Mereviki - Kasutaja kaastöö [et]

Losspoom

2026-04-14T16:14:05Z

Malle:

'''Losspoom''' on laeva [[lastiseade|lastiseadme]] osa, mis koosneb tugevast, ühest otsast liigendiga harilikult [[laadmast]]ile kinnitatud [[poom]]ist ning [[vaier]]itest, [[plokk]]idest ja vintsidest, mis võimaldavad poomi lastimisotsa püst- ja rõhtsihis liigutada ning [[last]]i üles tõsta, alla lasta ja rõhtsihis teisaldada. Losspoomid liigitatakse kerge- (tõstevõimega kuni 10t) ja raskepoomideks.

Autor: Enn Oja

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Lastiseade]]

Losspoom

2026-04-14T16:10:39Z

Malle:

'''Losspoom''' on laeva [[lastiseade|lastiseadme]] osa, mis koosneb tugevast ühest otsast liigendiga harilikult [[laadmast]]ile kinnitatud [[poom]]ist ning [[vaier]]itest, [[plokk]]idest ja vintsidest, mis võimaldavad poomi lastimisotsa püst- ja rõhtsihis liigutada ning [[last]]i üles tõsta, alla lasta ja rõhtsihis teisaldada. Losspoomid liigitatakse kerge- (tõstevõimega kuni 10t) ja raskepoomideks.

Autor: Enn Oja

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Lastiseade]]

Losspoom

2026-04-14T16:09:59Z

Malle:

'''Losspoom''' on [[lastiseade|lastiseadme]] osa, mis koosneb tugevast ühest otsast liigendiga harilikult [[laadmast]]ile kinnitatud [[poom]]ist ning [[vaier]]itest, [[plokk]]idest ja vintsidest, mis võimaldavad poomi lastimisotsa püst- ja rõhtsihis liigutada ning [[last]]i üles tõsta, alla lasta ja rõhtsihis teisaldada. Losspoomid liigitatakse kerge- (tõstevõimega kuni 10t) ja raskepoomideks.

Autor: Enn Oja

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Lastiseade]]

Merekeele nõukoda

2026-04-02T11:49:18Z

Malle:

{{Organisatsioon
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Merekeele nõukoda
| Pilt =
| Pildiallkiri =
| Lühendnimi =
| Kaubamärk =
| Tüüp = ühiskondlik organisatsioon
| Nimi teistes keeltes =
| Asutatud = 1973
| Asutajad =
| Liikmed = Andres Andresson Jaak Arro [[Helje Heinoja]] [[Malle Hunt]] Andres Iilane [[Jüri Kask]] Pärtel Keskküla Märten Kraav Fred Kuiv [[Liivo Laanetu]] Stenver Lipand Jaanus Matso [[Annika Naame]] Maire Raadik [[Ants Raud]] [[Rein Raudsalu]] Jaanus Rohulaid [[Tauri Roosipuu]] [[Yrjö Saarinen]] Kadi Saks Indrek Särg Argo Tamp [[Mairold Vaik]] [[Peeter Veegen]] [[Madli Vitismann]].
| Juht = esimees [[Tarmo Ojamets]]
| Peakorter =
| Valdkonnad =
| Tegutsemispiirkonnad =
| Eelarve =
| Käive =
| Kasum =
| Töötajaid =
| Töökeel(ed) =
| Emaorganisatsioon =
| Emaettevõte =
| Tütarorganisatsioonid =
| Tütarettevõtted =
| Lõpetatud =
| Tunnuslause =
| Koduleht = [https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda]
| Märkused =
}}
'''Merekeele nõukoda''' on ühiskondlikel alustel töötav terminoloogiakomisjon, kelle töö eesmärgiks on merendusringkondades aktsepteeritav ja eesti '''kirjakeele''' normikohane merendusterminoloogia.

Komisjon loodi [[Eesti Meremuuseum]]i juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.

Komisjon on koos Eesti Entsüklopeediakirjastusega 1996. aastal välja andnud [[Mereleksikon]]i.

15. veebruarist 2005 tehakse koostööd [[Veeteede Amet]]iga, (alates 2021. aastast Transpordiametiga), sest merenduse propageerimine on üks ameti põhikirjalisi ülesandeid. Merekeele nõukoda on isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb aruandevabalt oma liikmete kulu ja kirjadega.<ref>[http://www.vta.ee/public/merekeele_n_ukoda_p_hikiri.doc Merekeele nõukoja põhikiri]</ref>

Detsembris 2008 ilmus merekeele nõukojalt [[Inglise-eesti meresõnaraamat]].

Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11. jaanuaril 2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. [[Uno Laur]] oli komisjonis algusest peale ja ühtlasi selle esimees. Septembris 2011 valiti uueks esimeheks [[Peedu Kass]] ja Uno Laur valiti auesimeheks. Kapten Kass oli nõukoja esimees 2020. aasta aprillikuuni, kui andis koha üle kapten [[Peeter Veegen]]ile. 2025. a detsembrist on nõukoja esimees [[Tarmo Ojamets]], Peeter Veegen jääb au- ja aseesimeheks.

Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud [[Uno Laur]], [[Peedu Kass]], [[Rein Albri]], [[Urmas Dresen]], [[Ain Eidast]], [[Heino Jaakula]], Peep Kaurla, [[Enn Kreem]], Aado Luksepp, Madis Käbin, [[Roland Leit]], Taidus Linikoja, [[Vello Mäss]], [[Reet Naber]], Arvi Nordmann, [[Enn Oja]], Hugo Palk, [[Ants Pärna]], Jaak Sammet, [[Mati Õun]], [[Ants Ärsis]], Margus Zahharov.

Koostöös Veeteede Ametiga (alates 2021. aastast Transpordiametiga) on loomisel veebipõhine eesti mereentsüklopeedia [[Mereviki]].

===Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:===
*1996 – 10. aprillil „[[Mereleksikon]]i“ esitlus [[Estline]]'i [[parvlaev]]al [[MARE BALTICUM]].
*2008 – 16. detsembril „[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u“ esitlus Veeteede Ametis.
*2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev [[Tallink]]i parvlaeval [[SILJA EUROPA]].
*2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht, et olla huvilistele lähemal ja päevakajalisi sündmusi kajastada.
*2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see anti kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal.
*2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu.
*2018 – 24. jaanuaril tähistas nõukoda oma 45. aastapäeva Tallinki parvlaeval [[MEGASTAR]]. Nõukoja asutaja ja selle pikaaegne esimees kapten Uno Laur meenutas pisut algusaegu ja üht eredamat liiget, Edmund Russowit, kes oli ääretute teadmistega laevajuht, polüglott ja tõlkija. Seejärel kuulasime allveearheoloog Vello Mässi väga huvitavat ettekannet [[vrakk]]idest Tallinna–Helsingi laevateel.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist [http://media.kuku.ee/meretund/meretund20180127.mp3].
*2018 – 23. veebruaril andis [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog [[Malle Hunt]]. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral [[Tarmo Kõuts]].
*2020 - aprillist 2020 kuni juunini 2021 kontrollis ja toimetas töögrupp [[SOLAS]] konventsiooni lisa ja 5 resolutsiooni tõlget eesti keelde (kokku üle 500 lk).
*2021 - 19. juunil tunnustas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i meremajanduse osakond merekeele nõukoda merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest.
*2021 - 21. juunil sai merekeele nõukoja SOLASe töögrupp Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt tänukirja [[IMO]] meresõiduohutuse konventsiooni ja selle lisade heasse eesti merekeelde toimetamise eest.
*2021 - Vabariigi Valitsuse 25. novembri istungil kiideti heaks ja võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle 1978. aasta protokolli muudatused.
*2023 – 18. jaanuaril tähistas nõukoda oma 50. aastapäeva Tallinki uusimal reisilaeval [[MYSTAR]], kus nõukoja kunagisi liikmeid meenutas Reet Naber ja koostööst nõukojaga rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik Elis Paemurd.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku Raadio arhiivist [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/147688?fbclid=IwAR0pO7JHk527fMtB53XJ66Ss6-sP55doIoakSRueBiTVnYH8Afulx9wPe9Y]
*2023 - 19. jaanuaril oli nõukoda koos Kaptenite Klubiga kutsutud MKMi oma 50. aastapäeva tähistama.
*2023 - 5. veebruari "Keelesaates" rääkisid nõukoja tegemistest Madli Vitismann ja Rein Raudsalu. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio arhiivist [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel?fbclid=IwAR3YSdX3pfDqTBU6rcRDMBguve80ZF116Pr3Q8BKuI10g7T_KP9Fs8UDOPc]

===Galerii===

<gallery>
Pilt:MKN jaanuaris 2008.JPG|jaanuar 2008
Pilt:Raudsalu.jpg|jaanuar 2008
Pilt:MS esitlus.JPG|Inglise-eesti meresõnaraamatu esitlus 16. detsembril 2008
Pilt:Autogrammid.JPG|Nõukoja liikmed autogramme andmas
Pilt:Kqne.JPG|Kapten Uno Laur meresõnaraamatu esitlusel kõnet pidamas
Pilt:Meretund.JPG|Kapten Uno Laur Meretunnile intervjuud andmas
Pilt:PA040001.JPG|oktoober 2011
Pilt:MN 4.10.2011-2.jpg|oktoober 2011
Pilt:MN panoraam.jpg|Merekeele nõukoja 40. aastapäev 26. jaanuaril 2013
Pilt:Uno_ettekanne.jpg|Uno Laur kõnelemas
Pilt:Reet_meenutamas.jpg|Reet Naber meenutamas
Pilt:MN40_Uno.jpg|Uno Laur kingitusega
Pilt:Wiedemanni3.JPG|VA peadirektor Rene Arikas õnnitlemas kapten Lauri J. F. Wiedemanni keeleauhinna saamise puhul 16. veebruaril 2016
Pilt:Wiedemanni.JPG|Merekeele nõukoda koos värske J. F. Wiedemanni keeleauhinna laureaadiga 16. veebruaril 2016
Pilt:Keeletamm.jpg|Kapten Laur Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuud istutamas 28. aprillil 2016
Pilt:MN45.jpg|Merekeele nõukoda 45. aastapäeval MEGASTARI pardal 24. jaanuaril 2018
Pilt:Missioonipreemia.JPG|Kapten Uno Lauri missioonipreemia üleandmisel Lennusadamas 23. veebruaril 2018
Pilt:Auhinnagala.jpg|MKM-i meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus annab üle auhinna merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest 19.06.2021
Pilt:Merekeelenoukoda50.jpg|Merekeele nõukoja 50. aastapäeva reisil parvlaeval MYSTAR 18. jaanuaril 2023
Pilt:Ministeeriumis_Sikkut.jpg|Merekeele nõukoda MKM-is 19. jaanuaril 2023

</gallery>

==Teoseid==
*[[Mereleksikon]]
*[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda Merekeele nõukojast Transpordiameti veebilehel ja koosolekute teokirjad] 
*[http://www.eki.ee/dict/meri/ Inglise-eesti meresõnaraamat]
*[https://www.facebook.com/merekeelenoukoda/ Merekeele nõukoda Facebookis]
*[http://www.nlib.ee/public/documents/tradits_yritused/Merenduskeel_Hunt.pdf Kuidas merekeel üldkeelde tagasi tuua] Ettekanne XI oskuskeelepäeval 6. oktoobril 2016

==Meediakajastusi==
===2008===
*[http://www.mereblog.com/2008/12/15/meri-ja-sona-uhtede-kaante-vahel/ Mereblog: Meri ja sõna ühtede kaante vahel] 
*[http://www.mereblog.com/?p=1950 Loomisel uus merendusalane teatmeteos]

===2013===
*[[Küllike Rooväli]]. [http://podcast.kuku.ee/2013/02/02/meretund-2013-02-02 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Madli Vitismann]]. Merekeele nõukoda sai 40-aastaseks. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 1
*[[Madli Vitismann]]. Merekeelt on hoitud 40 aastat. [[Reisimaailm]] 2013, nr 2
*[[Madli Vitismann]]. ''Matke'' või ''ristlus'', ''kruis'' või ''kruiis''. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 2
*[[Uno Laur]]. 40 aastat Merekeele Nõukoda. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2013
*[[Madli Vitismann]]. 40 aastat hoolt merekeele eest. [[Navigaator]] 2013, nr 2

===2015===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/ Suur Tõll on pikem kui laev] Sirp, Keele Infoleht, 2. oktoober 2015

===2016===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keelekapten-uno-laur/ Keelekapten Uno Laur] Sirp, 19. veebruar 2016
*[[Madli Vitismann]]. Wiedemanni keeleauhind anti merekeele kapten Uno Laurile. Eesti Päevaleht (Rootsi), 16. märts 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kiirlaevalaineid-ei-tee-enam-kiirlaevad/ Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad] Sirp, 17. juuni 2016
*[[Tauri Roosipuu]]. Laugurid meie vetesse? [[Paat & Meremees]] nr 42, suvi 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/lobulaevaga-elumere-lainetele/ Lõbulaevaga elumere lainetele] Sirp, 15. juuli 2016
*Katriin Tralla. [http://arvamus.postimees.ee/3785933/katriin-tralla-praam-voi-parvlaev?_ga=1.136671347.271425667.1469888738 Katriin Tralla. Praam või parvlaev?] Postimees, 3. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/terminal-konteineris-voi-konteiner-terminalis/ Terminal konteineris või konteiner terminalis] Sirp, 26. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/luksusristleja-laheb-merematkele/ Luksusristleja läheb merematkele] Sirp, 30. september 2016
*[[Madli Vitismann]]. Sõnu tuleb otse ja kõverteid pidi. Eesti Päevaleht (Rootsi), 2. november 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://arvamus.postimees.ee/3941079/madli-vitismann-riik-tellis-parvlaevad-aga-sai-praamid Riik tellis parvlaevad, aga sai praamid] Postimees, 12. detsember 2016

===2017===

*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-2/42 Mõiste loots päritolust] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-3/41 Õli või nafta] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2017
*[[Madli Vitismann]]. Suretusliin, tiibpurjekas ja sujupaat. [[Navigaator]], suvi 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/42 Jäälõhkuja või jäämurdja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2017
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/21 Kruis või kruiis, merematke või ristlus]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2017

===2018===
*[[Vallo Kelmsaar]]. [http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/meretund-2018-01-27 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2018_1-4._va_teataja_2018_/22 Ühel nädalavahetusel merekeele nõukojas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/34/ Merekeele nõukoda 45.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/36/ Kapten Uno Lauri missioonipreemia pälvis merendusterminoloog Malle Hunt] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/38/ Iga praht ei olegi praht] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Malle Hunt]]. Eesti merekeel. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_2-4._va_teataja_2018_/42 Laadimisest, lastimisest, lossimisest] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2018
*[[Mairold Vaik]]. [https://docs.google.com/presentation/d/1Eep_QiM0gverUj3msc7rNtMw0tKaY1Yhq9PuOOaOahg/edit?usp=sharing Ettekanne "Kuidas merendusalaste tekstide tõlkimisel ja toimetamisel veebist abi leida"] Eesti Keele Instituudi tõlkeseminaril 18. mail 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_3-4._va_teataja_2018_/42 Tüür või rool] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_4-4._va_teataja_2018_/44 Meremeeste ametinimetused (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2018

===2019===
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_1-4._va_teataja_2019_/48 Pidu tordi ja margiga] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_303_issuu/42 Meremeeste ametinimetused (2)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2019
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/18 Laeval sõnu käega katsumas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/40 Pigem parv kui praam] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2019_3-4._va_teataja_2019_3-4/42 Köiest trossini, nöörist liinini] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_306_issuu/44 Merekeele nõukoda kui sõnade sünnitusmaja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2019

===2020===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_307_issuu/42 Lipust ja kodusadamast] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_2-4._va_teataja_2020_2-4/47 Asju ja sõnu]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_308_issuu/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_3-4._va_teataja_2020_3-4/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/ettevaatust-kaup-liigub/ Ettevaatust, kaup liigub!]. Sirp, 27. november 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/16 Merekeele nõukoda kohtus poliitikaga.] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/44 Meremehest ja meresõitjast.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2020
*Peep Nemvalts. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/liikuvuse-liigutamine/ Liikuvuse liigutamine]. Sirp, 18. detsember 2020

===2021===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_1-4._veeteede_teataja_2021_1-4/42 Rannik, rand ja kallas.] [[Veeteede Teataja]] nr 1, 2021
*[[Madli Vitismann]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kinnikeevitatud-konekeel/ Kinnikeevitatud kõnekeel]. Sirp, 23. aprill 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_2-4._veeteede_teataja_2021_2-4/42 Merekarust ja merehundist.] [[Veeteede Teataja]] nr 2, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_3-4._veeteede_teataja_2021_3-4/43 Randumisest, sildumisest ja haalamisest.] [[Veeteede Teataja]] nr 3, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_4-4._veeteede_teataja_2021_4-4/42 Vedurlaev, puksiir ja pukser.] [[Veeteede Teataja]] nr 4, 2021

===2022===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/258291940/36/ Merekeele nõukoda terminite võrgus.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 1, 2022
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/310308800/14/ Veaohtlikke merendustermineid.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 2, 2022
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1070695105/12/ Täismadruseid enam pole.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 3, 2022
*Pärtel Keskküla. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/82943345/32/ Terminiarutelu merekeele nõukojas. ''Antifouling paint'' - kattumisvastane värv, vetikatõrjevärv] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 4, 2022
*[[Jüri Kask]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2022_4-4/17 Tuulepargilaevadele otsiti häid nimetusi]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2022
*[[Pukser]] (vedurlaev) - [https://www.postimees.ee/7680613/eesti-pukserite-kaptenid-olid-vastutusrikka-ulesande-taitmisel-tasemel Margus Martin. Eesti pukserite kaptenid olid vastutusrikka ülesande täitmisel tasemel]. Postimees, 30. detsember 2022

===2023===
*[[Vallo Kelmsaar]]. Merekeele nõukoda 50. [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund Kuku raadio "Meretund"], 21. jaanuar 2023
*Piret Kriivan. Vikerraadio keelesaade [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel Merekeel]. ERR, 5. veebruar 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/14 Merekeele nõukoda pidas juubelit]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*Elis Paemurd. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/15 Hea oskuskeel on valdkonna kvaliteedimärk]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/16 Kuidas väljuda nõiaringist]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/75979974/40 Pusimise poolsada. Merekeele nõukoda kui merekultuuri ajutrust. Algusaastad.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 5, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees320/8 Veelkord tuulepargilaevade nimetustest]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/400274120/32 Millisel laeval on jalad?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 6, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/193588123/44 Õhukiht vee ja laeva vahel paneb pead murdma] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 7, 2023
*[[Jüri Kask]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/922234938/26/ Noppeid laevamehaanika terminoloogiast] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 8, 2023

===2024===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1016876430/34/ Merekeele nõukoda oma 50. tegevusaastal] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 9, 2024
*Jaak Arro. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/91914140/36/ Naftast ja naftasaadustest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 10, 2024
*Fred Kuiv. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/434325528/40/ Meremeeste henseldamisest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 11, 2024
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/549318691/28/ Kas meeskond või laevapere?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 12, 2024

===2025===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/722004423/28/ Merekeele nõukojal oli tegus aasta] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 13, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/820763828/21/ Laevade klassifitseerimisest NATO merevägedes] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 14, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/632383311/12/ Mereväe sõjaväeliste auastmete tõlkimisest inglise keelde] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 15, 2025
* Merekeele rubriigis ilmus intervjuu [[Madli Vitismann]]iga. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/994496330/32/ Meie ainulaadne päris oma merekeele annab tunnistust Eestist kui suurest mereriigist] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 16, 2025

===2026===
*[[Enn Oja]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/815652154/32/ Pudelpostist] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 17, 2026
*[[Malle Hunt]], Pärtel Keskküla. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/815652154/28/ Eestikeelset merekeelt rikastades] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 17, 2026

[[Kategooria: Raamat]]
[[Kategooria: Kollektiiv]]
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Kaupo Kõverjalg

2026-04-02T11:31:13Z

Malle:

[[Pilt:Koverjalg 2015.jpg|thumb|Kapten Kaupo Kõverjalg RUNÖ sillas 2017. a ]]
{| align="right"
| __TOC__
|}'''Kaupo Kõverjalg''' (9. juuli 1958 Rapla) on Eesti [[kapten]] ja ettevõtja.

==Haridus==
* 1974-1978 õppis Tallinna Merekoolis laevajuhtimise erialal.
* 2011 täiendas end Revali Merekoolis, uuendades meresõidudokumente ja diplomeid.
* 2000 lõpetas Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise eriala
==Meresõidupraktika==

* 1975 esimene merepraktika Tallinna Merekooli barkantiinil [[VEGA]]
* 1976 esimene välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR UHHOV.
* 1978 teine välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR ŠEGOLEV.

==Töö merel==
* 1978–1980 Eesti Merelaevanduses laevadel [[TALLINN]] ja JUNÕI PARTIZAN, madrus.
* 1980–1991 kolhoosis „Hiiu Kalur“ 3. tüürimehest vanemtüürimeheks laevadel KABLI, UNDVA ja LEEMETI. Tööpiirkonnad: Angola ja Lääne-Sahara.
* 2011–2014 töötas AS PKL ja Alfons Håkans pukseritel.
* 2014–2023 kiirkatamaraan [[RUNÖ]] kapten (AS SLK, Kihnu Veeteed, OÜ Tuule Liinid).
==Ettevõtlus==
* 1991 – AS Vender asutaja ja juhatuse esimees.
* 1998 – AS Procoffee asutaja ja juhatuse esimees.
* 2000 – OÜ Coffeestar omanik.
* 2008 – kohvitehase Best Beans OÜ asutaja.
* Ettevõtjana on tema tegevust kajastanud ka Äripäev, kus ta on olnud esikaanel.
* Ka ettevõtlusega tegeledes jäi meri tema ellu – tal oli oma veesõiduk ning ta viibis merel nii palju kui võimalik.
==Raamat==
* 2026 ilmus mälestusteraamatu „Runö kapteni lood“ esimene osa, mis põhineb autori isiklikel kogemustel merel ja Ruhnu liinil. https://kaptenilood.ee/toode/runo-kapteni-lood-raamat/

==Erihuvid==
Kaupo Kõverjalg peab oluliseks kolme asja – merd, kohvi ja kitarrimängu.

{{DEFAULTSORT:Kõverjalg, Kaupo}}
[[Kategooria:Eesti kaptenid]]

==Galerii==
<gallery>
Pilt: Koverjalg_kaatriga.jpg|Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. aastal.
Pilt: Aripaev_Koverjalg1.jpg|Äripäeva esileht 20. märts 1998.
Pilt: Aripaev_Koverjalg2.jpg|Artikkel 20. märtsi 1998 Äripäevas.
</gallery>

Kaupo Kõverjalg

2026-04-02T11:13:34Z

Malle: /* Galerii */

[[Pilt:Koverjalg 2015.jpg|thumb|Kapten Kaupo Kõverjalg RUNÖ sillas 2015. a ]]
{| align="right"
| __TOC__
|}'''Kaupo Kõverjalg''' (9. juuli 1958 Rapla) on Eesti [[kapten]] ja ettevõtja.

==Haridus==
* 1974-1978 õppis Tallinna Merekoolis laevajuhtimise erialal.
* 2011 täiendas end Revali Merekoolis, uuendades meresõidudokumente ja diplomeid.
* 2000 lõpetas Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise eriala
==Meresõidupraktika==

* 1975 esimene merepraktika Tallinna Merekooli barkantiinil [[VEGA]]
* 1976 esimene välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR UHHOV.
* 1978 teine välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR ŠEGOLEV.

==Töö merel==
* 1978–1980 Eesti Merelaevanduses laevadel [[TALLINN]] ja JUNÕI PARTIZAN, madrus.
* 1980–1991 kolhoosis „Hiiu Kalur“ 3. tüürimehest vanemtüürimeheks laevadel KABLI, UNDVA ja LEEMETI. Tööpiirkonnad: Angola ja Lääne-Sahara.
* 2011–2014 töötas AS PKL ja Alfons Håkans pukseritel.
* 2014–2023 kiirkatamaraan [[RUNÖ]] kapten (AS SLK, Kihnu Veeteed, OÜ Tuule Liinid).
==Ettevõtlus==
* 1991 – AS Vender asutaja ja juhatuse esimees.
* 1998 – AS Procoffee asutaja ja juhatuse esimees.
* 2000 – OÜ Coffeestar omanik.
* 2008 – kohvitehase Best Beans OÜ asutaja.
* Ettevõtjana on tema tegevust kajastanud ka Äripäev, kus ta on olnud esikaanel.
* Ka ettevõtlusega tegeledes jäi meri tema ellu – tal oli oma veesõiduk ning ta viibis merel nii palju kui võimalik.
==Raamat==
* 2026 ilmus mälestusteraamatu „Runö kapteni lood“ esimene osa, mis põhineb autori isiklikel kogemustel merel ja Ruhnu liinil. https://kaptenilood.ee/toode/runo-kapteni-lood-raamat/

==Erihuvid==
Kaupo Kõverjalg peab oluliseks kolme asja – merd, kohvi ja kitarrimängu.

{{DEFAULTSORT:Kõverjalg, Kaupo}}
[[Kategooria:Eesti kaptenid]]

==Galerii==
<gallery>
Pilt: Koverjalg_kaatriga.jpg|Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. aastal.
Pilt: Aripaev_Koverjalg1.jpg|Äripäeva esileht 20. märts 1998.
Pilt: Aripaev_Koverjalg2.jpg|Artikkel 20. märtsi 1998 Äripäevas.
</gallery>

Kaupo Kõverjalg

2026-04-02T11:11:47Z

Malle:

Kaupo Kõverjalg

2026-04-02T11:08:05Z

Malle:

[[Pilt:Koverjalg 2015.jpg|thumb|Kapten Kaupo Kõverjalg RUNÖ sillas 2015. a ]]
{| align="right"
| __TOC__
|}'''Kaupo Kõverjalg''' (9. juuli 1958 Rapla) on Eesti [[kapten]] ja ettevõtja.

==Haridus==
* 1974-1978 õppis Tallinna Merekoolis laevajuhtimise erialal.
* 2011 täiendas end Revali Merekoolis, uuendades meresõidudokumente ja diplomeid.
* 2000 lõpetas Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise eriala
==Meresõidupraktika==

* 1975 esimene merepraktika Tallinna Merekooli barkantiinil [[VEGA]]
* 1976 esimene välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR UHHOV.
* 1978 teine välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR ŠEGOLEV.

==Töö merel==
* 1978–1980 Eesti Merelaevanduses laevadel [[TALLINN]] ja JUNÕI PARTIZAN, madrus.
* 1980–1991 kolhoosis „Hiiu Kalur“ 3. tüürimehest vanemtüürimeheks laevadel KABLI, UNDVA ja LEEMETI. Tööpiirkonnad: Angola ja Lääne-Sahara.
* 2011–2014 töötas AS PKL ja Alfons Håkans pukseritel.
* 2014–2023 kiirkatamaraan [[RUNÖ]] kapten (AS SLK, Kihnu Veeteed, OÜ Tuule Liinid).
==Ettevõtlus==
* 1991 – AS Vender asutaja ja juhatuse esimees.
* 1998 – AS Procoffee asutaja ja juhatuse esimees.
* 2000 – OÜ Coffeestar omanik.
* 2008 – kohvitehase Best Beans OÜ asutaja.
* Ettevõtjana on tema tegevust kajastanud ka Äripäev, kus ta on olnud esikaanel.
* Ka ettevõtlusega tegeledes jäi meri tema ellu – tal oli oma veesõiduk ning ta viibis merel nii palju kui võimalik.
==Raamat==
* 2026 ilmus mälestusteraamatu „Runö kapteni lood“ esimene osa, mis põhineb autori isiklikel kogemustel merel ja Ruhnu liinil. https://kaptenilood.ee/toode/runo-kapteni-lood-raamat/

==Erihuvid==
Kaupo Kõverjalg peab oluliseks kolme asja – meri, kohv ja kitarrimäng.

{{DEFAULTSORT:Kõverjalg, Kaupo}}
[[Kategooria:Eesti kaptenid]]

==Galerii==
<gallery>
Pilt: Koverjalg_kaatriga.jpg|Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. aastal.
Pilt: Aripaev_Koverjalg1.jpg|Äripäeva esileht 20. märts 1998.
Pilt: Aripaev_Koverjalg2.jpg|Artikkel 20. märtsi 1998. a Äripäevas.
</gallery>

Kaupo Kõverjalg

2026-04-02T11:04:57Z

Malle: Uus lehekülg: 'Kapten Kaupo Kõverjalg {| align="right" | __TOC__ |}'''Kaupo Kõverjalg''' (9. juuli 1958 Rapla) on Eesti kapten ja ettevõtja. ==Haridus=...'

[[Pilt:Koverjalg.jpg|thumb|Kapten Kaupo Kõverjalg]]
{| align="right"
| __TOC__
|}'''Kaupo Kõverjalg''' (9. juuli 1958 Rapla) on Eesti [[kapten]] ja ettevõtja.

==Haridus==
* 1974-1978 õppis Tallinna Merekoolis laevajuhtimise erialal.
* 2011 täiendas end Revali Merekoolis, uuendades meresõidudokumente ja diplomeid.
* 2000 lõpetas Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise eriala
==Meresõidupraktika==

* 1975 esimene merepraktika Tallinna Merekooli barkantiinil [[VEGA]]
* 1976 esimene välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR UHHOV.
* 1978 teine välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR ŠEGOLEV.

==Töö merel==
* 1978–1980 Eesti Merelaevanduses laevadel [[TALLINN]] ja JUNÕI PARTIZAN, madrus.
* 1980–1991 kolhoosis „Hiiu Kalur“ 3. tüürimehest vanemtüürimeheks laevadel KABLI, UNDVA ja LEEMETI. Tööpiirkonnad: Angola ja Lääne-Sahara.
* 2011–2014 töötas AS PKL ja Alfons Håkans pukseritel.
* 2014–2023 kiirkatamaraan [[RUNÖ]] kapten (AS SLK, Kihnu Veeteed, OÜ Tuule Liinid).
==Ettevõtlus==
* 1991 – AS Vender asutaja ja juhatuse esimees.
* 1998 – AS Procoffee asutaja ja juhatuse esimees.
* 2000 – OÜ Coffeestar omanik.
* 2008 – kohvitehase Best Beans OÜ asutaja.
* Ettevõtjana on tema tegevust kajastanud ka Äripäev, kus ta on olnud esikaanel.
* Ka ettevõtlusega tegeledes jäi meri tema ellu – tal oli oma veesõiduk ning ta viibis merel nii palju kui võimalik.
==Raamat==
* 2026 ilmus mälestusteraamatu „Runö kapteni lood“ esimene osa, mis põhineb autori isiklikel kogemustel merel ja Ruhnu liinil. https://kaptenilood.ee/toode/runo-kapteni-lood-raamat/

==Erihuvid==
Kaupo Kõverjalg peab oluliseks kolme asja – meri, kohv ja kitarrimäng.

{{DEFAULTSORT:Kõverjalg, Kaupo}}
[[Kategooria:Eesti kaptenid]]

==Galerii==
<gallery>
Pilt: Koverjalg_kaatriga.jpg|Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. aastal.
Pilt: Aripaev_Koverjalg1.jpg|Äripäeva esileht 20. märts 1998.
Pilt: Aripaev_Koverjalg2.jpg|Artikkel 20. märtsi 1998. a Äripäevas.
</gallery>

Fail:Aripaev Koverjalg2.jpg

2026-04-02T11:01:03Z

Malle: {{Pildi info | Kirjeldus =Artikkel Äripäevas | Autor = Kaupo Kõverjalg | Kuupäev = 20. märts 1998 | Allikas = autori luba |}}

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus =Artikkel Äripäevas
| Autor = Kaupo Kõverjalg
| Kuupäev = 20. märts 1998
| Allikas = autori luba
|}}
== Litsents ==
{{AÕ-Mereviki}}

Fail:Aripaev Koverjalg1.jpg

2026-04-02T10:59:00Z

Malle: {{Pildi info | Kirjeldus =Äripäeva esileht | Autor = Kaupo Kõverjalg | Kuupäev = 20. märts 1998 | Allikas = Autori luba |}}

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus =Äripäeva esileht
| Autor = Kaupo Kõverjalg
| Kuupäev = 20. märts 1998
| Allikas = Autori luba
|}}
== Litsents ==
{{AÕ-Mereviki}}

Fail:Koverjalg kaatriga.jpg

2026-04-01T08:28:08Z

Malle: {{Pildi info | Kirjeldus = Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. a. | Autor = autori foto | Kuupäev = 1997 | Allikas = autori luba |}}

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. a.
| Autor = autori foto
| Kuupäev = 1997
| Allikas = autori luba
|}}
== Litsents ==
{{AÕ-Mereviki}}

Fail:Koverjalg 2015.jpg

2026-04-01T08:24:24Z

Malle: {{Pildi info | Kirjeldus =Kapuo Kõverjalg Runö kaptenina | Autor = autori foto | Kuupäev = 2015 | Allikas = autori luba |}}

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus =Kapuo Kõverjalg Runö kaptenina
| Autor = autori foto
| Kuupäev = 2015
| Allikas = autori luba
|}}
== Litsents ==
{{AÕ-Mereviki}}

Asimuutkäitur

2026-03-31T10:59:02Z

Malle:

[[Pilt:Union Sapphire p4 in the drydocks at Antwerp, Belgium 11-Jan-2005.jpg|thumb|Asimuutkäiturid|right]]
'''Asimuutkäitur''' (inglise ''podded propulsion unit, azipod, azimuth thruster''), ka ''' pöördgondelkäitur,''' '''pöördkäitur''' on [[laev]]a põhja all [[ahter|ahtris]] ja/või [[vöör]]is, vertikaaltelje suhtes pööratav [[gondelkäitur]].<ref>[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2008
</ref>
Sisuliselt moodustavad asimuutkäiturid käituri-roolikompleksi, mis kaotab vajaduse [[rool]]iseadme ja [[põtkur]]ite järele. Asimuutkäituri kasutamine võimaldab parandada laeva manööverdusvõimet ja suurendada laeva kasulikku ruumi, kuna kaob vajadus laeva [[dedvudseade|dedvudseadme]] ja [[võlliliin]]i järele. Asimuutkäitur võib olla ka [[propulsiivdüüs]]iga.
*Kasutusel on suur hulk eri firmade - näiteks ABB, Ulstein-Aquamaster, Schottel, Rolls Royce Mermaid ja paljud teised - toodetavaid erineva võimsuse ja tehnilise lahendusega asimuutkäitureid.

Autor: Jüri Kask

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Käiturid]]

Gondelkäitur

2026-03-31T10:58:25Z

Malle:

'''Gondelkäitur ''' on [[laev]]a põhja alla [[ahter|ahtris]] ja/või [[vöör]]is kinnitatud laeva liikumapanevat jõudu tekitav seade, mis koosneb hermeetilisest kestast (''gondlist''), milles on mehaaniline või elektriline ajam koos peatugilaagri ja võllitihendiga, ning gondlist läbi võllitihendi ulatuva ajami võllile kinnitatud [[sõukruvi]]st.
*Laevakere külge kinnitatav gondelkäitur võib olla vertikaaltelje suhtes fikseeritud ('''fikseeritud gondelkäitur''' või pööratav ([[asimuutkäitur]] ehk ''pöördgondelkäitur'', ka ''pöördkäitur'').
*Gondelkäiturite kasutusele võtmine võimaldab parandada laeva manööverdusvõimet ja suurendada laeva kasulikku ruumi, kuna kaob vajadus [[dedvudseade|dedvudseadme]] ja [[võlliliin]]i, '''asimuutkäituri''' puhul ka rooliseadme ja põtkurite järele.<ref>[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2008
</ref>

Autor: Jüri Kask

== Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Käiturid]]

Gondelkäitur

2026-03-31T10:54:44Z

Malle:

'''Gondelkäitur ''' on [[laev]]a põhja alla [[ahter|ahtris]] ja/või [[vöör]]is kinnitatud laeva liikumapanevat jõudu tekitav seade, mis koosneb hermeetilisest kestast (''gondlist''), milles on mehaaniline või elektriline ajam koos peatugilaagri ja võllitihendiga, ning gondlist läbi võllitihendi ulatuva ajami võllile kinnitatud [[sõukruvi]]st.
*Laevakere külge kinnitatav gondelkäitur võib olla vertikaaltelje suhtes fikseeritud ('''fikseeritud gondelkäitur''' või pööratav ([[asimuutkäitur]] ehk '''pöördgondelkäitur''', ka '''pöördkäitur''').
*Gondelkäiturite kasutusele võtmine võimaldab parandada laeva manööverdusvõimet ja suurendada laeva kasulikku ruumi, kuna kaob vajadus [[dedvudseade|dedvudseadme]] ja [[võlliliin]]i, '''asimuutkäituri''' puhul ka rooliseadme ja põtkurite järele.<ref>[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2008
</ref>

Autor: Jüri Kask

== Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Käiturid]]

Gondelkäitur

2026-03-31T10:48:03Z

Malle:

'''Gondelkäitur ''' on [[laev]]a põhja alla [[ahter|ahtris]] ja/või [[vöör]]is kinnitatud laeva liikumapanevat jõudu tekitav seade, mis koosneb hermeetilisse kestast (''gondlist''), milles on mehaaniline või elektriline ajam koos peatugilaagri ja võllitihendiga, ning gondlist läbi võllitihendi ulatuva ajami võllile kinnitatud [[sõukruvi]]st. Laevakere külge kinnitatav gondelkäitur võib olla vertikaaltelje suhtes fikseeritud ('''fikseeritud gondelkäitur''' või pööratav ([[asimuutkäitur]] ehk '''pöördgondelkäitur''' ka '''pöördkäitur'''). Gondelkäiturite kasutusele võtmine võimaldab parandada laeva manööverdusvõimet ja suurendada laeva kasulikku ruumi, kuna kaob vajadus [[dedvudseade|dedvudseadme]] ja [[võlliliin]]i, '''asimuutkäituri''' puhul ka rooliseadme ja põtkurite järele.<ref>[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2008
</ref>

Autor: Jüri Kask

== Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Käiturid]]

Tiivikliugur

2026-03-30T13:09:07Z

Malle: /* Teistes keeltes */

[[Pilt:Tiivikliugur.jpg|thumb|right|Liigendiga tiivikliugur 2020. aasta meremessil]]
'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id). 
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.<ref>[https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=9600166&ID=96000166&NID=&offset=&HKR= Dokumendid Patendiameti kodulehel]</ref> 
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il. 
Tiivikliugur on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna 'hüdrokopter'. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk [[õhkkruvi]] tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast 'heli+kopter'. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka ''helix'' (keere) + ''pteron'' (tiib).<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/ Võõrsõnade leksikon]</ref> Eri keeltes on õhkkruviga veesõidukile püütud leida nii omakeelseid kui ka võõrkeelsete osistega nimetusi. Näiteks [[Piirivalveamet|Politsei- ja Piirivalveametis]] on liigendiga tiivikliugur saanud kere sipelga moodi painduvuse tõttu üle konaruste libisemisel hüüdnimeks "sipelgas".

Autor:[[Jüri Kask]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.err.ee/530508/politsei-sai-parnu-lahel-paastetoodeks-hudrokopteri Politsei sai Pärnu lahel päästetöödeks hüdrokopteri] ERR, 26. veebruar 2015
*[https://www.err.ee/1119090/raio-piiroja-on-talvel-kalal-kaimiseks-ehitanud-neli-hudrokopterit Raio Piiroja on talvel kalal käimiseks ehitanud neli hüdrokopterit] ERR, 30. juuli 2020
*[https://www.err.ee/1608122416/narva-kordoni-piirivalvurid-said-uue-hudrokopteri Narva kordoni piirivalvurid said uue hüdrokopteri] ERR, 25. veebruar 2021
*[https://riigilaevastik.ee/uudised/riigilaevastiku-uus-tiivikliugur-ehitati-parnus Riigilaevastiku uus tiivikliugur ehitati Parnus] [[Riigilaevastik]], 22. detsember 2025

==Vaata ka==
*[[Glisser]] 
*[[Hõljuk]] 
*[[Laugur]] 
*[[Tiibur]] 

==Teistes keeltes==

*vene keeles: ''аэролодка'', ''гидроглисер''

[[Kategooria:Laevatüübid]]

Eesti Kaptenite Klubi

2026-03-26T07:10:48Z

Malle:

{{Organisatsioon
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Eesti Kaptenite Klubi
| Pilt = Kapteniteklubilogo.png
| Pildiallkiri =
| Pilt2 =
| Pildiallkiri2 =
| Lühendnimi = EKK
| Kaubamärk =
| Tüüp = kutseorganisatsioon (MTÜ)
| Nimi teistes keeltes = Captains' Club of Estonia
| Asutatud = 1988
| Asutajad =
| Liikmed =
| Juht = kapten Tarvi-Carlos Tuulik
| Peakorter = Kopli 101, Tallinn
| Valdkonnad =
| Tegutsemispiirkonnad =
| Eelarve =
| Käive =
| Kasum =
| Töötajaid =
| Töökeel(ed) =
| Emaorganisatsioon =
| Emaettevõte =
| Tütarorganisatsioonid =
| Tütarettevõtted =
| Lõpetatud =
| Tunnuslause =
| Koduleht = [https://kaptenid.ee/]
| Märkused =
}}'''Eesti Kaptenite Klubi''' (EKK) on taasiseseisvunud riigi vanim meremeeste organisatsioon, moodustatud 1988. aasta suvel. Tõuke selleks andis paljude ohvritega [[laevakokkupõrge]] Mustal merel, kus peasüüdlasteks tehti mõlema laeva [[kapten]]id.

===Ajalugu===
[[Eesti Merelaevandus]]es ja [[sadam]]ates töötavad kaptenid tahtsid luua organisatsiooni, mis kaitseks kaptenite õigusi ja aitaks kaasa meresõiduohutuse taseme tõusule. Klubi deviisiks valiti „Üksmeelselt ohutuse eest!“. Asutamiskoosolekul osales 38 kaptenit, hiljem nende arv kasvas – tuldi ka kaugemalt: Riiast, Klaipedast, Kaliningradist, Leningradist, Murmanskist, Arhangelskist ja Odessast. Üksvahe lähenes liikmete arv neljasajale. Eesti Kaptenite Klubi sünd andis tol ajal tõuke vastavate ühenduste moodustamiseks mujalgi, mistõttu hiljem paljud lahkusid oma organisatsioonidesse.

===Liikmeskond ja tegevus===
Eesti Kaptenite Klubi ühendab tegutsevaid ja endisi kapteneid. 2019. aasta algul oli Eesti Kaptenite Klubi liikmeskonnas 55 kaptenit, paljud neist juba tegevteenistusest lahkunud. Üle 75-aastased kaptenid moodustavad auliikmeskonna, keda on klubis 30. Noori kapteneid liitub klubiga vähe, sest neid ei seo enam probleemid, mis kutsusid vanema põlvkonna kapteneid ühinema. Pealegi on osa neist tööl erinevate riikide laevafirmades ja sidemed kodumaaga nõrgenenud.

Eesti Kaptenite Klubi oli algusaegadel Rahvusvahelise Merekaptenite Organisatsiooni (IFSMA) liige, kuid ajapikku klubi tagasihoidliku finantsseisu tõttu jäädi sellest kõrvale. Klubi püüab kaasa rääkida Eesti Vabariigi mereseaduste korrastamisel, on oma asjatundjatega esindatud mitmetes töörühmades ja nõukogudes, sealhulgas [[merekeele nõukoda|Merekeele nõukojas]] ja kolme liikmega [[Merendusnõukoda|Merendusnõukojas]].

Autor: [[Enn Kreem]]
[[Kategooria: Kollektiiv]]

Enn Kreem

2026-03-23T14:14:17Z

Malle:

'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 21. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

==Antarktika-uurija==
Enn Kreem lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna astrofüüsikuna. Ta on olnud üks Eesti teadusprogrammi organiseerijaid [[Antarktika]]s. Pärast ekspeditsiooni Põhja-Atlandile, Lõuna-Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikuvetesse tekkis töörühmal idee laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Alustas ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi vaatlusprogrammi Antaktises 7. detsembril 1965- See jätkus vahetustega, katkematult üle 20 aasta.

Talvitas Antarktikas aastail 1965–1967 ja 1968–1970. Peale teaduslike publikatsioonide avaldanud sel teemal raamatud “Omapärane talv” (1969), “Antarktika läbi aegade” (1972), “Ahoi! Maa lõunas!” (1977), film “Talvitus” (1971).

==Ajakirjanik ja organisaator==
Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta on Eesti Ajakirjanike Liidu liige, avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.

Alates 1994. aastast on ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
*Alates 2009. aastast [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige.

==Teoseid==
===Antarktikast===
*Omapärane talv. Tallinn, 1969
*Antarktika läbi aegade. Tallinn, 1972
*Ahoi! Maa lõunas. Tallinn, 1977

===Ilukirjandus===
*Kaks rütmi. Tallinn, 1987

===Filmid===
*Talvitus, 1971

Autor: Vello Mäss

{{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Enn Kreem

2026-03-23T14:05:56Z

Malle:

'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 21. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

==Antarktika-uurija==
Enn Kreem lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna astrofüüsikuna. Ta on olnud üks Eesti teadusprogrammi organiseerijaid [[Antarktika]]s. Pärast ekspeditsiooni Põhja-Atlandile, Lõuna-Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikuvetesse tekkis töörühmal idee laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Alustas ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi vaatlusprogrammi Antaktises 7. detsembril 1965- See jätkus vahetustega, katkematult üle 20 aasta.

Talvitas Antarktikas aastail 1965–1967 ja 1968–1970. Peale teaduslike publikatsioonide avaldanud sel teemal raamatud “Omapärane talv” (1969), “Antarktika läbi aegade” (1972), “Ahoi! Maa lõunas!” (1977), film “Talvitus” (1971).

==Ajakirjanik ja organisaator==
Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta on Eesti Ajakirjanike Liidu liige, avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.

Alates 1994. aastast on ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.

==Teoseid==
===Antarktikast===
*Omapärane talv. Tallinn, 1969
*Antarktika läbi aegade. Tallinn, 1972
*Ahoi! Maa lõunas. Tallinn, 1977

===Ilukirjandus===
*Kaks rütmi. Tallinn, 1987

===Filmid===
*Talvitus, 1971

Autor: Vello Mäss

{{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Enn Kreem

2026-03-23T14:04:19Z

Malle:

'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 21. märts 2026 Tallinn) on eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

==Antarktika-uurija==
Enn Kreem lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna astrofüüsikuna. Ta on olnud üks Eesti teadusprogrammi organiseerijaid [[Antarktika]]s. Pärast ekspeditsiooni Põhja-Atlandile, Lõuna-Gröönimaa ja Newfoundlandi rannikuvetesse tekkis töörühmal idee laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Alustas ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi vaatlusprogrammi Antaktises 7. detsembril 1965- See jätkus vahetustega, katkematult üle 20 aasta.

Talvitas Antarktikas aastail 1965–1967 ja 1968–1970. Peale teaduslike publikatsioonide avaldanud sel teemal raamatud “Omapärane talv” (1969), “Antarktika läbi aegade” (1972), “Ahoi! Maa lõunas!” (1977), film “Talvitus” (1971).

==Ajakirjanik ja organisaator==
Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta on Eesti Ajakirjanike Liidu liige, avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.

Alates 1994. aastast on ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.

==Teoseid==
===Antarktikast===
*Omapärane talv. Tallinn, 1969
*Antarktika läbi aegade. Tallinn, 1972
*Ahoi! Maa lõunas. Tallinn, 1977

===Ilukirjandus===
*Kaks rütmi. Tallinn, 1987

===Filmid===
*Talvitus, 1971

Autor: Vello Mäss

{{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Halss

2026-03-20T09:57:32Z

Malle:

'''Halss''' (hollandi ''hals'') on:
#[[purjelaev]]a allatuulemanööver. Laev liigub paremal halsil, kui tuul puhub laevale paremalt poolt ja vasakul halsil, kui tuul puhub laevale vasakult poolt (ettepoole vaadates).
#piki[[puri|purje]] alumisele [[vöör]]ipoolsele nurgale (halsinurgale) kinnitatud [[tross]].
#alumise [[raapuri|raapurje]] [[soot|soodi]]nurkade (alumiste purjenurkade) külge kinnitatud tross või [[tali]]. Halsiga tõmmatakse tiht[[tuul]]es liikuva raalaeva [[fokkpuri|fokk-]] või [[grootpuri|grootpurje]] pealtuule soodinurk vööri poole pinguli.

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Purje osad]]
[[Kategooria:Purjetamine]]
[[Kategooria:Jooksevtaglas]]

Ants Ärsis

2026-01-20T08:17:43Z

Malle:

[[Pilt:Antsarsis.jpg|thumb|right|Ants Ärsis]]
'''Ants Ärsis''' (21. juuni 1939 - 18. jaanuar 2026) oli mehaanikainsener ja merendustegelane.

==Haridus==
*1957. aastal lõpetas Tallinna 10. Keskkooli
*1963. aastal lõpetas kiitusega Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) laevajõuseadmete eriala mehaanikainsenerina

===Töö===
*1960–1962 õpingute ajal TPI-s töötas Tallinna Tehnilises Koolis nr. 1 (praeguses [[Eesti Merekool]]is) laeva sisepõlemismootorite õpetajana, TPI laevajõuseadmete kateedri laboradina ja projekteerimisinstituudi Eesti Tööstusprojekt soojustehnika ja automaatika osakonna insenerina
*veebruarist 1963 kuni oktoobrini 1964 töötas [[Eesti Kalapüügi Ekspeditsioonide Baas]]i laevamehaanika teenistuse vaneminseneri-soojustehnikuna
*oktoobrist 1964 kuni augustini 1970 töötas [[Tallinna Külmutuslaevastiku Baas]]i laevamehaanika teenistuse vaneminseneri- soojustehnikuna ja seejärel laevamehaanika teenistuse juhataja asetäitjana
*augustist 1970 kuni detsembrini 1976 töötas [[Ookean (tootmiskoondis)|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise Ookean]] laevamehaanika teenistuse juhataja asetäitjana, kuni maini 1979 selle teenistuse juhatajana
*maist 1979 kuni augustini 1981 saadeti Kuuba Vabariiki Habana kalasadama laevaremonditehase tehnikaosakonna vaneminseneriks
*augustist 1981 kuni ettevõtte likvideerimiseni 1995. aastal töötas [[Ookean (tootmiskoondis)|RASi Ookean]] laevamehaanika teenistuse juhataja asetäitja ja juhatajana
*novembrist 1995 kuni detsembrini 1998 töötas ASi [[Kalbur–F]] tehnikadirektori-personalitalituse juhatajana, tehnikadirektorina ja laevastikudirektorina, seejärel seoses ettevõtte pankrotiga kuni maini 2001 likvideerijana
*maist 2001 kuni jaanuarini 2012 [[Veeteede Amet]]i Mereõnnetuste juurdluste ja meresõiduohutuse arenduse osakonna vaneminspektori ja hiljem selle osakonna juhataja asetäitjana
*13. jaanuarist 2012 jäi pensionile.

Ants Ärsisel on 750 kW-se ja suurema peamasinate koguvõimsusega [[mootorlaev]]a [[vahimehaanik]]u diplom. Ta on sõitnud [[laev]]adel [[juhendusmehaanik]]una ja korraldanud [[kalalaev]]ade remonti Dakari, Casablanca, Las Palmase, Buenos Airese ja Viano de Castello sadamates. Ants Ärsis on ka esindanud laevaomanikku laevaremondi küsimustes firmades MWB (Bremenhavenis), Cityvarvet (Göteborgis), Kotka Shipyard, Oilwind (Fääri saartel) ja osalenud laevaomaniku esindajana [[traaler]]ite GEORG KASK ja [[MOONSUND]] vastuvõtmisel Stralsundis tehases Volkswerft, MOONSUNDI vastuvõtmisel kui NSVL riikliku vastuvõtukomisjoni liige.

===Ühiskondlik tegevus===
*[[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja]] liige aastatel 2005-2017.
*[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i hariduse, teaduse ja uuringute töörühma liige.
*Riikliku Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskuse (praegu sihtasutus Innove) riiklike õppekavade rakendamist toetavate õppematerjalide koostamise töörühma liige.

===Tunnustus===
* 2014 Valgetähe V klass

===Looming===
[[Inglise-eesti meresõnaraamat]] (kaasautor)

Autor: Jüri Kask

[[Kategooria:Isikud]]

Ants Ärsis

2026-01-20T08:15:46Z

Malle:

[[Pilt:Antsarsis.jpg|thumb|right|Ants Ärsis]]
'''Ants Ärsis''' (21. juuni 1939 - 18. jaanuar 2026, Tallinn) on mehaanikainsener ja merendustegelane.

==Haridus==
*1957. aastal lõpetas Tallinna 10. Keskkooli
*1963. aastal lõpetas kiitusega Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) laevajõuseadmete eriala mehaanikainsenerina

===Töö===
*1960–1962 õpingute ajal TPI-s töötas Tallinna Tehnilises Koolis nr. 1 (praeguses [[Eesti Merekool]]is) laeva sisepõlemismootorite õpetajana, TPI laevajõuseadmete kateedri laboradina ja projekteerimisinstituudi Eesti Tööstusprojekt soojustehnika ja automaatika osakonna insenerina
*veebruarist 1963 kuni oktoobrini 1964 töötas [[Eesti Kalapüügi Ekspeditsioonide Baas]]i laevamehaanika teenistuse vaneminseneri-soojustehnikuna
*oktoobrist 1964 kuni augustini 1970 töötas [[Tallinna Külmutuslaevastiku Baas]]i laevamehaanika teenistuse vaneminseneri- soojustehnikuna ja seejärel laevamehaanika teenistuse juhataja asetäitjana
*augustist 1970 kuni detsembrini 1976 töötas [[Ookean (tootmiskoondis)|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise Ookean]] laevamehaanika teenistuse juhataja asetäitjana, kuni maini 1979 selle teenistuse juhatajana
*maist 1979 kuni augustini 1981 saadeti Kuuba Vabariiki Habana kalasadama laevaremonditehase tehnikaosakonna vaneminseneriks
*augustist 1981 kuni ettevõtte likvideerimiseni 1995. aastal töötas [[Ookean (tootmiskoondis)|RASi Ookean]] laevamehaanika teenistuse juhataja asetäitja ja juhatajana
*novembrist 1995 kuni detsembrini 1998 töötas ASi [[Kalbur–F]] tehnikadirektori-personalitalituse juhatajana, tehnikadirektorina ja laevastikudirektorina, seejärel seoses ettevõtte pankrotiga kuni maini 2001 likvideerijana
*maist 2001 kuni jaanuarini 2012 [[Veeteede Amet]]i Mereõnnetuste juurdluste ja meresõiduohutuse arenduse osakonna vaneminspektori ja hiljem selle osakonna juhataja asetäitjana
*13. jaanuarist 2012 jäi pensionile.

Ants Ärsisel on 750 kW-se ja suurema peamasinate koguvõimsusega [[mootorlaev]]a [[vahimehaanik]]u diplom. Ta on sõitnud [[laev]]adel [[juhendusmehaanik]]una ja korraldanud [[kalalaev]]ade remonti Dakari, Casablanca, Las Palmase, Buenos Airese ja Viano de Castello sadamates. Ants Ärsis on ka esindanud laevaomanikku laevaremondi küsimustes firmades MWB (Bremenhavenis), Cityvarvet (Göteborgis), Kotka Shipyard, Oilwind (Fääri saartel) ja osalenud laevaomaniku esindajana [[traaler]]ite GEORG KASK ja [[MOONSUND]] vastuvõtmisel Stralsundis tehases Volkswerft, MOONSUNDI vastuvõtmisel kui NSVL riikliku vastuvõtukomisjoni liige.

===Ühiskondlik tegevus===
*[[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja]] liige alates 2005 aastast
*[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i hariduse, teaduse ja uuringute töörühma liige
*Riikliku Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskuse (praegu sihtasutus Innove) riiklike õppekavade rakendamist toetavate õppematerjalide koostamise töörühma liige.

===Tunnustus===
* 2014 Valgetähe V klass

===Looming===
[[Inglise-eesti meresõnaraamat]] (kaasautor)

Autor: Jüri Kask

[[Kategooria:Isikud]]

Merekeele nõukoda

2025-12-22T13:49:56Z

Malle: /* 2025 */

{{Organisatsioon
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Merekeele nõukoda
| Pilt =
| Pildiallkiri =
| Lühendnimi =
| Kaubamärk =
| Tüüp = ühiskondlik organisatsioon
| Nimi teistes keeltes =
| Asutatud = 1973
| Asutajad =
| Liikmed = Andres Andresson Jaak Arro [[Helje Heinoja]] [[Malle Hunt]] Andres Iilane [[Jüri Kask]] Pärtel Keskküla Märten Kraav [[Enn Kreem]] Fred Kuiv [[Liivo Laanetu]] Stenver Lipand Jaanus Matso [[Annika Naame]] Maire Raadik [[Ants Raud]] [[Rein Raudsalu]] Jaanus Rohulaid [[Tauri Roosipuu]] [[Yrjö Saarinen]] Kadi Saks Indrek Särg Argo Tamp [[Mairold Vaik]] [[Peeter Veegen]] [[Madli Vitismann]].
| Juht = esimees [[Tarmo Ojamets]]
| Peakorter =
| Valdkonnad =
| Tegutsemispiirkonnad =
| Eelarve =
| Käive =
| Kasum =
| Töötajaid =
| Töökeel(ed) =
| Emaorganisatsioon =
| Emaettevõte =
| Tütarorganisatsioonid =
| Tütarettevõtted =
| Lõpetatud =
| Tunnuslause =
| Koduleht = [https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda]
| Märkused =
}}
'''Merekeele nõukoda''' on ühiskondlikel alustel töötav terminoloogiakomisjon, kelle töö eesmärgiks on merendusringkondades aktsepteeritav ja eesti '''kirjakeele''' normikohane merendusterminoloogia.

Komisjon loodi [[Eesti Meremuuseum]]i juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.

Komisjon on koos Eesti Entsüklopeediakirjastusega 1996. aastal välja andnud [[Mereleksikon]]i.

15. veebruarist 2005 tehakse koostööd [[Veeteede Amet]]iga, (alates 2021. aastast Transpordiametiga), sest merenduse propageerimine on üks ameti põhikirjalisi ülesandeid. Merekeele nõukoda on isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb aruandevabalt oma liikmete kulu ja kirjadega.<ref>[http://www.vta.ee/public/merekeele_n_ukoda_p_hikiri.doc Merekeele nõukoja põhikiri]</ref>

Detsembris 2008 ilmus merekeele nõukojalt [[Inglise-eesti meresõnaraamat]].

Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11. jaanuaril 2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. [[Uno Laur]] oli komisjonis algusest peale ja ühtlasi selle esimees. Septembris 2011 valiti uueks esimeheks [[Peedu Kass]] ja Uno Laur valiti auesimeheks. Kapten Kass oli nõukoja esimees 2020. aasta aprillikuuni, kui andis koha üle kapten [[Peeter Veegen]]ile. 2025. a detsembrist on nõukoja esimees [[Tarmo Ojamets]], Peeter Veegen jääb au- ja aseesimeheks.

Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud [[Uno Laur]], [[Peedu Kass]], [[Rein Albri]], [[Urmas Dresen]], [[Ain Eidast]], [[Heino Jaakula]], Peep Kaurla, Aado Luksepp, Madis Käbin, [[Roland Leit]], Taidus Linikoja, [[Vello Mäss]], [[Reet Naber]], Arvi Nordmann, [[Enn Oja]], Hugo Palk, [[Ants Pärna]], Jaak Sammet, [[Mati Õun]], [[Ants Ärsis]], Margus Zahharov.

Koostöös Veeteede Ametiga (alates 2021. aastast Transpordiametiga) on loomisel veebipõhine eesti mereentsüklopeedia [[Mereviki]].

===Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:===
*1996 – 10. aprillil „[[Mereleksikon]]i“ esitlus [[Estline]]'i [[parvlaev]]al [[MARE BALTICUM]].
*2008 – 16. detsembril „[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u“ esitlus Veeteede Ametis.
*2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev [[Tallink]]i parvlaeval [[SILJA EUROPA]].
*2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht, et olla huvilistele lähemal ja päevakajalisi sündmusi kajastada.
*2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see anti kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal.
*2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu.
*2018 – 24. jaanuaril tähistas nõukoda oma 45. aastapäeva Tallinki parvlaeval [[MEGASTAR]]. Nõukoja asutaja ja selle pikaaegne esimees kapten Uno Laur meenutas pisut algusaegu ja üht eredamat liiget, Edmund Russowit, kes oli ääretute teadmistega laevajuht, polüglott ja tõlkija. Seejärel kuulasime allveearheoloog Vello Mässi väga huvitavat ettekannet [[vrakk]]idest Tallinna–Helsingi laevateel.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist [http://media.kuku.ee/meretund/meretund20180127.mp3].
*2018 – 23. veebruaril andis [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog [[Malle Hunt]]. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral [[Tarmo Kõuts]].
*2020 - aprillist 2020 kuni juunini 2021 kontrollis ja toimetas töögrupp [[SOLAS]] konventsiooni lisa ja 5 resolutsiooni tõlget eesti keelde (kokku üle 500 lk).
*2021 - 19. juunil tunnustas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i meremajanduse osakond merekeele nõukoda merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest.
*2021 - 21. juunil sai merekeele nõukoja SOLASe töögrupp Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt tänukirja [[IMO]] meresõiduohutuse konventsiooni ja selle lisade heasse eesti merekeelde toimetamise eest.
*2021 - Vabariigi Valitsuse 25. novembri istungil kiideti heaks ja võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle 1978. aasta protokolli muudatused.
*2023 – 18. jaanuaril tähistas nõukoda oma 50. aastapäeva Tallinki uusimal reisilaeval [[MYSTAR]], kus nõukoja kunagisi liikmeid meenutas Reet Naber ja koostööst nõukojaga rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik Elis Paemurd.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku Raadio arhiivist [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/147688?fbclid=IwAR0pO7JHk527fMtB53XJ66Ss6-sP55doIoakSRueBiTVnYH8Afulx9wPe9Y]
*2023 - 19. jaanuaril oli nõukoda koos Kaptenite Klubiga kutsutud MKMi oma 50. aastapäeva tähistama.
*2023 - 5. veebruari "Keelesaates" rääkisid nõukoja tegemistest Madli Vitismann ja Rein Raudsalu. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio arhiivist [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel?fbclid=IwAR3YSdX3pfDqTBU6rcRDMBguve80ZF116Pr3Q8BKuI10g7T_KP9Fs8UDOPc]

===Galerii===

<gallery>
Pilt:MKN jaanuaris 2008.JPG|jaanuar 2008
Pilt:Raudsalu.jpg|jaanuar 2008
Pilt:MS esitlus.JPG|Inglise-eesti meresõnaraamatu esitlus 16. detsembril 2008
Pilt:Autogrammid.JPG|Nõukoja liikmed autogramme andmas
Pilt:Kqne.JPG|Kapten Uno Laur meresõnaraamatu esitlusel kõnet pidamas
Pilt:Meretund.JPG|Kapten Uno Laur Meretunnile intervjuud andmas
Pilt:PA040001.JPG|oktoober 2011
Pilt:MN 4.10.2011-2.jpg|oktoober 2011
Pilt:MN panoraam.jpg|Merekeele nõukoja 40. aastapäev 26. jaanuaril 2013
Pilt:Uno_ettekanne.jpg|Uno Laur kõnelemas
Pilt:Reet_meenutamas.jpg|Reet Naber meenutamas
Pilt:MN40_Uno.jpg|Uno Laur kingitusega
Pilt:Wiedemanni3.JPG|VA peadirektor Rene Arikas õnnitlemas kapten Lauri J. F. Wiedemanni keeleauhinna saamise puhul 16. veebruaril 2016
Pilt:Wiedemanni.JPG|Merekeele nõukoda koos värske J. F. Wiedemanni keeleauhinna laureaadiga 16. veebruaril 2016
Pilt:Keeletamm.jpg|Kapten Laur Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuud istutamas 28. aprillil 2016
Pilt:MN45.jpg|Merekeele nõukoda 45. aastapäeval MEGASTARI pardal 24. jaanuaril 2018
Pilt:Missioonipreemia.JPG|Kapten Uno Lauri missioonipreemia üleandmisel Lennusadamas 23. veebruaril 2018
Pilt:Auhinnagala.jpg|MKM-i meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus annab üle auhinna merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest 19.06.2021
Pilt:Merekeelenoukoda50.jpg|Merekeele nõukoja 50. aastapäeva reisil parvlaeval MYSTAR 18. jaanuaril 2023
Pilt:Ministeeriumis_Sikkut.jpg|Merekeele nõukoda MKM-is 19. jaanuaril 2023

</gallery>

==Teoseid==
*[[Mereleksikon]]
*[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda Merekeele nõukojast Transpordiameti veebilehel ja koosolekute teokirjad] 
*[http://www.eki.ee/dict/meri/ Inglise-eesti meresõnaraamat]
*[https://www.facebook.com/merekeelenoukoda/ Merekeele nõukoda Facebookis]
*[http://www.nlib.ee/public/documents/tradits_yritused/Merenduskeel_Hunt.pdf Kuidas merekeel üldkeelde tagasi tuua] Ettekanne XI oskuskeelepäeval 6. oktoobril 2016

==Meediakajastusi==
===2008===
*[http://www.mereblog.com/2008/12/15/meri-ja-sona-uhtede-kaante-vahel/ Mereblog: Meri ja sõna ühtede kaante vahel] 
*[http://www.mereblog.com/?p=1950 Loomisel uus merendusalane teatmeteos]

===2013===
*[[Küllike Rooväli]]. [http://podcast.kuku.ee/2013/02/02/meretund-2013-02-02 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Madli Vitismann]]. Merekeele nõukoda sai 40-aastaseks. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 1
*[[Madli Vitismann]]. Merekeelt on hoitud 40 aastat. [[Reisimaailm]] 2013, nr 2
*[[Madli Vitismann]]. ''Matke'' või ''ristlus'', ''kruis'' või ''kruiis''. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 2
*[[Uno Laur]]. 40 aastat Merekeele Nõukoda. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2013
*[[Madli Vitismann]]. 40 aastat hoolt merekeele eest. [[Navigaator]] 2013, nr 2

===2015===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/ Suur Tõll on pikem kui laev] Sirp, Keele Infoleht, 2. oktoober 2015

===2016===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keelekapten-uno-laur/ Keelekapten Uno Laur] Sirp, 19. veebruar 2016
*[[Madli Vitismann]]. Wiedemanni keeleauhind anti merekeele kapten Uno Laurile. Eesti Päevaleht (Rootsi), 16. märts 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kiirlaevalaineid-ei-tee-enam-kiirlaevad/ Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad] Sirp, 17. juuni 2016
*[[Tauri Roosipuu]]. Laugurid meie vetesse? [[Paat & Meremees]] nr 42, suvi 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/lobulaevaga-elumere-lainetele/ Lõbulaevaga elumere lainetele] Sirp, 15. juuli 2016
*Katriin Tralla. [http://arvamus.postimees.ee/3785933/katriin-tralla-praam-voi-parvlaev?_ga=1.136671347.271425667.1469888738 Katriin Tralla. Praam või parvlaev?] Postimees, 3. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/terminal-konteineris-voi-konteiner-terminalis/ Terminal konteineris või konteiner terminalis] Sirp, 26. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/luksusristleja-laheb-merematkele/ Luksusristleja läheb merematkele] Sirp, 30. september 2016
*[[Madli Vitismann]]. Sõnu tuleb otse ja kõverteid pidi. Eesti Päevaleht (Rootsi), 2. november 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://arvamus.postimees.ee/3941079/madli-vitismann-riik-tellis-parvlaevad-aga-sai-praamid Riik tellis parvlaevad, aga sai praamid] Postimees, 12. detsember 2016

===2017===

*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-2/42 Mõiste loots päritolust] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-3/41 Õli või nafta] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2017
*[[Madli Vitismann]]. Suretusliin, tiibpurjekas ja sujupaat. [[Navigaator]], suvi 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/42 Jäälõhkuja või jäämurdja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2017
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/21 Kruis või kruiis, merematke või ristlus]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2017

===2018===
*[[Vallo Kelmsaar]]. [http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/meretund-2018-01-27 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2018_1-4._va_teataja_2018_/22 Ühel nädalavahetusel merekeele nõukojas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/34/ Merekeele nõukoda 45.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/36/ Kapten Uno Lauri missioonipreemia pälvis merendusterminoloog Malle Hunt] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/38/ Iga praht ei olegi praht] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Malle Hunt]]. Eesti merekeel. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_2-4._va_teataja_2018_/42 Laadimisest, lastimisest, lossimisest] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2018
*[[Mairold Vaik]]. [https://docs.google.com/presentation/d/1Eep_QiM0gverUj3msc7rNtMw0tKaY1Yhq9PuOOaOahg/edit?usp=sharing Ettekanne "Kuidas merendusalaste tekstide tõlkimisel ja toimetamisel veebist abi leida"] Eesti Keele Instituudi tõlkeseminaril 18. mail 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_3-4._va_teataja_2018_/42 Tüür või rool] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_4-4._va_teataja_2018_/44 Meremeeste ametinimetused (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2018

===2019===
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_1-4._va_teataja_2019_/48 Pidu tordi ja margiga] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_303_issuu/42 Meremeeste ametinimetused (2)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2019
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/18 Laeval sõnu käega katsumas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/40 Pigem parv kui praam] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2019_3-4._va_teataja_2019_3-4/42 Köiest trossini, nöörist liinini] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_306_issuu/44 Merekeele nõukoda kui sõnade sünnitusmaja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2019

===2020===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_307_issuu/42 Lipust ja kodusadamast] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_2-4._va_teataja_2020_2-4/47 Asju ja sõnu]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_308_issuu/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_3-4._va_teataja_2020_3-4/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/ettevaatust-kaup-liigub/ Ettevaatust, kaup liigub!]. Sirp, 27. november 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/16 Merekeele nõukoda kohtus poliitikaga.] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/44 Meremehest ja meresõitjast.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2020
*Peep Nemvalts. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/liikuvuse-liigutamine/ Liikuvuse liigutamine]. Sirp, 18. detsember 2020

===2021===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_1-4._veeteede_teataja_2021_1-4/42 Rannik, rand ja kallas.] [[Veeteede Teataja]] nr 1, 2021
*[[Madli Vitismann]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kinnikeevitatud-konekeel/ Kinnikeevitatud kõnekeel]. Sirp, 23. aprill 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_2-4._veeteede_teataja_2021_2-4/42 Merekarust ja merehundist.] [[Veeteede Teataja]] nr 2, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_3-4._veeteede_teataja_2021_3-4/43 Randumisest, sildumisest ja haalamisest.] [[Veeteede Teataja]] nr 3, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_4-4._veeteede_teataja_2021_4-4/42 Vedurlaev, puksiir ja pukser.] [[Veeteede Teataja]] nr 4, 2021

===2022===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/258291940/36/ Merekeele nõukoda terminite võrgus.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 1, 2022
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/310308800/14/ Veaohtlikke merendustermineid.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 2, 2022
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1070695105/12/ Täismadruseid enam pole.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 3, 2022
*Pärtel Keskküla. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/82943345/32/ Terminiarutelu merekeele nõukojas. ''Antifouling paint'' - kattumisvastane värv, vetikatõrjevärv] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 4, 2022
*[[Jüri Kask]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2022_4-4/17 Tuulepargilaevadele otsiti häid nimetusi]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2022
*[[Pukser]] (vedurlaev) - [https://www.postimees.ee/7680613/eesti-pukserite-kaptenid-olid-vastutusrikka-ulesande-taitmisel-tasemel Margus Martin. Eesti pukserite kaptenid olid vastutusrikka ülesande täitmisel tasemel]. Postimees, 30. detsember 2022

===2023===
*[[Vallo Kelmsaar]]. Merekeele nõukoda 50. [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund Kuku raadio "Meretund"], 21. jaanuar 2023
*Piret Kriivan. Vikerraadio keelesaade [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel Merekeel]. ERR, 5. veebruar 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/14 Merekeele nõukoda pidas juubelit]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*Elis Paemurd. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/15 Hea oskuskeel on valdkonna kvaliteedimärk]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/16 Kuidas väljuda nõiaringist]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/75979974/40 Pusimise poolsada. Merekeele nõukoda kui merekultuuri ajutrust. Algusaastad.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 5, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees320/8 Veelkord tuulepargilaevade nimetustest]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/400274120/32 Millisel laeval on jalad?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 6, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/193588123/44 Õhukiht vee ja laeva vahel paneb pead murdma] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 7, 2023
*[[Jüri Kask]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/922234938/26/ Noppeid laevamehaanika terminoloogiast] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 8, 2023

===2024===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1016876430/34/ Merekeele nõukoda oma 50. tegevusaastal] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 9, 2024
*Jaak Arro. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/91914140/36/ Naftast ja naftasaadustest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 10, 2024
*Fred Kuiv. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/434325528/40/ Meremeeste henseldamisest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 11, 2024
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/549318691/28/ Kas meeskond või laevapere?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 12, 2024

===2025===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/722004423/28/ Merekeele nõukojal oli tegus aasta] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 13, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/820763828/21/ Laevade klassifitseerimisest NATO merevägedes] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 14, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/632383311/12/ Mereväe sõjaväeliste auastmete tõlkimisest inglise keelde] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 15, 2025
* Merekeele rubriigis ilmus intervjuu [[Madli Vitismann]]iga. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/994496330/32/ Meie ainulaadne päris oma merekeele annab tunnistust Eestist kui suurest mereriigist] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 16, 2025

[[Kategooria: Raamat]]
[[Kategooria: Kollektiiv]]
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Merekeele nõukoda

2025-12-22T13:42:35Z

Malle:

{{Organisatsioon
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Merekeele nõukoda
| Pilt =
| Pildiallkiri =
| Lühendnimi =
| Kaubamärk =
| Tüüp = ühiskondlik organisatsioon
| Nimi teistes keeltes =
| Asutatud = 1973
| Asutajad =
| Liikmed = Andres Andresson Jaak Arro [[Helje Heinoja]] [[Malle Hunt]] Andres Iilane [[Jüri Kask]] Pärtel Keskküla Märten Kraav [[Enn Kreem]] Fred Kuiv [[Liivo Laanetu]] Stenver Lipand Jaanus Matso [[Annika Naame]] Maire Raadik [[Ants Raud]] [[Rein Raudsalu]] Jaanus Rohulaid [[Tauri Roosipuu]] [[Yrjö Saarinen]] Kadi Saks Indrek Särg Argo Tamp [[Mairold Vaik]] [[Peeter Veegen]] [[Madli Vitismann]].
| Juht = esimees [[Tarmo Ojamets]]
| Peakorter =
| Valdkonnad =
| Tegutsemispiirkonnad =
| Eelarve =
| Käive =
| Kasum =
| Töötajaid =
| Töökeel(ed) =
| Emaorganisatsioon =
| Emaettevõte =
| Tütarorganisatsioonid =
| Tütarettevõtted =
| Lõpetatud =
| Tunnuslause =
| Koduleht = [https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda]
| Märkused =
}}
'''Merekeele nõukoda''' on ühiskondlikel alustel töötav terminoloogiakomisjon, kelle töö eesmärgiks on merendusringkondades aktsepteeritav ja eesti '''kirjakeele''' normikohane merendusterminoloogia.

Komisjon loodi [[Eesti Meremuuseum]]i juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.

Komisjon on koos Eesti Entsüklopeediakirjastusega 1996. aastal välja andnud [[Mereleksikon]]i.

15. veebruarist 2005 tehakse koostööd [[Veeteede Amet]]iga, (alates 2021. aastast Transpordiametiga), sest merenduse propageerimine on üks ameti põhikirjalisi ülesandeid. Merekeele nõukoda on isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb aruandevabalt oma liikmete kulu ja kirjadega.<ref>[http://www.vta.ee/public/merekeele_n_ukoda_p_hikiri.doc Merekeele nõukoja põhikiri]</ref>

Detsembris 2008 ilmus merekeele nõukojalt [[Inglise-eesti meresõnaraamat]].

Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11. jaanuaril 2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. [[Uno Laur]] oli komisjonis algusest peale ja ühtlasi selle esimees. Septembris 2011 valiti uueks esimeheks [[Peedu Kass]] ja Uno Laur valiti auesimeheks. Kapten Kass oli nõukoja esimees 2020. aasta aprillikuuni, kui andis koha üle kapten [[Peeter Veegen]]ile. 2025. a detsembrist on nõukoja esimees [[Tarmo Ojamets]], Peeter Veegen jääb au- ja aseesimeheks.

Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud [[Uno Laur]], [[Peedu Kass]], [[Rein Albri]], [[Urmas Dresen]], [[Ain Eidast]], [[Heino Jaakula]], Peep Kaurla, Aado Luksepp, Madis Käbin, [[Roland Leit]], Taidus Linikoja, [[Vello Mäss]], [[Reet Naber]], Arvi Nordmann, [[Enn Oja]], Hugo Palk, [[Ants Pärna]], Jaak Sammet, [[Mati Õun]], [[Ants Ärsis]], Margus Zahharov.

Koostöös Veeteede Ametiga (alates 2021. aastast Transpordiametiga) on loomisel veebipõhine eesti mereentsüklopeedia [[Mereviki]].

===Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:===
*1996 – 10. aprillil „[[Mereleksikon]]i“ esitlus [[Estline]]'i [[parvlaev]]al [[MARE BALTICUM]].
*2008 – 16. detsembril „[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u“ esitlus Veeteede Ametis.
*2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev [[Tallink]]i parvlaeval [[SILJA EUROPA]].
*2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht, et olla huvilistele lähemal ja päevakajalisi sündmusi kajastada.
*2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see anti kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal.
*2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu.
*2018 – 24. jaanuaril tähistas nõukoda oma 45. aastapäeva Tallinki parvlaeval [[MEGASTAR]]. Nõukoja asutaja ja selle pikaaegne esimees kapten Uno Laur meenutas pisut algusaegu ja üht eredamat liiget, Edmund Russowit, kes oli ääretute teadmistega laevajuht, polüglott ja tõlkija. Seejärel kuulasime allveearheoloog Vello Mässi väga huvitavat ettekannet [[vrakk]]idest Tallinna–Helsingi laevateel.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist [http://media.kuku.ee/meretund/meretund20180127.mp3].
*2018 – 23. veebruaril andis [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog [[Malle Hunt]]. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral [[Tarmo Kõuts]].
*2020 - aprillist 2020 kuni juunini 2021 kontrollis ja toimetas töögrupp [[SOLAS]] konventsiooni lisa ja 5 resolutsiooni tõlget eesti keelde (kokku üle 500 lk).
*2021 - 19. juunil tunnustas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i meremajanduse osakond merekeele nõukoda merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest.
*2021 - 21. juunil sai merekeele nõukoja SOLASe töögrupp Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt tänukirja [[IMO]] meresõiduohutuse konventsiooni ja selle lisade heasse eesti merekeelde toimetamise eest.
*2021 - Vabariigi Valitsuse 25. novembri istungil kiideti heaks ja võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle 1978. aasta protokolli muudatused.
*2023 – 18. jaanuaril tähistas nõukoda oma 50. aastapäeva Tallinki uusimal reisilaeval [[MYSTAR]], kus nõukoja kunagisi liikmeid meenutas Reet Naber ja koostööst nõukojaga rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik Elis Paemurd.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku Raadio arhiivist [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/147688?fbclid=IwAR0pO7JHk527fMtB53XJ66Ss6-sP55doIoakSRueBiTVnYH8Afulx9wPe9Y]
*2023 - 19. jaanuaril oli nõukoda koos Kaptenite Klubiga kutsutud MKMi oma 50. aastapäeva tähistama.
*2023 - 5. veebruari "Keelesaates" rääkisid nõukoja tegemistest Madli Vitismann ja Rein Raudsalu. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio arhiivist [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel?fbclid=IwAR3YSdX3pfDqTBU6rcRDMBguve80ZF116Pr3Q8BKuI10g7T_KP9Fs8UDOPc]

===Galerii===

<gallery>
Pilt:MKN jaanuaris 2008.JPG|jaanuar 2008
Pilt:Raudsalu.jpg|jaanuar 2008
Pilt:MS esitlus.JPG|Inglise-eesti meresõnaraamatu esitlus 16. detsembril 2008
Pilt:Autogrammid.JPG|Nõukoja liikmed autogramme andmas
Pilt:Kqne.JPG|Kapten Uno Laur meresõnaraamatu esitlusel kõnet pidamas
Pilt:Meretund.JPG|Kapten Uno Laur Meretunnile intervjuud andmas
Pilt:PA040001.JPG|oktoober 2011
Pilt:MN 4.10.2011-2.jpg|oktoober 2011
Pilt:MN panoraam.jpg|Merekeele nõukoja 40. aastapäev 26. jaanuaril 2013
Pilt:Uno_ettekanne.jpg|Uno Laur kõnelemas
Pilt:Reet_meenutamas.jpg|Reet Naber meenutamas
Pilt:MN40_Uno.jpg|Uno Laur kingitusega
Pilt:Wiedemanni3.JPG|VA peadirektor Rene Arikas õnnitlemas kapten Lauri J. F. Wiedemanni keeleauhinna saamise puhul 16. veebruaril 2016
Pilt:Wiedemanni.JPG|Merekeele nõukoda koos värske J. F. Wiedemanni keeleauhinna laureaadiga 16. veebruaril 2016
Pilt:Keeletamm.jpg|Kapten Laur Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuud istutamas 28. aprillil 2016
Pilt:MN45.jpg|Merekeele nõukoda 45. aastapäeval MEGASTARI pardal 24. jaanuaril 2018
Pilt:Missioonipreemia.JPG|Kapten Uno Lauri missioonipreemia üleandmisel Lennusadamas 23. veebruaril 2018
Pilt:Auhinnagala.jpg|MKM-i meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus annab üle auhinna merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest 19.06.2021
Pilt:Merekeelenoukoda50.jpg|Merekeele nõukoja 50. aastapäeva reisil parvlaeval MYSTAR 18. jaanuaril 2023
Pilt:Ministeeriumis_Sikkut.jpg|Merekeele nõukoda MKM-is 19. jaanuaril 2023

</gallery>

==Teoseid==
*[[Mereleksikon]]
*[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda Merekeele nõukojast Transpordiameti veebilehel ja koosolekute teokirjad] 
*[http://www.eki.ee/dict/meri/ Inglise-eesti meresõnaraamat]
*[https://www.facebook.com/merekeelenoukoda/ Merekeele nõukoda Facebookis]
*[http://www.nlib.ee/public/documents/tradits_yritused/Merenduskeel_Hunt.pdf Kuidas merekeel üldkeelde tagasi tuua] Ettekanne XI oskuskeelepäeval 6. oktoobril 2016

==Meediakajastusi==
===2008===
*[http://www.mereblog.com/2008/12/15/meri-ja-sona-uhtede-kaante-vahel/ Mereblog: Meri ja sõna ühtede kaante vahel] 
*[http://www.mereblog.com/?p=1950 Loomisel uus merendusalane teatmeteos]

===2013===
*[[Küllike Rooväli]]. [http://podcast.kuku.ee/2013/02/02/meretund-2013-02-02 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Madli Vitismann]]. Merekeele nõukoda sai 40-aastaseks. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 1
*[[Madli Vitismann]]. Merekeelt on hoitud 40 aastat. [[Reisimaailm]] 2013, nr 2
*[[Madli Vitismann]]. ''Matke'' või ''ristlus'', ''kruis'' või ''kruiis''. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 2
*[[Uno Laur]]. 40 aastat Merekeele Nõukoda. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2013
*[[Madli Vitismann]]. 40 aastat hoolt merekeele eest. [[Navigaator]] 2013, nr 2

===2015===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/ Suur Tõll on pikem kui laev] Sirp, Keele Infoleht, 2. oktoober 2015

===2016===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keelekapten-uno-laur/ Keelekapten Uno Laur] Sirp, 19. veebruar 2016
*[[Madli Vitismann]]. Wiedemanni keeleauhind anti merekeele kapten Uno Laurile. Eesti Päevaleht (Rootsi), 16. märts 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kiirlaevalaineid-ei-tee-enam-kiirlaevad/ Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad] Sirp, 17. juuni 2016
*[[Tauri Roosipuu]]. Laugurid meie vetesse? [[Paat & Meremees]] nr 42, suvi 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/lobulaevaga-elumere-lainetele/ Lõbulaevaga elumere lainetele] Sirp, 15. juuli 2016
*Katriin Tralla. [http://arvamus.postimees.ee/3785933/katriin-tralla-praam-voi-parvlaev?_ga=1.136671347.271425667.1469888738 Katriin Tralla. Praam või parvlaev?] Postimees, 3. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/terminal-konteineris-voi-konteiner-terminalis/ Terminal konteineris või konteiner terminalis] Sirp, 26. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/luksusristleja-laheb-merematkele/ Luksusristleja läheb merematkele] Sirp, 30. september 2016
*[[Madli Vitismann]]. Sõnu tuleb otse ja kõverteid pidi. Eesti Päevaleht (Rootsi), 2. november 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://arvamus.postimees.ee/3941079/madli-vitismann-riik-tellis-parvlaevad-aga-sai-praamid Riik tellis parvlaevad, aga sai praamid] Postimees, 12. detsember 2016

===2017===

*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-2/42 Mõiste loots päritolust] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-3/41 Õli või nafta] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2017
*[[Madli Vitismann]]. Suretusliin, tiibpurjekas ja sujupaat. [[Navigaator]], suvi 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/42 Jäälõhkuja või jäämurdja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2017
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/21 Kruis või kruiis, merematke või ristlus]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2017

===2018===
*[[Vallo Kelmsaar]]. [http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/meretund-2018-01-27 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2018_1-4._va_teataja_2018_/22 Ühel nädalavahetusel merekeele nõukojas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/34/ Merekeele nõukoda 45.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/36/ Kapten Uno Lauri missioonipreemia pälvis merendusterminoloog Malle Hunt] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/38/ Iga praht ei olegi praht] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Malle Hunt]]. Eesti merekeel. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_2-4._va_teataja_2018_/42 Laadimisest, lastimisest, lossimisest] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2018
*[[Mairold Vaik]]. [https://docs.google.com/presentation/d/1Eep_QiM0gverUj3msc7rNtMw0tKaY1Yhq9PuOOaOahg/edit?usp=sharing Ettekanne "Kuidas merendusalaste tekstide tõlkimisel ja toimetamisel veebist abi leida"] Eesti Keele Instituudi tõlkeseminaril 18. mail 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_3-4._va_teataja_2018_/42 Tüür või rool] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_4-4._va_teataja_2018_/44 Meremeeste ametinimetused (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2018

===2019===
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_1-4._va_teataja_2019_/48 Pidu tordi ja margiga] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_303_issuu/42 Meremeeste ametinimetused (2)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2019
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/18 Laeval sõnu käega katsumas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/40 Pigem parv kui praam] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2019_3-4._va_teataja_2019_3-4/42 Köiest trossini, nöörist liinini] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_306_issuu/44 Merekeele nõukoda kui sõnade sünnitusmaja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2019

===2020===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_307_issuu/42 Lipust ja kodusadamast] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_2-4._va_teataja_2020_2-4/47 Asju ja sõnu]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_308_issuu/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_3-4._va_teataja_2020_3-4/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/ettevaatust-kaup-liigub/ Ettevaatust, kaup liigub!]. Sirp, 27. november 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/16 Merekeele nõukoda kohtus poliitikaga.] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/44 Meremehest ja meresõitjast.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2020
*Peep Nemvalts. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/liikuvuse-liigutamine/ Liikuvuse liigutamine]. Sirp, 18. detsember 2020

===2021===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_1-4._veeteede_teataja_2021_1-4/42 Rannik, rand ja kallas.] [[Veeteede Teataja]] nr 1, 2021
*[[Madli Vitismann]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kinnikeevitatud-konekeel/ Kinnikeevitatud kõnekeel]. Sirp, 23. aprill 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_2-4._veeteede_teataja_2021_2-4/42 Merekarust ja merehundist.] [[Veeteede Teataja]] nr 2, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_3-4._veeteede_teataja_2021_3-4/43 Randumisest, sildumisest ja haalamisest.] [[Veeteede Teataja]] nr 3, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_4-4._veeteede_teataja_2021_4-4/42 Vedurlaev, puksiir ja pukser.] [[Veeteede Teataja]] nr 4, 2021

===2022===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/258291940/36/ Merekeele nõukoda terminite võrgus.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 1, 2022
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/310308800/14/ Veaohtlikke merendustermineid.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 2, 2022
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1070695105/12/ Täismadruseid enam pole.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 3, 2022
*Pärtel Keskküla. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/82943345/32/ Terminiarutelu merekeele nõukojas. ''Antifouling paint'' - kattumisvastane värv, vetikatõrjevärv] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 4, 2022
*[[Jüri Kask]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2022_4-4/17 Tuulepargilaevadele otsiti häid nimetusi]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2022
*[[Pukser]] (vedurlaev) - [https://www.postimees.ee/7680613/eesti-pukserite-kaptenid-olid-vastutusrikka-ulesande-taitmisel-tasemel Margus Martin. Eesti pukserite kaptenid olid vastutusrikka ülesande täitmisel tasemel]. Postimees, 30. detsember 2022

===2023===
*[[Vallo Kelmsaar]]. Merekeele nõukoda 50. [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund Kuku raadio "Meretund"], 21. jaanuar 2023
*Piret Kriivan. Vikerraadio keelesaade [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel Merekeel]. ERR, 5. veebruar 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/14 Merekeele nõukoda pidas juubelit]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*Elis Paemurd. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/15 Hea oskuskeel on valdkonna kvaliteedimärk]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/16 Kuidas väljuda nõiaringist]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/75979974/40 Pusimise poolsada. Merekeele nõukoda kui merekultuuri ajutrust. Algusaastad.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 5, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees320/8 Veelkord tuulepargilaevade nimetustest]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/400274120/32 Millisel laeval on jalad?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 6, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/193588123/44 Õhukiht vee ja laeva vahel paneb pead murdma] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 7, 2023
*[[Jüri Kask]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/922234938/26/ Noppeid laevamehaanika terminoloogiast] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 8, 2023

===2024===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1016876430/34/ Merekeele nõukoda oma 50. tegevusaastal] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 9, 2024
*Jaak Arro. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/91914140/36/ Naftast ja naftasaadustest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 10, 2024
*Fred Kuiv. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/434325528/40/ Meremeeste henseldamisest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 11, 2024
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/549318691/28/ Kas meeskond või laevapere?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 12, 2024

===2025===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/722004423/28/ Merekeele nõukojal oli tegus aasta] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 13, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/820763828/21/ Laevade klassifitseerimisest NATO merevägedes] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 14, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/632383311/12/ Mereväe sõjaväeliste auastmete tõlkimisest inglise keelde] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 15, 2025

[[Kategooria: Raamat]]
[[Kategooria: Kollektiiv]]
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Neeme-Õnneleid Mikelsaar

2025-12-21T16:50:23Z

Malle:

'''Neeme-Õnneleid Mikelsaar''' (kuni 1938. aastani Mikkelsaar) (5. august 1910 Võrumaa – 22. oktoober 1990 Tartumaa) oli Eesti [[ihtüoloogia|ihtüoloog]] ja hüdrobioloog.

==Haridustee==
Neeme-Õnneleid Mikelsaar sündis Friedrich Volrad Mikkelsaare perekonnas Vana-Laitsna vallas Võrumaal. 1928. aastal lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi, 1938. aastal kõrgemad kalanduskursused ja 1939. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. 1958. aastal kaitses ta bioloogias kandidaadiväitekirja „Balti mere idaosa lest“.

==Töö==
Neeme-Õnneleid Mikelsaar töötas aastail 1936—1937 Tartu ülikoolis assistendinqa, aastail 1938—1940 [[Kalanduskoda|Kalanduskoja]] kalanduskonsulendina, aastail 1941—1944 Põllumajandusministeeriumi keskvalitsuses ning teenis seejärel Saksa sõjaväe lipnikuna.

Aastail 1944—1947 töötas ta Üleliidulise Merekalamajanduse ja Okeanograafia Teadusliku Uuurimise Instituudi (venekeelne lühend ''VNIRO'') Eesti osakonna direktorina ning aastail 1947—1949 teadurina. 1950. aastal sai temast Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadur ja 1957. aastal instituudi hüdrobioloogia sektori juhataja. Aastail 1981—1990 oli ta sealsamas vanemteadur-konsultant.

==Teadustegevus==
Neeme-Õnneleid Mikelsaar taaselustas pärast Teist maailmasõda Eestis [[meri|mere]] ja siseveekogude kalandusliku ja hüdrobioloogilise uurimise: ta asutas 1944 ''VNIRO'' Eesti osakonna, algatas Eesti järvede kompleksse uurimise, korraldas ja juhtis aastail 1951—1975 enamikku järveuurimisekspeditsioone. Ta rajas 1961. aastal [[Võrtsjärve Limnoloogiajaam]]a ning oli hüdroloogide uue põlvkonna kasvataja.

Ta on uurinud mere ja siseveekogude kalastikku, järvede kalamajanduslikku kasutamist, eesti linnustikku ja kahepaikseid (mudakonna) ning väikeveekogude zoo[[plankton]]it. Enne II maailmasõda oli Neeme-Õnneleid Mikelsaar Loodusuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni juhatusliige ning taastas linnuvaatlusvõrgustiku. Aastail 1951—1954 oli ta Loodusuurijate Seltsi järvesektsiooni juhatusliige ja aastail 1956—1962 abiesimees. 1980. aastal valiti ta Eesti Loodusuurijate Seltsi auliikmeks. Neeme-Õnneleid Mikelsaarel on avaldatud ligi 100 teadustrükist ja aimeartiklit.

==Tunnustus==
*Eesti NSV teeneline kalakasvataja (1980)
*Nõukogude Eesti preemia (1972)

==Isiklikku==
*Neeme-Õnneleid Mikelsaar elas Rannus Tartumaal, tal on pojad Aavo-Valdur, Henn-Risto, Raik-Hiio ja Ustav-Esko.
*Maetud Tartu Pauluse kalmistule.

==Teoseid==
*О состоянии и перспективах рыбохозяйственных исследований на внутренних водоемах Эстонской ССР.// Гидробиол. Иссл. 1 (1958)
*Lesta bioloogiast. // Abiks Kalurile 20 (1960)
*Озера Эстонской ССР как база для рыбного хозяйства. // Гидробиол. Иссл. 3 (1962)
*Rohe-lehelinnu invasioonidest Eestis 1937. aastal. // Ornitoloogiline kogumik 3 (1963)
*Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984

==Biograafia==
*Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947—1997, 56
*Eesti Entsüklopeedia, 14. kd, lk 295
*E. Pihu

{{DEFAULTSORT:Mikelsaar, Neeme-Õnneleid}}
[[Kategooria:Isikud]]

Asimuutkäitur

2025-12-21T16:42:06Z

Malle:

[[Pilt:Union Sapphire p4 in the drydocks at Antwerp, Belgium 11-Jan-2005.jpg|thumb|Asimuutkäiturid|right]]
'''Asimuutkäitur''' (inglise ''podded propulsion unit, azipod, azimuth thruster''), ka ''' pöördgondelkäitur,''' '''pöördkäitur''' on [[laev]]a põhja all [[ahter|ahtris]] ja/või [[vöör]]is, vertikaaltelje suhtes pööratav [[gondelkäitur]].<ref>[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2008
</ref>
Sisuliselt moodustavad asimuutkäiturid käituri-roolikompleksi, mis kaotab vajaduse [[rool]]iseadme ja [[põtkur]]ite järele. Asimuutkäituri kasutamine võimaldab parandada laeva manööverdusvõimet ja suurendada laeva kasulikku ruumi, kuna kaob vajadus laeva [[dedvudseade|dedvudseadme]] ja [[võlliliin]]i järele. Asimuutkäitur võib olla ka [[propulsiivdüüs]]iga.
Kasutusel on suur hulk eri firmade - näiteks ABB, Ulstein-Aquamaster, Schottel, Rolls Royce Mermaid ja paljud teised - toodetavaid erineva võimsuse ja tehnilise lahendusega asimuutkäitureid.

Autor: Jüri Kask

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Käiturid]]

Merekeele nõukoda

2025-12-04T13:53:14Z

Malle:

{{Organisatsioon
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Merekeele nõukoda
| Pilt =
| Pildiallkiri =
| Lühendnimi =
| Kaubamärk =
| Tüüp = ühiskondlik organisatsioon
| Nimi teistes keeltes =
| Asutatud = 1973
| Asutajad =
| Liikmed = Andres Andresson Jaak Arro [[Helje Heinoja]] [[Malle Hunt]] Andres Iilane [[Jüri Kask]] Pärtel Keskküla Märten Kraav [[Enn Kreem]] Fred Kuiv [[Liivo Laanetu]] Stenver Lipand Jaanus Matso [[Annika Naame]] [[Tarmo Ojamets]] Maire Raadik [[Ants Raud]] [[Rein Raudsalu]] Jaanus Rohulaid [[Tauri Roosipuu]] [[Yrjö Saarinen]] Kadi Saks Indrek Särg Argo Tamp [[Mairold Vaik]] [[Peeter Veegen]] [[Madli Vitismann]].
| Juht = esimees [[Peeter Veegen]]
| Peakorter =
| Valdkonnad =
| Tegutsemispiirkonnad =
| Eelarve =
| Käive =
| Kasum =
| Töötajaid =
| Töökeel(ed) =
| Emaorganisatsioon =
| Emaettevõte =
| Tütarorganisatsioonid =
| Tütarettevõtted =
| Lõpetatud =
| Tunnuslause =
| Koduleht = [https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda]
| Märkused =
}}
'''Merekeele nõukoda''' on ühiskondlikel alustel töötav terminoloogiakomisjon, kelle töö eesmärgiks on merendusringkondades aktsepteeritav ja eesti '''kirjakeele''' normikohane merendusterminoloogia.

Komisjon loodi [[Eesti Meremuuseum]]i juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.

Komisjon on koos Eesti Entsüklopeediakirjastusega 1996. aastal välja andnud [[Mereleksikon]]i.

15. veebruarist 2005 tehakse koostööd [[Veeteede Amet]]iga, (alates 2021. aastast Transpordiametiga), sest merenduse propageerimine on üks ameti põhikirjalisi ülesandeid. Merekeele nõukoda on isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb aruandevabalt oma liikmete kulu ja kirjadega.<ref>[http://www.vta.ee/public/merekeele_n_ukoda_p_hikiri.doc Merekeele nõukoja põhikiri]</ref>

Detsembris 2008 ilmus merekeele nõukojalt [[Inglise-eesti meresõnaraamat]].

Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11. jaanuaril 2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. [[Uno Laur]] oli komisjonis algusest peale ja ühtlasi selle esimees. Septembris 2011 valiti uueks esimeheks [[Peedu Kass]] ja Uno Laur valiti auesimeheks. Kapten Kass oli nõukoja esimees 2020. aasta aprillikuuni, kui andis koha üle kapten [[Peeter Veegen]]ile.

Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud [[Uno Laur]], [[Peedu Kass]], [[Rein Albri]], [[Urmas Dresen]], [[Ain Eidast]], [[Heino Jaakula]], Peep Kaurla, Aado Luksepp, Madis Käbin, [[Roland Leit]], Taidus Linikoja, [[Vello Mäss]], [[Reet Naber]], Arvi Nordmann, [[Enn Oja]], Hugo Palk, [[Ants Pärna]], Jaak Sammet, [[Mati Õun]], [[Ants Ärsis]], Margus Zahharov.

Koostöös Veeteede Ametiga (alates 2021. aastast Transpordiametiga) on loomisel veebipõhine eesti mereentsüklopeedia [[Mereviki]].

===Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:===
*1996 – 10. aprillil „[[Mereleksikon]]i“ esitlus [[Estline]]'i [[parvlaev]]al [[MARE BALTICUM]].
*2008 – 16. detsembril „[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u“ esitlus Veeteede Ametis.
*2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev [[Tallink]]i parvlaeval [[SILJA EUROPA]].
*2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht, et olla huvilistele lähemal ja päevakajalisi sündmusi kajastada.
*2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see anti kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal.
*2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu.
*2018 – 24. jaanuaril tähistas nõukoda oma 45. aastapäeva Tallinki parvlaeval [[MEGASTAR]]. Nõukoja asutaja ja selle pikaaegne esimees kapten Uno Laur meenutas pisut algusaegu ja üht eredamat liiget, Edmund Russowit, kes oli ääretute teadmistega laevajuht, polüglott ja tõlkija. Seejärel kuulasime allveearheoloog Vello Mässi väga huvitavat ettekannet [[vrakk]]idest Tallinna–Helsingi laevateel.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist [http://media.kuku.ee/meretund/meretund20180127.mp3].
*2018 – 23. veebruaril andis [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog [[Malle Hunt]]. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral [[Tarmo Kõuts]].
*2020 - aprillist 2020 kuni juunini 2021 kontrollis ja toimetas töögrupp [[SOLAS]] konventsiooni lisa ja 5 resolutsiooni tõlget eesti keelde (kokku üle 500 lk).
*2021 - 19. juunil tunnustas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i meremajanduse osakond merekeele nõukoda merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest.
*2021 - 21. juunil sai merekeele nõukoja SOLASe töögrupp Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt tänukirja [[IMO]] meresõiduohutuse konventsiooni ja selle lisade heasse eesti merekeelde toimetamise eest.
*2021 - Vabariigi Valitsuse 25. novembri istungil kiideti heaks ja võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle 1978. aasta protokolli muudatused.
*2023 – 18. jaanuaril tähistas nõukoda oma 50. aastapäeva Tallinki uusimal reisilaeval [[MYSTAR]], kus nõukoja kunagisi liikmeid meenutas Reet Naber ja koostööst nõukojaga rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik Elis Paemurd.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku Raadio arhiivist [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/147688?fbclid=IwAR0pO7JHk527fMtB53XJ66Ss6-sP55doIoakSRueBiTVnYH8Afulx9wPe9Y]
*2023 - 19. jaanuaril oli nõukoda koos Kaptenite Klubiga kutsutud MKMi oma 50. aastapäeva tähistama.
*2023 - 5. veebruari "Keelesaates" rääkisid nõukoja tegemistest Madli Vitismann ja Rein Raudsalu. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio arhiivist [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel?fbclid=IwAR3YSdX3pfDqTBU6rcRDMBguve80ZF116Pr3Q8BKuI10g7T_KP9Fs8UDOPc]

===Galerii===

<gallery>
Pilt:MKN jaanuaris 2008.JPG|jaanuar 2008
Pilt:Raudsalu.jpg|jaanuar 2008
Pilt:MS esitlus.JPG|Inglise-eesti meresõnaraamatu esitlus 16. detsembril 2008
Pilt:Autogrammid.JPG|Nõukoja liikmed autogramme andmas
Pilt:Kqne.JPG|Kapten Uno Laur meresõnaraamatu esitlusel kõnet pidamas
Pilt:Meretund.JPG|Kapten Uno Laur Meretunnile intervjuud andmas
Pilt:PA040001.JPG|oktoober 2011
Pilt:MN 4.10.2011-2.jpg|oktoober 2011
Pilt:MN panoraam.jpg|Merekeele nõukoja 40. aastapäev 26. jaanuaril 2013
Pilt:Uno_ettekanne.jpg|Uno Laur kõnelemas
Pilt:Reet_meenutamas.jpg|Reet Naber meenutamas
Pilt:MN40_Uno.jpg|Uno Laur kingitusega
Pilt:Wiedemanni3.JPG|VA peadirektor Rene Arikas õnnitlemas kapten Lauri J. F. Wiedemanni keeleauhinna saamise puhul 16. veebruaril 2016
Pilt:Wiedemanni.JPG|Merekeele nõukoda koos värske J. F. Wiedemanni keeleauhinna laureaadiga 16. veebruaril 2016
Pilt:Keeletamm.jpg|Kapten Laur Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuud istutamas 28. aprillil 2016
Pilt:MN45.jpg|Merekeele nõukoda 45. aastapäeval MEGASTARI pardal 24. jaanuaril 2018
Pilt:Missioonipreemia.JPG|Kapten Uno Lauri missioonipreemia üleandmisel Lennusadamas 23. veebruaril 2018
Pilt:Auhinnagala.jpg|MKM-i meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus annab üle auhinna merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest 19.06.2021
Pilt:Merekeelenoukoda50.jpg|Merekeele nõukoja 50. aastapäeva reisil parvlaeval MYSTAR 18. jaanuaril 2023
Pilt:Ministeeriumis_Sikkut.jpg|Merekeele nõukoda MKM-is 19. jaanuaril 2023

</gallery>

==Teoseid==
*[[Mereleksikon]]
*[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda Merekeele nõukojast Transpordiameti veebilehel ja koosolekute teokirjad] 
*[http://www.eki.ee/dict/meri/ Inglise-eesti meresõnaraamat]
*[https://www.facebook.com/merekeelenoukoda/ Merekeele nõukoda Facebookis]
*[http://www.nlib.ee/public/documents/tradits_yritused/Merenduskeel_Hunt.pdf Kuidas merekeel üldkeelde tagasi tuua] Ettekanne XI oskuskeelepäeval 6. oktoobril 2016

==Meediakajastusi==
===2008===
*[http://www.mereblog.com/2008/12/15/meri-ja-sona-uhtede-kaante-vahel/ Mereblog: Meri ja sõna ühtede kaante vahel] 
*[http://www.mereblog.com/?p=1950 Loomisel uus merendusalane teatmeteos]

===2013===
*[[Küllike Rooväli]]. [http://podcast.kuku.ee/2013/02/02/meretund-2013-02-02 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Madli Vitismann]]. Merekeele nõukoda sai 40-aastaseks. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 1
*[[Madli Vitismann]]. Merekeelt on hoitud 40 aastat. [[Reisimaailm]] 2013, nr 2
*[[Madli Vitismann]]. ''Matke'' või ''ristlus'', ''kruis'' või ''kruiis''. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 2
*[[Uno Laur]]. 40 aastat Merekeele Nõukoda. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2013
*[[Madli Vitismann]]. 40 aastat hoolt merekeele eest. [[Navigaator]] 2013, nr 2

===2015===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/ Suur Tõll on pikem kui laev] Sirp, Keele Infoleht, 2. oktoober 2015

===2016===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keelekapten-uno-laur/ Keelekapten Uno Laur] Sirp, 19. veebruar 2016
*[[Madli Vitismann]]. Wiedemanni keeleauhind anti merekeele kapten Uno Laurile. Eesti Päevaleht (Rootsi), 16. märts 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kiirlaevalaineid-ei-tee-enam-kiirlaevad/ Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad] Sirp, 17. juuni 2016
*[[Tauri Roosipuu]]. Laugurid meie vetesse? [[Paat & Meremees]] nr 42, suvi 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/lobulaevaga-elumere-lainetele/ Lõbulaevaga elumere lainetele] Sirp, 15. juuli 2016
*Katriin Tralla. [http://arvamus.postimees.ee/3785933/katriin-tralla-praam-voi-parvlaev?_ga=1.136671347.271425667.1469888738 Katriin Tralla. Praam või parvlaev?] Postimees, 3. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/terminal-konteineris-voi-konteiner-terminalis/ Terminal konteineris või konteiner terminalis] Sirp, 26. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/luksusristleja-laheb-merematkele/ Luksusristleja läheb merematkele] Sirp, 30. september 2016
*[[Madli Vitismann]]. Sõnu tuleb otse ja kõverteid pidi. Eesti Päevaleht (Rootsi), 2. november 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://arvamus.postimees.ee/3941079/madli-vitismann-riik-tellis-parvlaevad-aga-sai-praamid Riik tellis parvlaevad, aga sai praamid] Postimees, 12. detsember 2016

===2017===

*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-2/42 Mõiste loots päritolust] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-3/41 Õli või nafta] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2017
*[[Madli Vitismann]]. Suretusliin, tiibpurjekas ja sujupaat. [[Navigaator]], suvi 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/42 Jäälõhkuja või jäämurdja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2017
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/21 Kruis või kruiis, merematke või ristlus]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2017

===2018===
*[[Vallo Kelmsaar]]. [http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/meretund-2018-01-27 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2018_1-4._va_teataja_2018_/22 Ühel nädalavahetusel merekeele nõukojas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/34/ Merekeele nõukoda 45.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/36/ Kapten Uno Lauri missioonipreemia pälvis merendusterminoloog Malle Hunt] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/38/ Iga praht ei olegi praht] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Malle Hunt]]. Eesti merekeel. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_2-4._va_teataja_2018_/42 Laadimisest, lastimisest, lossimisest] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2018
*[[Mairold Vaik]]. [https://docs.google.com/presentation/d/1Eep_QiM0gverUj3msc7rNtMw0tKaY1Yhq9PuOOaOahg/edit?usp=sharing Ettekanne "Kuidas merendusalaste tekstide tõlkimisel ja toimetamisel veebist abi leida"] Eesti Keele Instituudi tõlkeseminaril 18. mail 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_3-4._va_teataja_2018_/42 Tüür või rool] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_4-4._va_teataja_2018_/44 Meremeeste ametinimetused (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2018

===2019===
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_1-4._va_teataja_2019_/48 Pidu tordi ja margiga] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_303_issuu/42 Meremeeste ametinimetused (2)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2019
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/18 Laeval sõnu käega katsumas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/40 Pigem parv kui praam] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2019_3-4._va_teataja_2019_3-4/42 Köiest trossini, nöörist liinini] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_306_issuu/44 Merekeele nõukoda kui sõnade sünnitusmaja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2019

===2020===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_307_issuu/42 Lipust ja kodusadamast] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_2-4._va_teataja_2020_2-4/47 Asju ja sõnu]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_308_issuu/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_3-4._va_teataja_2020_3-4/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/ettevaatust-kaup-liigub/ Ettevaatust, kaup liigub!]. Sirp, 27. november 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/16 Merekeele nõukoda kohtus poliitikaga.] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/44 Meremehest ja meresõitjast.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2020
*Peep Nemvalts. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/liikuvuse-liigutamine/ Liikuvuse liigutamine]. Sirp, 18. detsember 2020

===2021===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_1-4._veeteede_teataja_2021_1-4/42 Rannik, rand ja kallas.] [[Veeteede Teataja]] nr 1, 2021
*[[Madli Vitismann]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kinnikeevitatud-konekeel/ Kinnikeevitatud kõnekeel]. Sirp, 23. aprill 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_2-4._veeteede_teataja_2021_2-4/42 Merekarust ja merehundist.] [[Veeteede Teataja]] nr 2, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_3-4._veeteede_teataja_2021_3-4/43 Randumisest, sildumisest ja haalamisest.] [[Veeteede Teataja]] nr 3, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_4-4._veeteede_teataja_2021_4-4/42 Vedurlaev, puksiir ja pukser.] [[Veeteede Teataja]] nr 4, 2021

===2022===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/258291940/36/ Merekeele nõukoda terminite võrgus.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 1, 2022
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/310308800/14/ Veaohtlikke merendustermineid.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 2, 2022
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1070695105/12/ Täismadruseid enam pole.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 3, 2022
*Pärtel Keskküla. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/82943345/32/ Terminiarutelu merekeele nõukojas. ''Antifouling paint'' - kattumisvastane värv, vetikatõrjevärv] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 4, 2022
*[[Jüri Kask]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2022_4-4/17 Tuulepargilaevadele otsiti häid nimetusi]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2022
*[[Pukser]] (vedurlaev) - [https://www.postimees.ee/7680613/eesti-pukserite-kaptenid-olid-vastutusrikka-ulesande-taitmisel-tasemel Margus Martin. Eesti pukserite kaptenid olid vastutusrikka ülesande täitmisel tasemel]. Postimees, 30. detsember 2022

===2023===
*[[Vallo Kelmsaar]]. Merekeele nõukoda 50. [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund Kuku raadio "Meretund"], 21. jaanuar 2023
*Piret Kriivan. Vikerraadio keelesaade [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel Merekeel]. ERR, 5. veebruar 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/14 Merekeele nõukoda pidas juubelit]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*Elis Paemurd. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/15 Hea oskuskeel on valdkonna kvaliteedimärk]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/16 Kuidas väljuda nõiaringist]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/75979974/40 Pusimise poolsada. Merekeele nõukoda kui merekultuuri ajutrust. Algusaastad.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 5, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees320/8 Veelkord tuulepargilaevade nimetustest]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/400274120/32 Millisel laeval on jalad?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 6, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/193588123/44 Õhukiht vee ja laeva vahel paneb pead murdma] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 7, 2023
*[[Jüri Kask]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/922234938/26/ Noppeid laevamehaanika terminoloogiast] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 8, 2023

===2024===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1016876430/34/ Merekeele nõukoda oma 50. tegevusaastal] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 9, 2024
*Jaak Arro. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/91914140/36/ Naftast ja naftasaadustest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 10, 2024
*Fred Kuiv. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/434325528/40/ Meremeeste henseldamisest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 11, 2024
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/549318691/28/ Kas meeskond või laevapere?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 12, 2024

===2025===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/722004423/28/ Merekeele nõukojal oli tegus aasta] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 13, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/820763828/21/ Laevade klassifitseerimisest NATO merevägedes] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 14, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/632383311/12/ Mereväe sõjaväeliste auastmete tõlkimisest inglise keelde] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 15, 2025

[[Kategooria: Raamat]]
[[Kategooria: Kollektiiv]]
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Enn Oja

2025-11-27T20:55:14Z

Malle:

[[Pilt:OjaEnn.jpg|thumb|right|Enn Oja]]
'''Enn Oja''' (25. veebruar 1950 Lohusuu - 27. september 2025 Papeete (Tahiti)) oli kaugsõidu[[tüürimees]].

==Haridus==
*1967-1971 [[Tallinna Merekool]]
*1995 [[Eesti Merehariduskeskus]], laevajuht

==Töö==
*1968 [[Eesti Merelaevandus]]: [[VEGA]] (Вега) [[kadett]]
*1969-1971 [[Ookean (tootmiskoondis)|Tootmiskoondis Ookean]]: ALBATROSS (Альбатрос), SRT-4250 PÄRNU, [[FRYDERYK CHOPIN]] (Фридерик Шопен), BOTNIA LAHT (Ботнический залив), [[madrus]]
*1993-1995 Tootmiskoondis Ookean: BMMRT-0185 LAHEMAA, madrus
*1995-1996 Eesti Merelaevandus: [[GEORG OTS]], madrus
*1996-2001 Eesti Merelaevandus: VALKLA, [[DONATA]], [[GUSTAV SULE]], [[ALEKSANDER KOLMPERE]], DIDON, tüürimees
*2003-2007 [[Veeteede Amet]], toimetaja
*2008-2010 Vana-Koiola Kool, klassiõpetaja

==Loometegevus==
*„Sailing Directions for Estonian Waters 2004“, toimetaja
*„Eesti lootsiraamat 2007“, toimetaja
*„Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri – 1972“ ([[COLREG]]), toimetaja
*1999-2025 [[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja]] liige
*„[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]“, kaasautor

==Erihuvid==
Erihuviks on võrdlev keeleteadus, mis on andnud erineval astmel teadmisi paarikümnest keelest. Merendusmõistete võrdlus keeliti on aidanud täpsemini lahti mõtestada ka ingliskeelseid üldmõisteid.

Eestluse kui rahvusliku enesetunnetuse kestvuse eesmärgil tuleb levinud võõrsõnade asemel eelistada olemasolevaid sobivaid omavasteid.

*Pensionil alates 2010. aastast.
*Enn Oja suri turismireisil Tahitil ja on maetud Papeete kalmistule.

{{JÄRJESTA:Oja, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Autoveolaev

2025-11-21T14:20:22Z

Malle:

[[Pilt:Toronto Paldiskis1.jpg|thumb|right|Autoveolaev TORONTO [[Paldiski Põhjasadam]]as]]
[[Pilt:Toronto Paldiskis ahtrist.jpg|thumb|right|Torontolt lossiti autosid ahtrirambi kaudu]]
'''Autoveolaev''' (inglise ''car carrier, vehicle carrier'') ehk '''autolaev''' on [[veeremilaev]] autode veoks kaubana. See on kõrge parda ja [[vöör]]ist [[ahter|ahtrini]] ulatuva [[tekiehitis]]ega, milles paiknevad [[laadruum]]id. Osa [[vahetekk]]e on muudetava vahekaugusega või ajutiselt kõrvaldatavad. Autod sisenevad vööris ja/või ahtris asuvate väravate või pardaluukide kaudu mööda [[ramp]]e. Siserampide ja -tõstukite abil suunatakse need vajalikule tekile, kus kinnitatakse eriseadiste abil. Mõned autotarnelaevad sobivad ka muu lasti veoks. Autoveolaev on ro-ro-laeva eritüüp, mis on ehitatud nagu paljutekiline parkimismaja.

Allikas: [[MerLe]]

==Lisainfo 2010==
Autoveolaev on üks [[ro-ro-laev]]a spetsialiseeritumaid tüüpe, mis on konstrueeritud kui paljutekiline parkimismaja. Kasutatakse peamiselt uute autode veoks tehasest sihtriikidesse, suuremad neist võivad peale võtta kuni 8000 sõidukit.

Eesti sadamaist käivad autoveolaevad Paldiski [[Paldiski Lõunasadam|Paldiski Lõuna-]] ja [[Paldiski Põhjasadam|Põhjasadamas]] ning ka [[Sillamäe sadam]]as. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli [[Wallenius Wilhelmsen]]i [[TORONTO]], mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot.

Autoveolaevad võivad omakorda olla kitsamalt spetsialiseeritud vastavalt veeremitüübile. Näiteks on [[Wallenius Lines]] ja [[Wilh. Wilhelmsen]] kumbki 2010. aastal tellinud uue [[PCTC-laev|PCTC-tüüpi laeva]], need valmivad 2012. aastal. PCTC on lühend sõnadest ''pure car and truck carrier''.

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Kaubalaevad]]
[[Kategooria:Laevatüübid]]

Enn Oja

2025-10-23T06:50:36Z

Malle:

[[Pilt:OjaEnn.jpg|thumb|right|Enn Oja]]
'''Enn Oja''' (25. veebruar 1950 Lohusuu - 27. september 2025 Papeete (Tahiti)) oli kaugsõidu[[tüürimees]].

==Haridus==
*1967-1971 [[Tallinna Merekool]]
*1995 [[Eesti Merehariduskeskus]], laevajuht

==Töö==
*1968 [[Eesti Merelaevandus]]: [[VEGA]] (Вега) [[kadett]]
*1969-1971 [[Ookean (tootmiskoondis)|Tootmiskoondis Ookean]]: ALBATROSS (Альбатрос), SRT-4250 PÄRNU, [[FRYDERYK CHOPIN]] (Фридерик Шопен), BOTNIA LAHT (Ботнический залив), [[madrus]]
*1993-1995 Tootmiskoondis Ookean: BMMRT-0185 LAHEMAA, madrus
*1995-1996 Eesti Merelaevandus: [[GEORG OTS]], madrus
*1996-2001 Eesti Merelaevandus: VALKLA, [[DONATA]], [[GUSTAV SULE]], [[ALEKSANDER KOLMPERE]], DIDON, tüürimees
*2003-2007 [[Veeteede Amet]], toimetaja

==Loometegevus==
*„Sailing Directions for Estonian Waters 2004“, toimetaja
*„Eesti lootsiraamat 2007“, toimetaja
*„Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri – 1972“ ([[COLREG]]), toimetaja
*1999-2025 [[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja]] liige
*„[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]“, kaasautor

==Erihuvid==
Erihuviks on võrdlev keeleteadus, mis on andnud erineval astmel teadmisi paarikümnest keelest. Merendusmõistete võrdlus keeliti on aidanud täpsemini lahti mõtestada ka ingliskeelseid üldmõisteid.

Eestluse kui rahvusliku enesetunnetuse kestvuse eesmärgil tuleb levinud võõrsõnade asemel eelistada olemasolevaid sobivaid omavasteid.

*Pensionil alates 2010. aastast.
*Enn Oja suri turismireisil Tahitil ja on maetud Papeete kalmistule.

{{JÄRJESTA:Oja, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Autoveolaev

2025-10-17T08:56:44Z

Malle:

[[Pilt:Toronto Paldiskis1.jpg|thumb|right|Autoveolaev TORONTO [[Paldiski Põhjasadam]]as]]
[[Pilt:Toronto Paldiskis ahtrist.jpg|thumb|right|Torontolt lossiti autosid ahtrirambi kaudu]]
'''Autoveolaev''' (inglise ''car carrier, vehicle carrier'') ehk '''autolaev''' on [[veeremilaev]] autode veoks kaubana. See on kõrge parda ja [[vöör]]ist [[ahter|ahtrini]] ulatuva [[tekiehitis]]ega, milles paiknevad [[laadruum]]id. Osa [[vahetekk]]e on muudetava vahekaugusega või ajutiselt kõrvaldatavad. Autod sisenevad vööris ja/või ahtris asuvate väravate või pardaluukide kaudu mööda [[ramp]]e. Siserampide ja -tõstukite abil suunatakse need vajalikule tekile, kus kinnitatakse eriseadiste abil. Mõned autotarnelaevad sobivad ka muu lasti veoks.

Allikas: [[MerLe]]

==Lisainfo 2010==
Autoveolaev on üks [[ro-ro-laev]]a spetsialiseeritumaid tüüpe, mis on konstrueeritud kui paljutekiline parkimismaja. Kasutatakse peamiselt uute autode veoks tehasest sihtriikidesse, suuremad neist võivad peale võtta kuni 8000 sõidukit.

Eesti sadamaist käivad autoveolaevad Paldiski [[Paldiski Lõunasadam|Paldiski Lõuna-]] ja [[Paldiski Põhjasadam|Põhjasadamas]] ning ka [[Sillamäe sadam]]as. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli [[Wallenius Wilhelmsen]]i [[TORONTO]], mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot.

Autoveolaevad võivad omakorda olla kitsamalt spetsialiseeritud vastavalt veeremitüübile. Näiteks on [[Wallenius Lines]] ja [[Wilh. Wilhelmsen]] kumbki 2010. aastal tellinud uue [[PCTC-laev|PCTC-tüüpi laeva]], need valmivad 2012. aastal. PCTC on lühend sõnadest ''pure car and truck carrier''.

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Kaubalaevad]]
[[Kategooria:Laevatüübid]]

Autoveolaev

2025-10-17T08:55:48Z

Malle:

[[Pilt:Toronto Paldiskis1.jpg|thumb|right|Autoveolaev TORONTO [[Paldiski Põhjasadam]]as]]
[[Pilt:Toronto Paldiskis ahtrist.jpg|thumb|right|Torontolt lossiti autosid ahtrirambi kaudu]]
'''Autoveolaev''' (inglise ''car carrier, vehicle carrier'') ehk '''autolaev''' on [[veeremilaev]] autode veoks. See on kõrge parda ja [[vöör]]ist [[ahter|ahtrini]] ulatuva [[tekiehitis]]ega, milles paiknevad [[laadruum]]id. Osa [[vahetekk]]e on muudetava vahekaugusega või ajutiselt kõrvaldatavad. Autod sisenevad vööris ja/või ahtris asuvate väravate või pardaluukide kaudu mööda [[ramp]]e. Siserampide ja -tõstukite abil suunatakse need vajalikule tekile, kus kinnitatakse eriseadiste abil. Mõned autotarnelaevad sobivad ka muu lasti veoks.

Allikas: [[MerLe]]

==Lisainfo 2010==
Autoveolaev on üks [[ro-ro-laev]]a spetsialiseeritumaid tüüpe, mis on konstrueeritud kui paljutekiline parkimismaja. Kasutatakse peamiselt uute autode veoks tehasest sihtriikidesse, suuremad neist võivad peale võtta kuni 8000 sõidukit.

Eesti sadamaist käivad autoveolaevad Paldiski [[Paldiski Lõunasadam|Paldiski Lõuna-]] ja [[Paldiski Põhjasadam|Põhjasadamas]] ning ka [[Sillamäe sadam]]as. Üks esimesi ookeani veeremilaevu Eesti sadamais oli [[Wallenius Wilhelmsen]]i [[TORONTO]], mis tõi märtsis 2007 Paldiski Põhjasadamasse 2200 Jaapani autot.

Autoveolaevad võivad omakorda olla kitsamalt spetsialiseeritud vastavalt veeremitüübile. Näiteks on [[Wallenius Lines]] ja [[Wilh. Wilhelmsen]] kumbki 2010. aastal tellinud uue [[PCTC-laev|PCTC-tüüpi laeva]], need valmivad 2012. aastal. PCTC on lühend sõnadest ''pure car and truck carrier''.

{{Laevatüübid}}

[[Kategooria:Kaubalaevad]]
[[Kategooria:Laevatüübid]]

Ankrutasu

2025-10-17T08:44:44Z

Malle: Uus lehekülg: ''''Ankrutasu''' on sadama valdaja poolt sadamas või selle lähedal ankrus seisvale laevale kehtestatud tasu. Eestis ei ole praegu ankrutasu laevale kehtestatud. Vene-Balti sadam...'

'''Ankrutasu''' on sadama valdaja poolt sadamas või selle lähedal ankrus seisvale laevale kehtestatud tasu. Eestis ei ole praegu ankrutasu laevale kehtestatud. Vene-Balti sadamas võetakse laevalt reiditasu, mis on 50% kaitasust, kui laeva remonti tehakse reidil.

Allveelaev

2025-10-17T08:41:19Z

Malle:

'''Allveelaev''' on vee all ja veepinnal liikumiseks ehitatud laev. Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või uurimislaevadena.

Allveelaev

2025-10-17T08:40:55Z

Malle: /* Artikkel Vikipeedias */

...

'''Allveelaev''' on vee all ja veepinnal liikumiseks ehitatud laev. Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või uurimislaevadena.

Merekeele nõukoda

2025-10-17T08:38:01Z

Malle:

{{Organisatsioon
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Merekeele nõukoda
| Pilt =
| Pildiallkiri =
| Lühendnimi =
| Kaubamärk =
| Tüüp = ühiskondlik organisatsioon
| Nimi teistes keeltes =
| Asutatud = 1973
| Asutajad =
| Liikmed = Andres Andresson Jaak Arro [[Helje Heinoja]] [[Malle Hunt]] Andres Iilane [[Jüri Kask]] Pärtel Keskküla Märten Kraav [[Enn Kreem]] Fred Kuiv [[Liivo Laanetu]] Stenver Lipand Jaanus Matso [[Annika Naame]] [[Tarmo Ojamets]] Maire Raadik [[Ants Raud]] [[Rein Raudsalu]] Jaanus Rohulaid [[Tauri Roosipuu]] [[Yrjö Saarinen]] Kadi Saks Indrek Särg Argo Tamp [[Mairold Vaik]] [[Peeter Veegen]] [[Madli Vitismann]].
| Juht = esimees [[Peeter Veegen]]
| Peakorter =
| Valdkonnad =
| Tegutsemispiirkonnad =
| Eelarve =
| Käive =
| Kasum =
| Töötajaid =
| Töökeel(ed) =
| Emaorganisatsioon =
| Emaettevõte =
| Tütarorganisatsioonid =
| Tütarettevõtted =
| Lõpetatud =
| Tunnuslause =
| Koduleht = [https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda]
| Märkused =
}}
'''Merekeele nõukoda''' on ühiskondlikel alustel töötav terminoloogiakomisjon, kelle töö eesmärgiks on merendusringkondades aktsepteeritav ja eesti '''kirjakeele''' normikohane merendusterminoloogia.

Komisjon loodi [[Eesti Meremuuseum]]i juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.

Komisjon on koos Eesti Entsüklopeediakirjastusega 1996. aastal välja andnud [[Mereleksikon]]i.

15. veebruarist 2005 tehakse koostööd [[Veeteede Amet]]iga, (alates 2021. aastast Transpordiametiga), sest merenduse propageerimine on üks ameti põhikirjalisi ülesandeid. Merekeele nõukoda on isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb aruandevabalt oma liikmete kulu ja kirjadega.<ref>[http://www.vta.ee/public/merekeele_n_ukoda_p_hikiri.doc Merekeele nõukoja põhikiri]</ref>

Detsembris 2008 ilmus merekeele nõukojalt [[Inglise-eesti meresõnaraamat]].

Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11. jaanuaril 2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. [[Uno Laur]] oli komisjonis algusest peale ja ühtlasi selle esimees. Septembris 2011 valiti uueks esimeheks [[Peedu Kass]] ja Uno Laur valiti auesimeheks. Kapten Kass oli nõukoja esimees 2020. aasta aprillikuuni, kui andis koha üle kapten [[Peeter Veegen]]ile.

Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud [[Uno Laur]], [[Peedu Kass]], [[Rein Albri]], [[Urmas Dresen]], [[Ain Eidast]], [[Heino Jaakula]], Peep Kaurla, Aado Luksepp, Madis Käbin, [[Roland Leit]], Taidus Linikoja, [[Vello Mäss]], [[Reet Naber]], Arvi Nordmann, [[Enn Oja]], Hugo Palk, [[Ants Pärna]], Jaak Sammet, [[Mati Õun]], [[Ants Ärsis]], Margus Zahharov.

Koostöös Veeteede Ametiga (alates 2021. aastast Transpordiametiga) on loomisel veebipõhine eesti mereentsüklopeedia [[Mereviki]].

===Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:===
*1996 – 10. aprillil „[[Mereleksikon]]i“ esitlus [[Estline]]'i [[parvlaev]]al [[MARE BALTICUM]].
*2008 – 16. detsembril „[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u“ esitlus Veeteede Ametis.
*2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev [[Tallink]]i parvlaeval [[SILJA EUROPA]].
*2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht, et olla huvilistele lähemal ja päevakajalisi sündmusi kajastada.
*2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see anti kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal.
*2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu.
*2018 – 24. jaanuaril tähistas nõukoda oma 45. aastapäeva Tallinki parvlaeval [[MEGASTAR]]. Nõukoja asutaja ja selle pikaaegne esimees kapten Uno Laur meenutas pisut algusaegu ja üht eredamat liiget, Edmund Russowit, kes oli ääretute teadmistega laevajuht, polüglott ja tõlkija. Seejärel kuulasime allveearheoloog Vello Mässi väga huvitavat ettekannet [[vrakk]]idest Tallinna–Helsingi laevateel.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist [http://media.kuku.ee/meretund/meretund20180127.mp3].
*2018 – 23. veebruaril andis [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog [[Malle Hunt]]. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral [[Tarmo Kõuts]].
*2020 - aprillist 2020 kuni juunini 2021 kontrollis ja toimetas töögrupp [[SOLAS]] konventsiooni lisa ja 5 resolutsiooni tõlget eesti keelde (kokku üle 500 lk).
*2021 - 19. juunil tunnustas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i meremajanduse osakond merekeele nõukoda merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest.
*2021 - 21. juunil sai merekeele nõukoja SOLASe töögrupp Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt tänukirja [[IMO]] meresõiduohutuse konventsiooni ja selle lisade heasse eesti merekeelde toimetamise eest.
*2021 - Vabariigi Valitsuse 25. novembri istungil kiideti heaks ja võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle 1978. aasta protokolli muudatused.
*2023 – 18. jaanuaril tähistas nõukoda oma 50. aastapäeva Tallinki uusimal reisilaeval [[MYSTAR]], kus nõukoja kunagisi liikmeid meenutas Reet Naber ja koostööst nõukojaga rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik Elis Paemurd.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku Raadio arhiivist [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/147688?fbclid=IwAR0pO7JHk527fMtB53XJ66Ss6-sP55doIoakSRueBiTVnYH8Afulx9wPe9Y]
*2023 - 19. jaanuaril oli nõukoda koos Kaptenite Klubiga kutsutud MKMi oma 50. aastapäeva tähistama.
*2023 - 5. veebruari "Keelesaates" rääkisid nõukoja tegemistest Madli Vitismann ja Rein Raudsalu. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio arhiivist [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel?fbclid=IwAR3YSdX3pfDqTBU6rcRDMBguve80ZF116Pr3Q8BKuI10g7T_KP9Fs8UDOPc]

===Galerii===

<gallery>
Pilt:MKN jaanuaris 2008.JPG|jaanuar 2008
Pilt:Raudsalu.jpg|jaanuar 2008
Pilt:MS esitlus.JPG|Inglise-eesti meresõnaraamatu esitlus 16. detsembril 2008
Pilt:Autogrammid.JPG|Nõukoja liikmed autogramme andmas
Pilt:Kqne.JPG|Kapten Uno Laur meresõnaraamatu esitlusel kõnet pidamas
Pilt:Meretund.JPG|Kapten Uno Laur Meretunnile intervjuud andmas
Pilt:PA040001.JPG|oktoober 2011
Pilt:MN 4.10.2011-2.jpg|oktoober 2011
Pilt:MN panoraam.jpg|Merekeele nõukoja 40. aastapäev 26. jaanuaril 2013
Pilt:Uno_ettekanne.jpg|Uno Laur kõnelemas
Pilt:Reet_meenutamas.jpg|Reet Naber meenutamas
Pilt:MN40_Uno.jpg|Uno Laur kingitusega
Pilt:Wiedemanni3.JPG|VA peadirektor Rene Arikas õnnitlemas kapten Lauri J. F. Wiedemanni keeleauhinna saamise puhul 16. veebruaril 2016
Pilt:Wiedemanni.JPG|Merekeele nõukoda koos värske J. F. Wiedemanni keeleauhinna laureaadiga 16. veebruaril 2016
Pilt:Keeletamm.jpg|Kapten Laur Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuud istutamas 28. aprillil 2016
Pilt:MN45.jpg|Merekeele nõukoda 45. aastapäeval MEGASTARI pardal 24. jaanuaril 2018
Pilt:Missioonipreemia.JPG|Kapten Uno Lauri missioonipreemia üleandmisel Lennusadamas 23. veebruaril 2018
Pilt:Auhinnagala.jpg|MKM-i meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus annab üle auhinna merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest 19.06.2021
Pilt:Merekeelenoukoda50.jpg|Merekeele nõukoja 50. aastapäeva reisil parvlaeval MYSTAR 18. jaanuaril 2023
Pilt:Ministeeriumis_Sikkut.jpg|Merekeele nõukoda MKM-is 19. jaanuaril 2023

</gallery>

==Teoseid==
*[[Mereleksikon]]
*[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda Merekeele nõukojast Transpordiameti veebilehel ja koosolekute teokirjad] 
*[http://www.eki.ee/dict/meri/ Inglise-eesti meresõnaraamat]
*[https://www.facebook.com/merekeelenoukoda/ Merekeele nõukoda Facebookis]
*[http://www.nlib.ee/public/documents/tradits_yritused/Merenduskeel_Hunt.pdf Kuidas merekeel üldkeelde tagasi tuua] Ettekanne XI oskuskeelepäeval 6. oktoobril 2016

==Meediakajastusi==
===2008===
*[http://www.mereblog.com/2008/12/15/meri-ja-sona-uhtede-kaante-vahel/ Mereblog: Meri ja sõna ühtede kaante vahel] 
*[http://www.mereblog.com/?p=1950 Loomisel uus merendusalane teatmeteos]

===2013===
*[[Küllike Rooväli]]. [http://podcast.kuku.ee/2013/02/02/meretund-2013-02-02 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Madli Vitismann]]. Merekeele nõukoda sai 40-aastaseks. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 1
*[[Madli Vitismann]]. Merekeelt on hoitud 40 aastat. [[Reisimaailm]] 2013, nr 2
*[[Madli Vitismann]]. ''Matke'' või ''ristlus'', ''kruis'' või ''kruiis''. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 2
*[[Uno Laur]]. 40 aastat Merekeele Nõukoda. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2013
*[[Madli Vitismann]]. 40 aastat hoolt merekeele eest. [[Navigaator]] 2013, nr 2

===2015===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/ Suur Tõll on pikem kui laev] Sirp, Keele Infoleht, 2. oktoober 2015

===2016===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keelekapten-uno-laur/ Keelekapten Uno Laur] Sirp, 19. veebruar 2016
*[[Madli Vitismann]]. Wiedemanni keeleauhind anti merekeele kapten Uno Laurile. Eesti Päevaleht (Rootsi), 16. märts 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kiirlaevalaineid-ei-tee-enam-kiirlaevad/ Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad] Sirp, 17. juuni 2016
*[[Tauri Roosipuu]]. Laugurid meie vetesse? [[Paat & Meremees]] nr 42, suvi 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/lobulaevaga-elumere-lainetele/ Lõbulaevaga elumere lainetele] Sirp, 15. juuli 2016
*Katriin Tralla. [http://arvamus.postimees.ee/3785933/katriin-tralla-praam-voi-parvlaev?_ga=1.136671347.271425667.1469888738 Katriin Tralla. Praam või parvlaev?] Postimees, 3. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/terminal-konteineris-voi-konteiner-terminalis/ Terminal konteineris või konteiner terminalis] Sirp, 26. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/luksusristleja-laheb-merematkele/ Luksusristleja läheb merematkele] Sirp, 30. september 2016
*[[Madli Vitismann]]. Sõnu tuleb otse ja kõverteid pidi. Eesti Päevaleht (Rootsi), 2. november 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://arvamus.postimees.ee/3941079/madli-vitismann-riik-tellis-parvlaevad-aga-sai-praamid Riik tellis parvlaevad, aga sai praamid] Postimees, 12. detsember 2016

===2017===

*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-2/42 Mõiste loots päritolust] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-3/41 Õli või nafta] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2017
*[[Madli Vitismann]]. Suretusliin, tiibpurjekas ja sujupaat. [[Navigaator]], suvi 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/42 Jäälõhkuja või jäämurdja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2017
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/21 Kruis või kruiis, merematke või ristlus]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2017

===2018===
*[[Vallo Kelmsaar]]. [http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/meretund-2018-01-27 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2018_1-4._va_teataja_2018_/22 Ühel nädalavahetusel merekeele nõukojas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/34/ Merekeele nõukoda 45.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/36/ Kapten Uno Lauri missioonipreemia pälvis merendusterminoloog Malle Hunt] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/38/ Iga praht ei olegi praht] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Malle Hunt]]. Eesti merekeel. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_2-4._va_teataja_2018_/42 Laadimisest, lastimisest, lossimisest] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2018
*[[Mairold Vaik]]. [https://docs.google.com/presentation/d/1Eep_QiM0gverUj3msc7rNtMw0tKaY1Yhq9PuOOaOahg/edit?usp=sharing Ettekanne "Kuidas merendusalaste tekstide tõlkimisel ja toimetamisel veebist abi leida"] Eesti Keele Instituudi tõlkeseminaril 18. mail 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_3-4._va_teataja_2018_/42 Tüür või rool] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_4-4._va_teataja_2018_/44 Meremeeste ametinimetused (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2018

===2019===
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_1-4._va_teataja_2019_/48 Pidu tordi ja margiga] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_303_issuu/42 Meremeeste ametinimetused (2)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2019
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/18 Laeval sõnu käega katsumas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_304_issuu/40 Pigem parv kui praam] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2019_3-4._va_teataja_2019_3-4/42 Köiest trossini, nöörist liinini] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_306_issuu/44 Merekeele nõukoda kui sõnade sünnitusmaja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2019

===2020===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_307_issuu/42 Lipust ja kodusadamast] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_2-4._va_teataja_2020_2-4/47 Asju ja sõnu]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_308_issuu/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_3-4._va_teataja_2020_3-4/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/ettevaatust-kaup-liigub/ Ettevaatust, kaup liigub!]. Sirp, 27. november 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/16 Merekeele nõukoda kohtus poliitikaga.] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/44 Meremehest ja meresõitjast.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2020
*Peep Nemvalts. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/liikuvuse-liigutamine/ Liikuvuse liigutamine]. Sirp, 18. detsember 2020

===2021===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_1-4._veeteede_teataja_2021_1-4/42 Rannik, rand ja kallas.] [[Veeteede Teataja]] nr 1, 2021
*[[Madli Vitismann]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kinnikeevitatud-konekeel/ Kinnikeevitatud kõnekeel]. Sirp, 23. aprill 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_2-4._veeteede_teataja_2021_2-4/42 Merekarust ja merehundist.] [[Veeteede Teataja]] nr 2, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_3-4._veeteede_teataja_2021_3-4/43 Randumisest, sildumisest ja haalamisest.] [[Veeteede Teataja]] nr 3, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_4-4._veeteede_teataja_2021_4-4/42 Vedurlaev, puksiir ja pukser.] [[Veeteede Teataja]] nr 4, 2021

===2022===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/258291940/36/ Merekeele nõukoda terminite võrgus.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 1, 2022
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/310308800/14/ Veaohtlikke merendustermineid.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 2, 2022
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1070695105/12/ Täismadruseid enam pole.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 3, 2022
*Pärtel Keskküla. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/82943345/32/ Terminiarutelu merekeele nõukojas. ''Antifouling paint'' - kattumisvastane värv, vetikatõrjevärv] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 4, 2022
*[[Jüri Kask]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2022_4-4/17 Tuulepargilaevadele otsiti häid nimetusi]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2022
*[[Pukser]] (vedurlaev) - [https://www.postimees.ee/7680613/eesti-pukserite-kaptenid-olid-vastutusrikka-ulesande-taitmisel-tasemel Margus Martin. Eesti pukserite kaptenid olid vastutusrikka ülesande täitmisel tasemel]. Postimees, 30. detsember 2022

===2023===
*[[Vallo Kelmsaar]]. Merekeele nõukoda 50. [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund Kuku raadio "Meretund"], 21. jaanuar 2023
*Piret Kriivan. Vikerraadio keelesaade [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel Merekeel]. ERR, 5. veebruar 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/14 Merekeele nõukoda pidas juubelit]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*Elis Paemurd. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/15 Hea oskuskeel on valdkonna kvaliteedimärk]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/16 Kuidas väljuda nõiaringist]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/75979974/40 Pusimise poolsada. Merekeele nõukoda kui merekultuuri ajutrust. Algusaastad.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 5, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees320/8 Veelkord tuulepargilaevade nimetustest]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/400274120/32 Millisel laeval on jalad?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 6, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/193588123/44 Õhukiht vee ja laeva vahel paneb pead murdma] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 7, 2023
*[[Jüri Kask]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/922234938/26/ Noppeid laevamehaanika terminoloogiast] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 8, 2023

===2024===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1016876430/34/ Merekeele nõukoda oma 50. tegevusaastal] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 9, 2024
*Jaak Arro. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/91914140/36/ Naftast ja naftasaadustest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 10, 2024
*Fred Kuiv. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/434325528/40/ Meremeeste henseldamisest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 11, 2024
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/549318691/28/ Kas meeskond või laevapere?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 12, 2024

===2025===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/722004423/28/ Merekeele nõukojal oli tegus aasta] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 13, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/820763828/21/ Laevade klassifitseerimisest NATO merevägedes] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 14, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/632383311/12/ Mereväe sõjaväeliste auastmete tõlkimisest inglise keelde] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 15, 2025

[[Kategooria: Raamat]]
[[Kategooria: Kollektiiv]]
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Merekeele nõukoda

2025-10-10T08:16:59Z

Malle:

{{Organisatsioon
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Merekeele nõukoda
| Pilt =
| Pildiallkiri =
| Lühendnimi =
| Kaubamärk =
| Tüüp = ühiskondlik organisatsioon
| Nimi teistes keeltes =
| Asutatud = 1973
| Asutajad =
| Liikmed = Andres Andresson Jaak Arro [[Helje Heinoja]] [[Malle Hunt]] Andres Iilane [[Jüri Kask]] Pärtel Keskküla Märten Kraav [[Enn Kreem]] Fred Kuiv [[Liivo Laanetu]] Jaanus Matso [[Annika Naame]] [[Tarmo Ojamets]] Maire Raadik [[Ants Raud]] [[Rein Raudsalu]] Jaanus Rohulaid [[Tauri Roosipuu]] [[Yrjö Saarinen]] Kadi Saks Indrek Särg Argo Tamp [[Mairold Vaik]] [[Peeter Veegen]] [[Madli Vitismann]].
| Juht = esimees [[Peeter Veegen]]
| Peakorter =
| Valdkonnad =
| Tegutsemispiirkonnad =
| Eelarve =
| Käive =
| Kasum =
| Töötajaid =
| Töökeel(ed) =
| Emaorganisatsioon =
| Emaettevõte =
| Tütarorganisatsioonid =
| Tütarettevõtted =
| Lõpetatud =
| Tunnuslause =
| Koduleht = [https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda]
| Märkused =
}}
'''Merekeele nõukoda''' on ühiskondlikel alustel töötav terminoloogiakomisjon, kelle töö eesmärgiks on merendusringkondades aktsepteeritav ja eesti '''kirjakeele''' normikohane merendusterminoloogia.

Komisjon loodi [[Eesti Meremuuseum]]i juures 1973. aastal, algul oli selle nimeks Eesti merendusterminoloogiakomisjon.

Komisjon on koos Eesti Entsüklopeediakirjastusega 1996. aastal välja andnud [[Mereleksikon]]i.

15. veebruarist 2005 tehakse koostööd [[Veeteede Amet]]iga, (alates 2021. aastast Transpordiametiga), sest merenduse propageerimine on üks ameti põhikirjalisi ülesandeid. Merekeele nõukoda on isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb aruandevabalt oma liikmete kulu ja kirjadega.<ref>[http://www.vta.ee/public/merekeele_n_ukoda_p_hikiri.doc Merekeele nõukoja põhikiri]</ref>

Detsembris 2008 ilmus merekeele nõukojalt [[Inglise-eesti meresõnaraamat]].

Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11. jaanuaril 2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. [[Uno Laur]] oli komisjonis algusest peale ja ühtlasi selle esimees. Septembris 2011 valiti uueks esimeheks [[Peedu Kass]] ja Uno Laur valiti auesimeheks. Kapten Kass oli nõukoja esimees 2020. aasta aprillikuuni, kui andis koha üle kapten [[Peeter Veegen]]ile.

Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud [[Uno Laur]], [[Peedu Kass]], [[Rein Albri]], [[Urmas Dresen]], [[Ain Eidast]], [[Heino Jaakula]], Peep Kaurla, Aado Luksepp, Madis Käbin, [[Roland Leit]], Taidus Linikoja, [[Vello Mäss]], [[Reet Naber]], Arvi Nordmann, [[Enn Oja]], Hugo Palk, [[Ants Pärna]], Jaak Sammet, [[Mati Õun]], [[Ants Ärsis]], Margus Zahharov.

Koostöös Veeteede Ametiga (alates 2021. aastast Transpordiametiga) on loomisel veebipõhine eesti mereentsüklopeedia [[Mereviki]].

===Tähtsamad sündmused merekeele nõukojas:===
*1996 – 10. aprillil „[[Mereleksikon]]i“ esitlus [[Estline]]'i [[parvlaev]]al [[MARE BALTICUM]].
*2008 – 16. detsembril „[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]u“ esitlus Veeteede Ametis.
*2013 – 26. jaanuaril merekeele nõukoja 40. aastapäev [[Tallink]]i parvlaeval [[SILJA EUROPA]].
*2016 – 11. veebruarist on merekeele nõukojal ka oma Facebooki leht, et olla huvilistele lähemal ja päevakajalisi sündmusi kajastada.
*2016 – 24. veebruaril sai kapten Uno Laur F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmise, eesti merendusterminoloogia arendamise, korraldamise ja levitamise eest. F. J. Wiedemanni keeleauhind on riiklik autasu, mille määrab Eesti Vabariigi valitsus igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel ja see anti kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Toompeal.
*2016 – 28. aprillil toimus Väike-Maarja gümnaasiumis F.J. Wiedemanni keelepäev, mille lõpus laureaat istutas keeletammikusse oma nimipuu.
*2018 – 24. jaanuaril tähistas nõukoda oma 45. aastapäeva Tallinki parvlaeval [[MEGASTAR]]. Nõukoja asutaja ja selle pikaaegne esimees kapten Uno Laur meenutas pisut algusaegu ja üht eredamat liiget, Edmund Russowit, kes oli ääretute teadmistega laevajuht, polüglott ja tõlkija. Seejärel kuulasime allveearheoloog Vello Mässi väga huvitavat ettekannet [[vrakk]]idest Tallinna–Helsingi laevateel.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist [http://media.kuku.ee/meretund/meretund20180127.mp3].
*2018 – 23. veebruaril andis [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]] esmakordselt välja oma preemia, mille pälvis merendusterminoloog [[Malle Hunt]]. Missioonipreemia määrati eesti merekeele hoidmise ja pikaajalise pühendunud töö eest merekeele nõukojas. Preemia andsid Eesti Meremuuseumi 83. aastapäeval Lennusadamas üle kapten Uno Laur ja sihtasutuse nõukogu esimees admiral [[Tarmo Kõuts]].
*2020 - aprillist 2020 kuni juunini 2021 kontrollis ja toimetas töögrupp [[SOLAS]] konventsiooni lisa ja 5 resolutsiooni tõlget eesti keelde (kokku üle 500 lk).
*2021 - 19. juunil tunnustas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i meremajanduse osakond merekeele nõukoda merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest.
*2021 - 21. juunil sai merekeele nõukoja SOLASe töögrupp Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt tänukirja [[IMO]] meresõiduohutuse konventsiooni ja selle lisade heasse eesti merekeelde toimetamise eest.
*2021 - Vabariigi Valitsuse 25. novembri istungil kiideti heaks ja võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle 1978. aasta protokolli muudatused.
*2023 – 18. jaanuaril tähistas nõukoda oma 50. aastapäeva Tallinki uusimal reisilaeval [[MYSTAR]], kus nõukoja kunagisi liikmeid meenutas Reet Naber ja koostööst nõukojaga rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik Elis Paemurd.
Sünnipäevareisi vormis raadiosaateks „[[Meretund]]“ [[Vallo Kelmsaar]] ja seda saab järelkuulata Kuku Raadio arhiivist [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/147688?fbclid=IwAR0pO7JHk527fMtB53XJ66Ss6-sP55doIoakSRueBiTVnYH8Afulx9wPe9Y]
*2023 - 19. jaanuaril oli nõukoda koos Kaptenite Klubiga kutsutud MKMi oma 50. aastapäeva tähistama.
*2023 - 5. veebruari "Keelesaates" rääkisid nõukoja tegemistest Madli Vitismann ja Rein Raudsalu. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio arhiivist [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel?fbclid=IwAR3YSdX3pfDqTBU6rcRDMBguve80ZF116Pr3Q8BKuI10g7T_KP9Fs8UDOPc]

===Galerii===

<gallery>
Pilt:MKN jaanuaris 2008.JPG|jaanuar 2008
Pilt:Raudsalu.jpg|jaanuar 2008
Pilt:MS esitlus.JPG|Inglise-eesti meresõnaraamatu esitlus 16. detsembril 2008
Pilt:Autogrammid.JPG|Nõukoja liikmed autogramme andmas
Pilt:Kqne.JPG|Kapten Uno Laur meresõnaraamatu esitlusel kõnet pidamas
Pilt:Meretund.JPG|Kapten Uno Laur Meretunnile intervjuud andmas
Pilt:PA040001.JPG|oktoober 2011
Pilt:MN 4.10.2011-2.jpg|oktoober 2011
Pilt:MN panoraam.jpg|Merekeele nõukoja 40. aastapäev 26. jaanuaril 2013
Pilt:Uno_ettekanne.jpg|Uno Laur kõnelemas
Pilt:Reet_meenutamas.jpg|Reet Naber meenutamas
Pilt:MN40_Uno.jpg|Uno Laur kingitusega
Pilt:Wiedemanni3.JPG|VA peadirektor Rene Arikas õnnitlemas kapten Lauri J. F. Wiedemanni keeleauhinna saamise puhul 16. veebruaril 2016
Pilt:Wiedemanni.JPG|Merekeele nõukoda koos värske J. F. Wiedemanni keeleauhinna laureaadiga 16. veebruaril 2016
Pilt:Keeletamm.jpg|Kapten Laur Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuud istutamas 28. aprillil 2016
Pilt:MN45.jpg|Merekeele nõukoda 45. aastapäeval MEGASTARI pardal 24. jaanuaril 2018
Pilt:Missioonipreemia.JPG|Kapten Uno Lauri missioonipreemia üleandmisel Lennusadamas 23. veebruaril 2018
Pilt:Auhinnagala.jpg|MKM-i meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus annab üle auhinna merekeele hoidmise ja arendamise eest, sh SOLASe tõlkesse panustamise eest 19.06.2021
Pilt:Merekeelenoukoda50.jpg|Merekeele nõukoja 50. aastapäeva reisil parvlaeval MYSTAR 18. jaanuaril 2023
Pilt:Ministeeriumis_Sikkut.jpg|Merekeele nõukoda MKM-is 19. jaanuaril 2023

</gallery>

==Teoseid==
*[[Mereleksikon]]
*[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/andmed/merekeele-noukoda Merekeele nõukojast Transpordiameti veebilehel ja koosolekute teokirjad] 
*[http://www.eki.ee/dict/meri/ Inglise-eesti meresõnaraamat]
*[https://www.facebook.com/merekeelenoukoda/ Merekeele nõukoda Facebookis]
*[http://www.nlib.ee/public/documents/tradits_yritused/Merenduskeel_Hunt.pdf Kuidas merekeel üldkeelde tagasi tuua] Ettekanne XI oskuskeelepäeval 6. oktoobril 2016

==Meediakajastusi==
===2008===
*[http://www.mereblog.com/2008/12/15/meri-ja-sona-uhtede-kaante-vahel/ Mereblog: Meri ja sõna ühtede kaante vahel] 
*[http://www.mereblog.com/?p=1950 Loomisel uus merendusalane teatmeteos]

===2013===
*[[Küllike Rooväli]]. [http://podcast.kuku.ee/2013/02/02/meretund-2013-02-02 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Madli Vitismann]]. Merekeele nõukoda sai 40-aastaseks. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 1
*[[Madli Vitismann]]. Merekeelt on hoitud 40 aastat. [[Reisimaailm]] 2013, nr 2
*[[Madli Vitismann]]. ''Matke'' või ''ristlus'', ''kruis'' või ''kruiis''. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2013, nr 2
*[[Uno Laur]]. 40 aastat Merekeele Nõukoda. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2013
*[[Madli Vitismann]]. 40 aastat hoolt merekeele eest. [[Navigaator]] 2013, nr 2

===2015===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/ Suur Tõll on pikem kui laev] Sirp, Keele Infoleht, 2. oktoober 2015

===2016===
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keelekapten-uno-laur/ Keelekapten Uno Laur] Sirp, 19. veebruar 2016
*[[Madli Vitismann]]. Wiedemanni keeleauhind anti merekeele kapten Uno Laurile. Eesti Päevaleht (Rootsi), 16. märts 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kiirlaevalaineid-ei-tee-enam-kiirlaevad/ Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad] Sirp, 17. juuni 2016
*[[Tauri Roosipuu]]. Laugurid meie vetesse? [[Paat & Meremees]] nr 42, suvi 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/lobulaevaga-elumere-lainetele/ Lõbulaevaga elumere lainetele] Sirp, 15. juuli 2016
*Katriin Tralla. [http://arvamus.postimees.ee/3785933/katriin-tralla-praam-voi-parvlaev?_ga=1.136671347.271425667.1469888738 Katriin Tralla. Praam või parvlaev?] Postimees, 3. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/terminal-konteineris-voi-konteiner-terminalis/ Terminal konteineris või konteiner terminalis] Sirp, 26. august 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/luksusristleja-laheb-merematkele/ Luksusristleja läheb merematkele] Sirp, 30. september 2016
*[[Madli Vitismann]]. Sõnu tuleb otse ja kõverteid pidi. Eesti Päevaleht (Rootsi), 2. november 2016
*[[Madli Vitismann]]. [http://arvamus.postimees.ee/3941079/madli-vitismann-riik-tellis-parvlaevad-aga-sai-praamid Riik tellis parvlaevad, aga sai praamid] Postimees, 12. detsember 2016

===2017===

*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-2/42 Mõiste loots päritolust] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/veeteedeametiteataja2017-3/41 Õli või nafta] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2017
*[[Madli Vitismann]]. Suretusliin, tiibpurjekas ja sujupaat. [[Navigaator]], suvi 2017
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/42 Jäälõhkuja või jäämurdja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2017
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2017_4-4._va_teataja_2017_/21 Kruis või kruiis, merematke või ristlus]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2017

===2018===
*[[Vallo Kelmsaar]]. [http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/meretund-2018-01-27 Merekeele nõukoja aastapäevareis Kuku raadio Meretunnis]
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2018_1-4._va_teataja_2018_/22 Ühel nädalavahetusel merekeele nõukojas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/34/ Merekeele nõukoda 45.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/36/ Kapten Uno Lauri missioonipreemia pälvis merendusterminoloog Malle Hunt] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees2018_1-4_vateataja_2018_1-4/38/ Iga praht ei olegi praht] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2018
*[[Malle Hunt]]. Eesti merekeel. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_2-4._va_teataja_2018_/42 Laadimisest, lastimisest, lossimisest] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2018
*[[Mairold Vaik]]. [https://docs.google.com/presentation/d/1Eep_QiM0gverUj3msc7rNtMw0tKaY1Yhq9PuOOaOahg/edit?usp=sharing Ettekanne "Kuidas merendusalaste tekstide tõlkimisel ja toimetamisel veebist abi leida"] Eesti Keele Instituudi tõlkeseminaril 18. mail 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_3-4._va_teataja_2018_/42 Tüür või rool] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2018
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2018_4-4._va_teataja_2018_/44 Meremeeste ametinimetused (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2018

===2019===
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_1-4._va_teataja_2019_/48 Pidu tordi ja margiga] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_303_issuu/42 Meremeeste ametinimetused (2)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2019
*[[Malle Hunt]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_2-4._va_teataja_2019_/18 Laeval sõnu käega katsumas] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_304_issuu/40 Pigem parv kui praam] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_2019_3-4._va_teataja_2019_3-4/42 Köiest trossini, nöörist liinini] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2019
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_306_issuu/44 Merekeele nõukoda kui sõnade sünnitusmaja] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2019

===2020===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_307_issuu/42 Lipust ja kodusadamast] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 1, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_2-4._va_teataja_2020_2-4/47 Asju ja sõnu]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/veeteedeamet/docs/meremees_nr_308_issuu/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema (1)] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 2, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_3-4._va_teataja_2020_3-4/44 ''Nederlands'' - eesti merekeele ema.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 3, 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/ettevaatust-kaup-liigub/ Ettevaatust, kaup liigub!]. Sirp, 27. november 2020
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/16 Merekeele nõukoda kohtus poliitikaga.] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2020
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2020_4-4._va_teataja_2020_4-4/44 Meremehest ja meresõitjast.] [[Veeteede Ameti Teataja]] nr 4, 2020
*Peep Nemvalts. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/liikuvuse-liigutamine/ Liikuvuse liigutamine]. Sirp, 18. detsember 2020

===2021===
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_1-4._veeteede_teataja_2021_1-4/42 Rannik, rand ja kallas.] [[Veeteede Teataja]] nr 1, 2021
*[[Madli Vitismann]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kinnikeevitatud-konekeel/ Kinnikeevitatud kõnekeel]. Sirp, 23. aprill 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_2-4._veeteede_teataja_2021_2-4/42 Merekarust ja merehundist.] [[Veeteede Teataja]] nr 2, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_3-4._veeteede_teataja_2021_3-4/43 Randumisest, sildumisest ja haalamisest.] [[Veeteede Teataja]] nr 3, 2021
*[[Enn Oja]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_4-4._veeteede_teataja_2021_4-4/42 Vedurlaev, puksiir ja pukser.] [[Veeteede Teataja]] nr 4, 2021

===2022===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/258291940/36/ Merekeele nõukoda terminite võrgus.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 1, 2022
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/310308800/14/ Veaohtlikke merendustermineid.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 2, 2022
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1070695105/12/ Täismadruseid enam pole.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 3, 2022
*Pärtel Keskküla. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/82943345/32/ Terminiarutelu merekeele nõukojas. ''Antifouling paint'' - kattumisvastane värv, vetikatõrjevärv] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 4, 2022
*[[Jüri Kask]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2022_4-4/17 Tuulepargilaevadele otsiti häid nimetusi]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2022
*[[Pukser]] (vedurlaev) - [https://www.postimees.ee/7680613/eesti-pukserite-kaptenid-olid-vastutusrikka-ulesande-taitmisel-tasemel Margus Martin. Eesti pukserite kaptenid olid vastutusrikka ülesande täitmisel tasemel]. Postimees, 30. detsember 2022

===2023===
*[[Vallo Kelmsaar]]. Merekeele nõukoda 50. [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund Kuku raadio "Meretund"], 21. jaanuar 2023
*Piret Kriivan. Vikerraadio keelesaade [https://vikerraadio.err.ee/1608859559/keelesaade-merekeel Merekeel]. ERR, 5. veebruar 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/14 Merekeele nõukoda pidas juubelit]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*Elis Paemurd. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/15 Hea oskuskeel on valdkonna kvaliteedimärk]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees319/16 Kuidas väljuda nõiaringist]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 1, 2023
*[[Reet Naber]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/75979974/40 Pusimise poolsada. Merekeele nõukoda kui merekultuuri ajutrust. Algusaastad.] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 5, 2023
*[[Madli Vitismann]]. [https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees320/8 Veelkord tuulepargilaevade nimetustest]. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 2, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/400274120/32 Millisel laeval on jalad?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 6, 2023
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/193588123/44 Õhukiht vee ja laeva vahel paneb pead murdma] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 7, 2023
*[[Jüri Kask]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/922234938/26/ Noppeid laevamehaanika terminoloogiast] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 8, 2023

===2024===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/1016876430/34/ Merekeele nõukoda oma 50. tegevusaastal] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 9, 2024
*Jaak Arro. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/91914140/36/ Naftast ja naftasaadustest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 10, 2024
*Fred Kuiv. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/434325528/40/ Meremeeste henseldamisest] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 11, 2024
*[[Mairold Vaik]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/549318691/28/ Kas meeskond või laevapere?] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 12, 2024

===2025===
*[[Malle Hunt]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/722004423/28/ Merekeele nõukojal oli tegus aasta] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 13, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/820763828/21/ Laevade klassifitseerimisest NATO merevägedes] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 14, 2025
*[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/632383311/12/ Mereväe sõjaväeliste auastmete tõlkimisest inglise keelde] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 15, 2025

[[Kategooria: Raamat]]
[[Kategooria: Kollektiiv]]
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Enn Oja

2025-10-10T08:06:04Z

Malle:

[[Pilt:OjaEnn.jpg|thumb|right|Enn Oja]]
'''Enn Oja''' (25. veebruar 1950 - 27. september 2025) oli kaugsõidu[[tüürimees]].

==Haridus==
*1967-1971 [[Tallinna Merekool]]
*1995 [[Eesti Merehariduskeskus]], laevajuht

==Töö==
*1968 [[Eesti Merelaevandus]]: [[VEGA]] (Вега) [[kadett]]
*1969-1971 [[Ookean (tootmiskoondis)|Tootmiskoondis Ookean]]: ALBATROSS (Альбатрос), SRT-4250 PÄRNU, [[FRYDERYK CHOPIN]] (Фридерик Шопен), BOTNIA LAHT (Ботнический залив), [[madrus]]
*1993-1995 Tootmiskoondis Ookean: BMMRT-0185 LAHEMAA, madrus
*1995-1996 Eesti Merelaevandus: [[GEORG OTS]], madrus
*1996-2001 Eesti Merelaevandus: VALKLA, [[DONATA]], [[GUSTAV SULE]], [[ALEKSANDER KOLMPERE]], DIDON, tüürimees
*2003-2007 [[Veeteede Amet]], toimetaja

==Loometegevus==
*„Sailing Directions for Estonian Waters 2004“, toimetaja
*„Eesti lootsiraamat 2007“, toimetaja
*„Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri – 1972“ ([[COLREG]]), toimetaja
*1999-2025 [[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja]] liige
*„[[Inglise-eesti meresõnaraamat]]“, kaasautor

==Erihuvid==
Erihuviks on võrdlev keeleteadus, mis on andnud erineval astmel teadmisi paarikümnest keelest. Merendusmõistete võrdlus keeliti on aidanud täpsemini lahti mõtestada ka ingliskeelseid üldmõisteid.

Eestluse kui rahvusliku enesetunnetuse kestvuse eesmärgil tuleb levinud võõrsõnade asemel eelistada olemasolevaid sobivaid omavasteid.

Pensionil alates 2010. aastast.

{{JÄRJESTA:Oja, Enn}}
[[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

Automaatmärkur

2025-10-04T06:57:50Z

Malle:

'''Automaatmärkur''' on seade, mis määrab [[laev]]a arvutatud asukoha ning kannab selle [[merekaart|kaardile]]. Automaatmärkur muundab [[vurrkompass]]ilt ja [[logi]]lt saadud andmed laeva [[kurss|kursi]] ja kiiruse kohta asukoha õienditeks laiuse ja pikkuseti. Kaardile kantuna näitab laeva asukohta ja läbitud teed. Automaatmärkur arvestab [[triiv]]i, [[hoovus]]t, vurrkompassi ja logi õiendit ning kaardimõõtu, need andmed sisestatakse käsitsi. Nüüdisajal automaatmärkurit odavamate ning täpsemate seadmete kasutuselevõtu tõttu enam ei kasutata.

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Kartograafia]]
[[Kategooria:Laevajuhtimine]]

Laevahaldaja

2025-09-28T06:47:50Z

Malle: Uus lehekülg: ''''Laevahaldaja''' on ettevõte ja/või isik, kes reederi volitusel ja/või ülesandel tegeleb laeva töökorraldusega, sh laevade kommertsekspluatatsiooni e käitamisega, la...'

'''Laevahaldaja''' on ettevõte ja/või isik, kes [[reeder]]i volitusel ja/või ülesandel tegeleb laeva töökorraldusega, sh laevade kommertsekspluatatsiooni e käitamisega, laevade tehnilise haldamise, mehitamise jt laeva jätkusuutlikkuse tegevuste korraldamisega.

Ahtrilipp

2025-09-28T06:26:07Z

Malle: Uus lehekülg: ''''Ahtrilipp''' on laeva ahtris kantav laeva lipuriiki näitav lipp. Enamasti heisatakse riiklikku kuuluvust näitav laevalipp ahtrisse (sellest ka nimetus ahtrilipp), sest seda...'

'''Ahtrilipp''' on laeva ahtris kantav laeva lipuriiki näitav lipp. Enamasti heisatakse riiklikku kuuluvust näitav laevalipp ahtrisse (sellest ka nimetus ahtrilipp), sest seda peetakse laeva auväärseimaks kohaks.

Agenditasu

2025-09-28T06:10:39Z

Malle:

'''Agenditasu''' on laevaagendile [[reeder]]i (laevaomaniku või käitaja) makstav lepinguline tasu osutatud agenteerimisteenuste, sh laevahoolitsus- ja sadamateenuste eest

Agenditasu

2025-09-28T06:10:00Z

Malle: Uus lehekülg: ''''Agenditasu''' on laevaagendile reederi (laevaomaniku või käitaja) makstav lepinguline tasu osutatud agenteerimisteenuste, sh laevahoolitsus- ja sadamateenuste eest'

'''Agenditasu''' on laevaagendile reederi (laevaomaniku või käitaja) makstav lepinguline tasu osutatud agenteerimisteenuste, sh laevahoolitsus- ja sadamateenuste eest

Allveeülikond

2025-09-22T17:56:42Z

Malle: Uus lehekülg: ''''Allveeülikond''' on rõivaste komplekt sukeldumisel, mille ülesanne on kaitsta sukeldujat. Kasutusel on märgülikond ehk kalipso ja kuivülikond koos alusriietusega.'

'''Allveeülikond''' on rõivaste komplekt sukeldumisel, mille ülesanne on kaitsta sukeldujat. Kasutusel on märgülikond ehk kalipso ja kuivülikond koos alusriietusega.

Angaaria

2025-09-22T17:54:44Z

Malle:

'''Angaaria''' (ladina ''angaria'') on sõdiva riigi võimu piires ([[sadam]]ates, [[territoriaalmeri|territoriaalmeres]]) olevate erapooletute riikide eelkõige transpordivahendite ([[kaubalaev]]ade, lennukite jt) hõivamine ning kasutamine sõjalisel otstarbel (nt. sõjavarustuse veoks).

Angaaria on põhjendatud tungiva sõjalise vajadusega. Sõja lõppedes transpordivahend tagastatakse, kasutamise (ka nt [[laev]]ade hukkumise) eest makstakse tasu. Angaaria alged olid tuntud juba antiikajal, rahvusvahelise õigusega hõlmati angaaria keskajal. 17. sajandil hakati sõlmima kahepoolseid riikidevahelisi lepinguid angaariast hoidumiseks (nt Prantsusmaa ja Taani 1645), hoidumine muutus üldtunnustatuks 19. sajandil. Angaaria võeti uuesti kasutusele Esimeses ja Teises maailmasõjas.

{{Mereleksikon}}

[[Kategooria:Mereõigus]]

Ankrupall

2025-09-16T16:47:04Z

Malle:

[[Pilt:Ankrupallkaubalaeval.JPG|thumb|300px|Ankrupall kaubalaeva vööris]]'''Ankrupall''' on laeva [[ankur|ankrusolekut]] näitav must kerakujuline 60 cm läbimõõduga signaalkujund, mis tõstetakse kõige nähtavamal kohal või üle 50 m pikkusel laeval [[vöör]]is.

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Signaalid]]

Ankrukoht

2025-09-16T16:22:36Z

Malle:

'''Ankrukoht''' on sobiva sügavuse, merepõhja iseloomu, [[tuul]]e ja lainetuse eest varjatud koht [[ankur|ankrus]] seismiseks. Ankrukoht asub mittekeelatud veealal, näiteks lahel või saare läheduses.

Autor: Enn Oja

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Ankurdamine]]