Aurumasin - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: Illustratsioonide paigutus

2017-12-14T20:06:45Z

Illustratsioonide paigutus

Jüri – 7. september 2015, kell 20:11

2015-09-07T20:11:06Z

Madli: toim

2015-09-06T21:21:29Z

toim

Jüri: Uus lehekülg: 'Heroni aurumasin Aeolipile Aurumasin, on kolbmootor, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes au...'

2015-09-06T19:02:36Z

Uus lehekülg: 'thumb|left|Heroni aurumasin Aeolipile Aurumasin, on kolbmootor, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes au...'

Uus lehekülg

[[Pilt:Aeolipile_illustration.png|thumb|left|Heroni aurumasin Aeolipile]]
[[Aurumasin]], on kolbmootor, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid (rõhk ja temperatuur).

*Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist. Seadme nimi oli Aeolipile (tuleb sõnadest aeoli ja pile – Kreeka tuulejumal), autoriks Heron Aleksandriast. See masin praktilist kasutust ei leidnud, kuid demonstreerib ilmekalt, et aurujõuseade on võimeline tegema tööd, paneb trumli pöörlema.

[[Pilt:Papin.png|thumb|right|Denis Papini aurumasin]]
*Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin (1647 – ca 1712) 1690.aastal. Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles. Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda külge kinnitatud mingi seade (nt. pumba hoob) teeb tööd.
[[Pilt:Savery.png|thumb|right|Thomas Savery aurumasin “kaevuri sõber”]]
*1698. aastal konstrueeris Suurbritannias Thomas Savery (ca 1650 – 1715) kaevanduste tarbeks aurukäitusega,imeva,kolvita veepumba,nn. kaevuri sõbra.Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris kondenseerub, tekib vaakuum, mis imeb vee üles.
[[Pilt:Newcomen.gif|thumb|left|Thomas Newcomeni aurumasin]]
*Umbkaudu 1710. aastal arendas inglise leiutaja Thomas Newcomen (1663 – 1729) Thomas Savery ja Denis Papini ideesid edasi ja konstrueeris kolbaurumasina, mis pumpas samuti vett ja liikuma pani selle samuti vaakuum ja välisrõhk, töösilinder ja pump olid aga eraldi.
[[Pilt:Watt.png|thumb|left|James Watti esimesi aurumasinaid]]
*Esimese pidevalt töötava jõumasina lõi šoti insener James Watt (1736-1819). Alustanud 1764.aastal Londoni ülikooli laborandina oma eelkäija Thomas Newcomeni poolt söekaevandusest vee väljapumpamiseks leiutatud aurupumba mudeli taastamisega oli ta aastaks 1784 välja töötanud täpse ja keerulise, teaduslikule baasile tugineva tehisjõuallika – universaalse kahepoolse toimega ülerõhu-kondensaator-aurumasina. Watti aurumasin on põhimõtteliselt erinev eelnevate leiutajate poolt loodust. Kasulikku tööd teeb mitte välisrõhk vaid paisuv aur. Kasutatakse ära kolvi mõlemad liikumissuunad. Aurukatlst tulev aur suunatakse läbi siibri aurumasina silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist kondensaatorisse.
*James Watt oli ka suurepärane strateeg ja tootmisjuht, ta valmistas tehnoloogiliselt ette ka kõik vajaliku nende omaloodud aurujõuseadmete tootmiseks ning koos suhkruvabrikant Matthew Boultoniga (1728-1809) 1775. a. asutatud firmas Boulton & Watt Birminghamis valmistati ja täiustati paarikümne aasta jooksul sadu (mõnedel andmetel tuhandeid) aurumasinaid, loodi ühesilindriline ühepoolse ja kahepoolse tegevusega aurumasin, parandati soojuslikku kasutegurit ja töökindlust. Aurumasinate kasutuselevõtt Inglismaal, mandri-Euroopas, Ameerikas ja mujal andis otsustava tõuke tööstusliku tootmise arenguks ja industriaalühiskonna tekkimiseks. Millegipärast oli J. Watt sügavalt veendunud, et tema leiutatud masin sobib kasutamiseks vaid statsionaarsena, kuid aurumasin elas juba oma iseseisvat elu ning oli vaid aja küsimus, millal see leiab kasutamist transpordis. Esimesena teostas selle Richard Trevithick (1771-1833) konstrueerides 1802. aastal aurujõul liikuva lokomotiivi. Järgmine oli meretranspordi valdkond.
Juba 1736.aastal oli inglise leidur Jonathan Hulls patenteerinud pukseri, mille sõuratast pidi käitama Newcomeni aurumasin, aga sellest ei saanud asja. Väidetavalt jõudis 1776.a. aurumasinat kasutava aluseni prantsuse markii Claude de Jouffroy d Abans (1751-1832), mida katsetati Doubs´i ja Saône´i jõel, kuid ka see laev (õigemini paat) ei jõudnud proovisõitudest kaugemale.
Tõsisemaltvõetav oli Šotimaal 1801.a. ehitatud [[pukser]] CHARLOTTE DUNDAS, mille ühesilindriline aurumasin arendas võimsust 7,4 kW.
Siiski loetakse [[aurik]]ute ajastu alguseks ameeriklase Robert Fultoni (1765-1815) [[reisiaurik]]ut CLERMONT, mille kahte kaheksalabalist [[sõuratas]]t ajas ringi Inglismaalt toodud Boulton & Watt 15 kW-ne aurumasin.
[[Pilt:Aurumasin1.gif|thumb|right|Ühesilindriline kahepoolse tegevusega aurumasin]]
Edasine aurumasinate areng toimus kiiresti, esialgu kasutati ühesilindrilisi ühe ja kahepoolse tegevusega aurumasinaid laeva sõuratta käitamiseks, järgnevalt [[sõukruvi]]le töötavaid 3.astmelisi (3.silindrilisi, auru kolmekordse paisumisega) aurumasinaid.
[[Pilt:Aurumasin3.gif|thumb|right|Kolmeastmeline aurumasin]]
Juba 1880 – 1890-ndatel küündis aurulaevade [[peaaurumasin]]ate koguvõimsus 15000 kW-ni.
XX sajandi algaastatel Saksamaal ehitatud reisiaurikutele KAISER WILHELM II (1903) ja KRONPRINZESSIN CECILIE (1907), valmimise ajal maailma suurimatele ja kiireimatele, paigaldati kummalegi kaks 3.astmeslist peaaurumasinat á 20 000 hj (14 700 kW). Enam kui 20 m pikkused, 14 m kõrgused ja 1500 t kaaluvad peamasinad on suurimad kunagi ehitatud kolbaurumasinatest. Madalsurvesilindri läbimõõt 2,85 m on tänaseni ületamata rekord mistahes kolbmasinatele. Ent nende masinate mõõtmed ja massi ning saavutatava võimsuse suhe näitasid, et kolbaurumasinate tehnoloogilise ja majandusliku otstarbekuse piir oli saavutatud ja ehkki nende kasutamine [[laev]]adel jätkus langeva trendiga veel u 50 aastat, pidi eelneva 100 aasta jooksul ainsa jõumasinana maal ja merel kasutuses olnud aurumasin loovutama koha uutele jõumasinatele. Nendeks said XIX sajandi lõpus leiutatud [[auruturbiin]] ja [[diiselmootor]]., millele pool sajandit hiljem järgnes [[gaasiturbiin]].

*Kolm 3.astmelist aurumasinat koguvõimsusega u 4000 kW, on paigaldatud ka 1914.a. ehitatud [[muuseumilaev]]ale [[SUUR TÕLL]].

Aurujõuseadmete kunagine juhtpositsioon laevade jõuseadmetena on tänaseks, kui [[laevastik]]u valdava osa moodustavad [[mootorlaev]]ad, taandunud põhiliselt laeva soojusenergiaga varustamisele ja mõnedel laevatüüpidel lisaks ka mehaanilise energia tootmisele abiturbiinide abil elektrigeneraatorite või pumpade käitamiseks.

[[Kategooria:laeva jõuseadmed]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Aeolipile_illustration.png|thumb|left|Heroni aurumasin Aeolipile]]
+[[Pilt:Aeolipile_illustration.png|thumb|200px|Heroni aurumasin Aeolipile]]
 '''Aurumasin''' on  kolbmootor, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid (rõhk ja temperatuur).
@@ 5. rida: / 8. rida: @@
 *Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist. Seadme nimi oli Aeolipile (tuleb sõnadest ''aeoli'' ja ''pile'' – Kreeka tuulejumal), autoriks Heron Aleksandriast. See masin praktilist kasutust ei leidnud, kuid demonstreerib ilmekalt, et aurujõuseade on võimeline tegema tööd, paneb trumli pöörlema.
-[[Pilt:Papin.png|thumb|right|Denis Papini aurumasin]]
+[[Pilt:Papin.png|thumb|left|200px|Denis Papini aurumasin]]
 *Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin (1647 – ca 1712) 1690.aastal. Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles. Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda külge kinnitatud mingi seade (nt. pumba hoob) teeb tööd.
-[[Pilt:Savery.png|thumb|right|Thomas Savery aurumasin “kaevuri sõber”]]
+[[Pilt:Engine savery.svg|thumb|right|200px|Thomas Savery aurumasin “kaevuri sõber”]]
 *1698. aastal konstrueeris  Suurbritannias Thomas  Savery (ca 1650 – 1715) kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva,kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris kondenseerub, tekib vaakuum, mis imeb vee üles.
-[[Pilt:Newcomen.gif|thumb|left|Thomas Newcomeni aurumasin]]
+[[Pilt:Newcomen atmospheric engine animation.gif|thumb|200px|Thomas Newcomeni aurumasin|left]]
 *Umbkaudu 1710. aastal arendas inglise leiutaja Thomas Newcomen (1663 – 1729) Thomas Savery ja Denis Papini ideid edasi ja   konstrueeris  kolbaurumasina, mis pumpas samuti vett ja liikuma pani selle samuti vaakuum ja välisrõhk, töösilinder ja pump olid aga eraldi.
-[[Pilt:Watt.png|thumb|left|James Watti esimesi aurumasinaid]]
+[[Pilt:Engine watt.svg|thumb|200px|James Watti esimesi aurumasinaid]]
 *Esimese pidevalt töötava jõumasina lõi šoti insener James Watt (1736-1819). Alustanud 1764. aastal Londoni ülikooli laborandina oma eelkäija Thomas Newcomeni poolt söekaevandusest vee väljapumpamiseks leiutatud aurupumba mudeli taastamisega, oli ta aastaks 1784 välja töötanud täpse ja keerulise, teaduslikule baasile tugineva tehisjõuallika – universaalse kahepoolse toimega ülerõhu-kondensaator-aurumasina. Watti aurumasin on põhimõtteliselt erinev eelnevate leiutajate poolt loodust. Kasulikku tööd teeb mitte välisrõhk, vaid paisuv aur. Kasutatakse ära kolvi mõlemad liikumissuunad. Aurukatlst tulev aur suunatakse läbi siibri aurumasina silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist kondensaatorisse.
 *James Watt oli ka suurepärane  strateeg ja tootmisjuht, ta valmistas tehnoloogiliselt ette ka kõik vajaliku nende omaloodud aurujõuseadmete tootmiseks ning koos suhkruvabrikant Matthew Boultoniga (1728-1809) 1775. aastal asutatud firmas Boulton & Watt Birminghamis valmistati ja täiustati paarikümne aasta jooksul sadu (mõnedel andmetel tuhandeid) aurumasinaid, loodi ühesilindriline ühepoolse ja kahepoolse tegevusega aurumasin, parandati soojuslikku kasutegurit ja töökindlust. Aurumasinate kasutuselevõtt Inglismaal, mandri-Euroopas, Ameerikas ja mujal andis otsustava tõuke tööstusliku tootmise arenguks ja industriaalühiskonna tekkimiseks. Millegipärast oli J. Watt sügavalt veendunud, et tema leiutatud masin sobib kasutamiseks vaid statsionaarsena, kuid aurumasin elas juba oma iseseisvat elu ning oli vaid aja küsimus, millal see leiab kasutamist transpordis. Esimesena teostas selle Richard Trevithick (1771-1833), konstrueerides 1802. aastal aurujõul liikuva lokomotiivi.                                                                                      Järgmine oli meretranspordi valdkond.
@@ 22. rida: / 25. rida: @@
 ===Aurulaevade aeg===
 Siiski loetakse [[aurik]]ute ajastu alguseks ameeriklase Robert Fultoni (1765-1815) [[reisiaurik]]ut CLERMONT, mille kahte kaheksalabalist [[sõuratas]]t ajas ringi Inglismaalt toodud  Boulton & Watt 15 kW-ne aurumasin.
 Edasine aurumasinate areng toimus kiiresti, esialgu kasutati ühesilindrilisi ühe ja kahepoolse tegevusega aurumasinaid laeva sõuratta käitamiseks, järgnevalt [[sõukruvi]]le töötavaid 3.astmelisi (3.silindrilisi, auru kolmekordse paisumisega) aurumasinaid.
 Juba 1880.–1890. aastatel küündis aurulaevade [[peaaurumasin]]ate koguvõimsus 15000 kW-ni.
 XX sajandi algaastatel Saksamaal ehitatud reisiaurikutele KAISER WILHELM II (1903) ja KRONPRINZESSIN CECILIE (1907), valmimise ajal maailma suurimatele ja kiireimatele, paigaldati kummalegi kaks 3-astmelist peaaurumasinat á 20 000 hj (14 700 kW). Enam kui 20 m pikkused, 14 m kõrgused ja 1500 t kaaluvad peamasinad on suurimad kunagi ehitatud kolbaurumasinatest. Madalsurvesilindri läbimõõt 2,85 m on tänaseni ületamata rekord mistahes kolbmasinatele. Ent nende masinate mõõtmed ja massi ning saavutatava võimsuse suhe näitasid, et kolbaurumasinate tehnoloogilise ja majandusliku otstarbekuse piir oli saavutatud ja ehkki nende kasutamine [[laev]]adel jätkus langeva trendiga veel u 50 aastat,  pidi eelneva 100 aasta jooksul ainsa jõumasinana maal ja merel kasutuses olnud aurumasin loovutama koha uutele jõumasinatele. Nendeks said XIX sajandi lõpus leiutatud [[auruturbiin]] ja [[diiselmootor]], millele pool sajandit hiljem järgnes [[gaasiturbiin]].

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. september 2015, kell 20:11
32. rida:		32. rida:

	Aurujõuseadmete kunagine juhtpositsioon laevade jõuseadmetena on tänapäeval, kui [[laevastik]]u valdava osa moodustavad [[mootorlaev]]ad, taandunud põhiliselt laeva soojusenergiaga varustamisele ja mõnedel laevatüüpidel lisaks ka mehaanilise energia tootmisele abiturbiinide abil elektrigeneraatorite või pumpade käitamiseks.		Aurujõuseadmete kunagine juhtpositsioon laevade jõuseadmetena on tänapäeval, kui [[laevastik]]u valdava osa moodustavad [[mootorlaev]]ad, taandunud põhiliselt laeva soojusenergiaga varustamisele ja mõnedel laevatüüpidel lisaks ka mehaanilise energia tootmisele abiturbiinide abil elektrigeneraatorite või pumpade käitamiseks.
		+
		+	==Allikad==
		+	*[[Heino Punab]]. Laeva jõuseadmed. Tallinn 2008
		+	*[https://moodle.hitsa.ee/course/index.php?categoryid=349 E-kursus “VLM0060 - Laeva auru ja gaasijõuseadmed”]

	[[Kategooria:laeva jõuseadmed]]		[[Kategooria:laeva jõuseadmed]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Aeolipile_illustration.png|thumb|left|Heroni aurumasin Aeolipile]]
-[[Aurumasin]], on  kolbmootor, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid (rõhk ja temperatuur).
+'''Aurumasin''' on  kolbmootor, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid (rõhk ja temperatuur).
-*Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist. Seadme nimi oli Aeolipile (tuleb sõnadest aeoli ja pile – Kreeka tuulejumal), autoriks Heron Aleksandriast. See masin praktilist kasutust ei leidnud, kuid demonstreerib ilmekalt, et aurujõuseade on võimeline tegema tööd, paneb trumli pöörlema.
+==Ajalugu==
 [[Pilt:Papin.png|thumb|right|Denis Papini aurumasin]]
-*Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin (1647 – ca 1712) 1690.aastal. Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles. Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda   külge kinnitatud mingi seade (nt. pumba hoob) teeb tööd.
+*Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin (1647 – ca 1712) 1690.aastal. Silindrit, mille sees on kolb, kuumutatakse alt, silindris olev vesi aurustub ja aur tõstab paisudes kolvi üles. Järgnevalt jahutatakse silindrit väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning kolvi varda külge kinnitatud mingi seade (nt. pumba hoob) teeb tööd.
 [[Pilt:Savery.png|thumb|right|Thomas Savery aurumasin “kaevuri sõber”]]
-*1698. aastal konstrueeris  Suurbritannias Thomas  Savery (ca 1650 – 1715) kaevanduste tarbeks aurukäitusega,imeva,kolvita veepumba,nn. kaevuri  sõbra.Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris kondenseerub, tekib vaakuum, mis imeb vee üles.
+*1698. aastal konstrueeris  Suurbritannias Thomas  Savery (ca 1650 – 1715) kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva,kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra. Savery masinat kasutati kaevandusest vee väljapumpamiseks. Masinal pole kolbi, silindrisse suunatakse aurukatlast kuum aur. Pärast klappide ümberlülitamist jahutatakse silindrit külma veega, aur silindris kondenseerub, tekib vaakuum, mis imeb vee üles.
 [[Pilt:Newcomen.gif|thumb|left|Thomas Newcomeni aurumasin]]
-*Umbkaudu 1710. aastal arendas inglise leiutaja  Thomas Newcomen (1663 – 1729)  Thomas Savery ja Denis Papini ideesid edasi ja   konstrueeris  kolbaurumasina, mis pumpas samuti vett ja liikuma pani selle samuti vaakuum ja välisrõhk, töösilinder ja pump olid aga eraldi.
+*Umbkaudu 1710. aastal arendas inglise leiutaja Thomas Newcomen (1663 – 1729) Thomas Savery ja Denis Papini ideid edasi ja   konstrueeris  kolbaurumasina, mis pumpas samuti vett ja liikuma pani selle samuti vaakuum ja välisrõhk, töösilinder ja pump olid aga eraldi.
 [[Pilt:Watt.png|thumb|left|James Watti esimesi aurumasinaid]]
-*Esimese pidevalt töötava jõumasina lõi šoti insener James Watt (1736-1819). Alustanud 1764.aastal Londoni ülikooli laborandina oma eelkäija Thomas Newcomeni poolt söekaevandusest vee väljapumpamiseks leiutatud aurupumba mudeli taastamisega oli ta aastaks 1784 välja töötanud täpse ja keerulise, teaduslikule baasile tugineva tehisjõuallika – universaalse kahepoolse toimega ülerõhu-kondensaator-aurumasina. Watti aurumasin on põhimõtteliselt erinev eelnevate leiutajate poolt loodust. Kasulikku tööd teeb mitte välisrõhk vaid paisuv aur. Kasutatakse ära kolvi mõlemad liikumissuunad. Aurukatlst tulev aur suunatakse läbi siibri aurumasina silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist kondensaatorisse.
+*Esimese pidevalt töötava jõumasina lõi šoti insener James Watt (1736-1819). Alustanud 1764. aastal Londoni ülikooli laborandina oma eelkäija Thomas Newcomeni poolt söekaevandusest vee väljapumpamiseks leiutatud aurupumba mudeli taastamisega, oli ta aastaks 1784 välja töötanud täpse ja keerulise, teaduslikule baasile tugineva tehisjõuallika – universaalse kahepoolse toimega ülerõhu-kondensaator-aurumasina. Watti aurumasin on põhimõtteliselt erinev eelnevate leiutajate poolt loodust. Kasulikku tööd teeb mitte välisrõhk, vaid paisuv aur. Kasutatakse ära kolvi mõlemad liikumissuunad. Aurukatlst tulev aur suunatakse läbi siibri aurumasina silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist kondensaatorisse.
-*James Watt oli ka suurepärane  strateeg ja tootmisjuht, ta valmistas tehnoloogiliselt ette ka kõik vajaliku nende omaloodud aurujõuseadmete  tootmiseks ning koos suhkruvabrikant Matthew Boultoniga (1728-1809) 1775. a. asutatud firmas Boulton & Watt Birminghamis valmistati ja täiustati paarikümne aasta jooksul sadu (mõnedel andmetel tuhandeid) aurumasinaid,  loodi ühesilindriline ühepoolse ja kahepoolse tegevusega aurumasin, parandati soojuslikku kasutegurit ja töökindlust. Aurumasinate kasutuselevõtt  Inglismaal, mandri-Euroopas, Ameerikas ja mujal  andis otsustava tõuke tööstusliku tootmise arenguks ja industriaalühiskonna tekkimiseks.                                                                   Millegipärast oli J. Watt sügavalt veendunud, et tema leiutatud masin sobib kasutamiseks vaid statsionaarsena, kuid aurumasin elas juba oma iseseisvat elu ning oli vaid aja küsimus, millal see leiab kasutamist transpordis. Esimesena teostas selle Richard Trevithick (1771-1833) konstrueerides 1802. aastal aurujõul liikuva lokomotiivi.                                                                                      Järgmine oli meretranspordi valdkond.
+*James Watt oli ka suurepärane  strateeg ja tootmisjuht, ta valmistas tehnoloogiliselt ette ka kõik vajaliku nende omaloodud aurujõuseadmete tootmiseks ning koos suhkruvabrikant Matthew Boultoniga (1728-1809) 1775. aastal asutatud firmas Boulton & Watt Birminghamis valmistati ja täiustati paarikümne aasta jooksul sadu (mõnedel andmetel tuhandeid) aurumasinaid, loodi ühesilindriline ühepoolse ja kahepoolse tegevusega aurumasin, parandati soojuslikku kasutegurit ja töökindlust. Aurumasinate kasutuselevõtt Inglismaal, mandri-Euroopas, Ameerikas ja mujal andis otsustava tõuke tööstusliku tootmise arenguks ja industriaalühiskonna tekkimiseks. Millegipärast oli J. Watt sügavalt veendunud, et tema leiutatud masin sobib kasutamiseks vaid statsionaarsena, kuid aurumasin elas juba oma iseseisvat elu ning oli vaid aja küsimus, millal see leiab kasutamist transpordis. Esimesena teostas selle Richard Trevithick (1771-1833), konstrueerides 1802. aastal aurujõul liikuva lokomotiivi.                                                                                      Järgmine oli meretranspordi valdkond.
-Juba 1736.aastal oli inglise leidur Jonathan Hulls patenteerinud pukseri, mille sõuratast pidi käitama Newcomeni aurumasin, aga sellest ei saanud asja. Väidetavalt jõudis 1776.a. aurumasinat kasutava aluseni prantsuse markii  Claude de Jouffroy d Abans (1751-1832), mida katsetati Doubs´i ja Saône´i jõel, kuid ka see laev (õigemini paat) ei jõudnud proovisõitudest kaugemale.
-Tõsisemaltvõetav oli Šotimaal 1801.a. ehitatud [[pukser]] CHARLOTTE  DUNDAS,  mille ühesilindriline aurumasin arendas võimsust 7,4 kW.
+==Aurumasin laevadel==
 Siiski loetakse [[aurik]]ute ajastu alguseks ameeriklase Robert Fultoni (1765-1815) [[reisiaurik]]ut CLERMONT, mille kahte kaheksalabalist [[sõuratas]]t ajas ringi Inglismaalt toodud  Boulton & Watt 15 kW-ne aurumasin.
 [[Pilt:Aurumasin1.gif|thumb|right|Ühesilindriline kahepoolse tegevusega aurumasin]]
 Edasine aurumasinate areng toimus kiiresti, esialgu kasutati ühesilindrilisi ühe ja kahepoolse tegevusega aurumasinaid laeva sõuratta käitamiseks, järgnevalt [[sõukruvi]]le töötavaid 3.astmelisi (3.silindrilisi, auru kolmekordse paisumisega) aurumasinaid.
 [[Pilt:Aurumasin3.gif|thumb|right|Kolmeastmeline aurumasin]]
-Juba 1880 – 1890-ndatel küündis aurulaevade [[peaaurumasin]]ate koguvõimsus 15000 kW-ni.
+Juba 1880.–1890. aastatel küündis aurulaevade [[peaaurumasin]]ate koguvõimsus 15000 kW-ni.
-XX sajandi algaastatel Saksamaal ehitatud reisiaurikutele KAISER WILHELM II (1903) ja KRONPRINZESSIN CECILIE (1907), valmimise ajal maailma suurimatele ja kiireimatele, paigaldati kummalegi kaks 3.astmeslist peaaurumasinat á 20 000 hj (14 700 kW). Enam kui 20 m pikkused, 14 m kõrgused ja 1500 t kaaluvad peamasinad on suurimad kunagi ehitatud kolbaurumasinatest. Madalsurvesilindri läbimõõt 2,85 m on tänaseni ületamata rekord mistahes kolbmasinatele. Ent nende masinate mõõtmed ja massi ning saavutatava võimsuse suhe näitasid, et kolbaurumasinate tehnoloogilise ja majandusliku otstarbekuse piir oli saavutatud ja ehkki nende kasutamine [[laev]]adel jätkus langeva trendiga veel u 50 aastat,  pidi eelneva 100 aasta jooksul ainsa jõumasinana maal ja merel kasutuses olnud aurumasin loovutama koha uutele jõumasinatele. Nendeks said XIX sajandi lõpus leiutatud [[auruturbiin]] ja [[diiselmootor]]., millele pool sajandit hiljem järgnes [[gaasiturbiin]].
+XX sajandi algaastatel Saksamaal ehitatud reisiaurikutele KAISER WILHELM II (1903) ja KRONPRINZESSIN CECILIE (1907), valmimise ajal maailma suurimatele ja kiireimatele, paigaldati kummalegi kaks 3-astmelist peaaurumasinat á 20 000 hj (14 700 kW). Enam kui 20 m pikkused, 14 m kõrgused ja 1500 t kaaluvad peamasinad on suurimad kunagi ehitatud kolbaurumasinatest. Madalsurvesilindri läbimõõt 2,85 m on tänaseni ületamata rekord mistahes kolbmasinatele. Ent nende masinate mõõtmed ja massi ning saavutatava võimsuse suhe näitasid, et kolbaurumasinate tehnoloogilise ja majandusliku otstarbekuse piir oli saavutatud ja ehkki nende kasutamine [[laev]]adel jätkus langeva trendiga veel u 50 aastat,  pidi eelneva 100 aasta jooksul ainsa jõumasinana maal ja merel kasutuses olnud aurumasin loovutama koha uutele jõumasinatele. Nendeks said XIX sajandi lõpus leiutatud [[auruturbiin]] ja [[diiselmootor]], millele pool sajandit hiljem järgnes [[gaasiturbiin]].
-*Kolm 3.astmelist aurumasinat  koguvõimsusega u 4000 kW, on paigaldatud ka 1914.a. ehitatud [[muuseumilaev]]ale [[SUUR TÕLL]].
+*Kolm 3-astmelist aurumasinat koguvõimsusega u 4000 kW on paigaldatud ka 1914. aaastal ehitatud [[jäämurdja]]le [[SUUR TÕLL]].
-Aurujõuseadmete kunagine juhtpositsioon laevade jõuseadmetena on tänaseks, kui [[laevastik]]u valdava osa moodustavad [[mootorlaev]]ad, taandunud põhiliselt laeva soojusenergiaga varustamisele ja mõnedel laevatüüpidel lisaks ka mehaanilise energia tootmisele abiturbiinide abil elektrigeneraatorite või pumpade käitamiseks.
+Aurujõuseadmete kunagine juhtpositsioon laevade jõuseadmetena on tänapäeval, kui [[laevastik]]u valdava osa moodustavad [[mootorlaev]]ad, taandunud põhiliselt laeva soojusenergiaga varustamisele ja mõnedel laevatüüpidel lisaks ka mehaanilise energia tootmisele abiturbiinide abil elektrigeneraatorite või pumpade käitamiseks.
 [[Kategooria:laeva jõuseadmed]]