Antiiklaev - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 5 redaktsiooni

2015-02-18T13:11:50Z

5 redaktsiooni

Madli: toim

2014-01-17T23:35:46Z

toim

Malle – 12. september 2011, kell 13:14

2011-09-12T13:14:06Z

Malle – 12. september 2011, kell 13:13

2011-09-12T13:13:39Z

Malle – 12. september 2011, kell 13:13

2011-09-12T13:13:12Z

Malle: New page: '''Antiiklaev''', vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasut. laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. Laevaehituskogemustele. 2. aastatuhande keskel...

2011-09-12T13:12:10Z

New page: '''Antiiklaev''', vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasut. laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. Laevaehituskogemustele. 2. aastatuhande keskel...

Uus lehekülg

'''Antiiklaev''', vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasut. laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. Laevaehituskogemustele. 2. aastatuhande keskelt e.Kr on teada sõjalaevad [[moneer]]id, purje-sõudelaevad (L kuni 30 m), mille kummaski pardas oli 1 rida sõudjaid. Alates 8. sajandist e.Kr ehitasid foiniiklased ja kreeklased 2 ülestikku paikneva aerureaga [[dieer]]e (L kuni 50 m). Nimetatud antiiklaevade rooma vasted on [[unireem]], [[bireem]] ja [[trireem]]. 4. saj. e.Kr hakati Sitsiilias ehitama veelgi suuremaid (L kuni 70 m) sõjalaevu [[penteer]]e (rooma nimetus kinkereem). Kas need olid 5 aeruga laevad või sõudis iga aeruga korraga 5 meest, pole mereajaloolastel tänaseni selge. Ajaarvamise vahetuse paiku kasutasid roomlased valdavalt kergeid, 1—2 aeruga [[liburn]]e (pms võitluseks piraatidega Vahemerel); neid oli ka Reini ja Doonau laevastikus. Sõjalaevade põhirelv oli vöörtäävramm ([[ramm]]), ent ka nn delfiin. Viimane oli raale või poomile vinnatud raske metallpomm, mis lahingus vaenlase laevale kukutati, et selle põhja purustada. Alates 4. saj e.Kr relvastati antiiklaevu viskemasinatega; alates 3. saj-st e.Kr otsustasid lahingu sageli roomlaste kasuks leegionärid, kes tungisid vaenlase laevale, kasutades abordaažisildu ([[abordaaž]]). Ka kauba- ja reisilaevadena (L hrl 20—40 m) kasutatud antiiklaevadel oli 1—2 masti, mis kandsid raapurjesid, mõnikord nende kohal ka topsleid. Antiiklaevad purjetasid ainult allatuult.

{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 17. jaanuar 2014, kell 23:35
1. rida:		1. rida:
−	'''Antiiklaev''' on vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasutatud laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. laevaehituskogemustele. 2. aastatuhande keskelt e.Kr on teada sõjalaevad [[moneer]]id, purje-sõudelaevad (L kuni 30 m), mille kummaski pardas oli 1 rida sõudjaid. Alates 8. sajandist e.Kr ehitasid foiniiklased ja kreeklased 2 ülestikku paikneva aerureaga [[dieer]]e (L kuni 50 m). Nimetatud antiiklaevade rooma vasted on [[unireem]], [[bireem]] ja [[trireem]]. 4. ~~saj.~~ e.Kr hakati Sitsiilias ehitama veelgi suuremaid (L kuni 70 m) sõjalaevu [[penteer]]e (rooma nimetus kinkereem). Kas need olid 5 aeruga laevad või sõudis iga aeruga korraga 5 meest, pole mereajaloolastel tänaseni selge. Ajaarvamise vahetuse paiku kasutasid roomlased valdavalt kergeid, 1—2 aeruga [[liburn]]e ~~(pms~~ võitluseks piraatidega Vahemerel); neid oli ka Reini ja Doonau laevastikus. Sõjalaevade põhirelv oli vöörtäävramm ([[ramm]]), ent ka nn delfiin. ~~Viimane~~ oli ~~raale~~ või ~~poomile~~ vinnatud raske metallpomm, mis lahingus vaenlase laevale kukutati, et selle põhja purustada. Alates 4. ~~saj~~ e.Kr relvastati antiiklaevu viskemasinatega; alates 3. ~~saj-st~~ e.Kr otsustasid lahingu sageli roomlaste kasuks leegionärid, kes tungisid vaenlase laevale, kasutades abordaažisildu ([[abordaaž]]). Ka kauba- ja reisilaevadena ~~(L hrl~~ 20—40 m~~) kasutatud~~ antiiklaevadel oli ~~1—2 masti~~, mis kandsid ~~raapurjesid~~, mõnikord nende kohal ka topsleid. Antiiklaevad purjetasid ainult allatuult.	+	'''Antiiklaev''' on vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasutatud laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. laevaehituskogemustele.
		+
		+	2. aastatuhande keskelt e.Kr on teada sõjalaevad [[moneer]]id, purje-sõudelaevad pikkusega kuni 30 m, mille kummaski pardas oli 1 rida sõudjaid. Alates 8. sajandist e.Kr ehitasid foiniiklased ja kreeklased kahe ülestikku paikneva aerureaga [[dieer]]e pikkusega kuni 50 m. Nimetatud antiiklaevade rooma vasted on [[unireem]], [[bireem]] ja [[trireem]]. 4. sajandil e.Kr hakati Sitsiilias ehitama veelgi suuremaid, kuni 70 m pikkusi sõjalaevu [[penteer]]e (rooma nimetus kinkereem). Kas need olid 5 aeruga laevad või sõudis iga aeruga korraga 5 meest, pole mereajaloolastel tänaseni selge.
		+
		+	Ajaarvamise vahetuse paiku kasutasid roomlased valdavalt kergeid, 1—2 aeruga [[liburn]]e, peamiselt võitluseks piraatidega Vahemerel; neid oli ka Reini ja Doonau laevastikus. Sõjalaevade põhirelv oli vöörtäävramm ([[ramm]]), ent ka nn delfiin. See oli [[raa]]le või [[poom]]ile vinnatud raske metallpomm, mis lahingus vaenlase laevale kukutati, et selle põhja purustada. Alates 4. sajandist e.Kr relvastati antiiklaevu viskemasinatega; alates 3. sajandist e.Kr otsustasid lahingu sageli roomlaste kasuks leegionärid, kes tungisid vaenlase laevale, kasutades abordaažisildu ([[abordaaž]]).
		+
		+	Ka kauba- ja reisilaevadena, harilikult 20—40 m pikkustel antiiklaevadel oli üks—kaks [[mast]]i, mis kandsid [[raapuri\|raapurjeid]], mõnikord nende kohal ka [[topsel\|topsleid]]. Antiiklaevad purjetasid ainult allatuult.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Purjelaevade tüübid]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. september 2011, kell 13:14
1. rida:		1. rida:
−	'''Antiiklaev''' on vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasutatud laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. ~~Laevaehituskogemustele~~. 2. aastatuhande keskelt e.Kr on teada sõjalaevad [[moneer]]id, purje-sõudelaevad (L kuni 30 m), mille kummaski pardas oli 1 rida sõudjaid. Alates 8. sajandist e.Kr ehitasid foiniiklased ja kreeklased 2 ülestikku paikneva aerureaga [[dieer]]e (L kuni 50 m). Nimetatud antiiklaevade rooma vasted on [[unireem]], [[bireem]] ja [[trireem]]. 4. saj. e.Kr hakati Sitsiilias ehitama veelgi suuremaid (L kuni 70 m) sõjalaevu [[penteer]]e (rooma nimetus kinkereem). Kas need olid 5 aeruga laevad või sõudis iga aeruga korraga 5 meest, pole mereajaloolastel tänaseni selge. Ajaarvamise vahetuse paiku kasutasid roomlased valdavalt kergeid, 1—2 aeruga [[liburn]]e (pms võitluseks piraatidega Vahemerel); neid oli ka Reini ja Doonau laevastikus. Sõjalaevade põhirelv oli vöörtäävramm ([[ramm]]), ent ka nn delfiin. Viimane oli raale või poomile vinnatud raske metallpomm, mis lahingus vaenlase laevale kukutati, et selle põhja purustada. Alates 4. saj e.Kr relvastati antiiklaevu viskemasinatega; alates 3. saj-st e.Kr otsustasid lahingu sageli roomlaste kasuks leegionärid, kes tungisid vaenlase laevale, kasutades abordaažisildu ([[abordaaž]]). Ka kauba- ja reisilaevadena (L hrl 20—40 m) kasutatud antiiklaevadel oli 1—2 masti, mis kandsid raapurjesid, mõnikord nende kohal ka topsleid. Antiiklaevad purjetasid ainult allatuult.	+	'''Antiiklaev''' on vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasutatud laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. laevaehituskogemustele. 2. aastatuhande keskelt e.Kr on teada sõjalaevad [[moneer]]id, purje-sõudelaevad (L kuni 30 m), mille kummaski pardas oli 1 rida sõudjaid. Alates 8. sajandist e.Kr ehitasid foiniiklased ja kreeklased 2 ülestikku paikneva aerureaga [[dieer]]e (L kuni 50 m). Nimetatud antiiklaevade rooma vasted on [[unireem]], [[bireem]] ja [[trireem]]. 4. saj. e.Kr hakati Sitsiilias ehitama veelgi suuremaid (L kuni 70 m) sõjalaevu [[penteer]]e (rooma nimetus kinkereem). Kas need olid 5 aeruga laevad või sõudis iga aeruga korraga 5 meest, pole mereajaloolastel tänaseni selge. Ajaarvamise vahetuse paiku kasutasid roomlased valdavalt kergeid, 1—2 aeruga [[liburn]]e (pms võitluseks piraatidega Vahemerel); neid oli ka Reini ja Doonau laevastikus. Sõjalaevade põhirelv oli vöörtäävramm ([[ramm]]), ent ka nn delfiin. Viimane oli raale või poomile vinnatud raske metallpomm, mis lahingus vaenlase laevale kukutati, et selle põhja purustada. Alates 4. saj e.Kr relvastati antiiklaevu viskemasinatega; alates 3. saj-st e.Kr otsustasid lahingu sageli roomlaste kasuks leegionärid, kes tungisid vaenlase laevale, kasutades abordaažisildu ([[abordaaž]]). Ka kauba- ja reisilaevadena (L hrl 20—40 m) kasutatud antiiklaevadel oli 1—2 masti, mis kandsid raapurjesid, mõnikord nende kohal ka topsleid. Antiiklaevad purjetasid ainult allatuult.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. september 2011, kell 13:13
1. rida:		1. rida:
−	'''Antiiklaev''', vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasutatud laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. Laevaehituskogemustele. 2. aastatuhande keskelt e.Kr on teada sõjalaevad [[moneer]]id, purje-sõudelaevad (L kuni 30 m), mille kummaski pardas oli 1 rida sõudjaid. Alates 8. sajandist e.Kr ehitasid foiniiklased ja kreeklased 2 ülestikku paikneva aerureaga [[dieer]]e (L kuni 50 m). Nimetatud antiiklaevade rooma vasted on [[unireem]], [[bireem]] ja [[trireem]]. 4. saj. e.Kr hakati Sitsiilias ehitama veelgi suuremaid (L kuni 70 m) sõjalaevu [[penteer]]e (rooma nimetus kinkereem). Kas need olid 5 aeruga laevad või sõudis iga aeruga korraga 5 meest, pole mereajaloolastel tänaseni selge. Ajaarvamise vahetuse paiku kasutasid roomlased valdavalt kergeid, 1—2 aeruga [[liburn]]e (pms võitluseks piraatidega Vahemerel); neid oli ka Reini ja Doonau laevastikus. Sõjalaevade põhirelv oli vöörtäävramm ([[ramm]]), ent ka nn delfiin. Viimane oli raale või poomile vinnatud raske metallpomm, mis lahingus vaenlase laevale kukutati, et selle põhja purustada. Alates 4. saj e.Kr relvastati antiiklaevu viskemasinatega; alates 3. saj-st e.Kr otsustasid lahingu sageli roomlaste kasuks leegionärid, kes tungisid vaenlase laevale, kasutades abordaažisildu ([[abordaaž]]). Ka kauba- ja reisilaevadena (L hrl 20—40 m) kasutatud antiiklaevadel oli 1—2 masti, mis kandsid raapurjesid, mõnikord nende kohal ka topsleid. Antiiklaevad purjetasid ainult allatuult.	+	'''Antiiklaev''' on vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasutatud laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. Laevaehituskogemustele. 2. aastatuhande keskelt e.Kr on teada sõjalaevad [[moneer]]id, purje-sõudelaevad (L kuni 30 m), mille kummaski pardas oli 1 rida sõudjaid. Alates 8. sajandist e.Kr ehitasid foiniiklased ja kreeklased 2 ülestikku paikneva aerureaga [[dieer]]e (L kuni 50 m). Nimetatud antiiklaevade rooma vasted on [[unireem]], [[bireem]] ja [[trireem]]. 4. saj. e.Kr hakati Sitsiilias ehitama veelgi suuremaid (L kuni 70 m) sõjalaevu [[penteer]]e (rooma nimetus kinkereem). Kas need olid 5 aeruga laevad või sõudis iga aeruga korraga 5 meest, pole mereajaloolastel tänaseni selge. Ajaarvamise vahetuse paiku kasutasid roomlased valdavalt kergeid, 1—2 aeruga [[liburn]]e (pms võitluseks piraatidega Vahemerel); neid oli ka Reini ja Doonau laevastikus. Sõjalaevade põhirelv oli vöörtäävramm ([[ramm]]), ent ka nn delfiin. Viimane oli raale või poomile vinnatud raske metallpomm, mis lahingus vaenlase laevale kukutati, et selle põhja purustada. Alates 4. saj e.Kr relvastati antiiklaevu viskemasinatega; alates 3. saj-st e.Kr otsustasid lahingu sageli roomlaste kasuks leegionärid, kes tungisid vaenlase laevale, kasutades abordaažisildu ([[abordaaž]]). Ka kauba- ja reisilaevadena (L hrl 20—40 m) kasutatud antiiklaevadel oli 1—2 masti, mis kandsid raapurjesid, mõnikord nende kohal ka topsleid. Antiiklaevad purjetasid ainult allatuult.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. september 2011, kell 13:13
1. rida:		1. rida:
−	'''Antiiklaev''', vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas ~~kasut.~~ laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. Laevaehituskogemustele. 2. aastatuhande keskelt e.Kr on teada sõjalaevad [[moneer]]id, purje-sõudelaevad (L kuni 30 m), mille kummaski pardas oli 1 rida sõudjaid. Alates 8. sajandist e.Kr ehitasid foiniiklased ja kreeklased 2 ülestikku paikneva aerureaga [[dieer]]e (L kuni 50 m). Nimetatud antiiklaevade rooma vasted on [[unireem]], [[bireem]] ja [[trireem]]. 4. saj. e.Kr hakati Sitsiilias ehitama veelgi suuremaid (L kuni 70 m) sõjalaevu [[penteer]]e (rooma nimetus kinkereem). Kas need olid 5 aeruga laevad või sõudis iga aeruga korraga 5 meest, pole mereajaloolastel tänaseni selge. Ajaarvamise vahetuse paiku kasutasid roomlased valdavalt kergeid, 1—2 aeruga [[liburn]]e (pms võitluseks piraatidega Vahemerel); neid oli ka Reini ja Doonau laevastikus. Sõjalaevade põhirelv oli vöörtäävramm ([[ramm]]), ent ka nn delfiin. Viimane oli raale või poomile vinnatud raske metallpomm, mis lahingus vaenlase laevale kukutati, et selle põhja purustada. Alates 4. saj e.Kr relvastati antiiklaevu viskemasinatega; alates 3. saj-st e.Kr otsustasid lahingu sageli roomlaste kasuks leegionärid, kes tungisid vaenlase laevale, kasutades abordaažisildu ([[abordaaž]]). Ka kauba- ja reisilaevadena (L hrl 20—40 m) kasutatud antiiklaevadel oli 1—2 masti, mis kandsid raapurjesid, mõnikord nende kohal ka topsleid. Antiiklaevad purjetasid ainult allatuult.	+	'''Antiiklaev''', vanakreeka ja –rooma kultuuripiirkonnas kasutatud laev. Antiiklaevade ehitus tugines egiptlaste, foiniiklaste, etruskide jt. Laevaehituskogemustele. 2. aastatuhande keskelt e.Kr on teada sõjalaevad [[moneer]]id, purje-sõudelaevad (L kuni 30 m), mille kummaski pardas oli 1 rida sõudjaid. Alates 8. sajandist e.Kr ehitasid foiniiklased ja kreeklased 2 ülestikku paikneva aerureaga [[dieer]]e (L kuni 50 m). Nimetatud antiiklaevade rooma vasted on [[unireem]], [[bireem]] ja [[trireem]]. 4. saj. e.Kr hakati Sitsiilias ehitama veelgi suuremaid (L kuni 70 m) sõjalaevu [[penteer]]e (rooma nimetus kinkereem). Kas need olid 5 aeruga laevad või sõudis iga aeruga korraga 5 meest, pole mereajaloolastel tänaseni selge. Ajaarvamise vahetuse paiku kasutasid roomlased valdavalt kergeid, 1—2 aeruga [[liburn]]e (pms võitluseks piraatidega Vahemerel); neid oli ka Reini ja Doonau laevastikus. Sõjalaevade põhirelv oli vöörtäävramm ([[ramm]]), ent ka nn delfiin. Viimane oli raale või poomile vinnatud raske metallpomm, mis lahingus vaenlase laevale kukutati, et selle põhja purustada. Alates 4. saj e.Kr relvastati antiiklaevu viskemasinatega; alates 3. saj-st e.Kr otsustasid lahingu sageli roomlaste kasuks leegionärid, kes tungisid vaenlase laevale, kasutades abordaažisildu ([[abordaaž]]). Ka kauba- ja reisilaevadena (L hrl 20—40 m) kasutatud antiiklaevadel oli 1—2 masti, mis kandsid raapurjesid, mõnikord nende kohal ka topsleid. Antiiklaevad purjetasid ainult allatuult.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 13:11
(Erinevus puudub)