August Gustavson - Redigeerimiste ajalugu

Madli – 26. aprill 2016, kell 21:15

2016-04-26T21:15:16Z

Madli – 7. mai 2015, kell 21:42

2015-05-07T21:42:13Z

Madli – 6. mai 2015, kell 22:18

2015-05-06T22:18:20Z

Tauri: 10 redaktsiooni

2015-02-18T13:11:57Z

10 redaktsiooni

Madli – 4. veebruar 2011, kell 12:40

2011-02-04T12:40:49Z

Madli – 23. november 2010, kell 22:38

2010-11-23T22:38:37Z

Madli – 23. november 2010, kell 22:32

2010-11-23T22:32:26Z

Madli – 23. november 2010, kell 22:30

2010-11-23T22:30:18Z

Madli – 23. november 2010, kell 22:29

2010-11-23T22:29:27Z

Madli – 23. november 2010, kell 22:26

2010-11-23T22:26:40Z

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 . aastal valiti August Gustavson Tallinna linnavolikogu liikmeks (1935—1938 oli abijuhataja), aastail 1930—1934 oli ta Harju maavolikogu liige. KGB vangistas ta 28. juunil 1941 ning saatis vangilaagrisse.
-August Gustavson uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi ning avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Ta kuulus mitme töölisorganisatsiooni juhatusse, oli Eesti esindaja Rahvusvahelises Tööbüroos Genfis ning alates 1933. aastast selle alaline korrespondent Eestis. Aastail 1920—1940 oli ta ajakirja [[Laevandus (ajakiri)|"Laevandus"]] (aastail 1925—1936 "Laevandus ja Kalaasjandus"), aastail 1936—1938 "[[Eesti Laevanduse Aastaraamat]]u", aastail 1930—1936 ajakirja "Töö ja Tervis" ning aastail 1933-1934 ajakirja "Tööliste Hääl" toimetaja. Lisaks kirjutas ta uurimusi ja õpperaamatuid [[laevajuht]]imise ning artikleid [[mereharidus]]e ajaloo ja [[mereõigus]]e alalt.
+August Gustavson uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi ning avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Ta kuulus mitme töölisorganisatsiooni juhatusse, oli Eesti esindaja Rahvusvahelises Tööbüroos Genfis ning alates 1933. aastast selle alaline korrespondent Eestis. Aastail 1920—1940 oli ta ajakirja [[Laevandus (ajakiri)|"Laevandus"]] (aastail 1925—1936 "Laevandus ja Kalaasjandus"), aastail 1936—1938 "[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u", aastail 1930—1936 ajakirja "Töö ja Tervis" ning aastail 1933-1934 ajakirja "Tööliste Hääl" toimetaja. Lisaks kirjutas ta uurimusi ja õpperaamatuid [[laevajuht]]imise ning artikleid [[mereharidus]]e ajaloo ja [[mereõigus]]e alalt.
 ==Teoseid==

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''August Gustavson''' (7. /vkj/19. detsember 1894 Mahu küla, Kunda-Malla vald, Virumaa – 26. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti merendusteadlane ning sotsiaal- ja töökaitsetegelane.
-Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal [[Narva Merekool]]i, sooritas samal aastal [[Riia merekooli]]s [[kaugsõit|kaugsõidukapten]]i eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal  Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).
+Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal [[Narva Merekool]]i, sooritas samal aastal [[Riia merekool]]is [[kaugsõit|kaugsõidukapten]]i eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal  Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).
 Aastail 1918—40 oli August Gustavson [[Tallinna Merekool]]i õppejõud ning õppeaastal 1940—1941 direktor. Ta juhtis alates 1922. aastast [[Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Selts "Laevandus"|Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Seltsi "Laevandus"]], alates 1926. aastast  [[Eesti Laevajuhatajate Selts]]i, alates 1931. aastast [[Eesti Kalameeste Ühingute Keskliit|Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu]] ja alates 1928. aastast [[Meremeeste Kodu]] tegevust ning oli aastail 1935—1936 Riigi Majandusnõukogu abipresident. Ta on Heino Gustavsoni isa.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal [[Narva Merekool]]i, sooritas samal aastal [[Riia merekooli]]s [[kaugsõit|kaugsõidukapten]]i eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal  Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).
-Aastail 1918—40 oli August Gustavson [[Tallinna Merekool]]i õppejõud ning õppeaastal 1940—1941 direktor. Ta juhtis alates 1922. aastast [[aevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Selts "Laevandus"|Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Seltsi "Laevandus"]], alates 1926. aastast  [[Eesti Laevajuhatajate Selts]]i, alates 1931. aastast [[Eesti Kalameeste Ühingute Keskliit|Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu]] ja alates 1928. aastast [[Meremeeste Kodu]] tegevust ning oli aastail 1935—1936 Riigi Majandusnõukogu abipresident. Ta on Heino Gustavsoni isa.
+Aastail 1918—40 oli August Gustavson [[Tallinna Merekool]]i õppejõud ning õppeaastal 1940—1941 direktor. Ta juhtis alates 1922. aastast [[Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Selts "Laevandus"|Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Seltsi "Laevandus"]], alates 1926. aastast  [[Eesti Laevajuhatajate Selts]]i, alates 1931. aastast [[Eesti Kalameeste Ühingute Keskliit|Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu]] ja alates 1928. aastast [[Meremeeste Kodu]] tegevust ning oli aastail 1935—1936 Riigi Majandusnõukogu abipresident. Ta on Heino Gustavsoni isa.
 . aastal valiti August Gustavson Tallinna linnavolikogu liikmeks (1935—1938 oli abijuhataja), aastail 1930—1934 oli ta Harju maavolikogu liige. KGB vangistas ta 28. juunil 1941 ning saatis vangilaagrisse.

@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 Allikad: EBL TK, lk 76—77; ETBL, 1, lk 320, H. Gustavson
 {{mereleksikon}}
 [[Kategooria:Isikud]]
 [[Kategooria:Eesti kaptenid]]

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 . aastal valiti August Gustavson Tallinna linnavolikogu liikmeks (1935—1938 oli abijuhataja), aastail 1930—1934 oli ta Harju maavolikogu liige. KGB vangistas ta 28. juunil 1941 ning saatis vangilaagrisse.
-August Gustavson uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi ning avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Ta kuulus mitme töölisorganisatsiooni juhatusse, oli Eesti esindaja Rahvusvahelises Tööbüroos Genfis ning alates 1933. aastast selle alaline korrespondent Eestis. Aastail 1920—1940 oli ta ajakirja [[Laevandus (ajakiri)|"Laevandus"]] (aastail 1925—1936 "Laevandus ja Kalaasjandus"), aastail 1936—1938 "[[Eesti Laevanduse Aastaraamat]]u", aastail 1930—1936 ajakirja "Töö ja Tervis" ning aastail 1933-1934 ajakirja "Tööliste Hääl" toimetaja. Lisaks kirjutas ta uurimusi ja õpperaamatuid [[laevajuhtimine|laevajuhtimise]] ning artikleid [[mereharidus]]e ajaloo ja [[mereõigus]]e alalt.
+August Gustavson uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi ning avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Ta kuulus mitme töölisorganisatsiooni juhatusse, oli Eesti esindaja Rahvusvahelises Tööbüroos Genfis ning alates 1933. aastast selle alaline korrespondent Eestis. Aastail 1920—1940 oli ta ajakirja [[Laevandus (ajakiri)|"Laevandus"]] (aastail 1925—1936 "Laevandus ja Kalaasjandus"), aastail 1936—1938 "[[Eesti Laevanduse Aastaraamat]]u", aastail 1930—1936 ajakirja "Töö ja Tervis" ning aastail 1933-1934 ajakirja "Tööliste Hääl" toimetaja. Lisaks kirjutas ta uurimusi ja õpperaamatuid [[laevajuht]]imise ning artikleid [[mereharidus]]e ajaloo ja [[mereõigus]]e alalt.
 ==Teoseid==

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 13:11
(Erinevus puudub)

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''August Gustavson''' (7. /vkj/19. detsember 1894 Mahu küla, Kunda-Malla vald, Virumaa – 26. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti merendusteadlane ning sotsiaal- ja töökaitsetegelane.
-Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal [[Narva merekool]]i, sooritas samal aastal [[Riia merekooli]]s [[kaugsõidukapten]]i eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal  Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).
+Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal [[Narva Merekool]]i, sooritas samal aastal [[Riia merekooli]]s [[kaugsõidukapten]]i eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal  Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).
 Aastail 1918—40 oli August Gustavson [[Tallinna merekool]]i õppejõud ning õppeaastal 1940—1941 direktor. Ta juhtis alates 1922. aastast [[Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Selts]]i "Laevandus", alates 1926. aastast  [[Eesti Laevajuhatajate Selts]]i, alates 1931. aastast [[Eesti kalameeste Ühingute Keskliit|Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu]] ja alates 1928. aastast [[Meremeeste Kodu]] tegevust ning oli aastail 1935—1936 Riigi Majandusnõukogu abipresident. Ta on Heino Gustavsoni isa.