http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Avameri 2026-05-11T09:31:37Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Avameri&diff=1293&oldid=prev 2015-02-18T13:11:59Z

<p>2 redaktsiooni</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 13:11</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Avameri&diff=1292&oldid=prev 2012-05-13T21:32:01Z

<p>toim</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 13. mai 2012, kell 21:32</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Avameri''', ka ulgumeri, on mere või <del class="diffchange diffchange-inline">ookeani </del>osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu <del class="diffchange diffchange-inline">ranniku </del>mõju. Sõltuvalt veekogu <del class="diffchange diffchange-inline">iseloomust </del>ja põhjareljeefist võib avamere piir mererannast asuda paarikümne (sisemeredel) kuni paarisaja <del class="diffchange diffchange-inline">km </del>kaugusel (ookeanidel). <del class="diffchange diffchange-inline">''Jur'' </del>ookeani- ja merealad väljaspool <del class="diffchange diffchange-inline">rannariikide territoriaalmere (</del>[[territoriaalmeri]]<del class="diffchange diffchange-inline">) </del>või arhipelaagiliste vete piire. Avameri <del class="diffchange diffchange-inline">kuuleb </del>võrdsetel alustel maailma rahvastele<del class="diffchange diffchange-inline">, kus </del>kõigil <del class="diffchange diffchange-inline">on </del>õigus vabaks laevasõiduks, lendudeks <del class="diffchange diffchange-inline">selle </del>kohal, kalapüügiks ([[majandusvöönd]]), allveekaablite ja –torujuhtmete paigaldamiseks ning teadusuuringuteks. Avamerel allub laev ainult lipuriigi seadustele. Erandina võib teise riigi sõjalaev kinni pidada <del class="diffchange diffchange-inline">piraatluses </del>või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, <del class="diffchange diffchange-inline">ja </del>lipukontrolliks ([[jälitamisõigus]]). Merede vaba kasutamise põhimõtte formuleeris esimesena hollandi õigusteadlane H. Grotius (1583—1645) teoses „Mare liberum“ (1609), nüüdisajal on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja ÜRO mereõiguse <del class="diffchange diffchange-inline">konventsiooniga</del>.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Avameri''', ka <ins class="diffchange diffchange-inline">'''</ins>ulgumeri<ins class="diffchange diffchange-inline">'''</ins>, on mere või <ins class="diffchange diffchange-inline">[[ookean]]i </ins>osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu <ins class="diffchange diffchange-inline">[[rannik]]u </ins>mõju. Sõltuvalt veekogu <ins class="diffchange diffchange-inline">laadist </ins>ja põhjareljeefist võib avamere piir mererannast asuda paarikümne (<ins class="diffchange diffchange-inline">[[sisemeri|</ins>sisemeredel<ins class="diffchange diffchange-inline">]]</ins>) kuni paarisaja <ins class="diffchange diffchange-inline">kilomeetri </ins>kaugusel (ookeanidel).</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">[[Mereõigus]]es loetakse avamereks </ins>ookeani- ja merealad väljaspool <ins class="diffchange diffchange-inline">[[rannikuriik]]ide </ins>[[territoriaalmeri<ins class="diffchange diffchange-inline">|territoriaalmere</ins>]] või arhipelaagiliste vete piire. Avameri <ins class="diffchange diffchange-inline">kuulub </ins>võrdsetel alustel maailma rahvastele<ins class="diffchange diffchange-inline">. Seal on </ins>kõigil õigus vabaks laevasõiduks, lendudeks <ins class="diffchange diffchange-inline">avamere </ins>kohal, kalapüügiks (<ins class="diffchange diffchange-inline">vt </ins>[[majandusvöönd]]), allveekaablite ja –torujuhtmete paigaldamiseks ning teadusuuringuteks. Avamerel allub laev ainult <ins class="diffchange diffchange-inline">[[lipuriik|</ins>lipuriigi<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>seadustele. Erandina võib teise riigi <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>sõjalaev<ins class="diffchange diffchange-inline">]] </ins>kinni pidada <ins class="diffchange diffchange-inline">[[piraatlus]]es </ins>või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, <ins class="diffchange diffchange-inline">samuti </ins>lipukontrolliks (<ins class="diffchange diffchange-inline">vt </ins>[[jälitamisõigus]]).</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Merede vaba kasutamise põhimõtte formuleeris esimesena hollandi õigusteadlane H. Grotius (1583—1645) teoses „Mare liberum“ (1609), nüüdisajal on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja <ins class="diffchange diffchange-inline">[[</ins>ÜRO mereõiguse <ins class="diffchange diffchange-inline">konventsioon]]iga</ins>.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Mereõigus]]</ins></div></td></tr> </table>

Madli http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Avameri&diff=1291&oldid=prev 2011-09-12T13:54:55Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;Avameri&#039;&#039;&#039;, ka ulgumeri, on mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu ranniku mõju. Sõltuv...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Avameri''', ka ulgumeri, on mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu ranniku mõju. Sõltuvalt veekogu iseloomust ja põhjareljeefist võib avamere piir mererannast asuda paarikümne (sisemeredel) kuni paarisaja km kaugusel (ookeanidel). ''Jur'' ookeani- ja merealad väljaspool rannariikide territoriaalmere ([[territoriaalmeri]]) või arhipelaagiliste vete piire. Avameri kuuleb võrdsetel alustel maailma rahvastele, kus kõigil on õigus vabaks laevasõiduks, lendudeks selle kohal, kalapüügiks ([[majandusvöönd]]), allveekaablite ja –torujuhtmete paigaldamiseks ning teadusuuringuteks. Avamerel allub laev ainult lipuriigi seadustele. Erandina võib teise riigi sõjalaev kinni pidada piraatluses või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, ja lipukontrolliks ([[jälitamisõigus]]). Merede vaba kasutamise põhimõtte formuleeris esimesena hollandi õigusteadlane H. Grotius (1583—1645) teoses „Mare liberum“ (1609), nüüdisajal on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja ÜRO mereõiguse konventsiooniga.<br /> <br /> {{Mereleksikon}}</div>

Malle