Arno Kask - Redigeerimiste ajalugu

Jüri – 31. juuli 2017, kell 09:35

2017-07-31T09:35:39Z

Madli: /* Töö */

2016-05-03T22:01:30Z

‎Töö

Madli: /* Isiklikku */

2015-08-31T21:10:02Z

‎Isiklikku

Madli: /* Isiklikku */

2015-08-31T21:09:29Z

‎Isiklikku

Jüri: /* Isiklikku */

2015-08-31T20:28:44Z

‎Isiklikku

Jüri: /* Isiklikku */

2015-08-31T20:27:58Z

‎Isiklikku

Madli: /* Artikleid */

2015-08-30T22:35:47Z

‎Artikleid

Madli: /* =Isiklikku */ toim

2015-08-30T22:34:20Z

‎=Isiklikku: toim

Madli: /* Ühiskondlik tegevus */ toim

2015-08-30T22:23:58Z

‎Ühiskondlik tegevus: toim

Madli: /* Töö */ toim

2015-08-30T22:20:43Z

‎Töö: toim

@@ 71. rida: / 71. rida: @@
 *tütrepoeg Ernst Siniorg lõpetas [[Eesti Mereakadeemia]] 2011. aastal laevajuhtimise eriala ja töötab Norra firmas [[pukser]]i kaptenina.
 *pojapoeg Arno Kask lõpetas Eesti Mereakadeemia 2012. aastal ja sõidab merd tüürimehena
-*pojatütar Anne Kask õpib TTÜ Eesti Mereakadeemias veeteede haldamist ja ohutuse korraldamist
+*pojatütar Anne Kask lõpetas 2017. aastal [[TTÜ Eesti Mereakadeemia]] veeteede haldamise ja ohutu korraldamise eriala
-*pojapoeg Alo Kask õpib [[Eesti Merekool]]is 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimeheks.
+*pojapoeg Alo Kask lõpetas 2017. aastal [[Eesti Merekool]]i ja sõidab merd tüürimehena
 Arno Kask suri 7. novembril 2002, napp nädal pärast oma 75. sünnipäeva.

@@ 47. rida: / 47. rida: @@
 Arno jääb Eesti merenduse ajalukku kui mees, kelle juhtimisel toimus Eesti Merelaevanduse läbimurre rahvusvahelise  merekaubanduse osaliseks,  turumajanduse mängureeglite omaksvõtt ning uute kaubaveoliinide avamine. Ta tegi kõik endast oleneva, et Eesti laevadel oleks rohkem eestlastest [[meremees|meremehi]] ja eestlastest kapteneid ning et Eesti Merelaevanduse laevadel oleks eesti nimed. Oluline osa oli Arno otsustel ka [[Muuga sadam]]a koha valikul ja ehitusel.
-Töötahe ja  soov tegutseda ei lubanud Arnol pikka pensionipõlve pidada, ta siirdus elama kodulinna Pärnusse ja asus seal [[Estma]] Pärnu kontori juhiks.
+Töötahe ja  soov tegutseda ei lubanud Arnol pikka pensionipõlve pidada, ta siirdus elama kodulinna Pärnusse ja asus seal [[ESTMA]] Pärnu kontori juhiks.
 *1988–1990 Eesti Merelaevanduse [[Pärnu Merekool]]i õpetaja

@@ 74. rida: / 74. rida: @@
 *pojapoeg Alo Kask õpib [[Eesti Merekool]]is 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimeheks.
-Arno Kask suri 7. novembril 2002.a., napp nädal pärast oma 75. sünnipäeva.
+Arno Kask suri 7. novembril 2002, napp nädal pärast oma 75. sünnipäeva.
 ==Tunnustus==

@@ 69. rida: / 69. rida: @@
 *poeg [[Alar Kask]] lõpetas [[Makarovi Akadeemia Peterburis|Leningradi admiral S.O. Makarovi nimelise Kõrgema Inseneride Merekooli]] 1981. aastal ja sõitis merd kaugsõidukaptenina
 *tütrepoeg Mart Siniorg lõpetas Eesti Merehariduskeskuse 1992. aastal ja sõidab merd kaugsõidukaptenina
-*tütrepoeg Ernst Siniorg lõpetas [[Eesti Mereakadeemia]] 2011. aastal laevajuhtimise eriala ja töötab Norra firmas pukseri kaptenina.
+*tütrepoeg Ernst Siniorg lõpetas [[Eesti Mereakadeemia]] 2011. aastal laevajuhtimise eriala ja töötab Norra firmas [[pukser]]i kaptenina.
 *pojapoeg Arno Kask lõpetas Eesti Mereakadeemia 2012. aastal ja sõidab merd tüürimehena
 *pojatütar Anne Kask õpib TTÜ Eesti Mereakadeemias veeteede haldamist ja ohutuse korraldamist

@@ 69. rida: / 69. rida: @@
 *poeg [[Alar Kask]] lõpetas [[Makarovi Akadeemia Peterburis|Leningradi admiral S.O. Makarovi nimelise Kõrgema Inseneride Merekooli]] 1981. aastal ja sõitis merd kaugsõidukaptenina
 *tütrepoeg Mart Siniorg lõpetas Eesti Merehariduskeskuse 1992. aastal ja sõidab merd kaugsõidukaptenina
-*tütrepoeg Ernst Siniorg lõpetas [[Eesti Mereakadeemia]] 2011. aastal laevajuhtimise eriala ja töötab Norra firma pukseri kaptenina.
+*tütrepoeg Ernst Siniorg lõpetas [[Eesti Mereakadeemia]] 2011. aastal laevajuhtimise eriala ja töötab Norra firmas pukseri kaptenina.
 *pojapoeg Arno Kask lõpetas Eesti Mereakadeemia 2012. aastal ja sõidab merd tüürimehena
 *pojatütar Anne Kask õpib TTÜ Eesti Mereakadeemias veeteede haldamist ja ohutuse korraldamist

@@ 95. rida: / 95. rida: @@
 Autor: Jüri Kask
-{{DEFAULTSORT:Arno Kask}}
+{{DEFAULTSORT:Kask, Arno}}
 [[Kategooria:Eesti kaptenid]]

@@ 64. rida: / 64. rida: @@
 *1984–1988 Eesti NSV Allveespordi Föderatsiooni presiidiumi esimees, 1988–89 aseesimees.
-==Isiklikku=
+==Isiklikku==
 ==Tunnustus==
 [[Pilt:pukserarno.jpg|thumb|right|Pukser ARNO Pärnu sadamas]]
-*1965 Tööpunalipu orden;
+*1965 Tööpunalipu orden
-*1974 ENSV Teeneline transporditöötaja;
+*1974 ENSV Teeneline transporditöötaja
-*1980 Oktoobrirevolutsiooni orden;
+*1980 Oktoobrirevolutsiooni orden
-*ENSV Ülemnõukogu neli aukirja;
+*neli Eesti NSV Ülemnõukogu aukirja - see oli tollal Eesti kõrgeim autasu
-*kolm erinevat medalit;
+*kolm eri medalit
-*1998.a. Pärnu sadamale ostetud pukser-jäälõhkuja sai nimeks ARNO (praegu Sillamäe sadama teenistuses).
+*1998. aastal Pärnu sadamale ostetud pukser-jäälõhkuja sai nimeks ARNO (on praegu [[Sillamäe sadam]]a teenistuses).
 ==Loometegevus==
 ===Raamatuid===
-*[[Merle.]] (kaasautor, toimetuskolleegiumi liige);
+*[[MerLe]] kaasautor, toimetuskolleegiumi liige
-*Arno Kask, Ants Pärna Estonian Shipping Company. Perioodika 1980.
+*Arno Kask, [[Ants Pärna]]. Estonian Shipping Company. Perioodika, 1980.
 ===Artikleid===
 *Kool, mehed, meri. Eesti Merehariduskeskus, Tallinn 1994
 Autor: Jüri Kask
@@ 101. rida: / 97. rida: @@
 {{DEFAULTSORT:Arno Kask}}
-[[Kategooria:Isikud]]
+[[Kategooria:Eesti kaptenid]]

@@ 57. rida: / 57. rida: @@
 ==Ühiskondlik tegevus==
-*1956 – 1060 Tallinna Mererajooni TSN saadik;
+==Isiklikku=
 ==Tunnustus==

@@ 27. rida: / 27. rida: @@
 ==Töö==
-Vastavalt Arno enda valikule suunati tööle ta  Põhja-meretee Peavalitsusse Arhangelskis (allus sel ajal NSVL Ministrite Nõukogu Põhja-meretee Peavalitsusele) (Главное управление Северного морского пути).
+Vastavalt Arno enda valikule suunati tööle ta  Põhja Meretee Peavalitsusse Arhangelskis, mis allus tol ajal NSVL Ministrite Nõukogu Põhja Meretee Peavalitsusele (Главное управление Северного морского пути). Tema karjäär algas järgnevalt:
-.05.1950.a. neljas tüürimees jäämurdjal FJODOR LITKE;
+*alates 22. maist 1950 neljas tüürimees [[jäämurdja]]l FJODOR LITKE
-.02.1951.a. neljas tüürimees jäämurdjal JOSSIF STALIN;
+*alates 4. veebruarist 1951 neljas tüürimees jäämurdjal JOSSIF STALIN
-.06.1951- 11.1954.a. kolmas tüürimees jääklassi aurulaeval GEORGI SEDOV.
+*1. juunist 1951 novembrini 1954. kolmas tüürimees jääklassi [[aurulaev]]al GEORGI SEDOV
-.a. allutati Põhja-meretee Peavalitsus  NSVL Merelaevanduse Ministeeriumile ja Põhja-meretee laevad viidi Murmanski Riikliku Merelaevanduse alluvusse. Arno määrati väikesele rannasõidu laevale vanemtüürimeheks. See töö teda ei rahuldanud ja ta otsustas tulla tagasi Eestisse, kirjutas vastava avalduse ja 1954.a. novembris tuli üle Eesti Riiklikku Merelaevandusse, kus jätkas laevajuhina.
+. aastal allutati Põhja Meretee Peavalitsus NSVL Merelaevanduse Ministeeriumile ja Põhja meretee laevad viidi Murmanski Riikliku Merelaevanduse alluvusse. Arno määrati väikesele rannasõidu laevale vanemtüürimeheks. See töö teda ei rahuldanud ja ta otsustas tulla tagasi Eestisse, kirjutas vastava avalduse ja novembris 1954 toodi ta üle Eesti Riiklikku Merelaevandusse, kus ta jätkas laevajuhina:
-*28.01.1955.a. mootorlaev VORMSI vanemtüürimees;
+*alates 28. jaanuarist 1955 mootorlaeva VORMSI vanemtüürimees
-*23.08.1955.a. mootorlaev MELITOPOL vanemtüürimees;
+*alates 23. augustist 1955 mootorlaeva MELITOPOL vanemtüürimees
-*15.11.1955.a. mootorlaev KIROVABAD kapten;
+*alates 15. novembrist 1955 mootorlaeva KIROVABAD [[kapten]]
-*22.04.1956.a. mootorlaev KABONA kapten;
+*alates 22. aprillist 1956 mootorlaeva KABONA kapten
-*1958. aastal avati Arnole pääs välissõitu ja määrati sama aasta 29. juunil mootorlaev KALEV vanemtüürimeheks;
+*1958. aastal avati Arnole pääs välissõitu ja määrati sama aasta 29. juunil mootorlaeva KALEV vanemtüürimeheks. Välisviisa avamine ja perspektiivis kaugsõidukapteni koha saamine tingis astumise sama aasta aprillis NLKPsse, sest tol ajal polnud selleta võimalik saada (kaugsõidu) kapteniks välissõidulaevadele
-Välisviisa avamine ja perspektiivis kaugsõidukapteni koha saamine tingis astumise sama aasa aprillis NLKP ridadesse, sest tol ajal saada (kaugsõidu) kapteniks välissõidulaevadele oli selleta mõeldamatu.
+*alates 1959. aastast mootorlaeva DANILO NETŠAI kapten
-*1959.a. mootorlaev DANILO NETŠAI kapten;
+*alates 1. oktoobrist 1962 mootorlaeva SÕRVE kapten. Mootorlaeval SÕRVE töötas Arno aastani 1967, siis halvenes tervis ja arstid keelasid meresõidu.
-*01.10.1962.a. mootorlaev SÕRVE kapten;
+*alates 1967. aastast [[Eesti Merelaevandus]]e ülema asetäitja laevastiku ekspluatatsiooni alal
-Mootorlaeval SÕRVE töötas Arno aastani 1967, siis halvenes tervis ja arstid keelasid meresõidu.
+*1978-1987 Eesti Merelaevanduse ülem.
-Arno jääb Eesti merenduse ajalukku kui mees, kelle vahetul juhtimisel toimus Eesti Merelaevanduse läbimurre osalemaks rahvusvahelises merekaubanduses,  turumajanduse mängureeglite omaksvõtt ning uute kaubaveoliinide avamine.  Tema tegi endast kõik oleneva, et Eesti laevadel oleks rohkem eestlastest meremehi, rohkem eestlastest kapteneid ja et Eesti Merelaevanduse laevadel oleks eestipärased nimed.  Oluline osa oli Arnol ka otsustega Muuga sadama koha valikul  ja ehitusel.
+-aastaseks saades otsustas Arno 1987. aastal loobuda tööst Eesti Merelaevanduse ülemana ja jääda pensionile. NSVL Merelaevanduse Ministeeriumile põhjendas ta loobumisotsust halva  tervisega ja esitas ka vastava arstitõendi, kuid tegelik põhjus oli ta enda sõnade järgi väsimus ja tüdimus lõputute Moskvast ministeeriumist laekuvatest, tihtipeale absurdsetest ning Eesti meremajanduse normaalset toimimist ja arengut takistavatest juhenditest, keeldudest ja käskudest ning kooskõlastamise vajadusest ka pisiasjade puhul.
-Töötahe ja  soov tegutseda ei lubanud Arnol pikka pensionipõlve pidada, ta siirdus elama kodulinna Pärnusse ja asus seal merenduse valdkonnas tegutsema.
+Arno jääb Eesti merenduse ajalukku kui mees, kelle juhtimisel toimus Eesti Merelaevanduse läbimurre rahvusvahelise  merekaubanduse osaliseks,  turumajanduse mängureeglite omaksvõtt ning uute kaubaveoliinide avamine. Ta tegi kõik endast oleneva, et Eesti laevadel oleks rohkem eestlastest [[meremees|meremehi]] ja eestlastest kapteneid ning et Eesti Merelaevanduse laevadel oleks eesti nimed. Oluline osa oli Arno otsustel ka [[Muuga sadam]]a koha valikul ja ehitusel.
-*1988 – 1990 a. Eesti Merelaevanduse  Pärnu Merekooli õpetaja;
+Töötahe ja  soov tegutseda ei lubanud Arnol pikka pensionipõlve pidada, ta siirdus elama kodulinna Pärnusse ja asus seal [[Estma]] Pärnu kontori juhiks.
-*1991-  AS Mereagentuuri (ESTMA) Pärnu filiaali rajaja ja esimene juhataja aastani 1995;
-*1993 -1995 Pärnu sadama juhatuse esimees;
+*1988–1990 Eesti Merelaevanduse [[Pärnu Merekool]]i õpetaja
-*1995 - Pärnu sadama juhatuse liige;
+*1991-1995 ASi Eesti Mereagentuur (Estma) Pärnu filiaali rajaja ja esimene juhataja
-*1998 - Pärnu sadama Nõuogu liige ja nõunik,  AS Mereagentuuri  Pärnu filiaali  nõunik;
+*1993-1995 ASi Pärnu Sadama juhatuse esimees
-*2002 - kevadel jäi lõplikult pensionile.
+*alates 1995. aastast Pärnu Sadama juhatuse liige
 ==Ühiskondlik tegevus==