Mereviki - Viimased muudatused [et]

Eesti merevägi

Tauri — Sat, 18 Apr 2026 09:55:26 GMT

UGANDI veaparandus ja WAMBOLA uus pardatähis

Losspoom

Malle — Tue, 14 Apr 2026 16:14:05 GMT

Enn Kreem

Madli — Thu, 09 Apr 2026 22:13:38 GMT

‎Ajakirjanik ja organisaator

Meremees (ajakiri)

Madli — Thu, 09 Apr 2026 14:37:35 GMT

‎Ajalugu: lisatud ristsõnad

Enn Kreem

Madli — Mon, 06 Apr 2026 21:24:19 GMT

kuupäev parandatud

Merekeele nõukoda

Malle — Thu, 02 Apr 2026 11:49:18 GMT

Kaupo Kõverjalg

Malle — Thu, 02 Apr 2026 11:31:13 GMT

Kaupo Kõverjalg

Malle — Thu, 02 Apr 2026 11:04:57 GMT

Uus lehekülg: 'thumb|Kapten Kaupo Kõverjalg {| align="right" | __TOC__ |}'''Kaupo Kõverjalg''' (9. juuli 1958 Rapla) on Eesti kapten ja ettevõtja. ==Haridus=...'

Uus lehekülg

[[Pilt:Koverjalg.jpg|thumb|Kapten Kaupo Kõverjalg]]
{| align="right"
| __TOC__
|}'''Kaupo Kõverjalg''' (9. juuli 1958 Rapla) on Eesti [[kapten]] ja ettevõtja.

==Haridus==
* 1974-1978 õppis Tallinna Merekoolis laevajuhtimise erialal.
* 2011 täiendas end Revali Merekoolis, uuendades meresõidudokumente ja diplomeid.
* 2000 lõpetas Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise eriala
==Meresõidupraktika==

* 1975 esimene merepraktika Tallinna Merekooli barkantiinil [[VEGA]]
* 1976 esimene välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR UHHOV.
* 1978 teine välispraktika Leningradi Kõrgema Merekooli õppelaeval PROFESSOR ŠEGOLEV.

==Töö merel==
* 1978–1980 Eesti Merelaevanduses laevadel [[TALLINN]] ja JUNÕI PARTIZAN, madrus.
* 1980–1991 kolhoosis „Hiiu Kalur“ 3. tüürimehest vanemtüürimeheks laevadel KABLI, UNDVA ja LEEMETI. Tööpiirkonnad: Angola ja Lääne-Sahara.
* 2011–2014 töötas AS PKL ja Alfons Håkans pukseritel.
* 2014–2023 kiirkatamaraan [[RUNÖ]] kapten (AS SLK, Kihnu Veeteed, OÜ Tuule Liinid).
==Ettevõtlus==
* 1991 – AS Vender asutaja ja juhatuse esimees.
* 1998 – AS Procoffee asutaja ja juhatuse esimees.
* 2000 – OÜ Coffeestar omanik.
* 2008 – kohvitehase Best Beans OÜ asutaja.
* Ettevõtjana on tema tegevust kajastanud ka Äripäev, kus ta on olnud esikaanel.
* Ka ettevõtlusega tegeledes jäi meri tema ellu – tal oli oma veesõiduk ning ta viibis merel nii palju kui võimalik.
==Raamat==
* 2026 ilmus mälestusteraamatu „Runö kapteni lood“ esimene osa, mis põhineb autori isiklikel kogemustel merel ja Ruhnu liinil. https://kaptenilood.ee/toode/runo-kapteni-lood-raamat/

==Erihuvid==
Kaupo Kõverjalg peab oluliseks kolme asja – meri, kohv ja kitarrimäng.

{{DEFAULTSORT:Kõverjalg, Kaupo}}
[[Kategooria:Eesti kaptenid]]

==Galerii==
<gallery>
Pilt: Koverjalg_kaatriga.jpg|Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. aastal.
Pilt: Aripaev_Koverjalg1.jpg|Äripäeva esileht 20. märts 1998.
Pilt: Aripaev_Koverjalg2.jpg|Artikkel 20. märtsi 1998. a Äripäevas.
</gallery>

Fail:Aripaev Koverjalg2.jpg

Malle — Thu, 02 Apr 2026 11:01:03 GMT

Malle laadis üles faili Fail:Aripaev Koverjalg2.jpg {{Pildi info | Kirjeldus =Artikkel Äripäevas | Autor = Kaupo Kõverjalg | Kuupäev = 20. märts 1998 | Allikas = autori luba |}}

Uus lehekülg

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus =Artikkel Äripäevas
| Autor = Kaupo Kõverjalg
| Kuupäev = 20. märts 1998
| Allikas = autori luba
|}}
== Litsents ==
{{AÕ-Mereviki}}

Fail:Aripaev Koverjalg1.jpg

Malle — Thu, 02 Apr 2026 10:59:00 GMT

Malle laadis üles faili Fail:Aripaev Koverjalg1.jpg {{Pildi info | Kirjeldus =Äripäeva esileht | Autor = Kaupo Kõverjalg | Kuupäev = 20. märts 1998 | Allikas = Autori luba |}}

Uus lehekülg

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus =Äripäeva esileht
| Autor = Kaupo Kõverjalg
| Kuupäev = 20. märts 1998
| Allikas = Autori luba
|}}
== Litsents ==
{{AÕ-Mereviki}}

Fail:Koverjalg kaatriga.jpg

Malle — Wed, 01 Apr 2026 08:28:08 GMT

Malle laadis üles faili Fail:Koverjalg kaatriga.jpg {{Pildi info | Kirjeldus = Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. a. | Autor = autori foto | Kuupäev = 1997 | Allikas = autori luba |}}

Uus lehekülg

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus = Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. a.
| Autor = autori foto
| Kuupäev = 1997
| Allikas = autori luba
|}}
== Litsents ==
{{AÕ-Mereviki}}

Fail:Koverjalg 2015.jpg

Malle — Wed, 01 Apr 2026 08:24:24 GMT

Malle laadis üles faili Fail:Koverjalg 2015.jpg {{Pildi info | Kirjeldus =Kapuo Kõverjalg Runö kaptenina | Autor = autori foto | Kuupäev = 2015 | Allikas = autori luba |}}

Uus lehekülg

== Lühikirjeldus ==
{{Pildi info
| Kirjeldus =Kapuo Kõverjalg Runö kaptenina
| Autor = autori foto
| Kuupäev = 2015
| Allikas = autori luba
|}}
== Litsents ==
{{AÕ-Mereviki}}

Asimuutkäitur

Malle — Tue, 31 Mar 2026 10:59:02 GMT

Gondelkäitur

Malle — Tue, 31 Mar 2026 10:58:25 GMT

Tiibur

Madli — Mon, 30 Mar 2026 20:30:29 GMT

‎Teistes keeltes

Tiivikliugur

Malle — Mon, 30 Mar 2026 13:09:07 GMT

‎Teistes keeltes

Enn Kreem

Madli — Thu, 26 Mar 2026 10:36:04 GMT

‎Teoseid

Eesti Kaptenite Klubi

Malle — Thu, 26 Mar 2026 07:10:48 GMT

@@ 48. rida: / 48. rida: @@
 |M314||[[SAKALA (miinijahtija)|SAKALA]]||IVERNESS||miinijahtija||Sandown||align="Center"|1990||Ühendkuningriik||align="Center"|2008-...||<span style="color:#348017;">teenistuses</span>
 |-
-|M6731<br>(M315)||[[UGANDI]]||BRIDPORT||miinijahtija||Sandown||align="Center"|1992||Ühendkuningriik||align="Center"|2009-...||<span style="color:#348017;">teenistuses</span>
+|M6733<br>(M315)||[[UGANDI]]||BRIDPORT||miinijahtija||Sandown||align="Center"|1992||Ühendkuningriik||align="Center"|2009-...||<span style="color:#348017;">teenistuses</span>
 |-
 |colspan="9"|
@@ 120. rida: / 120. rida: @@
 |A432||[[TASUJA]]||LINDORMEN||tuukri- ja toetuslaev||Lindormen||align="Center"|1977||Taani||align="Center"|2006-2016||<span style="color:#FF2400;">teenistusest välja arvatud</span>
 |-
-|A433||[[WAMBOLA]]||KRISTIINA, LOSSEN||tuukri- ja toetuslaev||Lindormen||align="Center"|1977||Taani||align="Center"|2016-...||<span style="color:#348017;;">teenistuses</span>
+|N6741<br>(A433)||[[WAMBOLA]]||KRISTIINA, LOSSEN||tuukri- ja toetuslaev||Lindormen||align="Center"|1977||Taani||align="Center"|2016-...||<span style="color:#348017;;">teenistuses</span>
 |-
 |colspan="9"|

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 14. aprill 2026, kell 16:14
(ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
1. rida:		1. rida:
−	'''Losspoom''' on [[lastiseade\|lastiseadme]] osa, mis koosneb tugevast ühest otsast liigendiga harilikult [[laadmast]]ile kinnitatud ~~varvast ehk~~ [[poom]]ist ning [[vaier]]itest, [[plokk]]idest ja vintsidest, mis võimaldavad poomi lastimisotsa püst- ja rõhtsihis liigutada ning [[last]]i üles tõsta, alla lasta ja rõhtsihis teisaldada. Losspoomid liigitatakse kerge- (tõstevõimega kuni 10t) ja raskepoomideks.	+	'''Losspoom''' on laeva [[lastiseade\|lastiseadme]] osa, mis koosneb tugevast, ühest otsast liigendiga harilikult [[laadmast]]ile kinnitatud [[poom]]ist ning [[vaier]]itest, [[plokk]]idest ja vintsidest, mis võimaldavad poomi lastimisotsa püst- ja rõhtsihis liigutada ning [[last]]i üles tõsta, alla lasta ja rõhtsihis teisaldada. Losspoomid liigitatakse kerge- (tõstevõimega kuni 10t) ja raskepoomideks.

	Autor: Enn Oja		Autor: Enn Oja

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 ==Ajakirjanik ja organisaator==
-Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige, avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.
+Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta oli alates 1974. aastast Eesti Ajakirjanike Liidu liige, on avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.
 Aastail 1994-2024 oli ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
 *Alates 2009. aastast [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige.
 ==Teoseid==

@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.
-Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees. 19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris [[Mereleksikon]]i (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "[[klaasikell]]".
+Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees. 19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris [[Mereleksikon]]i (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "[[klaasikell]]". Alates oktoobrist 1996 kuni 2014. aastani ilmus Meremehes Märt Kullo koostatud merenduslik ristsõnamõistatus, mille lahendus oli järgmises ajalehe- või ajakirjanumbris.
 . aastapäevaks 1999. aastal otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. Uut formaati esitleti ajalehe 10. aastapäeva tähistamise vastuvõtul [[Eesti Meremuuseum]]is.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 6. aprill 2026, kell 21:24
1. rida:		1. rida:
−	'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 21. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.	+	'''Enn Kreem''' (2. juuli 1939 Kuressaare - 22. märts 2026 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja merendustegelane, [[Polaarklubi]] liige.

	==Antarktika-uurija==		==Antarktika-uurija==

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 | Asutatud = 1973
 | Asutajad =
-| Liikmed = Andres Andresson<br>Jaak Arro<br>[[Helje Heinoja]]<br>[[Malle Hunt]]<br>Andres Iilane<br>[[Jüri Kask]]<br>Pärtel Keskküla<br>Märten Kraav<br>[[Enn Kreem]]<br>Fred Kuiv<br>[[Liivo Laanetu]]<br>Stenver Lipand<br>Jaanus Matso<br>[[Annika Naame]]<br>Maire Raadik<br> [[Ants Raud]]<br>[[Rein Raudsalu]]<br>Jaanus Rohulaid<br>[[Tauri Roosipuu]]<br>[[Yrjö Saarinen]]<br>Kadi Saks<br>Indrek Särg<br>Argo Tamp<br>[[Mairold Vaik]]<br>[[Peeter Veegen]]<br>[[Madli Vitismann]].
+| Liikmed = Andres Andresson<br>Jaak Arro<br>[[Helje Heinoja]]<br>[[Malle Hunt]]<br>Andres Iilane<br>[[Jüri Kask]]<br>Pärtel Keskküla<br>Märten Kraav<br>Fred Kuiv<br>[[Liivo Laanetu]]<br>Stenver Lipand<br>Jaanus Matso<br>[[Annika Naame]]<br>Maire Raadik<br> [[Ants Raud]]<br>[[Rein Raudsalu]]<br>Jaanus Rohulaid<br>[[Tauri Roosipuu]]<br>[[Yrjö Saarinen]]<br>Kadi Saks<br>Indrek Särg<br>Argo Tamp<br>[[Mairold Vaik]]<br>[[Peeter Veegen]]<br>[[Madli Vitismann]].
 | Juht = esimees [[Tarmo Ojamets]]
 | Peakorter =
@@ 40. rida: / 40. rida: @@
 Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11. jaanuaril 2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. [[Uno Laur]] oli komisjonis algusest peale ja ühtlasi selle esimees. Septembris 2011 valiti uueks esimeheks [[Peedu Kass]] ja Uno Laur valiti auesimeheks. Kapten Kass oli nõukoja esimees 2020. aasta aprillikuuni, kui andis koha üle kapten [[Peeter Veegen]]ile. 2025. a detsembrist on nõukoja esimees [[Tarmo Ojamets]], Peeter Veegen jääb au- ja aseesimeheks.
-Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud [[Uno Laur]], [[Peedu Kass]], [[Rein Albri]], [[Urmas Dresen]], [[Ain Eidast]], [[Heino Jaakula]], Peep Kaurla, Aado Luksepp, Madis Käbin, [[Roland Leit]], Taidus Linikoja, [[Vello Mäss]], [[Reet Naber]], Arvi Nordmann, [[Enn Oja]], Hugo Palk, [[Ants Pärna]],  Jaak Sammet, [[Mati Õun]], [[Ants Ärsis]], Margus Zahharov.
+Nõukoja liikmeteks on aja jooksul olnud [[Uno Laur]], [[Peedu Kass]], [[Rein Albri]], [[Urmas Dresen]], [[Ain Eidast]], [[Heino Jaakula]], Peep Kaurla, [[Enn Kreem]], Aado Luksepp, Madis Käbin, [[Roland Leit]], Taidus Linikoja, [[Vello Mäss]], [[Reet Naber]], Arvi Nordmann, [[Enn Oja]], Hugo Palk, [[Ants Pärna]],  Jaak Sammet, [[Mati Õun]], [[Ants Ärsis]], Margus Zahharov.
 Koostöös Veeteede Ametiga (alates 2021. aastast Transpordiametiga) on loomisel veebipõhine eesti mereentsüklopeedia [[Mereviki]].
@@ 206. rida: / 206. rida: @@
 *[[Liivo Laanetu]]. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/632383311/12/ Mereväe sõjaväeliste auastmete tõlkimisest inglise keelde] Transpordiameit digiajakiri Teejuht nr 15, 2025
 * Merekeele rubriigis ilmus intervjuu [[Madli Vitismann]]iga. [https://digiajakiri.transpordiamet.ee/view/994496330/32/ Meie ainulaadne päris oma merekeele annab tunnistust Eestist kui suurest mereriigist] Transpordiameti digiajakiri Teejuht nr 16, 2025
 [[Kategooria: Raamat]]
 [[Kategooria: Kollektiiv]]
 [[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Koverjalg.jpg|thumb|Kapten Kaupo Kõverjalg]]
+[[Pilt:Koverjalg 2015.jpg|thumb|Kapten Kaupo Kõverjalg RUNÖ sillas 2017. a ]]
 {| align="right"
    | __TOC__
@@ 31. rida: / 31. rida: @@
 ==Erihuvid==
-Kaupo Kõverjalg peab oluliseks kolme asja – meri, kohv ja kitarrimäng.
+Kaupo Kõverjalg peab oluliseks kolme asja – merd, kohvi ja kitarrimängu.
@@ 41. rida: / 41. rida: @@
 Pilt: Koverjalg_kaatriga.jpg|Kaupo Kõverjalg oma kaatriga 1997. aastal.
 Pilt: Aripaev_Koverjalg1.jpg|Äripäeva esileht 20. märts 1998.
-Pilt: Aripaev_Koverjalg2.jpg|Artikkel 20. märtsi 1998. a Äripäevas.
+Pilt: Aripaev_Koverjalg2.jpg|Artikkel 20. märtsi 1998 Äripäevas.
 </gallery>

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 </ref>
 Sisuliselt moodustavad asimuutkäiturid käituri-roolikompleksi, mis  kaotab vajaduse [[rool]]iseadme ja [[põtkur]]ite järele. Asimuutkäituri kasutamine võimaldab parandada laeva manööverdusvõimet ja suurendada laeva kasulikku ruumi, kuna kaob vajadus laeva [[dedvudseade|dedvudseadme]] ja [[võlliliin]]i järele. Asimuutkäitur võib olla ka [[propulsiivdüüs]]iga.
- Kasutusel on suur hulk eri firmade - näiteks ABB, Ulstein-Aquamaster, Schottel, Rolls Royce Mermaid ja paljud teised - toodetavaid erineva võimsuse ja tehnilise lahendusega asimuutkäitureid.
+*Kasutusel on suur hulk eri firmade - näiteks ABB, Ulstein-Aquamaster, Schottel, Rolls Royce Mermaid ja paljud teised - toodetavaid erineva võimsuse ja tehnilise lahendusega asimuutkäitureid.
 Autor: Jüri Kask

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. märts 2026, kell 10:58
(ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
1. rida:		1. rida:
−	'''Gondelkäitur '''~~(inglise ''azipod, podded propulsion unit'')~~ on [[laev]]a põhja alla [[ahter\|ahtris]] ja/või [[vöör]]is kinnitatud laeva liikumapanevat jõudu tekitav seade, mis koosneb ~~hermeetilisse~~ kestast (gondlist), milles on mehaaniline või elektriline ajam koos peatugilaagri ja võllitihendiga, ning gondlist läbi võllitihendi ulatuva ajami võllile kinnitatud [[sõukruvi]]st. Laevakere külge kinnitatav gondelkäitur võib olla vertikaaltelje suhtes fikseeritud ('''fikseeritud gondelkäitur'''~~, (inglise ''fixed podded propulsion unit'')~~ või pööratav ([[asimuutkäitur]] ehk '''pöördgondelkäitur''' ka '''pöördkäitur'''). Gondelkäiturite kasutusele võtmine võimaldab parandada laeva manööverdusvõimet ja suurendada laeva kasulikku ruumi, kuna kaob vajadus [[dedvudseade\|dedvudseadme]] ja [[võlliliin]]i järele.<ref>[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2008	+	'''Gondelkäitur ''' on [[laev]]a põhja alla [[ahter\|ahtris]] ja/või [[vöör]]is kinnitatud laeva liikumapanevat jõudu tekitav seade, mis koosneb hermeetilisest kestast (''gondlist''), milles on mehaaniline või elektriline ajam koos peatugilaagri ja võllitihendiga, ning gondlist läbi võllitihendi ulatuva ajami võllile kinnitatud [[sõukruvi]]st.
		+	*Laevakere külge kinnitatav gondelkäitur võib olla vertikaaltelje suhtes fikseeritud ('''fikseeritud gondelkäitur''' või pööratav ([[asimuutkäitur]] ehk ''pöördgondelkäitur'', ka ''pöördkäitur'').
		+	*Gondelkäiturite kasutusele võtmine võimaldab parandada laeva manööverdusvõimet ja suurendada laeva kasulikku ruumi, kuna kaob vajadus [[dedvudseade\|dedvudseadme]] ja [[võlliliin]]i, '''asimuutkäituri''' puhul ka rooliseadme ja põtkurite järele.<ref>[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2008
	</ref>		</ref>

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 ==Teistes keeltes==
 *inglise - ''hydrofoil ship''
 {{Laevatüübid}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 30. märts 2026, kell 13:09
25. rida:		25. rida:


−	*vene keeles: ''аэролодка'', ''~~аэроглисер~~''	+	*vene keeles: ''аэролодка'', ''гидроглисер''

	[[Kategooria:Laevatüübid]]		[[Kategooria:Laevatüübid]]

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 ==Ajakirjanik ja organisaator==
-Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta on Eesti Ajakirjanike Liidu liige, avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.
+Aastail 1971-1991 on Enn Kreem töötanud mitmesugustel ametipostidel ajakirjanduses. Ta oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige, avaldanud publitsistikat ja ilukirjandust ning on mitme merefilmi stsenarist.
-Alates 1994. aastast on ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
+Aastail 1994-2024 oli ta “[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u” koostaja, 1997. aastast [[Eesti Laevaomanike Liit|Eesti Laevaomanike Liidu]] peasekretär ja 1998. aastast [[Eesti Kaptenite Klubi]] peasekretär.
 *Alates 2009. aastast [[merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] liige.
@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 *Talvitus, 1971
-Autor: Vello Mäss
+===Merendusest===
 {{DEFAULTSORT:Kreem, Enn}}
 [[Kategooria:Merekeele nõukoja liikmed]]

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 | Asutajad =
 | Liikmed =
-| Juht = kapten Rein Õnnis
+| Juht = kapten Tarvi-Carlos Tuulik
 | Peakorter = Kopli 101, Tallinn
 | Valdkonnad =
@@ 27. rida: / 27. rida: @@
 | Lõpetatud =
 | Tunnuslause =
-| Koduleht = [http://kaptenid.blogspot.com/ kaptenid.blogspot.com]
+| Koduleht = [https://kaptenid.ee/]
 | Märkused =
 }}'''Eesti Kaptenite Klubi''' (EKK) on taasiseseisvunud riigi vanim meremeeste organisatsioon, moodustatud 1988. aasta suvel. Tõuke selleks andis paljude ohvritega [[laevakokkupõrge]] Mustal merel, kus peasüüdlasteks tehti mõlema laeva [[kapten]]id.