Adam Johann von Krusenstern - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 9 redaktsiooni

2015-02-18T12:57:52Z

9 redaktsiooni

Madli – 19. märts 2011, kell 22:40

2011-03-19T22:40:10Z

Madli – 19. märts 2011, kell 22:36

2011-03-19T22:36:02Z

Madli – 19. märts 2011, kell 22:31

2011-03-19T22:31:19Z

Madli: Lehekülg "Adam Johann Krusenstern" teisaldatud pealkirja "Adam Johann von Krusenstern" alla: aadlipartikkel enne perekonnanime

2011-03-19T22:08:14Z

Lehekülg "Adam Johann Krusenstern" teisaldatud pealkirja "Adam Johann von Krusenstern" alla: aadlipartikkel enne perekonnanime

TauriR – 18. märts 2011, kell 16:11

2011-03-18T16:11:47Z

TauriR – 18. märts 2011, kell 16:10

2011-03-18T16:10:18Z

TauriR: Lehekülg "Krusenstern, Adam Johann" teisaldatud pealkirja "Adam Johann Krusenstern" alla

2011-03-18T15:54:38Z

Lehekülg "Krusenstern, Adam Johann" teisaldatud pealkirja "Adam Johann Krusenstern" alla

TauriR – 18. märts 2011, kell 15:54

2011-03-18T15:54:18Z

Malle: New page: '''Krusenstern, Adam Johann''' von (19.11. 1770 Hagudi – 24.08.1846 Kiltsi), baltisaksa päritoluga vene meresõitja ja maadeuurija, Adam August Otto Paul von Krusensterni vanaisa. 1782...

2009-04-30T06:57:45Z

New page: '''Krusenstern, Adam Johann''' von (19.11. 1770 Hagudi – 24.08.1846 Kiltsi), baltisaksa päritoluga vene meresõitja ja maadeuurija, Adam August Otto Paul von Krusensterni vanaisa. 1782...

Uus lehekülg

'''Krusenstern, Adam Johann''' von (19.11. 1770 Hagudi – 24.08.1846 Kiltsi), baltisaksa päritoluga vene meresõitja ja maadeuurija, Adam August Otto Paul von Krusensterni vanaisa. 1782 – 84 õppis Tallinna toomkoolis ja 1785 – 87 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuses. 1788 ülendati mitsmaniks ja määrati sõjalaevale MSTISLAV, millel võttis osa Soome lahel toimunud Vene-Rootsi söja lahinguist. 1793 aastani teenis Läänemere laevastikus, 1793-99 täiendas end Suurbritannia laevastikus ning võttis osa Vaikse, Atlandi ja India ookeani reisidest. Koostas 1799 esimese Vene ümbermaailmareisi kava, eesmärgiga tihendada sidemeid Vene-Ameerika ja Kamtšatkaga. Mõningate täiendustega kiitis kava heaks imperaator Aleksandr I ja määras kapten-leitnant A. Krusensterni esimese Vene ümbermaailmareisi juhiks laevadel NADEŽDA ja NEVA. Ekspeditsioon väljus Kroonlinnast 07.08.1803 ja saabus sinna tagasi 19.08.1806. Kolmeaastane ekspeditsioon oli mõeldud eelkõige Venemaa poliitilise, majandusliku ning diplomaatilise mõjuvõimu suurendamiseks maailmas, kuid hea haridusega teadmishimuline A. Krusenstern oskas neid kolme aastat ksutada ka teaduslike eesmärkide saavutamiseks. Ta kirjeldas ja kaardistas Jaapani ning Kuriili saarestikke ning Ameerika rannikut, avastades uusi saari ja määras meresõiduks oluliste punktide koordinaate. Pärast reisi anti A. Krusensternile 3 aastat puhkust tulemuste süstematiseerimiseks ja trükivalmis seadmiseks. Seda tööd tegi ta oma Kodila mõisas. 1809 ülendati I järgu kapteniks ja määrati liinilaeva BLGODAT komandöriks, 1811 määrati Peterburi Mereväe Kadetikorpuse inspektoriks. 1814-15 viibis teistkordselt Inglismaal. 1815 ostis Kiltsi mõisa, kus töötas ja süstematiseeris Vaikse ookeani kaardistamisandmeid kuni 1822. 1823 ülendati kontradmiraliks ja 1826 valitiAdmiraliteedi alaliseks liikmeks. 1827-42 teenis Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktorina, 1829 ülendati aseadmiraliks ja 1841 admiraliks. 1842 läks erru, elas algul Peterburis ning pärast infarkti 1845 oma Kiltsi mõisas, kus järgmisel aastal suri. Maetud Tallinna toomkirikusse, pseudogooti stiilis hauamonumendi valmistas 1848 J. G. Exner. Tema mälestuskivi on Hagudis, mälestusmärk Peterburis Neeva kaldal Vassili saarel ja büst Sahhalinil. 1995 avati Kiltsi mõisahoones A. Krusensterni tuba. A. Krusenstern oli üks Loodeväila otsingute idee toetajaid, tema kogemuste põhjal töötati välja järgnevate Vene ümbermaailmareiside kavad. 1845 oli ta üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid, valiti 183 Peterburi TA korrespondentliikmeks ja 1806 auliikmeks, 1813 TÜ audoktoriks. Pealeselle valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi ja paljude teiste Euroopa teadusseltside liikmeks. Tema nimi on antud Kuu kraatrile ja 16 geograafilisele objektile (neemed, saared, mäed, jõed), tema nime kannab üks tänapäeva suuremaid purjelaevu.

T: Путeшecтвиe вoкpyг cвeтa в 1803, 1804, 1805 и 1806 гoдax нa кopaбляx „Haдeждa“ и „Heвa“ пoд нaчaльcтвoм флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтa, нынe кaпитaнa втopoгo paнгa Kpyзeнштepнa, Гocyдapcтвeннoгo aдмиpaлтeйcкoгo дeпapтeмeнтa и Aкaдeмии нayк члeнa, 1-3. Cпб, 1809 -1813; Reise um die Welt in den Jahren 1803, 1804, 1805 und 1806 auf Befehl Seiner Kaiserlichen Majestät Alexander der Ersten auf den Schiffen Nadeshda und Newa unter dem Commando des Capitains von der Kaiserlichen Marine A. J. Von Krusenstern, I – II. SPtb, 1810 – 1811; Beiträge zur Hydrographie der größern Oceane als Erläuterung zur einer Karte des ganzen Erdkreises nach Mercator's Projection (mit 1 Karte). Leipzig, 1819; Übersicht der Polar-Reisen zur Entdeckung einer nördlichen Durchfahrt aus dem Atlantischen Ocean in das Südmeer. // Entdeckungs-Reise in die Süd-See und nach der Bering.Straße zur Erforschung einer nördlichen Durchfahrt. Unternommen in den Jahren 1815, 1816, 1817 und 1818. Weimar, 1821; Atlas de l'Ocean Pacifique, 1-2. SPtb, 1824-1825; Aтлac Южнoгo мopя. 1-2. Cпб, 1824-1826.

B: EE 5, 166; EE 14, 187-188; ETBL 2, 2005, 119-120; Nevski, V. Vene lipu all ümber maailma. Tln, 1957; Passetski, V. V. Johann Krusenstern ja loodeväila otsingud. // EL (1967) 6, 370-372; Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln, 1970, 11-53. Käbin, I. Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Trt, 1998.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. märts 2011, kell 22:40
1. rida:		1. rida:
−	'''Adam Johann von Krusenstern''' (19. november 1770 Hagudi – 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja maadeuurija, [[Adam August Otto Paul von ~~Krusensterni~~]] vanaisa.	+	'''Adam Johann von Krusenstern''' (19. november 1770 Hagudi – 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja maadeuurija, [[Adam August Otto Paul von Krusenstern]]i vanaisa.

	==Haridus ja väljaõpe==		==Haridus ja väljaõpe==

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 19. märts 2011, kell 22:36
1. rida:		1. rida:
−	'''Adam Johann von Krusenstern''' (19. november 1770 Hagudi – 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja maadeuurija, [[Adam August Otto Paul von Krusensterni ~~vanaisa~~]].	+	'''Adam Johann von Krusenstern''' (19. november 1770 Hagudi – 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja maadeuurija, [[Adam August Otto Paul von Krusensterni]] vanaisa.

	==Haridus ja väljaõpe==		==Haridus ja väljaõpe==

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Adam Johann Krusenstern''' von (19.11. 1770 Hagudi – 24.08.1846 Kiltsi), baltisaksa päritoluga vene  meresõitja ja maadeuurija, Adam August Otto Paul von Krusensterni vanaisa. 1782 – 84  õppis Tallinna toomkoolis ja 1785 – 87 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuses. 1788 ülendati mitsmaniks ja määrati sõjalaevale MSTISLAV, millel võttis osa  Soome lahel toimunud Vene-Rootsi söja lahinguist. 1793 aastani teenis Läänemere laevastikus, 1793-99 täiendas end  Suurbritannia laevastikus ning võttis osa Vaikse, Atlandi ja India   ookeani reisidest.  Koostas 1799 esimese Vene ümbermaailmareisi kava, eesmärgiga tihendada sidemeid Vene-Ameerika ja Kamtšatkaga.  Mõningate täiendustega kiitis kava  heaks  imperaator Aleksandr I ja määras kapten-leitnant A. Krusensterni esimese Vene ümbermaailmareisi juhiks laevadel NADEŽDA ja NEVA. Ekspeditsioon väljus Kroonlinnast 07.08.1803 ja saabus sinna tagasi 19.08.1806.  Kolmeaastane ekspeditsioon oli mõeldud eelkõige Venemaa poliitilise, majandusliku ning diplomaatilise mõjuvõimu suurendamiseks maailmas, kuid hea haridusega teadmishimuline A. Krusenstern oskas neid kolme aastat ksutada ka teaduslike eesmärkide saavutamiseks. Ta kirjeldas ja kaardistas Jaapani ning Kuriili saarestikke ning Ameerika rannikut, avastades uusi saari ja määras meresõiduks oluliste punktide koordinaate. Pärast reisi anti A. Krusensternile 3 aastat puhkust tulemuste süstematiseerimiseks ja trükivalmis seadmiseks. Seda tööd tegi ta oma Kodila mõisas. 1809 ülendati I järgu kapteniks ja määrati liinilaeva BLGODAT komandöriks, 1811 määrati Peterburi Mereväe Kadetikorpuse inspektoriks. 1814-15 viibis teistkordselt Inglismaal. 1815 ostis Kiltsi mõisa, kus töötas ja süstematiseeris Vaikse ookeani kaardistamisandmeid kuni 1822. 1823 ülendati kontradmiraliks ja 1826 valitiAdmiraliteedi alaliseks liikmeks. 1827-42 teenis Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktorina, 1829 ülendati aseadmiraliks ja 1841 admiraliks. 1842 läks erru,  elas algul Peterburis ning pärast infarkti 1845 oma Kiltsi mõisas, kus järgmisel aastal suri. Maetud Tallinna toomkirikusse, pseudogooti stiilis hauamonumendi valmistas 1848 J. G. Exner. Tema mälestuskivi on Hagudis, mälestusmärk Peterburis Neeva kaldal Vassili saarel  ja büst Sahhalinil. 1995 avati Kiltsi mõisahoones A. Krusensterni tuba. A. Krusenstern oli üks Loodeväila otsingute idee toetajaid, tema kogemuste põhjal töötati välja järgnevate Vene ümbermaailmareiside kavad. 1845 oli ta üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid,   valiti 183 Peterburi TA korrespondentliikmeks ja 1806 auliikmeks, 1813 TÜ audoktoriks. Pealeselle valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi ja paljude teiste Euroopa teadusseltside liikmeks. Tema nimi on antud Kuu kraatrile ja 16 geograafilisele objektile (neemed, saared, mäed, jõed), tema nime kannab üks tänapäeva suuremaid purjelaevu.
+'''Adam Johann von Krusenstern''' (19. november 1770 Hagudi – 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene  meresõitja ja maadeuurija, [[Adam August Otto Paul von Krusensterni vanaisa]].
-T: Путeшecтвиe вoкpyг cвeтa в 1803, 1804, 1805 и 1806 гoдax нa кopaбляx  „Haдeждa“  и  „Heвa“ пoд нaчaльcтвoм флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтa, нынe кaпитaнa втopoгo paнгa Kpyзeнштepнa, Гocyдapcтвeннoгo aдмиpaлтeйcкoгo дeпapтeмeнтa и  Aкaдeмии нayк  члeнa, 1-3. Cпб, 1809 -1813; Reise um die Welt in den Jahren 1803, 1804, 1805 und 1806 auf Befehl Seiner Kaiserlichen Majestät Alexander der Ersten auf den Schiffen Nadeshda und Newa unter dem Commando des Capitains von der Kaiserlichen Marine A. J. Von Krusenstern, I – II. SPtb, 1810 – 1811; Beiträge zur Hydrographie der größern Oceane als Erläuterung zur einer Karte des ganzen Erdkreises nach Mercator's Projection (mit 1 Karte). Leipzig, 1819; Übersicht der Polar-Reisen zur Entdeckung einer nördlichen Durchfahrt aus dem Atlantischen Ocean in das Südmeer. // Entdeckungs-Reise in die Süd-See und nach der Bering.Straße zur Erforschung einer nördlichen Durchfahrt. Unternommen in den Jahren 1815, 1816, 1817 und 1818. Weimar, 1821; Atlas de l'Ocean Pacifique, 1-2. SPtb, 1824-1825;  Aтлac Южнoгo мopя. 1-2. Cпб, 1824-1826.
+==Haridus ja väljaõpe==
-B: EE 5, 166; EE 14, 187-188; ETBL 2, 2005, 119-120; Nevski, V. Vene lipu all ümber maailma. Tln, 1957; Passetski, V. V. Johann Krusenstern ja loodeväila otsingud. // EL (1967) 6, 370-372; Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln, 1970, 11-53. Käbin, I. Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Trt, 1998.
+==Ümbermaailmareis==
-{{DEFAULTSORT:Krusenstern, Adam Johann}}
+Ekspeditsioon väljus Kroonlinnast 7. augustil 1803 ja saabus tagasi 19. augustil 1806. Kolmeaastane ekspeditsioon oli mõeldud eelkõige Venemaa poliitilise, majandusliku ning diplomaatilise mõjuvõimu suurendamiseks maailmas, kuid hea haridusega teadmishimuline Adam Johann von Krusenstern oskas neid kolme aastat kasutada ka teaduslike eesmärkide saavutamiseks.
-[[Kategooria:Isikud]]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 B: EE 5, 166; EE 14, 187-188; ETBL 2, 2005, 119-120; Nevski, V. Vene lipu all ümber maailma. Tln, 1957; Passetski, V. V. Johann Krusenstern ja loodeväila otsingud. // EL (1967) 6, 370-372; Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln, 1970, 11-53. Käbin, I. Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Trt, 1998.
-{{JÄRJESTA:Krusenstern, Adam Johann}}
+{{DEFAULTSORT:Krusenstern, Adam Johann}}
 [[Kategooria:Isikud]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 18. märts 2011, kell 16:10
4. rida:		4. rida:

	B: EE 5, 166; EE 14, 187-188; ETBL 2, 2005, 119-120; Nevski, V. Vene lipu all ümber maailma. Tln, 1957; Passetski, V. V. Johann Krusenstern ja loodeväila otsingud. // EL (1967) 6, 370-372; Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln, 1970, 11-53. Käbin, I. Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Trt, 1998.		B: EE 5, 166; EE 14, 187-188; ETBL 2, 2005, 119-120; Nevski, V. Vene lipu all ümber maailma. Tln, 1957; Passetski, V. V. Johann Krusenstern ja loodeväila otsingud. // EL (1967) 6, 370-372; Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln, 1970, 11-53. Käbin, I. Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Trt, 1998.
		+
		+	{{JÄRJESTA:Krusenstern, Adam Johann}}
		+	[[Kategooria:Isikud]]

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 12:57
(Erinevus puudub)

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 19. märts 2011, kell 22:08
(Erinevus puudub)

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. märts 2011, kell 15:54
(Erinevus puudub)