Angerjas - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: /* Angerjapüük Eestis tonnides */

2015-07-26T17:51:32Z

‎Angerjapüük Eestis tonnides

Tauri: toim+katekooria parandus

2015-07-26T17:50:21Z

toim+katekooria parandus

Tauri: 9 redaktsiooni

2015-02-18T13:11:37Z

9 redaktsiooni

Madli: toim

2014-01-05T22:23:48Z

toim

Malle – 19. juuli 2011, kell 12:20

2011-07-19T12:20:56Z

Malle – 19. juuli 2011, kell 12:20

2011-07-19T12:20:46Z

Malle – 19. juuli 2011, kell 12:20

2011-07-19T12:20:26Z

Malle – 19. juuli 2011, kell 12:19

2011-07-19T12:19:42Z

Malle – 19. juuli 2011, kell 12:14

2011-07-19T12:14:20Z

Malle – 19. juuli 2011, kell 12:12

2011-07-19T12:12:49Z

@@ 30. rida: / 30. rida: @@
 | 1945
 | 23
-|- bgcolor=""
+|- bgcolor="#cedff2"
 | 1950
 | 92
@@ 36. rida: / 36. rida: @@
 | 1955
 | 138
-|- bgcolor=""
+|- bgcolor="#cedff2"
 | 1960
 | 98
@@ 42. rida: / 42. rida: @@
 | 1965
 | 65
-|- bgcolor=""
+|- bgcolor="#cedff2"
 | 1970
 | 60
@@ 48. rida: / 48. rida: @@
 | 1975
 | 81
-|- bgcolor=""
+|- bgcolor="#cedff2"
 | 1980
 | 26
@@ 54. rida: / 54. rida: @@
 | 1985
 | 76*
-|- bgcolor=""
+|- bgcolor="#cedff2"
 | 1987
 | 66*

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Angerjas''' (''Anguilla anguilla'') on maduja kehaga kala, mis on levinud Euroopa ja Põhja-Aafrika rannikuvetes ja merega ühenduses olevais siseveekogudes.
-Angerja pikkus on isastel kaladel kuni 50 cm, emastel kuni 110 cm ning suurim mass 5—6 kg. Kõhuuimed angerjal puuduvad.
+Angerja pikkus on isastel kaladel kuni 50 cm, emastel kuni 110 cm ning suurim mass 5-6 kg. Kõhuuimed angerjal puuduvad.
 ==Angerja ränded==
-Angerjas koeb üks kord elus Atlandi lääneosas Sargasso meres, pajulehti meenutavad läbipaistvad vastsed kanduvad 2—3 aastaga [[Golfi hoovus]]ega Euroopa rannikule, kus moonduvad klaasangerjateks (pikkus umbes 65 mm). Enamik neist tungib magevette, nad pigmenteeruvad, toituvad põhjaloomakestest, eelistades suursääsklaste vastseid, ja kaladest. Pärast magevee-elu, mis kestab isastel 4—9 aastat ning emastel 5—15 aastat, rändavad nad kudema ookeani.
+Angerjas koeb üks kord elus Atlandi lääneosas Sargasso meres, pajulehti meenutavad läbipaistvad vastsed kanduvad 2-3 aastaga [[Golfi hoovus]]ega Euroopa rannikule, kus moonduvad klaasangerjateks (pikkus umbes 65 mm). Enamik neist tungib magevette, nad pigmenteeruvad, toituvad põhjaloomakestest, eelistades suursääsklaste vastseid, ja kaladest. Pärast magevee-elu, mis kestab isastel 4-9 aastat ning emastel 5-15 aastat, rändavad nad kudema ookeani.
-Kuigi angerja rändeid on uuritud kogu 20. sajandi vältel ja esimesed märgistamiskatsed tehti juba aastail 1903—1906, pole rännete põhjused ja mehhanismid siiani täielikult selged. Angerja uurimisse on andnud oma panuse ka Eesti teadlased, näiteks uuris angerjate rändeid aastail 1937—1939 A. Määr.
+Kuigi angerja rändeid on uuritud kogu 20. sajandi vältel ja esimesed märgistamiskatsed tehti juba aastail 1903-1906, pole rännete põhjused ja mehhanismid siiani täielikult selged. Angerja uurimisse on andnud oma panuse ka Eesti teadlased, näiteks uuris angerjate rändeid aastail 1937-1939 A. Määr.
-Angerjad on võimelised olema kuni 48 tundi vvest väljas eelkõige võime tõttu hingata läbi naha. Nad võivad minna mööda vihmast või kastest märga rohtu ühest veekogust teise, mis on sünnitanud legendi nende hernes käimisest. Angerja rasvarikas (kuni 23% rasva) liha on väga maitsev. Kahjuks on angerjavarud Eesti vetes vähenenud.
+Angerjad on võimelised olema kuni 48 tundi veest väljas eelkõige võime tõttu hingata läbi naha. Nad võivad minna mööda vihmast või kastest märga rohtu ühest veekogust teise, mis on sünnitanud legendi nende hernes käimisest. Angerja rasvarikas (kuni 23% rasva) liha on väga maitsev. Kahjuks on angerjavarud Eesti vetes vähenenud.
 ==Meriangerjas==
-Eksikülalisena on [[Soome laht|Soome lahes]] kohatud ka Atlandi ookeanis elavat '''meriangerjat''' (''Conger conger''), kes on kuni 3 m pikk, kuid märksa vähemkvaliteetse lihaga. Seda kala on kohanud peamiselt akvalangistid.
+Eksikülalisena on [[Soome laht|Soome lahes]] kohatud ka Atlandi ookeanis elavat '''meriangerjat''' (''Conger conger''), kes on kuni 3 meetrit pikk, kuid märksa vähemkvaliteetse lihaga. Seda kala on kohanud peamiselt [[akvalangist]]id.
-==Angerjapüük Eestis (t)==
+==Angerjapüük Eestis tonnides==
-:1930	::310		:::1965	::::65
+{| class="wikitable"
-:1935	::297		:::1970	::::60
+! Aasta
-:1940	::515		:::1975	::::81
+! Tonnid
-:1945	 ::23		:::1980	::::26
+|- bgcolor="#cedff2"
-:1950	 ::92		:::1985	::::76*
+| 1930
-:1955	::138		:::1987	::::66*
+| 310
-:1960	 ::98
+|- bgcolor=""
- * põhilise osa andis Võrtsjärv
+<nowiki>*</nowiki> põhilise osa andis Võrtsjärv
 ==Allikad==
@@ 30. rida: / 66. rida: @@
 {{Mereleksikon}}
-[[Kategooria:Kalapüük]]
+[[Kategooria:Kalad]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Angerjas''' (''Anguilla anguilla''), maduja kehaga kala, levinud Euroopa ja Põhja-Aafrika rannikuvetes ja merega ühenduses olevais siseveekogudes; pikkus isastel kuni 50 cm, emastel kuni 110 cm (suurim mass 5—6 kg). Kõhuuimed puuduvad. Angerjas koeb üks kord elus Atlandi lääneosas (Sargasso meres), pajulehti meenutavad läbipaistvad vastsed kanduvad 2—3 aastaga Golfi  hoovusega Euroopa rannikule, kus moonduvad klaasangerjateks (pikkus u 65 mm); enamik neist tungib magevette; nad pigmenteeruvad, toituvad põhjaloomakestest (eelistavad suursääsklaste vastseid) ja kaladest; pärast magevee-elu (isastel 4—9, emastel 5—15 a) rändavad kudema ookeani. Kuigi angerja rändeid on uuritud kogu 20. saj (esimesed märgistamise katsed tehti 1903—06), pole rännete põhjused ja mehhanismid siiani täielikult selged. Angerja uurimisse on andnud oma panuse ka Eesti teadlased (nt uuris angerjate rändeid 1937—39 A. Määr). Angerjad on võimelised (eelkõige võime tõttu hingata läbi naha; võib olla kuni 48 h veest väljas) minema mööda vihmast (kastest) rohtu ühest veekogust teise, see on sünnitanud legendi nende hernes käimisest. Angerja rasvarikas (kuni 23%) liha on väga maitsev, kahjuks on ta varud Eesti vetes vähenenud (*angerajapüük). – Atlandi ookeanis elavat meriangerjat (''Conger conger''), kes on kuni 3 m pikk (kuid liha märksa vähemkvaliteetne), on eksikülalisena kohatud ka Soome lahes, sh akvalangistide poolt.
+'''Angerjas''' (''Anguilla anguilla'') on maduja kehaga kala, mis on levinud Euroopa ja Põhja-Aafrika rannikuvetes ja merega ühenduses olevais siseveekogudes.
-Angerjapüük Eestis (t)
+==Angerja ränded==
 :1930	::310		:::1965	::::65
@@ 14. rida: / 25. rida: @@
   * põhilise osa andis Võrtsjärv
-'''B:''' A. Määr, Über die Aalwanderung im Baltischen Meer. Stockholm, 1947.
+==Allikad==
 {{Mereleksikon}}

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 :1960	 ::98
-* põhilise osa andis Võrtsjärv
+ * põhilise osa andis Võrtsjärv
 '''B:''' A. Määr, Über die Aalwanderung im Baltischen Meer. Stockholm, 1947.
 {{Mereleksikon}}

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 :1960	 ::98
-:*põhilise osa andis Võrtsjärv
+* põhilise osa andis Võrtsjärv
 '''B:''' A. Määr, Über die Aalwanderung im Baltischen Meer. Stockholm, 1947.
 {{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 13:11
(Erinevus puudub)

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 Angerjapüük Eestis (t)
-	310		1965	65
+:1930	310		1965	65
-	297		1970	60
+:1935	297		1970	60
-	515		1975	81
+:1940	515		1975	81
-	 23		1980	26
+:1945	 23		1980	26
-	 92		1985	76*
+:1950	 92		1985	76*
-	138		1987	66*
+:1955	138		1987	66*
-	 98
+:1960	 98
 *põhilise osa andis Võrtsjärv