http://mereviki.vta.ee/mediawiki/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=P%C3%A4rtelMereviki - Kasutaja kaastöö [et]2026-04-23T19:28:04ZKasutaja kaastööMediaWiki 1.31.1http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=15471Meremiil2021-10-18T15:18:04Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (inglise keeles ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis on mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Sellega, et nüüdseks rahvusvaheliselt kehtestatud ühtse pikkusega meremiil kõigil laiuskraadidel täpselt meridiaani kaareminuti pikkusele ei vasta, praktikas navigatsioonikaardi servalt koordinaatjoonte järgi kaugusi mõõtes ei arvestata, kuna erinevus on navigatsiooni seisukohalt ebaoluliselt väike.<br />
<br />
Tulenevalt maa kergelt lapikust kujust on meridiaani kaareminuti pikkus muutuv (1861 m poolustel ja 1843 m ekvaatoril), mistõttu erines riigiti ka meremiili pikkus<ref>[http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations] TransNav, juuni 2013</ref>. 1929. aastal kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m<ref>[https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf The International System of Units (SI)]</ref>. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmes riigis (USAs, Suurbritannias, Nõukogude Liidus jm) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti<ref>[http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations] TransNav, juuni 2013</ref>.<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole, erinevates riikides ja valdkondades kasutatakse lühendeid M, NM, Nm, nmi ja nm. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) on kehtestanud rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatamiseks meremiili sümbolina M<ref>[https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf Regulations of the IHO for international (INT) charts and chart specifications of the IHO]</ref>.<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust [[merepenikoorem]]<ref>[https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1 Laeva mõetudest ja mõetmisest. Tehniline Ringvaade, 15. mai 1920]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8 Kauguse ja kiiruse mõõtmine merel. Postimees, 5. märts 1923]</ref> [4][5].<br />
<br />
==Viited==<br />
{{viited}}<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=15470Meremiil2021-10-18T14:52:23Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (inglise keeles ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis on mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub.<br />
<br />
Tulenevalt maa kergelt lapikust kujust on meridiaani kaareminuti pikkus muutuv (1861 m poolustel ja 1843 m ekvaatoril), mistõttu erines riigiti ka meremiili pikkus<ref>[http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations] TransNav, juuni 2013</ref>. 1929. aastal kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m<ref>[https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf The International System of Units (SI)]</ref>. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmes riigis (USAs, Suurbritannias, Nõukogude Liidus jm) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti<ref>[http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations] TransNav, juuni 2013</ref>.<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole, kasutatakse lühendeid M, NM, Nm ja nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) on kehtestanud rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatamiseks meremiili sümbolina M<ref>[https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf Regulations of the IHO for international (INT) charts and chart specifications of the IHO]</ref>.<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust [[merepenikoorem]]<ref>[https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1 Laeva mõetudest ja mõetmisest. Tehniline Ringvaade, 15. mai 1920]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8 Kauguse ja kiiruse mõõtmine merel. Postimees, 5. märts 1923]</ref> [4][5].<br />
<br />
==Viited==<br />
{{viited}}<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=14547Meremiil2019-10-10T12:29:49Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (ingl k ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis on mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Et tulenevalt maa kergelt lapikust kujust on meridiaani kaareminuti pikkus muutuv (1861 m poolustel ja 1843 m ekvaatoril), erines riigiti ka meremiili pikkus [1]. 1929. a kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m [2]. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmetes riikides (USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit jt) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti [1].<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole [1]. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) on kehtestanud rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatamiseks meremiili sümbolina M [3].<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem [4][5].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf<br />
*[2] https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf<br />
*[3] https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf <br />
*[4] https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1<br />
*[5] https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=14546Meremiil2019-10-10T12:23:05Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (ingl k ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis on mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Et tulenevalt maa kergelt lapikust kujust on meridiaani kaareminuti pikkus muutuv, erines riigiti ka meremiili pikkus. 1929. a kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m [1]. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmetes riikides (USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit jt) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti [2].<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole [1]. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) on kehtestanud rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatamiseks meremiili sümbolina M [3].<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem [4][5].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf<br />
*[2] http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf<br />
*[3] https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf <br />
*[4] https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1<br />
*[5] https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=14545Meremiil2019-10-10T12:16:19Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (ingl k ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis on mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Et meridiaani kaareminuti pikkus on muutuv (ekvaatoril 1842,9 m, poolustel 1861,57 m), võis erinevates kohtades erineda ka meremiili pikkus. 1929. a kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m. [1]<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO), mis kehtestab mh rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatavad sümbolid, kasutab meremiili tähistamiseks sümbolit M [2]. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmetes riikides (USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit jt) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti [2].<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole [1]. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO), mis kehtestab mh rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatavad sümbolid, kasutab meremiili tähistamiseks sümbolit M [3].<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem [4][5].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf<br />
*[2] http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf<br />
*[3] https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf <br />
*[4] https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1<br />
*[5] https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Siht&diff=14544Siht2019-10-10T12:07:48Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Kalasadama siht augustis.2007.JPG.JPG|thumb|right|250px|Kalasadama siht Tallinnas. Laev, millelt pilt on tehtud, on kaldunud sihilt vasakule]]<br />
[[Pilt:Heltermaa sihi alumine m2rk - skeem..jpg|thumb|right|250px|Heltermaa sihi alumine märk - puitlaudisest kilp metallsõrestiktornil; valgusaparatuur on dubleeritud, avadest laudises paistavad põhi- ja reservlatern]]<br />
[[Pilt:Sihid.jpg|right|thumb|Sihtide ja ujuvmärkidega tähistatud laevateed. Skeem]]<br />
'''Siht''' on kahe (harvem enama) [[tuletorn]]i, [[tulepaak|-paagi]] või [[päevamärk|päevamärgi]] ([[Sihimärk|sihimärgi]]) poolt moodustatav (mõtteline) joon, mille järgi juhitakse [[laev]]u ettenähtud suunas mööda [[kanal]]ite ja [[laevatee]]de sirgeid lõike ning laevasõiduks ohtlikes [[merekitsus]]tes.<br />
<br />
Kõnekeeles kasutatakse sihi kohta ka mõisteid liin või liitsiht. Varem ametlikultki kasutatud mõiste liitsiht päritolu ei ole selge, kuid eesliite "liit" kasutamiseks puudub sisuline põhjendus, kuna süsteem ei sisalda muud kui ainult ühe sihi määratlemiseks vajalikud märgid.<br />
<br />
Sihi järgi sõitmisel peab [[laevajuht]] hoidma enda ees nähtavate [[sihimärk]]ide sümmeetriateljed või sihituled samal vertikaaljoonel. Sel juhul paikneb laev ohutu [[laevatee]] keskel ehk sihil. <br />
Tähistatavale laevateelõigule lähemat sihimärki nimetatakse alumiseks märgiks ja kaugemat märki nimetatakse ülemiseks märgiks, kuna [[laevatee|laevateelt]] vaadates paistab tagapool olev märk alati eesmisest kõrgemal. (Mitmes keeles kasutataksegi mõisteid eesmine ja tagumine märk.)<br />
<br />
==Sihimärgid==<br />
Levinuim sihimärkide lahendus on tornile, postile vms alusele paigaldatud ristkülikukujuline tahvel või laudis (kilp). Hea eristatavuse tagamiseks peab kilp olema laevateelt nähtava märgi fooniga kontrastset värvi ning selle keskel on tavaliselt kilbi värviga kontrastset värvi vertikaalne triip, mis suurendab märkide ühel joonel hoidmise täpsust. [[Sihimärk]]idena võidakse kasutada ka eraldiseisvaid [[tuletorn]]e, mida muidu kasutatakse eelkõige nö üldorientiirina, lisades vajalikku suunda teise märgi. Näiteks Suurupi sihi ülemiseks märgiks on [[Suurupi tuletorn]], mis on orientiiriks ka lääne poolt [[Tallinna laht]]e sisenejatele, kuid alumine märk on rajatud ainult koos Suurupi tuletorniga Tallinna lahest lääne suunas väljuva laevatee suuna näitamiseks.<br />
<br />
Keeruliste laevasõidutingimustega piirkondades (Eestis näiteks [[Voosi kurk|Voosi kurgus]], kuid Soome rannikuvetes enamikel laevateedel) moodustavad laevateede [[telgjoon|telgi]] tähistavad sihid jätkuvaid sihisüsteeme, kus on võimalik pikki vahemaid läbida ainult sihtide järgi navigeerides. [[Navigatsioonikaart]]idel näidatakse sihtidega tähistatud laevateelõikude teljed pidevjoonega, samas kui sihiga tähistamata laevatee telg näidatakse olenevalt laevatee liigist punktiirjoonega või ei näidata üldse.<br />
Praktikas on kohalikke olusid tundes navigeerimisel võimalik sihtidena kasutada ka mitmesugustest looduslikest või inimtekkelistest objektidest, näiteks kivid, puud, hooned jms, moodustatud mitteametlikke sihte, mille [[suund]] klapib ohutu läbipääsu suunaga.<br />
Sihimärkide suurus ja tulede [[valgustugevus]] sõltub peamiselt nende vajalikust [[nähtavuskaugus]]est. Sihimärkide vahekaugus sõltub peamiselt sihi vajalikust tundlikkusest, mis omakorda sõltub laevatee või ohutu läbipääsu laiusest. Mida kitsam koht ja mida kaugemal sihimärkidest, seda suurem peab vajaliku tundlikkuse saavutamiseks olema märkide vahekaugus. Mida suurem on vahekaugus sihimärkide vahel, seda väiksema sihilt kõrvale kaldumise korral on kõrvalekalle laevajuhile märgatav ehk seda tundlikum on siht. <br />
<br />
Sihtide projekteerimiseks ehk sihimärkide mõõtmete, vahekauguse jm parameetrite määramiseks on [[IALA]] välja andnud juhendid ja soovitused, milles toodud valemite ja metoodika järgimine tagab, et rajatava sihi märgid ja tuled on vajalikus ulatuses nähtavad ja eristatavad ning siht on piisavalt tundlik.<br />
Suurima sihimärkide vahekaugusega siht Eestis tähistab [[Lõu laht]]e viivat soovitatavat laevateed. Sihimärkideks oleva [[Lõu tulepaak|Lõu tulepaagi]] ja [[Anseküla tuletorn]]i vahekaugus on seal 1,7 meremiili (NM) (3,2 km), mis tagab, et laevatee kitsaimas kohas 2,1 NM (3,9 km) kaugusel alumisest märgist on märgatav juba kõigest mõne meetri võrra sihilt kõrvale kaldumine.<br />
<br />
==Ajalugu==<br />
Esimene teadaolev sihiga tähistatud laevatee Eesti vetes pärineb 1835. aastast, mil valmis [[Tallinna ülemine tuletorn]], mis koos 1806. aastal valminud [[Tallinna alumine tuletorn|Tallinna alumise tuletorniga]] tähistab Tallinna lahest põhja suunas kulgevat laevateed. Tallinna sihi märgid eristuvad tänapäeval linna foonist suhteliselt halvasti ning põhiliseks visuaalseks orientiiriks on nende puhul ööpäevaringselt põlevad tuled. Tallinna sihi laternad vahetati 2010. aastal Eesti firma Cybernetica AS loodud suure võimsusega kaasaegsete valgusdioodlaternate vastu, mille erevalge tuli eristub hästi linnatuledest ning on ka päeval paremini nähtav kui seniste ajalooliste läätsedega laternate hõõglampide valgus. Samuti muudeti tulede parema eristuvuse tagamiseks ülemise tule plink tihedamaks ning sünkroniseeriti tulede plinkimine.<br />
<br />
===Galerii===<br />
<gallery><br />
Pilt:Siht1.JPG|[[Suurupi sihti]] tähistavad tuletornid merelt nähtuna<br />
Pilt:Siht5.JPG|Sihtidega (näidatud pidevjoontena) tähistatud laevateed 1994. a Väinamere navigatsioonikaardil<br />
Pilt:siht3.JPG|"Pärnu välised sihttulede paagid" Joh. Mey 1927. a lootsiraamatus<br />
</gallery><br />
<br />
==Viited==<br />
*[[Johann Mey]], Eesti Loots (Tallinn 1927). Eesti Kindralstaabi IV Topo-Hüdrograafia osakonna publikatsioonid, nr. 7.<br />
*[[Armas Luige]], Eesti tuletornid. Eesti Raamat, Tallinn 1982.<br />
*[http://195.50.203.61/SLAID1.HTM Veeteede Ameti navigatsioonimärkide andmekogu]<br />
*[http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=PRIM01&user_id=at Maaameti maa- ja merekaardirakendus]<br />
*Инструксия по навигационному оборудованию (ИНО-2000). Санкт-Петербург: Министерство Обороны Российской Федераций, Главное Управление Навигаций и Океанографий, 2001<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://et.wikipedia.org/wiki/Siht_(laevandus) Siht Vikipeedias]<br />
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Leading_line Leading line Wikipedias]<br />
*[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/recommendations/E112.PDF Recommendation for leading lights, IALA Recommendation E-112, May 1998]<br />
*[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/guidelines/GUIDEL23.PDF IALA Guidelines for the design of leading lines, December 2001]<br />
*[https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lop_2013-02_vesivaylien_linjalaskennan_web.pdf Soome sihtide arvutamise juhend - Vesiväylien linjalaskennan perusteet, 2013]<br />
<br />
==Teistes keeltes==<br />
*Briti inglise - ''leading line''<br />
*USA inglise - ''range''<br />
*saksa - ''Richtfeuerlinie''<br />
*hollandi - ''lichtenlijn''<br />
*vene - ''створ''<br />
*soome - ''linja'') <br />
<br />
[[Kategooria:Kartograafia]]<br />
[[Kategooria:Laevajuhtimine]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Siht&diff=14543Siht2019-10-10T12:06:01Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Kalasadama siht augustis.2007.JPG.JPG|thumb|right|250px|Kalasadama siht Tallinnas. Laev, millelt pilt on tehtud, on kaldunud sihilt vasakule]]<br />
[[Pilt:Heltermaa sihi alumine m2rk - skeem..jpg|thumb|right|250px|Heltermaa sihi alumine märk - puitlaudisest kilp metallsõrestiktornil; valgusaparatuur on dubleeritud, avadest laudises paistavad põhi- ja reservlatern]]<br />
[[Pilt:Sihid.jpg|right|thumb|Sihtide ja ujuvmärkidega tähistatud laevateed. Skeem]]<br />
'''Siht''' on kahe (harvem enama) [[tuletorn]]i, [[tulepaak|-paagi]] või [[päevamärk|päevamärgi]] ([[Sihimärk|sihimärgi]]) poolt moodustatav (mõtteline) joon, mille järgi juhitakse [[laev]]u ettenähtud suunas mööda [[kanal]]ite ja [[laevatee]]de sirgeid lõike ning laevasõiduks ohtlikes [[merekitsus]]tes.<br />
<br />
Kõnekeeles kasutatakse sihi kohta ka mõisteid liin või liitsiht. Varem ametlikultki kasutatud mõiste liitsiht päritolu ei ole selge, kuid eesliite "liit" kasutamiseks puudub sisuline põhjendus, kuna süsteem ei sisalda muud kui ainult ühe sihi määratlemiseks vajalikud märgid.<br />
<br />
Sihi järgi sõitmisel peab [[laevajuht]] hoidma enda ees nähtavate [[sihimärk]]ide sümmeetriateljed või sihituled samal vertikaaljoonel. Sel juhul paikneb laev ohutu [[laevatee]] keskel ehk sihil. <br />
Tähistatavale laevateelõigule lähemat sihimärki nimetatakse alumiseks märgiks ja kaugemat märki nimetatakse ülemiseks märgiks, kuna [[laevatee|laevateelt]] vaadates paistab tagapool olev märk alati eesmisest kõrgemal. (Mitmes keeles kasutataksegi mõisteid eesmine ja tagumine märk.)<br />
<br />
==Sihimärgid==<br />
Levinuim sihimärkide lahendus on tornile, postile vms alusele paigaldatud ristkülikukujuline tahvel või laudis (kilp). Hea eristatavuse tagamiseks peab kilp olema laevateelt nähtava märgi fooniga kontrastset värvi ning selle keskel on tavaliselt kilbi värviga kontrastset värvi vertikaalne triip, mis suurendab märkide ühel joonel hoidmise täpsust. [[Sihimärk]]idena võidakse kasutada ka eraldiseisvaid [[tuletorn]]e, mida muidu kasutatakse eelkõige nö üldorientiirina, lisades vajalikku suunda teise märgi. Näiteks Suurupi sihi ülemiseks märgiks on [[Suurupi tuletorn]], mis on orientiiriks ka lääne poolt [[Tallinna laht]]e sisenejatele, kuid alumine märk on rajatud ainult koos Suurupi tuletorniga Tallinna lahest lääne suunas väljuva laevatee suuna näitamiseks.<br />
<br />
Keeruliste laevasõidutingimustega piirkondades (Eestis näiteks [[Voosi kurk|Voosi kurgus]], kuid Soome rannikuvetes enamikel laevateedel) moodustavad laevateede [[telgjoon|telgi]] tähistavad sihid jätkuvaid sihisüsteeme, kus on võimalik pikki vahemaid läbida ainult sihtide järgi navigeerides. [[Navigatsioonikaart]]idel näidatakse sihtidega tähistatud laevateelõikude teljed pidevjoonega, samas kui sihiga tähistamata laevatee telg näidatakse olenevalt laevatee liigist punktiirjoonega või ei näidata üldse.<br />
Praktikas on kohalikke olusid tundes navigeerimisel võimalik sihtidena kasutada ka mitmesugustest looduslikest või inimtekkelistest objektidest, näiteks kivid, puud, hooned jms, moodustatud mitteametlikke sihte, mille [[suund]] klapib ohutu läbipääsu suunaga.<br />
Sihimärkide suurus ja tulede [[valgustugevus]] sõltub peamiselt nende vajalikust [[nähtavuskaugus]]est. Sihimärkide vahekaugus sõltub peamiselt sihi vajalikust tundlikkusest, mis omakorda sõltub laevatee või ohutu läbipääsu laiusest. Mida kitsam koht ja mida kaugemal sihimärkidest, seda suurem peab vajaliku tundlikkuse saavutamiseks olema märkide vahekaugus. Mida suurem on vahekaugus sihimärkide vahel, seda väiksema sihilt kõrvale kaldumise korral on kõrvalekalle laevajuhile märgatav ehk seda tundlikum on siht. <br />
<br />
Sihtide projekteerimiseks ehk sihimärkide mõõtmete, vahekauguse jm parameetrite määramiseks on [[IALA]] välja andnud juhendid ja soovitused, milles toodud valemite ja metoodika järgimine tagab, et rajatava sihi märgid ja tuled on vajalikus ulatuses nähtavad ja eristatavad ning siht on piisavalt tundlik.<br />
Suurima sihimärkide vahekaugusega siht Eestis tähistab [[Lõu laht]]e viivat soovitatavat laevateed. Sihimärkideks oleva [[Lõu tulepaak|Lõu tulepaagi]] ja [[Anseküla tuletorn]]i vahekaugus on seal 1,7 meremiili (NM) (3,2 km), mis tagab, et laevatee kitsaimas kohas 2,1 NM (3,9 km) kaugusel alumisest märgist on märgatav juba kõigest mõne meetri võrra sihilt kõrvale kaldumine.<br />
<br />
==Ajalugu==<br />
Esimene teadaolev sihiga tähistatud laevatee Eesti vetes pärineb 1835. aastast, mil valmis [[Tallinna ülemine tuletorn]], mis koos 1806. aastal valminud [[Tallinna alumine tuletorn|Tallinna alumise tuletorniga]] tähistab Tallinna lahest põhja suunas kulgevat laevateed. Tallinna sihi märgid eristuvad tänapäeval linna foonist suhteliselt halvasti ning põhiliseks visuaalseks orientiiriks on nende puhul ööpäevaringselt põlevad tuled. Tallinna sihi laternad vahetati 2010. aastal Eesti firma Cybernetica AS loodud suure võimsusega kaasaegsete valgusdioodlaternate vastu, mille erevalge tuli eristub hästi linnatuledest ning on ka päeval paremini nähtav kui seniste ajalooliste läätsedega laternate hõõglampide valgus. Samuti muudeti tulede parema eristuvuse tagamiseks ülemise tule plink tihedamaks ning sünkroniseeriti tulede plinkimine.<br />
<br />
===Galerii===<br />
<gallery><br />
Pilt:Siht1.JPG|[[Suurupi sihti tähistavad tuletornid]] merelt nähtuna<br />
Pilt:Siht5.JPG|Sihtidega (näidatud pidevjoontena) tähistatud laevateed 1994. a Väinamere kaardil<br />
Pilt:siht3.JPG|"Pärnu välised sihttulede paagid" Joh. Mey 1927. a lootsiraamatus<br />
</gallery><br />
<br />
==Viited==<br />
*[[Johann Mey]], Eesti Loots (Tallinn 1927). Eesti Kindralstaabi IV Topo-Hüdrograafia osakonna publikatsioonid, nr. 7.<br />
*[[Armas Luige]], Eesti tuletornid. Eesti Raamat, Tallinn 1982.<br />
*[http://195.50.203.61/SLAID1.HTM Veeteede Ameti navigatsioonimärkide andmekogu]<br />
*[http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=PRIM01&user_id=at Maaameti maa- ja merekaardirakendus]<br />
*Инструксия по навигационному оборудованию (ИНО-2000). Санкт-Петербург: Министерство Обороны Российской Федераций, Главное Управление Навигаций и Океанографий, 2001<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://et.wikipedia.org/wiki/Siht_(laevandus) Siht Vikipeedias]<br />
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Leading_line Leading line Wikipedias]<br />
*[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/recommendations/E112.PDF Recommendation for leading lights, IALA Recommendation E-112, May 1998]<br />
*[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/guidelines/GUIDEL23.PDF IALA Guidelines for the design of leading lines, December 2001]<br />
*[https://julkaisut.vayla.fi/pdf3/lop_2013-02_vesivaylien_linjalaskennan_web.pdf Soome sihtide arvutamise juhend - Vesiväylien linjalaskennan perusteet, 2013]<br />
<br />
==Teistes keeltes==<br />
*Briti inglise - ''leading line''<br />
*USA inglise - ''range''<br />
*saksa - ''Richtfeuerlinie''<br />
*hollandi - ''lichtenlijn''<br />
*vene - ''створ''<br />
*soome - ''linja'') <br />
<br />
[[Kategooria:Kartograafia]]<br />
[[Kategooria:Laevajuhtimine]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Siht&diff=14542Siht2019-10-10T11:48:00Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>[[Pilt:Kalasadama siht augustis.2007.JPG.JPG|thumb|right|250px|Kalasadama siht Tallinnas. Laev, millelt pilt on tehtud, on kaldunud sihilt vasakule]]<br />
[[Pilt:Heltermaa sihi alumine m2rk - skeem..jpg|thumb|right|250px|Heltermaa sihi alumine märk - puitlaudisest kilp metallsõrestiktornil; valgusaparatuur on dubleeritud, avadest laudises paistavad põhi- ja reservlatern]]<br />
[[Pilt:Sihid.jpg|right|thumb|Sihtide ja ujuvmärkidega tähistatud laevateed. Skeem]]<br />
'''Siht''' (Briti inglise ''leading line'', USA inglise ''range'', saksa ''Richtfeuerlinie'', hollandi ''lichtenlijn'', vene ''створ'', soome ''linja'') on kahe (harvem enama) [[tuletorn]]i, [[tulepaak|-paagi]] või [[päevamärk|päevamärgi]] ([[Sihimärk|sihimärgi]]) poolt moodustatav (mõtteline) joon, mille järgi juhitakse [[laev]]u ettenähtud suunas mööda [[kanal]]ite ja [[laevatee]]de sirgeid lõike ning laevasõiduks ohtlikes [[merekitsus]]tes.<br />
<br />
Kõnekeeles kasutatakse sihi kohta ka mõisteid liin või liitsiht. Varem ametlikultki kasutatud mõiste liitsiht päritolu ei ole selge, kuid eesliite "liit" kasutamiseks puudub sisuline põhjendus, kuna süsteem ei sisalda muud kui ainult ühe sihi määratlemiseks vajalikud märgid.<br />
<br />
Sihi järgi sõitmisel peab [[laevajuht]] hoidma enda ees nähtavate [[sihimärk]]ide sümmeetriateljed samal vertikaaljoonel. Sel juhul paikneb laev ohutu [[laevatee]] keskel ehk sihil. <br />
Tähistatavale laevateelõigule lähemat sihimärki nimetatakse alumiseks märgiks ja kaugemat märki nimetatakse ülemiseks märgiks, kuna merelt vaadates paistab tagapool olev märk alati eesmisest kõrgemal. (Mitmes keeles kasutataksegi mõisteid eesmine ja tagumine märk.)<br />
<br />
==Sihimärgid==<br />
Levinuim sihimärkide lahendus on tornile, postile vms alusele paigaldatud ristkülikukujuline tahvel või laudis (kilp). Hea eristatavuse tagamiseks peab kilp olema laevateelt nähtava märgi fooniga kontrastset värvi ning selle keskel on tavaliselt kilbi värviga kontrastset värvi vertikaalne triip, mis suurendab märkide ühel joonel hoidmise täpsust. [[Sihimärk]]idena võidakse kasutada ka eraldiseisvaid [[tuletorn]]e, mida muidu kasutatakse eelkõige nö üldorientiirina, lisades vajalikku suunda teise märgi. Näiteks Suurupi sihi ülemiseks märgiks on [[Suurupi tuletorn]], mis on orientiiriks ka lääne poolt [[Tallinna laht]]e sisenejatele, kuid alumine märk on rajatud ainult koos Suurupi tuletorniga Tallinna lahest lääne suunas väljuva laevatee suuna näitamiseks.<br />
<br />
Keeruliste laevasõidutingimustega piirkondades (Eestis näiteks [[Voosi kurk|Voosi kurgus]], kuid Soome rannikuvetes enamikel laevateedel) moodustavad laevateede [[telgjoon|telgi]] tähistavad sihid jätkuvaid sihisüsteeme, kus on võimalik pikki vahemaid läbida ainult sihtide järgi navigeerides. [[Navigatsioonikaart]]idel näidatakse sihtidega tähistatud laevateelõikude teljed pidevjoonega, samas kui sihiga tähistamata laevatee telg näidatakse olenevalt laevatee liigist punktiirjoonega või ei näidata üldse.<br />
Praktikas on kohalikke olusid tundes navigeerimisel võimalik sihtidena kasutada ka mitmesugustest looduslikest või inimtekkelistest objektidest, näiteks kivid, puud, hooned jms, moodustatud mitteametlikke sihte, mille [[suund]] klapib ohutu läbipääsu suunaga.<br />
Sihimärkide suurus ja tulede [[valgustugevus]] sõltub peamiselt nende vajalikust [[nähtavuskaugus]]est. Sihimärkide vahekaugus sõltub peamiselt sihi vajalikust tundlikkusest, mis omakorda sõltub laevatee või ohutu läbipääsu laiusest. Mida kitsam koht ja mida kaugemal sihimärkidest, seda suurem peab vajaliku tundlikkuse saavutamiseks olema märkide vahekaugus. Mida suurem on vahekaugus sihimärkide vahel, seda väiksema sihilt kõrvale kaldumise korral on kõrvalekalle laevajuhile märgatav ehk seda tundlikum on siht. <br />
<br />
Sihtide projekteerimiseks ehk sihimärkide mõõtmete, vahekauguse jm parameetrite määramiseks on [[IALA]] välja andnud juhendid ja soovitused, milles toodud valemite ja metoodika järgimine tagab, et rajatava sihi märgid ja tuled on vajalikus ulatuses nähtavad ja eristatavad ning siht on piisavalt tundlik.<br />
Suurima sihimärkide vahekaugusega siht Eestis tähistab [[Lõu laht]]e viivat soovitatavat laevateed. Sihimärkideks oleva [[Lõu tulepaak|Lõu tulepaagi]] ja [[Anseküla tuletorn]]i vahekaugus on seal 1,7 meremiili (NM) (3,2 km), mis tagab, et laevatee kitsaimas kohas 2,1 NM (3,9 km) kaugusel alumisest märgist on märgatav juba kõigest mõne meetri võrra sihilt kõrvale kaldumine.<br />
<br />
==Ajalugu==<br />
Esimene teadaolev sihiga tähistatud laevatee Eesti vetes pärineb 1835. aastast, mil valmis [[Tallinna ülemine tuletorn]], mis koos 1806. aastal valminud [[Tallinna alumine tuletorn|Tallinna alumise tuletorniga]] tähistab Tallinna lahest põhja suunas kulgevat laevateed. Tallinna sihi märgid eristuvad tänapäeval linna foonist suhteliselt halvasti ning põhiliseks visuaalseks orientiiriks on nende puhul ööpäevaringselt põlevad tuled. Tallinna sihi laternad vahetati 2010. aastal Eesti firma Cybernetica AS loodud suure võimsusega kaasaegsete valgusdioodlaternate vastu, mille erevalge tuli eristub hästi linnatuledest ning on ka päeval paremini nähtav kui seniste ajalooliste läätsedega laternate hõõglampide valgus. Samuti muudeti tulede parema eristuvuse tagamiseks ülemise tule plink tihedamaks ning sünkroniseeriti tulede plinkimine.<br />
<br />
===Galerii===<br />
<gallery><br />
Pilt:Siht1.JPG|[[Suurupi sihituletornid]] mere poolt<br />
Pilt:Siht5.JPG|Sihtidega tähistatud laevateed 1994. a Väinamere kaardil<br />
Pilt:siht3.JPG|Pärnu välised sihitulede paagid 1927. a lootsiraamatus<br />
</gallery><br />
<br />
==Viited==<br />
*[[Johann Mey]], Eesti Loots (Tallinn 1927). Eesti Kindralstaabi IV Topo-Hüdrograafia osakonna publikatsioonid, nr. 7.<br />
*[[Armas Luige]], Eesti tuletornid. Eesti Raamat, Tallinn 1982.<br />
*[http://www.ialathree.org/dictionary/index.php?title=Main_Page IALA Dictionary]<br />
*[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/recommendations/E112.PDF Recommendation for leading lights, IALA Recommendation E-112, May 1998]<br />
*[http://www.iala-aism.org/web/pages/publications/docpdf/guidelines/GUIDEL23.PDF IALA Guidelines for the design of leading lines, December 2001]<br />
*[http://195.50.203.61/SLAID1.HTM Veeteede Ameti navigatsioonimärkide andmekogu]<br />
*[http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=PRIM01&user_id=at Maaameti maa- ja merekaardirakendus]<br />
*[http://www.ekta.ee/html/ekta_marine_products.htm Cybernetica AS, Marine Products]<br />
*Инструксия по навигационному оборудованию (ИНО-2000). Санкт-Петербург: Министерство Обороны Российской Федераций, Главное Управление Навигаций и Океанографий, 2001<br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[http://et.wikipedia.org/wiki/Siht_(laevandus) Siht Vikipeedias]<br />
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Leading_line Leading line Wikipedias]<br />
<br />
==Teistes keeltes==<br />
*Briti inglise - ''leading line''<br />
*USA inglise - ''range''<br />
*saksa - ''Richtfeuerlinie''<br />
*hollandi - ''lichtenlijn''<br />
*vene - ''створ''<br />
*soome - ''linja'') <br />
<br />
[[Kategooria:Kartograafia]]<br />
[[Kategooria:Laevajuhtimine]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=14541Meremiil2019-10-10T11:44:16Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (ingl k ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis oli mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Et meridiaani kaareminuti pikkus on muutuv (ekvaatoril 1842,9 m, poolustel 1861,57 m), võis erinevates kohtades erineda ka meremiili pikkus. 1929. a kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m. [1]<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO), mis kehtestab mh rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatavad sümbolid, kasutab meremiili tähistamiseks sümbolit M [2]. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmetes riikides (USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit jt) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti [2].<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole [1]. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO), mis kehtestab mh rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatavad sümbolid, kasutab meremiili tähistamiseks sümbolit M [3].<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem [4][5].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf<br />
*[2] http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf<br />
*[3] https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf <br />
*[4] https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1<br />
*[5] https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=14540Meremiil2019-10-10T09:49:17Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (ingl k ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis oli mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Et meridiaani kaareminuti pikkus on muutuv (ekvaatoril 1842,9 m, poolustel 1861,57 m), võis erinevates kohtades erineda ka meremiili pikkus. 1929. a kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m. [1]<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO), mis kehtestab mh rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatavad sümbolid, kasutab meremiili tähistamiseks sümbolit M [2].<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem [3][4].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf<br />
*[2] https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf <br />
*[3] https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1<br />
*[4] https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=14539Meremiil2019-10-10T09:46:45Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (ingl k ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis oli mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Et meridiaani kaareminuti pikkus on muutuv (ekvaatoril 1842,9 m, poolustel 1861,57 m), võis erinevates kohtades erineda ka meremiili pikkus. 1929. a kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m. [1]<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO), mis kehtestab mh rahsusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatavad sümbolid, kasutab meremiili tähistamiseks sümbolit M [2].<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem [3][4].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf<br />
*[2] https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf <br />
*[3] https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1<br />
*[4] https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=14538Meremiil2019-10-10T09:45:37Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (ingl k ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis oli mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Et meridiaani kaareminuti pikkus on muutuv (ekvaatoril 1842,9 m, poolustel 1861,57 m), võis erinevates kohtades erineda ka meremiili pikkus. 1929. a kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m. [1]<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO), mis kehtestab mh rahsusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatavad sümbolid, kasutab meremiili tähistamiseks sümbolit M [2].<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem [3][4].<br />
<br />
===Viited===<br />
*[1] https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf<br />
*[2] https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf <br />
*[3] https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1<br />
*[4] https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&diff=14537Meremiil2019-10-10T09:01:20Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''Meremiil''' (ingl k ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis oli mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Et meridiaani kaareminuti pikkus on muutuv (ekvaatoril 1842,9 m, poolustel 1861,57 m), võis erinevates kohtades erineda ka meremiili pikkus. 1929. a kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m. [1]<br />
<br />
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole. Kasutatakse sümboleid M, NM, Nm, and nmi. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO), mis kehtestab mh rahsusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatavad sümbolid, kasutab meremiili tähistamiseks sümbolit M [2].<br />
<br />
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem [3][4].<br />
<br />
===Viited===<br />
*[1] https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf<br />
*[2] https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf <br />
*[3] https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1<br />
*[4] https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8<br />
<br />
{{mereleksikon}}<br />
<br />
[[Kategooria:Ühikud]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=IALA&diff=14536IALA2019-10-10T07:38:45Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''IALA''' (''International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities'') on 1957. aastal asutatud rahvusvaheline tehniline mittetulunduslik ühendus, mille eesmärk on navigatsioonimärgistuse ühtlustamine üle maailma, et tagada laevaliikluse ohutus, kiirus ja tõhusus, kaitstes sealjuures ka keskkonda. IALA on tuntud rohkem lühendi kui täisnime järgi. Lühend tuleb algsest nimest, kus Marine Aids to Navigation puudus. Hiljem lisati täpsustus, näitamaks, et organisatsioon tegeleb siiski ainult mere, st mitte sisevete teemadega.<br />
<br />
IALA tegevusvaldkonna puhul tuleb silmas pidada, et kuigi sageli mõeldakse ka inglise keeles ''Aid to Navigation'''i all peamiselt [[navigatsioonimärk]]e, nagu [[poi]]d, [[tuletorn]]id jt, on ingliskeelse mõiste ''Aid to Navigation'' tähendus tegelikult laiem, hõlmates ka selliseid laevast väljaspool asuvaid navigatsioonil abistavaid süsteeme või teenuseid, nagu automaatse identifitseerimise süsteem ([[AIS]]), ülemaailmsed asukohamääramise süsteemid (GNSS, mille tuntuim variant on GPS), laevaliikluse juhtimise teenistused ([[VTS]]) jt [1].<br />
<br />
Eesti keeles on, tõenäoliselt erinevate kandidaatide pikkusest ja kohmakusest tulenevate erinevate katsetuste tõttu, organisatsiooni nimena kasutusel erinevaid variante – Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Liit [2], Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon [3] (Veeteede Amet), Rahvusvaheline Tuletorniadministratsioonide Liit (Mereviki) [4], Rahvusvaheline Navigatsioonimärgistuse Ametkondade Liit (IATE) [5]. Võimalik, et ühtse eestikeelse leidmine läheb lihtsamaks, kui IALA saab uue ingliskeelse nime (vt IALA staatus). Näiteid IALA nime tõlgetest teistesse keeltesse:<br />
*Soome keel – Kansainvälinen majakkaliitto;<br />
*Prantsuse keel – L’Association internationale de signalisation maritime;<br />
*Hispaania keel – Asociación Internacional de Señalización Marítima;<br />
*Vene keel – Международная Ассоциация маячных служб.<br />
<br />
IALA koondab mere navigatsioonimärgistuse valdkonna pädevaid asutusi, tootjaid, konsultante, teadlasi ja koolitusasutusi üle maailma [6], pakkudes võimalust vahetada ja võrrelda kogemusi ja saavutusi. IALA-l on kolme liiki liikmeid:<br />
*riiklikud liikmed (riigid);<br />
*assotsieerunud liikmed (valdkonnaga seotud organisatsioonid, teadusasutused jms);<br />
*tööstusliikmed (tootjad, edasimüüjad ja teenusepakkujad).<br />
IALA peakorter asub Prantsusmaal Pariisi äärelinnas St Germain en Laye’s [7].<br />
<br />
IALA sisuline töö toimub IALA peakorteris koos käivates tehnilistes komiteedes, kus kohtuvad kogu maailma eksperdid, kes töötavad välja parimal praktikal põhinevaid erineva tasemega juhenddokumente [8]. Komiteedeks on [9]<br />
*ARM (''Aids to Navigation Requirements and Management'')<br />
*E-NAV (''E-Navigation Information Services and Communications'')<br />
*ENG (''Aids to Navigation Engineering and Sustainability'')<br />
*VTS (''Vessel Traffic Services'')<br />
<br />
Komiteede töö tulemused avaldatakse üldisemate soovitustena (''Recommendation''), mis „ütlevad, mida teha“, ning soovitusi lahti seletavate ja näidetega illustreeritud juhenditena (''Guideline''), mis "ütlevad, kuidas teha". Mõne laiema teema kohta tervikpildi andmiseks on koostatud käsiraamatud (''Manual''), nt VTS Manual ja NAVGUIDE. Soovitused on koondatud suuremate põhiteemade kaupa seitsmeks standardiks (''Standard'') [10]. <br />
<br />
==''IALA World Wide Academy''==<br />
IALA raames tegutseb ka sõltumatult rahastatav ''IALA World Wide Academy'' (WWA), mille ülesanne on IALA komiteede töö tulemusena kogutud navigatsioonimärgistuse alaste teadmiste ja parima praktika levitamine ning suutlikkuse kasvatamine maailmas [11]. Akadeemia töö praegune põhifookus on riikidel, kus selle järele on suurim vajadus, st arengumaadel [12].<br />
<br />
==IALA staatus==<br />
IALA on Prantsusmaa seaduste alusel loodud valitsusväline organisatsioon. Selline staatus tekitab mõnede ainult rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd teha saavate valitsuste ja heategevusfondide jaoks probleeme, piirates võimalikku liikmeskonda ja võimalust kasutada annetusi ''IALA World Wide Academy'' tegevuse rahastamiseks. Olukorra lihtsustamiseks on käimas protsess IALA muutmiseks valitsusvälisest organisatsioonist valitsustevaheliseks organisatsiooniks [13], mis peaks lõppema uue konventsiooni kinnitamisega liikmesriikide esindajate diplomaatilisel konverentsil veebruaris 2020 Kuala Lumpuris. Muuhulgas muutub organisatsiooni nimi – uueks nimeks saab ''International Organisation for Marine Aids to Navigation''. Selgub ka, kas lühend IALA, maailmas laialdaselt tuntud ja kinnistunud „kaubamärk“, jääb kasutusse.<br />
<br />
==Ülemaailmne navigatsioonimärkide päev==<br />
IALA üldkogul (''General Assembly'') 29. mail 2018 kehtestati navigatsioonimärgistuse rolli laiema avalikkuse teadvusse toomisega IALA ja selle töö alase teadlikkuse suurendamiseks iga aasta 1. juulil ülemaailmne navigatsioonimärkide päev (''World Marine Aids to Navigation Day'') [14].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] https://www.iala-aism.org/wiki/dictionary/index.php/Aid_to_Navigation<br />
*[2] http://www.vta.ee/veeteede-ameti-ajalugu/<br />
*[3]https://veeteedeamet.ee/et/rahvusvahelise-meremargistuse-ja-tuletornide-administratsioonide-assotsiatsiooni-iala-xv-konverents<br />
*[4]https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Tuletorniadministratsioonide_Liit<br />
*[5] https://iate.europa.eu/search/standard/result/1570690759453/1<br />
*[6] https://www.iala-aism.org/about-iala/membership/membership-information/<br />
*[7] https://www.iala-aism.org/contact/<br />
*[8] https://www.iala-aism.org/guidance-publications/<br />
*[9] https://www.iala-aism.org/about-iala/committees/ <br />
*[10] https://www.iala-aism.org/e-bulletin/iala-standards-adopted-at-13th-general-assembly-on-29th-may-2018-in-incheon-republic-of-korea/<br />
*[11] https://academy.iala-aism.org/wwa/about-the-academy/ <br />
*[12] https://academy.iala-aism.org/wwa/mission-and-aims/key-activity/ <br />
*[13] https://www.iala-aism.org/the-igo-project/ <br />
*[14] https://www.iala-aism.org/content/uploads/2019/01/Resolution-A13-04.pdf <br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[https://www.iala-aism.org/ IALA koduleht]<br />
<br />
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=IALA&diff=14535IALA2019-10-10T07:35:28Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''IALA''' (''International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities'') on 1957. aastal asutatud rahvusvaheline tehniline mittetulunduslik ühendus, mille eesmärk on navigatsioonimärgistuse ühtlustamine üle maailma, et tagada laevaliikluse ohutus, kiirus ja tõhusus, kaitstes sealjuures ka keskkonda. IALA on tuntud rohkem lühendi kui täisnime järgi. Lühend tuleb algsest nimest, kus Marine Aids to Navigation puudus. Hiljem lisati täpsustus, näitamaks, et organisatsioon tegeleb siiski ainult mere, st mitte sisevete teemadega.<br />
<br />
IALA tegevusvaldkonna puhul tuleb silmas pidada, et kuigi sageli mõeldakse ka inglise keeles ''Aid to Navigation'''i all peamiselt [[navigatsioonimärk]]e, nagu [[poi]]d, [[tuletorn]]id jt, on ingliskeelse mõiste ''Aid to Navigation'' tähendus tegelikult laiem, hõlmates ka selliseid laevast väljaspool asuvaid navigatsioonil abistavaid süsteeme või teenuseid, nagu automaatse identifitseerimise süsteem ([[AIS]]), ülemaailmsed asukohamääramise süsteemid (GNSS, mille tuntuim variant on GPS), laevaliikluse juhtimise teenistused ([[VTS]]) jt [1].<br />
<br />
Eesti keeles on, tõenäoliselt erinevate kandidaatide pikkusest ja kohmakusest tulenevate erinevate katsetuste tõttu, organisatsiooni nimena kasutusel erinevaid variante – Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Liit [2], Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon [3] (Veeteede Amet), Rahvusvaheline Tuletorniadministratsioonide Liit (Mereviki) [4], Rahvusvaheline Navigatsioonimärgistuse Ametkondade Liit (IATE) [5]. Võimalik, et ühtse eestikeelse leidmine läheb lihtsamaks, kui IALA saab uue ingliskeelse nime (vt IALA staatus). Näiteid IALA nime tõlgetest teistesse keeltesse:<br />
*Soome keel – Kansainvälinen majakkaliitto;<br />
*Prantsuse keel – L’Association internationale de signalisation maritime;<br />
*Hispaania keel – Asociación Internacional de Señalización Marítima;<br />
*Vene keel – Международная Ассоциация маячных служб.<br />
<br />
IALA koondab mere navigatsioonimärgistuse valdkonna pädevaid asutusi, tootjaid, konsultante, teadlasi ja koolitusasutusi üle maailma [6], pakkudes võimalust vahetada ja võrrelda kogemusi ja saavutusi. IALA-l on kolme liiki liikmeid:<br />
*riiklikud liikmed (riigid);<br />
*assotsieerunud liikmed (valdkonnaga seotud organisatsioonid, teadusasutused jms);<br />
*tööstusliikmed (tootjad, edasimüüjad ja teenusepakkujad).<br />
IALA peakorter asub Prantsusmaal Pariisi äärelinnas St Germain en Laye’s [7].<br />
<br />
IALA sisuline töö toimub IALA peakorteris koos käivates tehnilistes komiteedes, kus kohtuvad kogu maailma eksperdid, kes töötavad välja parimal praktikal põhinevaid erineva tasemega juhenddokumente [8]. Komiteedeks on [9]<br />
*ARM (''Aids to Navigation Requirements and Management'')<br />
*E-NAV (''E-Navigation Information Services and Communications'')<br />
*ENG (''Aids to Navigation Engineering and Sustainability'')<br />
*VTS (''Vessel Traffic Services'')<br />
<br />
Komiteede töö tulemused avaldatakse üldisemate soovitustena (''Recommendation''), mis „ütlevad, mida teha“, ning soovitusi lahti seletavate ja näidetega illustreeritud juhenditena (''Guideline''), mis "ütlevad, kuidas teha". Laiema teema kohta tervikpildi andmiseks on koostatud käsiraamatud (''Manual''), nt VTS Manual ja NAVGUIDE. Soovitused on koondatud suuremate põhiteemade kaupa seitsmeks standardiks (''Standard'') [10]. <br />
<br />
==''IALA World Wide Academy''==<br />
IALA raames tegutseb ka sõltumatult rahastatav ''IALA World Wide Academy'' (WWA), mille ülesanne on IALA komiteede töö tulemusena kogutud navigatsioonimärgistuse alaste teadmiste ja parima praktika levitamine ning suutlikkuse kasvatamine maailmas [11]. Akadeemia töö praegune põhifookus on riikidel, kus selle järele on suurim vajadus, st arengumaadel [12].<br />
<br />
==IALA staatus==<br />
IALA on Prantsusmaa seaduste alusel loodud valitsusväline organisatsioon. Selline staatus tekitab mõnede ainult rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd teha saavate valitsuste ja heategevusfondide jaoks probleeme. See piirab võimalikku liikmeskonda ja võimalust kasutada annetusi ''IALA World Wide Academy'' tegevuse rahastamiseks. Olukorra parandamiseks on käimas protsess IALA muutmiseks valitsusvälisest organisatsioonist valitsustevaheliseks organisatsiooniks [13], mis peaks lõppema uue konventsiooni kinnitamisega liikmesriikide esindajate diplomaatilisel konverentsil veebruaris 2020 Kuala Lumpuris. Muuhulgas muutub organisatsiooni nimi – uueks nimeks saab ''International Organisation for Marine Aids to Navigation''. Selgub ka, kas lühend IALA, maailmas laialdaselt tuntud ja kinnistunud „kaubamärk“, jääb kasutusse.<br />
<br />
==Ülemaailmne navigatsioonimärkide päev==<br />
IALA üldkogul (''General Assembly'') 29. mail 2018 kehtestati navigatsioonimärgistuse rolli laiema avalikkuse teadvusse toomisega IALA ja selle töö alase teadlikkuse suurendamiseks iga aasta 1. juulil ülemaailmne navigatsioonimärkide päev (''World Marine Aids to Navigation Day'') [14].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] https://www.iala-aism.org/wiki/dictionary/index.php/Aid_to_Navigation<br />
*[2] http://www.vta.ee/veeteede-ameti-ajalugu/<br />
*[3]https://veeteedeamet.ee/et/rahvusvahelise-meremargistuse-ja-tuletornide-administratsioonide-assotsiatsiooni-iala-xv-konverents<br />
*[4]https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Tuletorniadministratsioonide_Liit<br />
*[5] https://iate.europa.eu/search/standard/result/1570690759453/1<br />
*[6] https://www.iala-aism.org/about-iala/membership/membership-information/<br />
*[7] https://www.iala-aism.org/contact/<br />
*[8] https://www.iala-aism.org/guidance-publications/<br />
*[9] https://www.iala-aism.org/about-iala/committees/ <br />
*[10] https://www.iala-aism.org/e-bulletin/iala-standards-adopted-at-13th-general-assembly-on-29th-may-2018-in-incheon-republic-of-korea/<br />
*[11] https://academy.iala-aism.org/wwa/about-the-academy/ <br />
*[12] https://academy.iala-aism.org/wwa/mission-and-aims/key-activity/ <br />
*[13] https://www.iala-aism.org/the-igo-project/ <br />
*[14] https://www.iala-aism.org/content/uploads/2019/01/Resolution-A13-04.pdf <br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[https://www.iala-aism.org/ IALA koduleht]<br />
<br />
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=IALA&diff=14534IALA2019-10-10T07:35:06Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''IALA''' (''International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities'') on 1957. aastal asutatud rahvusvaheline tehniline mittetulunduslik ühendus, mille eesmärk on navigatsioonimärgistuse ühtlustamine üle maailma, et tagada laevaliikluse ohutus, kiirus ja tõhusus, kaitstes sealjuures ka keskkonda. IALA on tuntud rohkem lühendi kui täisnime järgi. Lühend tuleb algsest nimest, kus Marine Aids to Navigation puudus. Hiljem lisati täpsustus, näitamaks, et organisatsioon tegeleb siiski ainult mere, st mitte sisevete teemadega.<br />
<br />
IALA tegevusvaldkonna puhul tuleb silmas pidada, et kuigi sageli mõeldakse ka inglise keeles ''Aid to Navigation'' all peamiselt [[navigatsioonimärk]]e, nagu [[poi]]d, [[tuletorn]]id jt, on ingliskeelse mõiste ''Aid to Navigation'' tähendus tegelikult laiem, hõlmates ka selliseid laevast väljaspool asuvaid navigatsioonil abistavaid süsteeme või teenuseid, nagu automaatse identifitseerimise süsteem ([[AIS]]), ülemaailmsed asukohamääramise süsteemid (GNSS, mille tuntuim variant on GPS), laevaliikluse juhtimise teenistused ([[VTS]]) jt [1].<br />
<br />
Eesti keeles on, tõenäoliselt erinevate kandidaatide pikkusest ja kohmakusest tulenevate erinevate katsetuste tõttu, organisatsiooni nimena kasutusel erinevaid variante – Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Liit [2], Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon [3] (Veeteede Amet), Rahvusvaheline Tuletorniadministratsioonide Liit (Mereviki) [4], Rahvusvaheline Navigatsioonimärgistuse Ametkondade Liit (IATE) [5]. Võimalik, et ühtse eestikeelse leidmine läheb lihtsamaks, kui IALA saab uue ingliskeelse nime (vt IALA staatus). Näiteid IALA nime tõlgetest teistesse keeltesse:<br />
*Soome keel – Kansainvälinen majakkaliitto;<br />
*Prantsuse keel – L’Association internationale de signalisation maritime;<br />
*Hispaania keel – Asociación Internacional de Señalización Marítima;<br />
*Vene keel – Международная Ассоциация маячных служб.<br />
<br />
IALA koondab mere navigatsioonimärgistuse valdkonna pädevaid asutusi, tootjaid, konsultante, teadlasi ja koolitusasutusi üle maailma [6], pakkudes võimalust vahetada ja võrrelda kogemusi ja saavutusi. IALA-l on kolme liiki liikmeid:<br />
*riiklikud liikmed (riigid);<br />
*assotsieerunud liikmed (valdkonnaga seotud organisatsioonid, teadusasutused jms);<br />
*tööstusliikmed (tootjad, edasimüüjad ja teenusepakkujad).<br />
IALA peakorter asub Prantsusmaal Pariisi äärelinnas St Germain en Laye’s [7].<br />
<br />
IALA sisuline töö toimub IALA peakorteris koos käivates tehnilistes komiteedes, kus kohtuvad kogu maailma eksperdid, kes töötavad välja parimal praktikal põhinevaid erineva tasemega juhenddokumente [8]. Komiteedeks on [9]<br />
*ARM (''Aids to Navigation Requirements and Management'')<br />
*E-NAV (''E-Navigation Information Services and Communications'')<br />
*ENG (''Aids to Navigation Engineering and Sustainability'')<br />
*VTS (''Vessel Traffic Services'')<br />
<br />
Komiteede töö tulemused avaldatakse üldisemate soovitustena (''Recommendation''), mis „ütlevad, mida teha“, ning soovitusi lahti seletavate ja näidetega illustreeritud juhenditena (''Guideline''), mis "ütlevad, kuidas teha". Laiema teema kohta tervikpildi andmiseks on koostatud käsiraamatud (''Manual''), nt VTS Manual ja NAVGUIDE. Soovitused on koondatud suuremate põhiteemade kaupa seitsmeks standardiks (''Standard'') [10]. <br />
<br />
==''IALA World Wide Academy''==<br />
IALA raames tegutseb ka sõltumatult rahastatav ''IALA World Wide Academy'' (WWA), mille ülesanne on IALA komiteede töö tulemusena kogutud navigatsioonimärgistuse alaste teadmiste ja parima praktika levitamine ning suutlikkuse kasvatamine maailmas [11]. Akadeemia töö praegune põhifookus on riikidel, kus selle järele on suurim vajadus, st arengumaadel [12].<br />
<br />
==IALA staatus==<br />
IALA on Prantsusmaa seaduste alusel loodud valitsusväline organisatsioon. Selline staatus tekitab mõnede ainult rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd teha saavate valitsuste ja heategevusfondide jaoks probleeme. See piirab võimalikku liikmeskonda ja võimalust kasutada annetusi ''IALA World Wide Academy'' tegevuse rahastamiseks. Olukorra parandamiseks on käimas protsess IALA muutmiseks valitsusvälisest organisatsioonist valitsustevaheliseks organisatsiooniks [13], mis peaks lõppema uue konventsiooni kinnitamisega liikmesriikide esindajate diplomaatilisel konverentsil veebruaris 2020 Kuala Lumpuris. Muuhulgas muutub organisatsiooni nimi – uueks nimeks saab ''International Organisation for Marine Aids to Navigation''. Selgub ka, kas lühend IALA, maailmas laialdaselt tuntud ja kinnistunud „kaubamärk“, jääb kasutusse.<br />
<br />
==Ülemaailmne navigatsioonimärkide päev==<br />
IALA üldkogul (''General Assembly'') 29. mail 2018 kehtestati navigatsioonimärgistuse rolli laiema avalikkuse teadvusse toomisega IALA ja selle töö alase teadlikkuse suurendamiseks iga aasta 1. juulil ülemaailmne navigatsioonimärkide päev (''World Marine Aids to Navigation Day'') [14].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] https://www.iala-aism.org/wiki/dictionary/index.php/Aid_to_Navigation<br />
*[2] http://www.vta.ee/veeteede-ameti-ajalugu/<br />
*[3]https://veeteedeamet.ee/et/rahvusvahelise-meremargistuse-ja-tuletornide-administratsioonide-assotsiatsiooni-iala-xv-konverents<br />
*[4]https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Tuletorniadministratsioonide_Liit<br />
*[5] https://iate.europa.eu/search/standard/result/1570690759453/1<br />
*[6] https://www.iala-aism.org/about-iala/membership/membership-information/<br />
*[7] https://www.iala-aism.org/contact/<br />
*[8] https://www.iala-aism.org/guidance-publications/<br />
*[9] https://www.iala-aism.org/about-iala/committees/ <br />
*[10] https://www.iala-aism.org/e-bulletin/iala-standards-adopted-at-13th-general-assembly-on-29th-may-2018-in-incheon-republic-of-korea/<br />
*[11] https://academy.iala-aism.org/wwa/about-the-academy/ <br />
*[12] https://academy.iala-aism.org/wwa/mission-and-aims/key-activity/ <br />
*[13] https://www.iala-aism.org/the-igo-project/ <br />
*[14] https://www.iala-aism.org/content/uploads/2019/01/Resolution-A13-04.pdf <br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[https://www.iala-aism.org/ IALA koduleht]<br />
<br />
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=IALA&diff=14533IALA2019-10-10T07:30:46Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''IALA''' (''International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities'') on 1957. aastal asutatud rahvusvaheline tehniline mittetulunduslik ühendus, mille eesmärk on navigatsioonimärgistuse jms ühtlustamine üle maailma, et tagada laevaliikluse ohutus, kiirus ja tõhusus, kaitstes sealjuures ka keskkonda. IALA on tuntud rohkem lühendi kui täisnime järgi. Lühend tuleb algsest nimest, kus Marine Aids to Navigation puudus. Hiljem lisati täpsustus, näitamaks, et organisatsioon tegeleb siiski ainult mere, st mitte sisevete teemadega.<br />
<br />
IALA tegevusvaldkonna puhul tuleb silmas pidada, et kuigi sageli mõeldakse ka inglise keeles ''Aid to Navigation'' all peamiselt [[navigatsioonimärk]]e, nagu [[poi]]d, [[tuletorn]]id jt, on ingliskeelse mõiste ''Aid to Navigation'' tähendus tegelikult laiem, hõlmates ka selliseid laevast väljaspool asuvaid navigatsioonil abistavaid süsteeme või teenuseid, nagu automaatse identifitseerimise süsteem ([[AIS]]), ülemaailmsed asukohamääramise süsteemid (GNSS, mille tuntuim variant on GPS), laevaliikluse juhtimise teenistused ([[VTS]]) jt [1].<br />
<br />
Eesti keeles on, tõenäoliselt erinevate kandidaatide pikkusest ja kohmakusest tulenevate erinevate katsetuste tõttu, organisatsiooni nimena kasutusel erinevaid variante – Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Liit [2], Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon [3] (Veeteede Amet), Rahvusvaheline Tuletorniadministratsioonide Liit (Mereviki) [4], Rahvusvaheline Navigatsioonimärgistuse Ametkondade Liit (IATE) [5]. Võimalik, et ühtse eestikeelse leidmine läheb lihtsamaks, kui IALA saab uue ingliskeelse nime (vt IALA staatus). Näiteid IALA nime tõlgetest teistesse keeltesse:<br />
*Soome keel – Kansainvälinen majakkaliitto;<br />
*Prantsuse keel – L’Association internationale de signalisation maritime;<br />
*Hispaania keel – Asociación Internacional de Señalización Marítima;<br />
*Vene keel – Международная Ассоциация маячных служб.<br />
<br />
IALA koondab mere navigatsioonimärgistuse valdkonna pädevaid asutusi, tootjaid, konsultante, teadlasi ja koolitusasutusi üle maailma [6], pakkudes võimalust vahetada ja võrrelda kogemusi ja saavutusi. IALA-l on kolme liiki liikmeid:<br />
*riiklikud liikmed (riigid);<br />
*assotsieerunud liikmed (valdkonnaga seotud organisatsioonid, teadusasutused jms);<br />
*tööstusliikmed (tootjad, edasimüüjad ja teenusepakkujad).<br />
IALA peakorter asub Prantsusmaal Pariisi äärelinnas St Germain en Laye’s [7].<br />
<br />
IALA sisuline töö toimub IALA peakorteris koos käivates tehnilistes komiteedes, kus kohtuvad kogu maailma eksperdid, kes töötavad välja parimal praktikal põhinevaid erineva tasemega juhenddokumente [8]. Komiteedeks on [9]<br />
*ARM (''Aids to Navigation Requirements and Management'')<br />
*E-NAV (''E-Navigation Information Services and Communications'')<br />
*ENG (''Aids to Navigation Engineering and Sustainability'')<br />
*VTS (''Vessel Traffic Services'')<br />
<br />
Komiteede töö tulemused avaldatakse üldisemate soovitustena (''Recommendation''), mis „ütlevad, mida teha“, ning soovitusi lahti seletavate ja näidetega illustreeritud juhenditena (''Guideline''), mis "ütlevad, kuidas teha". Laiema teema kohta tervikpildi andmiseks on koostatud käsiraamatud (''Manual''), nt VTS Manual ja NAVGUIDE. Soovitused on koondatud suuremate põhiteemade kaupa seitsmeks standardiks (''Standard'') [10]. <br />
<br />
==''IALA World Wide Academy''==<br />
IALA raames tegutseb ka sõltumatult rahastatav ''IALA World Wide Academy'' (WWA), mille ülesanne on IALA komiteede töö tulemusena kogutud navigatsioonimärgistuse alaste teadmiste ja parima praktika levitamine ning suutlikkuse kasvatamine maailmas [11]. Akadeemia töö praegune põhifookus on riikidel, kus selle järele on suurim vajadus, st arengumaadel [12].<br />
<br />
==IALA staatus==<br />
IALA on Prantsusmaa seaduste alusel loodud valitsusväline organisatsioon. Selline staatus tekitab mõnede ainult rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd teha saavate valitsuste ja heategevusfondide jaoks probleeme. See piirab võimalikku liikmeskonda ja võimalust kasutada annetusi ''IALA World Wide Academy'' tegevuse rahastamiseks. Olukorra parandamiseks on käimas protsess IALA muutmiseks valitsusvälisest organisatsioonist valitsustevaheliseks organisatsiooniks [13], mis peaks lõppema uue konventsiooni kinnitamisega liikmesriikide esindajate diplomaatilisel konverentsil veebruaris 2020 Kuala Lumpuris. Muuhulgas muutub organisatsiooni nimi – uueks nimeks saab ''International Organisation for Marine Aids to Navigation''. Selgub ka, kas lühend IALA, maailmas laialdaselt tuntud ja kinnistunud „kaubamärk“, jääb kasutusse.<br />
<br />
==Ülemaailmne navigatsioonimärkide päev==<br />
IALA üldkogul (''General Assembly'') 29. mail 2018 kehtestati navigatsioonimärgistuse rolli laiema avalikkuse teadvusse toomisega IALA ja selle töö alase teadlikkuse suurendamiseks iga aasta 1. juulil ülemaailmne navigatsioonimärkide päev (''World Marine Aids to Navigation Day'') [14].<br />
<br />
==Viited==<br />
*[1] https://www.iala-aism.org/wiki/dictionary/index.php/Aid_to_Navigation<br />
*[2] http://www.vta.ee/veeteede-ameti-ajalugu/<br />
*[3]https://veeteedeamet.ee/et/rahvusvahelise-meremargistuse-ja-tuletornide-administratsioonide-assotsiatsiooni-iala-xv-konverents<br />
*[4]https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Tuletorniadministratsioonide_Liit<br />
*[5] https://iate.europa.eu/search/standard/result/1570690759453/1<br />
*[6] https://www.iala-aism.org/about-iala/membership/membership-information/<br />
*[7] https://www.iala-aism.org/contact/<br />
*[8] https://www.iala-aism.org/guidance-publications/<br />
*[9] https://www.iala-aism.org/about-iala/committees/ <br />
*[10] https://www.iala-aism.org/e-bulletin/iala-standards-adopted-at-13th-general-assembly-on-29th-may-2018-in-incheon-republic-of-korea/<br />
*[11] https://academy.iala-aism.org/wwa/about-the-academy/ <br />
*[12] https://academy.iala-aism.org/wwa/mission-and-aims/key-activity/ <br />
*[13] https://www.iala-aism.org/the-igo-project/ <br />
*[14] https://www.iala-aism.org/content/uploads/2019/01/Resolution-A13-04.pdf <br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[https://www.iala-aism.org/ IALA koduleht]<br />
<br />
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=IALA&diff=14532IALA2019-10-10T07:23:34Z<p>Pärtel: </p>
<hr />
<div>'''IALA''' (''International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities'') on 1957. aastal asutatud rahvusvaheline tehniline mittetulunduslik ühendus, mille eesmärk on navigatsioonimärgistuse jms ühtlustamine üle maailma, et tagada laevaliikluse ohutus, kiirus ja tõhusus, kaitstes sealjuures ka keskkonda. IALA on tuntud rohkem lühendi kui täisnime järgi. Lühend tuleb algsest nimest, kus Marine Aids to Navigation puudus. Hiljem lisati täpsustus, näitamaks, et organisatsioon tegeleb siiski ainult mere, st mitte sisevete teemadega.<br />
<br />
IALA tegevusvaldkonna puhul tuleb silmas pidada, et kuigi sageli mõeldakse ka inglise keeles ''Aid to Navigation'' all peamiselt [[navigatsioonimärk]]e, nagu [[poi]]d, [[tuletorn]]id jt, on ingliskeelse mõiste ''Aid to Navigation'' tähendus tegelikult laiem, hõlmates ka selliseid laevast väljaspool asuvaid navigatsioonil abistavaid süsteeme või teenuseid, nagu automaatse identifitseerimise süsteem ([[AIS]]), ülemaailmsed asukohamääramise süsteemid (GNSS, mille tuntuim variant on GPS), laevaliikluse juhtimise teenistused ([[VTS]]) jt [1].<br />
<br />
Eesti keeles on, tõenäoliselt erinevate kandidaatide pikkusest ja kohmakusest tulenevate erinevate katsetuste tõttu, organisatsiooni nimena kasutusel erinevaid variante – Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Liit [2], Rahvusvaheline Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon [3] (Veeteede Amet), Rahvusvaheline Tuletorniadministratsioonide Liit (Mereviki) [4], Rahvusvaheline Navigatsioonimärgistuse Ametkondade Liit (IATE) [5]. Võimalik, et ühtse eestikeelse leidmine läheb lihtsamaks, kui IALA saab uue ingliskeelse nime (vt IALA staatus). Näiteid IALA nime tõlgetest teistesse keeltesse:<br />
*Soome keel – Kansainvälinen majakkaliitto;<br />
*Prantsuse keel – L’Association internationale de signalisation maritime;<br />
*Hispaania keel – Asociación Internacional de Señalización Marítima;<br />
*Vene keel – Международная Ассоциация маячных служб.<br />
<br />
IALA koondab mere navigatsioonimärgistuse valdkonna pädevaid asutusi, tootjaid, konsultante, teadlasi ja koolitusasutusi üle maailma [6], pakkudes võimalust vahetada ja võrrelda kogemusi ja saavutusi. IALA-l on kolme liiki liikmeid:<br />
*riiklikud liikmed (riigid);<br />
*assotsieerunud liikmed (valdkonnaga seotud organisatsioonid, teadusasutused jms);<br />
*tööstusliikmed (tootjad, edasimüüjad ja teenusepakkujad).<br />
IALA peakorter asub Prantsusmaal Pariisi äärelinnas St Germain en Laye’s [7].<br />
<br />
IALA sisuline töö toimub IALA peakorteris koos käivates tehnilistes komiteedes, kus kohtuvad kogu maailma eksperdid, kes töötavad välja parimal praktikal põhinevaid erineva tasemega juhenddokumente [8]. Komiteedeks on [9]<br />
*ARM (''Aids to Navigation Requirements and Management'')<br />
*E-NAV (''E-Navigation Information Services and Communications'')<br />
*ENG (''Aids to Navigation Engineering and Sustainability'')<br />
*VTS (''Vessel Traffic Services'')<br />
<br />
Komiteede töö tulemused avaldatakse üldisemate soovitustena (''Recommendation''), mis „ütlevad, mida teha“, ning soovitusi lahti seletavate ja näidetega illustreeritud juhenditena (''Guideline''), mis "ütlevad, kuidas teha". Laiema teema kohta tervikpildi andmiseks on koostatud käsiraamatud (''Manual''), nt VTS Manual ja NAVGUIDE. Soovitused on koondatud suuremate põhiteemade kaupa seitsmeks standardiks (''Standard'') [10]. <br />
<br />
==''IALA World Wide Academy''==<br />
IALA raames tegutseb ka sõltumatult rahastatav ''IALA World Wide Academy'' (WWA), mille ülesanne on IALA komiteede töö tulemusena kogutud navigatsioonimärgistuse alaste teadmiste ja parima praktika levitamine ning suutlikkuse kasvatamine maailmas [11]. Akadeemia töö praegune põhifookus on riikidel, kus selle järele on suurim vajadus, st arengumaadel [12].<br />
<br />
==IALA staatus==<br />
IALA on Prantsusmaa seaduste alusel loodud valitsusväline organisatsioon. Selline staatus tekitab mõnede ainult rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd teha saavate valitsuste ja heategevusfondide jaoks probleeme. See piirab võimalikku liikmeskonda ja võimalust kasutada annetusi ''IALA World Wide Academy'' tegevuse rahastamiseks. Olukorra parandamiseks on käimas protsess IALA muutmiseks valitsusvälisest organisatsioonist valitsustevaheliseks organisatsiooniks [13], mis peaks lõppema uue konventsiooni kinnitamisega liikmesriikide esindajate diplomaatilisel konverentsil veebruaris 2020 Kuala Lumpuris. Muuhulgas muutub organisatsiooni nimi – uueks nimeks saab ''International Organisation for Marine Aids to Navigation''. Selgub ka, kas lühend IALA, maailmas laialdaselt tuntud ja kinnistunud „kaubamärk“, jääb kasutusse.<br />
<br />
==Ülemaailmne navigatsioonimärkide päev==<br />
IALA üldkogul (''General Assembly'') 29. mail 2018 kehtestati navigatsioonimärgistuse rolli laiema avalikkuse teadvusse toomisega IALA ja selle töö alase teadlikkuse suurendamiseks iga aasta 1. juulil ülemaailmne navigatsioonimärkide päev (''World Marine Aids to Navigation Day'') [14].<br />
<br />
==Viited==<br />
[1] https://www.iala-aism.org/wiki/dictionary/index.php/Aid_to_Navigation<br />
[2] http://www.vta.ee/veeteede-ameti-ajalugu/<br />
[3]https://veeteedeamet.ee/et/rahvusvahelise-meremargistuse-ja-tuletornide-administratsioonide-assotsiatsiooni-iala-xv-konverents<br />
[4]https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Tuletorniadministratsioonide_Liit<br />
[5] https://iate.europa.eu/search/standard/result/1570690759453/1<br />
[6] https://www.iala-aism.org/about-iala/membership/membership-information/<br />
[7] https://www.iala-aism.org/contact/<br />
[8] https://www.iala-aism.org/guidance-publications/<br />
[9] https://www.iala-aism.org/about-iala/committees/ <br />
[10] https://www.iala-aism.org/e-bulletin/iala-standards-adopted-at-13th-general-assembly-on-29th-may-2018-in-incheon-republic-of-korea/<br />
[11] https://academy.iala-aism.org/wwa/about-the-academy/ <br />
[12] https://academy.iala-aism.org/wwa/mission-and-aims/key-activity/ <br />
[13] https://www.iala-aism.org/the-igo-project/ <br />
[14] https://www.iala-aism.org/content/uploads/2019/01/Resolution-A13-04.pdf <br />
<br />
==Välislingid==<br />
*[https://www.iala-aism.org/ IALA koduleht]<br />
<br />
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]</div>Pärtelhttp://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Kasutaja:P%C3%A4rtel&diff=13652Kasutaja:Pärtel2018-03-23T15:26:57Z<p>Pärtel: Uus lehekülg: '{{kasutajalehekülg}} ==Minust== Olen Pärtel Keskküla. Minu Mereviki kasutaja on loodud 23. märtsil 2018. ==Minu kaastööd== Minu kaastöid näeb Eri:Contributions/P...'</p>
<hr />
<div>{{kasutajalehekülg}}<br />
==Minust==<br />
Olen Pärtel Keskküla. Minu [[Mereviki]] kasutaja on loodud 23. märtsil 2018. <br />
<br />
==Minu kaastööd==<br />
Minu kaastöid näeb [[Eri:Contributions/Pärtel|siit]].</div>Pärtel