merekultuuripärandi tasakaalustatud kajastamise ja uute põlvkondadeni kandmise eest.

===Väljaandjad===
*1989-1991 [[Eesti Merelaevandus]]
*1992-2000 [[Eesti Meremeeste Liit]]
*2001-2014 [[Eesti Mereakadeemia]]
*2015-2016 TTÜ Eesti Mereakadeemia ja ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] toimetus
*2017-... TTÜ Eesti Mereakadeemia

===Toimetajad===
*1988-1989 Kalju Mürk
*1989-2000 [[Madli Vitismann]]
*2001-2006 Kadi Vanaveski (töötas toimetuses aastail 1989-2014)
*2007-2014 Märt Kullo (töötas toimetuses aastail 1999-2014)
*2015-2017 Jane Niit, [[Tauri Roosipuu]]
*2018-2020 Madli Vitismann, Tauri Roosipuu
*2020-... Jane Niit-Hõimoja, Tauri Roosipuu

===Lisad===
*1993-1995 Kalamees
*1995-1999 Merepäästja

==Tunnustus==
*2019 [[Merekultuuritegu]]

{{viited}}

==Galerii==
<gallery>
Pilt:Meremees1-89.jpg|Esimene Eesti Meremees, august 1989
Pilt:Meremees14-99.jpg|Viimane ajaleheformaadis Meremees, august 1999
Pilt:Meremees15-99.jpg|Esimene ajakirjaformaadis Meremees, september 1999
Pilt:Meremees4-09.jpg|Värvitrükikaantega ajakiri Meremees, detsember 2009
Pilt:Paat&Meremees.jpg|Ajakirjade Paat ja Meremees ühine esikaas, märts 2015
Pilt:Meremees 2017 1-4 (295).png|Ajakirja Meremees ja Veeteede Ameti Teataja esimese koos ilmunud numbri esikaas, märts 2017
Pilt:Meremees 1-2022.jpg|Meremehe esikaas, märts 2022
</gallery>

==Välislingid==
*[http://www.ttu.ee/mereakadeemia/meremees/ Meremehe koduleht]
*[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremehe Issuu leht]
*[https://www.facebook.com/ajakirimeremees/ Meremehe Facebooki leht]

[[Kategooria:Eesti merendusajakirjad]]

Meremees (ajakiri)

2024-08-17T12:34:21Z

Madli: /* Tunnustus */ viited

[[Pilt:Meremees esikaas 2018 2-4 (300).jpg|thumb|275px|Ajakirja Meremees 300. numbri esikaas]]

{| align="right"
| __TOC__
|}'''Meremees''' on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] ja rahastajate toel.

==Ajalugu==
Praegune ajakiri Meremees alustas [[Eesti Merelaevandus]]e ametkondliku ajalehena [[Eesti Meremees]] 1989. aastal ega pea oma otseseks eelkäijaks aastail 1950-1953 ja 1957-1962 ilmunud samanimelist ajalehte.
Eesti Merelaevandus algatas Eesti Meremehe väljaandmise juba 1988. aastal ning see oli mõeldud aastakümneid ilmunud venekeelse ametkondliku ajalehe [[Morjak Estonii]] tõlkevariandina, kuigi keelatud polnud ka mingis mahus eestikeelsed originaalartiklid.

Et EKP KK Kirjastuse trükikoda uue ajalehe trükkida võtaks, tegi kirjastus Eesti Merelaevandusega tehingu, mis tõi uue tehnoloogia pea kõigi Tallinnas trükitavate ajalehtedeni, nii et needki said loobuda tinalaost ja -küljendusest. Eesti Merelaevandus kui valuutaomanik ostis ajalehe trükieelseks töötluseks arvutid ja seadmed, mida oli kaugelt rohkem kui Eesti Meremehe jaoks tarvis, ning andis need trükikojale rendile. Eesti Meremeest laoti ja küljendati algusest peale arvutis, suurtest päevalehtedest hakati umbes aasta hiljem samade seadmetega esimesena töötlema toonast Noorte Häält.

Eesti Meremehe esimene number ilmus 8. augustil 1989. Novembris vahetus toimetuse koosseis ning augustinumbris 1990 polnud enam ühtki tõlkeartiklit. Rubla kiire inflatsiooni ajal, kui Eesti Merelaevandus oli saanud juba riigiaktsiaseltsiks ning kavatses 1992. aasta alguses hakata palka maksma välisvaluutas, oli äriühingul tarvis kõrvaltegevustest loobuda ning seehulgas tehti ka Eesti Meremehe toimetusele ettepanek tegevus lõpetada.

Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.

Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees. 19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris [[Mereleksikon]]i (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "[[klaasikell]]".

10. aastapäevaks 1999. aastal otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. Uut formaati esitleti ajalehe 10. aastapäeva tähistamise vastuvõtul [[Eesti Meremuuseum]]is.

Aastail 2001-2014 oli Meremehe väljaandja [[Eesti Mereakadeemia]]. 2007. aastal sai ajakiri värvitrükis kaaned. Traditsiooniks kujunes, et iga Meremehe aastakäigu viimases numbris on artikkel [[Vello Mäss]]ilt.

Aastatel 2015 ja 2016 ilmus Meremees ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] vahel.

2017. aastast annab ajakirja välja taas TTÜ Eesti Mereakadeemia ja lisaks trükiajakirjale ilmub ajakiri ka tasuta veebis. Meremehe vahel ilmus aastail 2017-2021 ka [[Veeteede Ameti Teataja]].

31. oktoobril 2019 tunnustas [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] Meremehe toimetust aunimetusega "Merekultuuritegu 2019" 30 aasta jooksul Eesti merenduse sündmuste ja lugude talletamise eest, merekultuuripärandi tasakaalustatud kajastamise ja uute põlvkondadeni kandmise eest.

===Väljaandjad===
*1989-1991 [[Eesti Merelaevandus]]
*1992-2000 [[Eesti Meremeeste Liit]]
*2001-2014 [[Eesti Mereakadeemia]]
*2015-2016 TTÜ Eesti Mereakadeemia ja ajakirja [[Paat (ajakiri)|Paat]] toimetus
*2017-... TTÜ Eesti Mereakadeemia

===Toimetajad===
*1988-1989 Kalju Mürk
*1989-2000 [[Madli Vitismann]]
*2001-2006 Kadi Vanaveski (töötas toimetuses aastail 1989-2014)
*2007-2014 Märt Kullo (töötas toimetuses aastail 1999-2014)
*2015-2017 Jane Niit, [[Tauri Roosipuu]]
*2018-2020 Madli Vitismann, Tauri Roosipuu
*2020-... Jane Niit-Hõimoja, Tauri Roosipuu

===Lisad===
*1993-1995 Kalamees
*1995-1999 Merepäästja

==Tunnustus==
*2019 [[Merekultuuritegu]]

{{viited}}

==Galerii==
<gallery>
Pilt:Meremees1-89.jpg|Esimene Eesti Meremees, august 1989
Pilt:Meremees14-99.jpg|Viimane ajaleheformaadis Meremees, august 1999
Pilt:Meremees15-99.jpg|Esimene ajakirjaformaadis Meremees, september 1999
Pilt:Meremees4-09.jpg|Värvitrükikaantega ajakiri Meremees, detsember 2009
Pilt:Paat&Meremees.jpg|Ajakirjade Paat ja Meremees ühine esikaas, märts 2015
Pilt:Meremees 2017 1-4 (295).png|Ajakirja Meremees ja Veeteede Ameti Teataja esimese koos ilmunud numbri esikaas, märts 2017
Pilt:Meremees 1-2022.jpg|Meremehe esikaas, märts 2022
</gallery>

==Välislingid==
*[http://www.ttu.ee/mereakadeemia/meremees/ Meremehe koduleht]
*[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremehe Issuu leht]
*[https://www.facebook.com/ajakirimeremees/ Meremehe Facebooki leht]

[[Kategooria:Eesti merendusajakirjad]]