Aurik - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 3 redaktsiooni

2015-02-18T13:11:57Z

3 redaktsiooni

Madli – 29. detsember 2010, kell 22:16

2010-12-29T22:16:35Z

Malle – 29. juuli 2010, kell 13:54

2010-07-29T13:54:19Z

Malle: New page: '''Aurik''', ka aurulaev, auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin. Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) lo...

2010-07-29T13:53:53Z

New page: '''Aurik''', ka aurulaev, auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin. Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) lo...

Uus lehekülg

'''Aurik''', ka aurulaev, auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin. Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) loodud aurumasinat, W. Symingtoni (1763—1831) ehit 10-hj-line aurupuksiir [[CHARLOTTE DUNDAS]] (1782) oli juba täiesti töövõimeline. R. Fultoni[[CLERMONT]] (1807) jt aurikud andsid kasumit. Üle Atlandi sõitis aurumasina jõul esimesena SIRIUS 1838. Esimene auruturbiinlaev [[TURBINIA]] ehitati 1894. Väljunud ookeanile, hõlvasid aurikud 20. saj algul aastakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (pms turbiinide) võimsus on kuni 40 MW. – 1987 sõitis meredel 2200 aurikut (alla 3% kõigist laevadest) kogumahutavusega üle 17 mln brt (ligi 18%). – Esimene Venemaal ehitatud aurik [[JELIZAVETA]] (1815, võimsus 4 hj) liikus Peterburi ja Kroonlinna vahel. Eestisse ilmusid aurikud 1830. aastail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli [[JULIANE CLEMENTINE]] (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK (ehit 1942 Taanis) lõpetas tegevuse 1971, lammutati 1987.

Allikas: Mereleksikon, 1996

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. detsember 2010, kell 22:16
1. rida:		1. rida:
−	'''Aurik''', ka aurulaev, auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin. Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) loodud aurumasinat, W. Symingtoni (1763—1831) ehit 10-hj-line aurupuksiir [[CHARLOTTE DUNDAS]] (1782) oli juba täiesti töövõimeline. R. Fultoni [[CLERMONT]] (1807) jt aurikud andsid kasumit. Üle Atlandi sõitis aurumasina jõul esimesena SIRIUS 1838. Esimene auruturbiinlaev [[TURBINIA]] ehitati 1894. Väljunud ookeanile, hõlvasid aurikud 20. saj algul aastakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (pms turbiinide) võimsus on kuni 40 MW. – 1987 sõitis meredel 2200 aurikut (alla 3% kõigist laevadest) kogumahutavusega üle 17 mln brt (ligi 18%). – Esimene Venemaal ehitatud aurik [[JELIZAVETA]] (1815, võimsus 4 hj) liikus Peterburi ja Kroonlinna vahel. Eestisse ilmusid aurikud 1830. aastail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli [[JULIANE CLEMENTINE]] (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK (ehit 1942 Taanis) lõpetas tegevuse 1971, lammutati 1987.	+	'''Aurik''', ka '''aurulaev''' on auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin.

−	~~Allikas~~: ~~Mereleksikon, 1996~~	+	Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) loodud aurumasinat, W. Symingtoni (1763—1831) ehitatud 10-hj-line aurupuksiir [[CHARLOTTE DUNDAS]] (1782) oli juba täiesti töövõimeline. R. Fultoni [[CLERMONT]] (1807) jt aurikud andsid kasumit.
		+
		+	Üle Atlandi sõitis aurumasina jõul esimesena SIRIUS 1838. Esimene auruturbiinlaev [[TURBINIA]] ehitati 1894. Väljunud ookeanile, hõlvasid aurikud 20. sajandi algul aastakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (peamiselt turbiinide) võimsus on kuni 40 MW.
		+
		+	1987. aastal sõitis meredel 2200 aurikut (alla 3% kõigist laevadest) kogumahutavusega üle 17 miljoni brt (ligi 18%).
		+
		+	Esimene Venemaal ehitatud aurik [[JELIZAVETA]] (1815, võimsus 4 hj) liikus Peterburi ja Kroonlinna vahel.
		+
		+	Eestisse ilmusid aurikud 1830. aastail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli [[JULIANE CLEMENTINE]] (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK, mis oli ehitatud 1942. aastal Taanis, lõpetas tegevuse 1971. aastal ja lammutati 1987. aastal.
		+
		+	{{mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Laevatüübid]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. juuli 2010, kell 13:54
1. rida:		1. rida:
−	'''Aurik''', ka aurulaev, auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin. Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) loodud aurumasinat, W. Symingtoni (1763—1831) ehit 10-hj-line aurupuksiir [[CHARLOTTE DUNDAS]] (1782) oli juba täiesti töövõimeline. R. Fultoni[[CLERMONT]] (1807) jt aurikud andsid kasumit. Üle Atlandi sõitis aurumasina jõul esimesena SIRIUS 1838. Esimene auruturbiinlaev [[TURBINIA]] ehitati 1894. Väljunud ookeanile, hõlvasid aurikud 20. saj algul aastakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (pms turbiinide) võimsus on kuni 40 MW. – 1987 sõitis meredel 2200 aurikut (alla 3% kõigist laevadest) kogumahutavusega üle 17 mln brt (ligi 18%). – Esimene Venemaal ehitatud aurik [[JELIZAVETA]] (1815, võimsus 4 hj) liikus Peterburi ja Kroonlinna vahel. Eestisse ilmusid aurikud 1830. aastail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli [[JULIANE CLEMENTINE]] (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK (ehit 1942 Taanis) lõpetas tegevuse 1971, lammutati 1987.	+	'''Aurik''', ka aurulaev, auru jõul liikuv laev, mille peajõuseade on aurumasin või –turbiin. Pärast mitmeid katseid aurumasinatega suudeti laeval rakendada J. Watti (1736—1819) loodud aurumasinat, W. Symingtoni (1763—1831) ehit 10-hj-line aurupuksiir [[CHARLOTTE DUNDAS]] (1782) oli juba täiesti töövõimeline. R. Fultoni [[CLERMONT]] (1807) jt aurikud andsid kasumit. Üle Atlandi sõitis aurumasina jõul esimesena SIRIUS 1838. Esimene auruturbiinlaev [[TURBINIA]] ehitati 1894. Väljunud ookeanile, hõlvasid aurikud 20. saj algul aastakümneiks põhiosa mereveost. Nüüdisaja aurikud on enamasti võimsad laevad, mille aurujõuseadme (pms turbiinide) võimsus on kuni 40 MW. – 1987 sõitis meredel 2200 aurikut (alla 3% kõigist laevadest) kogumahutavusega üle 17 mln brt (ligi 18%). – Esimene Venemaal ehitatud aurik [[JELIZAVETA]] (1815, võimsus 4 hj) liikus Peterburi ja Kroonlinna vahel. Eestisse ilmusid aurikud 1830. aastail. Esimene kohapeal ehitatud aurik oli [[JULIANE CLEMENTINE]] (1842). Eesti viimane aurik VERHOJANSK (ehit 1942 Taanis) lõpetas tegevuse 1971, lammutati 1987.

	Allikas: Mereleksikon, 1996		Allikas: Mereleksikon, 1996

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 13:11
(Erinevus puudub)